SKP suurenemine 15% (praegu nt 2%) ääretult kõrge, 13% tööjõukulu kallinemine Deflatsioon on inflatsioonile vastupidine nähtus, mille tulemusel raha ostujõud kasvab Raha funktsioonid Nõudliku inflatsiooni tingimustes jäävad raha funktsioonid toimima Need funktsioonid ei toimi hüper ja muutliku inflatsiooni puhul. Sest kui raha ei ole üldiseks mõõduks, siis me ei saa ju kaupade ja teenuste omavahelisi suhteid paika panna. FINANTSVAHENDUS Üks viis raha säästa oleks seda lihtsalt koguda, kuid raha sellisel hoidmisel on mitu puudust: Raha võib inflatsiooni tingimustes kaotada oma väärtust ehk ostujõudu. Raha lihtsalt hoidmine ei too hoidjale täiendavat kasu ehk ei suurenda sääste, sissetulekuid Lihtsalt raha hoidmine ei ole turvaline Finantsvahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kellel on ajutine ülejääk neile, kelle eelarve on defitsiidi peal
« ». 1. ? , , , , . , : ; ( ). 2. ? , ,,, 3. : ( ) 4. ? , , (. . ). . 5. , ( ) . -- . , ( - ). - , , . 6. ? , , , . , . 7. (, , ), . . , , , .. , , -- , . -- , 8. ? . -- , . . , . , ( ) . 9. . -- . , . , , , , , , , «» .. . . (. 14): ( ), . -- . , . 10. . ( ). , . , « » ( VII-IX . . .). , , , . , . 11. "". , . 12. ? , , , , , , , , 13. ? - , , ...
Finantsvahenduse küsimused EESTI PANGA SEADUS 1) kellele annab aru- Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. 2)Eesmärk ja ülesanded (1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat. (5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsio...
4. varade tähtaegade konverteerimine ehk säästjate ja laenuvõtjate erinevate huvide kokkuviimine 5. üldiste tegevuskulude vähendamine ja säästude ühendamine RISKIDE HAJUTAMINE Riskide eduka hajutamise oluliseks eelduseks on suuremastaabiline tegevus (see põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks). Suuremahulise tegevuse juures on suhteliselt väike tõenäosus, et kõik kliendid soovivad korraga oma raha pangast välja võtta. Finantsvahendus annab suuremastaabilise tegevuse kaudu veel teisegi olulise eelise, nimelt tegevuse mahtude kasvades väheneb kapitali säilivuse risk, mis seisneb selles, et üksikinvestor on kaitstud rahast ilma jäämise eest, kui mõni laenusaaja ei tagasta laenu. Mida suurem on pank, seda lihtsam on tal varasid mitmekesistada vältides sellega laenu andmist ühele isikule väga suures summas või mitte kõige usaldusväärsemale kliendile.
SISUKORD Sissejuhatus Rahandusasutuste hulka kuulub üle kogu maailma väga mitmesuguseid erinevaid organisatsioone, alates võimsatest rahvusvahelistest pangandusgruppidest kuni väikeste provintsifirmadeni, mis pakuvad üksnes finantskonsultatsioone või agenditeenuseid. Suure osa nende asutuste tegevusest moodustab finantsvahendusteenuste osutamine. Neid institutsioone nimetataksegi kokkuvõtlikult finantsvahendusasutuseks. Järgnevalt ma selgitan mis on finantsvahendus, vaatlen finantsvahenduse olemust, tema ajalugu ja tema mõju majandusele. 1 Mis on finantsvahendus? Tuletan meelde, millest koosneb üldse finantssüsteem. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutuseks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega
KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK Eesmärk: Vaadelda keskmise bruto- ja netopalga muutusi viimase nelja aasta jooksul kolmes peamises tegevusvaldkonnas-ehitus,finantsvahendus ja haridus.Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Andmed on saadud statistika kodulehelt www.stat.ee. Aasta 2004 2005 2006 2007 Tegevusala Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Keskmine brutokuupalk, krooni7468 14998 6475 8480 16384 7219 10075 16915 7949 13020 21205 9393 Keskmine netokuupalk, krooni5811 11282 5084 6730 12588 5793 8058 13120 6474 10392 16499 7633 Kesk...
TEINE VARIANT 1. Millised on barterkaubanduse puudused? 3 tk. -vajadused ei lange kokku kõikidele osapooltele -vahetuse proportsiooni määramine on raske -kauba säilivuse probleem 2. Mis on raha? raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib ...
seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid". Tuleks rohkem keskenduda täpisriistade valmistamisele, meditsiinitehnikale keeruliste elektroonikakomponentide ja seadmete valmistamisele jne(1). Kuidas aga tööjõu tootlikust suurendada? Eelkõige saab tööjõu tootlikkust suurendada tööjõu kvaliteedi arvelt
· Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus · Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö, ja tervishoid · Ilu- ja isikuteenindus TURG · Tarbija valik kujuneb 1. Vajadused 2. Eelistused 3. Võimalused 4. Eneseteostus MASLOV: Tunnustus Sotsiaalne vajadus Turvalisus
kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", mis tähendab, et meil on valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus mitte aga tööstus. Kõrge tootlikkusega on meil äriteenused ja finantsvahendus. Eesti majandus on üles ehitatud pigem odava tööjõu abil tööstuse ja teenuste pakkumisele kui kaasaegsele teadmistepõhisele majandusstruktuurile (Inimarengu aruanne: Eesti...: 2008). Madal tootlikkus hakkab Eestis piirama edasisi võimalusi palgatõusuks ja vähendab mitmete tööstusharude konkurentsivõimet, juhul kui tootlikkus ei kasva kiiremini kui palgad. Kui tootlikkus kasvab aeglasemalt kui palgad, siis võib tekkida surve töökohtade väljaviimisele
Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude kokkuhoiuga, ega lõplike laenuandjate- võtjate tähtajasoovide ühitamisega. Finantsvahendaja aitab vähendada ka riski. Finantsvahendajad jagunevad: · emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008
Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude kokkuhoiuga, ega lõplike laenuandjate- võtjate tähtajasoovide ühitamisega. Finantsvahendaja aitab vähendada ka riski. Finantsvahendajad jagunevad: · emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008
Estonian Business School Rahvusvaheline ärijuhtimine KESKASTMEJUHI ROLL JA VÄLJAKUTSED 21. SAJANDI ORGANISATSIOONIS Esse Igor Podoljan MBA-1 Õppejõud Anto Liivat Tallinn 2008 Ma valisin mainitud teemat, kuna ise olen keskastmejuhi rollis, ja leian seda rolli üsna mitmekülgset rasket ja samal ajal üks huvitamaist 21. sajandi ettevõtes. Miks ma niimodi arvan, katsun lahti seletada ja kirjeldada antud töös. Sõna keskastmejuht koosneb ( põhimõtteliselt ) 2 osast. Keskastme+Juht. Tal on üks jalg "taevas" teiene "maas".Ta on lüli rivi ja staabi inimeste vahel. Ja isegi muutuste perioodil ta muutub peamiseks kõneisiksuks tippjuhtkonnalt saadud info tõlkijaks ning tolgendajaks. Tema arusaam organisatsioonis toimuvast ning tippju...
privatization-related erastamisega seotud reinvest taasinvesteerima cross-border piiriülene acquisition hankimine v soetamine ostu teel; omandatud v soetatud vara, soetis greenfield investment investeering nullprojekti cumulative kuhjunud, kogunenud, kumulatiivne stock aktsiakapital,(põhi)varu, tagavara; väärtpaber; fond, varuma amount kogusumma; kogus, hulk; summeerima; ulatuma financial intermediation finantsvahendus distribution jaotus, jaotamine, jagunemine; turustamine legal framework juriidiline süsteem apply taotlema, paluma; kasutama; vastama, sobima; käiku laskma restrictions kitsendus, kitsendama; piirang, piiramine; koduarest limitations piirangud, kitsendused; piiravad asjaolud repatriation ümberjagamine; ümber jagama, uuesti jaotama nõuded; vajadused; vajalikud asjad, vajalikud eeldused v requirements tingimused
11% 9% 32%27% Põllumajandus, Põllumajandus, jahindus jahindus ja ja metsandus metsandus Finantsvahendus, kinnisvara, Jae- jajahulgimüük rentimine sh muud äritegevused 11% mootorsõdukite müük ja Hotellindus ja restoranid parandus
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. P...
valuutaga uniooniga ja riikidele, kus rahvusvahelise usalduse puudumine piirab rahapoliitiliste võimaluste kasutamist või seab riigi majanduse jätkuvate valuutakriiside ohtu. Valuutakomitee tugevad küljed • Administratiivne ja opereerimise lihtsus – Valuutakomitee reeglistik on piisava informatsiooni väljastamise korral hõlpsasti arusaadav ka rahandusega otseselt mitte tegelevatele inimestele • Usaldatavus • Valuuta stabiilsus, intressimäärad ja finantsvahendus Valuutaspekulatsioonid • Õnnestunud valuutaspekulatsioonid algavad tavaliselt siis, kui fikseeritud vahetuskursipoliitika on avalikkuse silmis usaldust kaotamas • Valuutaspekulatsiooni põhimõte: spekulant võtab rahaturult laenu kodumaises valuutas ning ostab laenatud raha eest välisvaluutat. Kasvav nõudlus välisvaluuta järele viib turu tasakaalust välja ja kodumaise raha vahetuskurss hakkab langema. Valuutakomitee nõrgad küljed
AJALUGU 12B 11.11.2010 1930ndad Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muud...
4. Töötlev tööstus 6696 7526 8844 5. Elekter-,gaas 7468 8480 10385 6. Ehitus 7468 8480 10075 7. Hulgi-jaemüük 6915 7401 9111 8. Hotellid, restoran. 4535 5421 6148 9. Veondus, laondus 8048 8859 10126 10. Finantsvahendus 14998 16384 16915 11. Kinnisvara, rent. 9332 9724 11433 12. Avalik haldus 9224 10101 11482 13. Haridus 6474 7219 7949 14. Tervishoid 6524 7900 9026 15. Kalapüük 4430 4575 7107 16. Muu sotsiaal. 6244 6970 7862
xxx xxx Finantsstabiilsuse ülevaade Referaat xxx Tallinn 2011 Hinnang finantsstabiilsusele Majanduskasvu kiirenemine 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa riikides on lisanud kindlust finantsturgudele ning pankade rahastamisvõimalused on paranenud. Mõndades euroala riikides aga võlakriisi probleemid püsivad ning nende riikide pankadel on endiselt võimatu oma kapitali- ja likviidsusvajadusi finantsturgudel katta, mistõttu nad on olnud sunnitud kasutama keskpankade ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majan...
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
Raha asutuste liigitus sõltub tänapäeval riigi , finantsvahenduste roll riigiti varieerub ning nende olulisus majandussüsteemis sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu. Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda: 1) Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised 2) Äriühingud ehk firmad 3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused
· siseturu võimaluste parem ärakasutamine · majanduspoliitika stabiliseerumine 3 · valuutaspekulatsioonide vähendamine · hinnaläbipaistvuse teke kaubavahetuses. 8. Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses Finantsvahendaja on instutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus- ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemaid summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks inimene soovib hoiustada 5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud).
Siia kuuluvad ka kakubandustegevusega seotud ettevõtted Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Hulgi- ja jaekaubandus Tertsiaarsektor Hotellid ja toitlustus Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö ja tervishoid Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 10. Lähtuvalt kaubandustegevuse seadusele määratle, millused tegevusalad kuuluvad
· Struktuurne töötus vabade töökohtade ja tööjõu oskuste mittesobivus (Eestis ja enamikus riikides) · Tsükliline töötus tekib seoses majanduskriisidega · Sesoonne töötus on seotus tootmistsükli hooajalisusega Tööhõivestruktuuri muutused 1991-1996 · Põllumajandus - - 55,7% · Mäetööstus - - 27,2% · Tööstus - - 14,7% · Ehitus - - 39,3% · Kaubandus - + 15,4% · Finantsvahendus - + 14,9% · Avalik haldus - + 7,9% VÄHENEMINE 5 AASTAGA - 15,7% Töötuse vähenemise põhjused 2005-2007 (oli tööjõupuudus!) · Majanduse kiire kasv (SKP kasv 2001 7,7%; 2002 8%; 2003 7,1%; 2004 8,1%; 2005 10,5%; 2006 11,4%) · Uute töökohtade tekkimine · Eesti tööjõu siirdumine välismaale tööle · Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite kasutamine (alates 2004) töötute tööalaseks aktiviseerimiseks
kasvuga neljandas kvartalis. 1998. aastal seevastu aeglustusid kasvutempod oluliselt, pinged rahaturul ja nõudluse kahanemine mõjutasid ka seni edukaid tegevusvaldkondi. Neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt oli võrreldes eelneva aastaga reaalselt väiksem 0,7% ulatuses. Siiski jäi aastatulemus 4-protsendilise kasvu tasemele, seda eelkõige tänu esimese poolaasta enam kui 7- protsendilisele kasvule. Tegevusvaldkondadest ahenesid enam finantsvahendus ja kaevandamine. Oluline muutus toimus tööstuse arengus, kus alates septembrist 1998 on füüsilised müügimahud väiksemad eelneva aasta tasemest. Pangandus- ja kapitaliturud on oluliselt mõjutanud majandusreformide edukust. Kaasaegse, mitmekülgseid finantsteenuseid pakkuva ning konkurentsivõimelise finantssektori tekkele on kaasa aidanud universaalpangandusel põhinev raamistik. Valuutakomitee tingimustes on finantsstabiilsuse säilitamiseks olulise tähtsusega finantssektori tugevus
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
Sekundaarsektor: 1. töötlev tööstus (toiduaine, puidu, paberi, tselluloosi, mööbli, masina, metalli, aparaadi, keemia, rõiva, tekstiili) 2. energeetika-, gaasi- ja veevarustus 3. ehitus Tertsiaarsektor Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äriteenindus jpm. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud. Madalale riskile vastab ka pangahoiuste madal tootlus, mis pahatihti jääb alla inflatsioonile (hindade püsiv tõus ja raha väärtuse langus). See omakorda tähendab, et hoiustatud raha ostujõud väheneb.
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim .....................................................................................................
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
