EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti
Annika Allik 11b TKoG Äriplaani kokkuvõte · Äriplaan on vaja luua selleks, et ette planeerida äri tuleviku · Äriplaani kohandatakse muutuvatele tingimustele · Vajalik selleks, et oleks olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda · Vajalik selleks, et ette näha ja nö läbi mängida erinevaid situatsioone, et nendega oskaks arvestada · Selle abil saab hinnata ettevõtte edusamme, võrrelda planeeritud eduga · Selle abil investor otsustab, kas ettevõttesse tasub investeerida · Laenuandja saab otsustada, kas ettevõte suudab tasuda intresse ja laenu tagasimakseid · Äriplaan koosneb: *Lühikokkuvõttest *Äriidee *Missioon *Visioon *E...
........................................................................................4 10. Personal ja juhtimine.............................................................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................
........................................................................................4 10. Personal ja juhtimine.............................................................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................
b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildjuhul liihem kui arvestusperiood b) finantsplaneerimine on suunatud tulevikule, finantsarvestus aga minevikule c) finantsplaneerimine on vabatahtlik (soovitatav), finantsaryestus aga kohustuslik 6)a+b+c z 5 Riskikapitaliste (omakapitali investeerivaid mitte-tegevjuhte) huvitab eelk6ige see, kas: a) investeeringud on jdukohased ja piisavalt tasuvad (tasuvusaeg alla 6...8 aasta) Q kasumiliivi ja positiivne rahavoog saavutatakse piisavalt kiiresti (2...3 aastaga) Q) investeering kasvab piisavalt kiiresti (ca 8...10 korda 5...6 aasta jooksul)
........................................................................................6 10. Personal ja juhtimine.............................................................................................................6 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................7 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................7 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................7 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad......................................
Täiendavate laekumistega seotud täiendavad väljaminekud K 10000 Tulumaks TM 1500 Lihtsustatud lisandunud rahavoo arvutus: 25 000 - 10 000 - 1 500 Lihtsustatud lisandunud rahavoog = 13 500 Investeerimise tulemusena prognoositava detailsema rahavoo annab eelarvepõhine rahavoo arvutus. Eelarvepõhisel rahavoo arvutamisel lähtutakse lisandunud rahavoo arvutamisel ärikasumi EBITDA (EBITDA earnings before interests, taxes, depreciation and amortization) näitajast (vt peatükk 1.3. Finantsplaneerimine ja lisad 2-5). Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine. Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse väljaselgitamiseks EBITDA baasil. Elus on alati olemas valikuvõimalus. Paljuski oleneb valikuvõimaluse puhul mida ja mille vahel valida ning kuidas valikuid eristada ja hinnata. 14. Selgita investeerimisprojektide hindamise kriteeriume ja nende arvväärtuste suurust tasuvusaeg, NPV, IRR, PI; tasuvusaeg
kapitali struktuur näitab seda, milliseid allikaid kasutatakse tegevuse finantseerimisel. Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja ettevõtte võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ka ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. 27 Mis on finantsplaneerimine? Finantsplaneerimine on ettevõtte rahaliste vahendite planeerimine ettevõtte põhieesmärgi saavutamiseks. Finantsplaneerimise tulemusel formuleeritakse ettevõtte finantseesmärkide saavutamise teed. Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele. 28 Loetle finantsplaneerimise ülesanded; • müügi- ja tootmisplaani ning investeeringute plaani täitmiseks rahaliste vahendite planeerimine;
Keskkonna c. Strateegilise mõjurite d. Omanikkonna e. Muude sidusgruppide 13.Missioon on osa … a. Juhtimisprotsessist b. Strateegiast c. Juhi käitumisest d. Tulemusjuhtimisest e. Ressursijuhtimisest 14.Finantsplaneerimise rakendatav ajahorisont on tavaliselt … a. Üks kvartal b. Üle viie aasta c. Üks kuu d. Üks aasta e. Üle kolme aasta 15.Tavapärane finantsplaneerimine erineb prognostilisest planeerimisest selle poolest, et.. a. Tavapärasel finantsplaneerimisel on lühem ajahorisont kui prognostilisel planeerimisel b. Prognostilisel planeerimisel võetakse arvesse sise- ja väliskeskkonna informatsioon c. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse konsultante Strateegiline juhtimine – EKSAM d. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse stsenaariume e
Hetkel on selleks Otepää lihatööstus, kuna see asub farmile kõige lähemal. Hind sõltub kokkuostjast, kes annab teada hinnamuutustest. Minul tuleb hoida oma toodang kvaliteetne. Loomad transporditakse lihakombinaati töötleja vahenditega. 10. PERSONAL JA JUHTIMINE Kuna kavatsen hakata tegelema kui FIE, siis ei pea ma kokku panema juhtkonda. Oma farmi hakkan juhtima mina ise ning samuti tegelen farmitöödega mina. 11 11. FINANTSPLANEERIMINE Kattetulu arvestus utele Väljalangevus Kogus koefits Ühiku Kokku kg ent hind,€ aastas €/lamm 12 as TOODANG Noorutt(eluskaal) 50 -0,11 2,0 -11 Jäär pea -0,002 300 -0,60
4.3.2. Tööjõu vajadus 6 4.3.3. Ettevõtte varade kindlustus 6 4.4. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 7 4.4.1. Ettevõtte juhtkond 7 4.4.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 7 4.4.3. Juhtimisstruktuur 7 4.5. SWOT ANALÜÜS 7 5. FINANTSPLANEERIMINE 8 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 8 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 8 5.3. KULUDE ARVESTUS 8 5.3.1. Muutuvkulud 8 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. KASUMIPLAAN 9 5.5
21. Rahavoogude prognoos 22. Riskianalüüs Struktuur EAS Tiitelleht 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed 3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 6. Klient, turg, konkurents 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan ja finantsprognoosid EAS2 1. Kokkuvõte 2. Meeskond ja juhtimine 3. Teenus ja toode 4. Klient, turg ja konkurents 5. Turundus ja müük 6. Finantsplaneerimine 7. Tegevuskava ja riskianalüüs Tõnis Mets (TÜ) Tiitelleht: Ettevõtja või ettevõtte nimi, juhi/juhtide nimed, aadress(id), sidevahendite umbrid/aadressid, äriplaani nimetus/pealkiri (kajastab äri, milleks koostatud), koostaja andmed, koostamise aeg Ülevaade/lühikokkuvõte äriprojektist Sisukord Äri kirjeldus 1
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja ...
Keskastmejuhtide b. Keskkonna c. Strateegilise mõjurite d. Omanikkonna e. Muude sidusgruppide 13.Missioon on osa ... a. Juhtimisprotsessist b. Strateegiast c. Juhi käitumisest d. Tulemusjuhtimisest e. Ressursijuhtimisest 14.Finantsplaneerimise rakendatav ajahorisont on tavaliselt ... a. Üks kvartal b. Üle viie aasta c. Üks kuu d. Üks aasta e. Üle kolme aasta 15.Tavapärane finantsplaneerimine erineb prognostilisest planeerimisest selle poolest, et.. a. Tavapärasel finantsplaneerimisel on lühem ajahorisont kui prognostilisel planeerimisel b. Prognostilisel planeerimisel võetakse arvesse sise- ja väliskeskkonna informatsioon c. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse konsultante d. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse stsenaariume e. Tavapärase finantsplaneerimise oluliseks sisendiks on ennustused 16
7 4.4.4. Tööjõu vajadus 7 4.4.5. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 8 4.4.6. Tootmisvõimsus 8 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus 8 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 8 2 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 8 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 8 4.6. SWOT ANALÜÜS 8 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 8 5. FINANTSPLANEERIMINE 9 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 9 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 9 5.3. KULUDE ARVESTUS 9 5.3.1. Muutuvkulud 9 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 10 5.4.1. Omahinna arvutus 10 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 10 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 10
Majutusteenust pakkuv firma ''Sõrad ja Sarved'' Äriplaan Eesti Tel 372 589 253 22 Sisukord Omanik: Ott Teema......................................................... ........lehekülg 1.Kokkuvõtte............................................... ................1 2.Ettevõtte üldandmed...............................................2 3.Äriidee..................................................... .................3 4.Visioon, missioon, eesmärgid...................................5 5.Ärikeskkonna analüüs...............................................7 6.SWOT analüüs....................................................... ....8 7.Toode või teenus......................................................9 8.Tootmine või teenindamine....................................11 9.Turupotentsiaali hinne............................................12 10.Konkurents...............
Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus Finantsplaneerimine Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele. Kõik andmed saadakse raamatupidamisest!
Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse elemendid, nende kasutusalad. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete r...
kujundamine töötajakeskseks jne. See, millised on kõige tõhusamad vahendid, sõltub lisaks ettevõtte tulevikuplaanidele ka tegevusala eripärast, organisatsiooni suurusest ja kultuurist, töötajate vajadustest jpm. Kasutatud materjalid 1. Microsofti äriportaal https://www.microsoft.com/eesti/businessportal/themes/build- your-business/motivate-your-employees-to-help-you-succeed.mspx 2. Raamatupidamine ja finantsplaneerimine. Piret Põldre. Raha motiveerib lühiajaliselt. http://www.noman.ee/index.php?m2=125&m1=96&lang=2&act=show&id=363 3. Kuidas motiveerida töötajaid? Katre Pilvinski http://www.ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=4435/uud_uudidx_443501 4. Tulevikku suunatud töötajate motiveerimine aitab ettevõttel edukaks saada. Riina Rohelaan http://www.epl.ee/artikkel/285133
teenustepakett ja konfidentsiaalsus. Privaatpanganduses teenindab klienti isiklik kliendihaldur, kes aitab leida parima lahenduse kõikidele kliendi finantsalastele küsimustele. Ajalooliselt on privaatpangandust vaadatud kui väga eksklusiivset teenust, mida pakutakse põhjalikku ja vastutustundlikku nõustamist hindavatele jõukatele klientidele. Pakutavate teenuste võimalus sõltub tavaliselt konkreetsetest pankadest, kuid levinumad on varade juhtimine (ingl investment management), finantsplaneerimine (ingl financial planning) ning igapäevapangandus. Teenuste hinnad privaatpanganduses võivad sõltuda tehingute arvust, portfelli tootlusest või kokkulepitud haldustasust, mis tavaliselt arvutatakse aastasest investeeritud summast. Privaatpangandust peetakse pangandusalastest institutsioonidest kõige laiemat teenuste spektrit pakkuvaks koondteenuseks, mis on suunatud jõukale kliendisegmentidele. Panganduse jõukas kliendisegment on omakorda jaotatud kolmeks osaks, mille moodustavad
Kokkuvõte Minu äriplaani ideeks kujunes välja pikkade pood, mille laatset pole Eestis. Pood pakub erinevaid riideid/jalanõusid suure valikuga nii meestele, kui ka naistele. Kogu kaup imporditakse, enamjaolt Inglismaalt aga ka muudest kohtadest. Ettevõtte asukohaks Küüni 15. Tulevikus laiendame ka Tallinnasse. Leida võib ettevõtet inernetilehelt kui ka ajalehest aegajalt. Ootame kauplusesse kõiki, kes on huvitatud meie toodetest! Ettevõtte üldandmed 1. OÜ Pikk 2. Osaühing 3. Küüni 15 4. 7498 076, 58547782 5. 7498 077 6. [email protected] 7. Kati Karu, Mari Muri 8. Osakapital 9. Kati Karu (täisosa) 10. Kati Karu, 55667788 Äriidee 1. Ärivaldkond: tööstuskaubandus 2. Toode/teenus lühidalt: riideid müüv kauplus 3. Sihtgrupp: iga vanus, kuidas inimene ise soovib ja näeb, kuidas toode talle endale sobib. Enamjaolt pikkadele inimestele, nii meestele kui naistele. 4. Idee uudsus ja erilisus...
TERE TULEMAST TOOMISMÄNGU Tehas 47 Tootmismängu eesmärgiks on anda praktilisi kogemusi tootmisettevõtte põhiprotsessidest lähtuvate tootmise planeerimise ja juhtimisega seotud otsuste tegemisel, põhiprotsesside; tootmine, müük, arendus ja sisseost, vaheliste seoste mõistmisel ja ettevõtte juhtimiseks vajaliku meeskonnatöö arendamisel. Tootmismäng Tehas 47 pakub Teile suurepärase võimaluse proovida oma võimeid hea tootmispotentsiaaliga ettevõtet juhtimisel läbi viie perioodi eesmärgiga saavutada positiivne tulemus atraktiivsel turul tegutsedes. Antud tootmismäng käsitleb tootmise planeerimise ja juhtimisega, tootearendusega, tootmiseks vajalike materjalide sisse ostmisega ning toodangu müügiga seotud otsuste tegemiseks vajalikke tootmisettevõtte äri- ja tootmistegevuse lähtekohti. Värskelt asutatud ettevõtte eesmärgiks on kasvaval turul lühikese ajaga, 5 perioodi ...
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab
...........................................................................................9 10. Personal ja juhtimine...........................................................................................................10 11. Riskianalüüs........................................................................................................................10 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava......................................................................................11 13. Finantsplaneerimine............................................................................................................11 13.1 Investeeringud ja rahastamine.......................................................................................11 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)..................................................................................................12 14. Lisad.........................................
kehtivad seadused. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine ühiskonna grupeering: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: - finantsarvestus - juhtimisarvestus - kuluarvestus - maksude arvestus - finantsplaneerimine e. eelarvestamine - finantsanalüüs - tegevuse sisekontroll - audiitorkontroll Majandusarvestust nimetatakse ka “ärikeeleks”, mida on tarvis mõista selleks, et: - iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu
4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 11 5.1. INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 11 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11 5.3. KULUDE ARVESTUS 11 5.3.1. Muutuvkulud 11 5.3.2. Püsivkulud 12 5.4
4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 11 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 11 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11 5.3. KULUDE ARVESTUS 11 5.3.1. Muutuvkulud 11 5.3.2. Püsivkulud 12 5.4
juhatuse liikmete ja idee elluviijate CV-d eellepingud teenuste / toodete turustamiseks (väga hea kui on võimalik sõlmida! On n.ö. tõestusmaterjaliks, et on olemas huvi ja nõudlus teie poolt planeeritud teenustele / toodetele) ________________________________________________________________________________________________________ 5 Äriplaani koostamine. Kodukandi Koolituskeskus Margit Kool FINANTSPLANEERIMINE NÄIDISÜLESANDED, KOMMENTAARID Kodukandi Koolituskeskus Finantsplaneerimine! Finantsplaneerimine ehk rahaliselt oma äriidee läbi arvutamine, on väga tähtis ja oluline osa kõikide äriideede juures! Sõltumata, kui palju inimesi sellega on seotud, millise valdkonna ideega on tegemist jne. Alati tuleb kõik paberil hoolega läbi arvutada enne, kui hakata tooteid valmistama või teenuseid pakkuma!
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises). Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 1 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 2 Ettevõtte planeerimissüsteemis saab eristada neli allsüsteemi: A) Ettevõtte põhiolemuse (formaalsete eesmärkide) kavandamine, mille hulka FINANTSPLANEERIMINE (FP) rajaneb finantsarvestusel ning kasutab põhilisi kuulub tegevuse üldpõhimõtete määratlemine ja formuleerimine, seal hulgas: aruandeid kui prognoosimise vahendeid, kuid järgmiste erisustega: · juhtimissüsteemi (-struktuuri, -hierarhia) kujundamine · plaanimisperiood on tavaliselt lühem (aasta on üldjuhul liiga pikk!) ning
management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiuta...
1.Äriplaan 1.1 ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED. Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik dokument. - Planeerimine on sisuliselt ettevõtte tuleviku kavandamine. Planeerides otsime vastust küsimustele: - milliseks teie firma kujuneb ja kui kiirest? - kuidas ta oma eesmärgid saavutab? - kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi? Äriplaani koostamiseks on mitmeid võimalusi: 1. ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 1 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengu...
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku: 1435,34 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 1985.34 Kulude reserv (15%) 215,3 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 297.8 Projekti käivitamise kulud (stardirahad) kokku: 2283,14 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUD VARADESSE (soetusmaksumus) Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1 2 3 1. Põhivara 1.1. Seadmed 1200 0 0 2. Käibevara 2.1. Raha 0 0 0 2.2. Varud 2500 0 0 Kokku investeeringud 3700 0 0 5.2
Kulud: NFC lugejad ja NFC kaardid, tahvelarvutid omakapital, 12000 eur -Tuluallikad: NFC k -Kiir ja mugav teen lahendus 9 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUD VARADESSE (soetusmaksumus) Vajalikud investeeringud Summa EUR (aastate kaupa) 2016 2017 2018 1. Põhivara 1.3. Seadmed 1100 1100 1100 2. Käibevara 2.1. Raha 5300 5000 5000 2.2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Kristi ROHTSALU ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Juhendaja: A. Kamratov Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................................2 ..................................................................................................................................................................................2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE...................................................................................................................................3 ÄRIIDEE.............................................................................................................................................................3 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS................................
Kas kasutada lühiajalisi laene? Nendele küsimustele vastuste leidmiseks tuleks kasutada finantsanalüüsi ja täpselt planeerida ettevõtte rahavoogusid. Ettevõtte finantsjihtimise eesmärgiks on lähtuvalt ettevõtte aktsionäride huvist ning nende poolt tehtud finantsotsustele toetudes omanike aktsiakapitali turuväärtuse tõstmine või osaühingu puhul omanike osakapitali turuväärtuse maksimeerimine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise vahenditeks on: · Finantsanalüüs · Finantsplaneerimine · Finantskontroll 2 2. FINANTSANALÜÜS 2.1. Finantsanalüüsi sisu, tähtsus, eesmärgid ja terminoloogia. Finantsanalüüsi all mõistetakse ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamist. Finantsanalüüsi siusks on ettevõtte finantsjuhtimise ja finantsaruannete ( bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne) analüüsimine
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat perekonnas juhtub töö kaotama, on rahapuuduse stress muidugi kerge tekkima. Samas on enamasti nii, et mida parem on inimese haridus, mitmekülgsem ja sügavam ta ettevalmistus, seda kindlamini võib ta end tööturul tunda. 1.4 Turumajanduslik mõtteviis tõotab majanduslikku kitsikust leevendada. Üksikisikuid ja kogu peresid hõlmab pikaajaline finantsplaneerimine hakkab lähiaastail üha enam saama tänapäevase elustiili osaks. Keskealistel ja noorematel on vaja oma elu, karjäär ja rahaasjad põhjalikult läbi mõelda ning pikaks ajaks ette kavandada. Kainelt kalkuleerides võib pere eelarves mõne aasta jooksul vastavalt võimalustele tuhandeid või kümneid tuhandeid kroone kokku hoida. 1.5 Eelarve kujundamise 5 etappi: 1. Määra kindlaks oma vara maksumus ja eeldatavad kulud ning tulud. Aeg-ajalt on kasulik teha oma majapidamises inventuur
Arenenud turumajanduse tingimustes tuleb eristada mõisteid majandusarvestus ja raamatupidamine. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: finantsraamatupidamine- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine. juhtimisarvestus- juhtimiseks vajaliku info koondamine. kuluarvestus- arvestuse objektiks on ettevõtte tehtud kulud. maksude arvestus- maksude arvestus ja taseme planeerimine. finantsplaneerimine e. eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine. finantsanalüüs- tegevuse oluliste näitajate leidmine ja interpreteerimine. sisekontroll- firma tegevuse kontroll, inventuuride ja revisjonide korraldamine. 3 audiitorkontroll- väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele.
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
Starteegiline juhtimine, eksamiks valmistumine Strateegilise üldjuhtimise tsükkel: kavandamine, korraldamine, kontroll Strateegiline plaanimine - on organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsiprotsess, määramaks põhilised eesmärgid, mis aitavad äriühingul täita oma missiooni ja liikuda oma visiooni suunas. Starteegilise juhtimise tsükkel: visioon/mission, väärtused; teadmised, oskused; tegevused, tulemused-tagasiside. Strateegia on eesmärgistatud kavand, mis sobitab omavahel organisatsiooni ressursid, struktuuri ja kultuuri (tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale Majan...
..................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................. 14 13.1 Investeeringute katmise allikad ............................................................................................ 17 13.2 Kasumiaruande prognoos ..................................................................................................... 17 13.3 Bilansi prognoos ..............................................................................................................
võimalikke riske. Erinevalt muudet ettevõtetest pakuvad pangad finantsteenuseid ja nende pakkumine nõuab erilisemaid nõudeid. Seetõttu on finantskeskkonna tegevused küllaltki spetsiifilised võrreldes tavalise äriettevõttega. 1. Peamiseks erisuseks on see, et enamikus tootmisettevõtetes on finantsjuhtimise vastutusala seotud vaid tootmistegevuse ja finantstegevuse juhtimisega, seevastu pankades, kus pakutakse finantsteenuseid, on määravaks finantsplaneerimine, sest finantsplaneerimine on oluline nii panga teenuste pakkumisel kui ka panga sisemise tegevuse tulude ja kulude kujundamisel. Erinevuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et panga teenuste kaudu pakutakse kõige likviidsemat vara ehk raha. Panga finantsplaneerimisel tuleb arvestada sellega, et pangal on kasutada põhimõtteliselt kaks erinevat ressurssi - omavahendid ja klientide kaasatud vahendid. 2
jms. Soovitav on sisseostetava teenuse puhul välja tuua järgmine informatsioon: sisseostetav teenus, teenuse pakkuja ja teenuse eest pakutav hind ning kui palju kuus või aastas seda teenust vajatakse. Ei tohi unustada, et äriplaanis tuuakse välja vaid oluline ja toetav informatsioon pannakse lisadena kaasa (võtmeisikute (nt asutaja) CV, alustava ettevõtte puhul värvatavate töötajate ametijuhendid, statistiline ülevaade piirkonna tööjõu turust, palgauuringud jms). 13. Finantsplaneerimine Kõige olulisem küsimus, millele finantsplaanidest ehk prognoosidest vastuse saab, on loomulikult: ,,Kas see ettevõtmine on piisavalt tulus?" Lisaks sellele saab finantsprognoosidest vastuse ka mõnele teisele küsimusele nagu: · kas ettevõttel on piisavalt raha, et oma plaani ellu viia? · kas investeeringule on prognoositud piisavalt hea tootlikkus? · kas kulusid prognoosides on arvesse võetud kõik olulised kulukohad?
koostavad ka nädala menüü lähtudes vastavatest nõudmistest ning tagavad mitmekülgse menüü. Järgitakse vajadusel ka klientide erivajadusi (laktoositalumatus, diabeet jne). Ettevõttel on ka kinnistuhaldur, kelle peamisteks tööülesanneteks on heakorrastustööd ja väiksemad remonditööd. Lisaks eelpoole nimetatule ostab ettevõte sisse perearsti teenust, samuti juuksurit ning muid teenuseid, mis eakate elukorraldusest lähtuvalt võivad välja kujuneda vajalikuks. 14. FINANTSPLANEERIMINE Käivitamine Ettevõtlusega alustamiseks tehtavad kulutused on ühekordsed ja ei võta arvesse osaühingu loomiseks tehtud kulusid. Kulu nimetus Hind, Karaski küla krunt+hooned 199 000 Remondikulu 5000 Sisustus: 7000 Sõiduk (Renault Trafic 1,9D) 2006. a
tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end erialaste ja seaduste muudatustega kursis, et olla valmis ruttu reageerima ning luua raamatupidamisandmeid, mille põhjal saaks juhtkond võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest. Finantsjuhile olulised etapid on finantsplaneerimine ja eelarvestamine, kuhu tuleb kaasata juba töö alguses ka tootmisjuhid ja personalijuhid ning raamatupidajad. Finantsjuhid peaksid tähelepanu pöörama sellele, et turundusega tegelevatel inimestel oleksid head finantsalased teadmised. 13. Osa inimesi leiab, et teaduse ja tehnoloogia areng lahendab ka ökoloogilised probleemid ja turundus ei peaks sellega tegelema. Milline on Sinu seisukoht?
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
