ault=true (2013) 13. NASDAQ, Google. http://www.nasdaq.com/symbol/goog/stock- chart?intraday=off&timeframe=18m&charttype=bar&splits=on&earnings=off&movingave rage=None&lowerstudy=volume&comparison=off&index=nasdaq100&drilldown=off&sD efault=true#.UUKQKTeNOSo (2013) 14. Zirnask, V., Väärtpaberite teejuht. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008 23 15. Teearu, A., Krumm, E. Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 2005. 16. Tikk, J., Finantsarvestus. Tallinn, 2009. 17. Treasury Stock Defined - http://business-accounting-guides.com/treasury-stock/ (2011). 18. Tänavsuu, T. Eesti riigi kuldaktsia Telekomis ohus - http://www.epl.ee/news/majandus/eesti-riigi-kuldaktsia-telekomis-ohus.d?id=50955130 (2003) 19. Understanding Dual Class Shares - http://www.investorsfriend.com/dual_class_shares.htm (2006) 20. Volens, U. Mis loom on nimiväärtuseta aktsia - http://www.e24
koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: · suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine · eesmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine · ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa riigid: Kreeka, Portugal, Iirimaa, Ida-Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. 2004. aastal kümne Ida- Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta.
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine; Koordineerimine ja kontroll; Raha- ja kapitaliturgude vahendamine; Konkurentide edestamine; Müügi kasvatamine ja kulude vähendamine. Sünonüümid: Finantsjuhtimine Ettevõtte finantsjuhtimine Ettevõtte rahandus Ettevõtte eesmärk: Ettevõtte eesmärgiks on pikaajaliselt omanike rikkuse suurendamine (EPS). Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks.
arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Bilansiline väärtus Turuväärtus Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine „Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla
võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"? FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine
käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja oskusi. Koolitamise eesmärgid on erinevad ja on suunatud organisatsiooni, ameti ja isiku arendamisele. Regulaarselt töötajad läbivad toiduhügieeni koolitusi, täiendkoolitusi. Koolitusasutustesse välja- ja täiendõppele suunamine toimub vastavalt kehtivale korrale juhataja poolt, kes informeerib sellest töötajat. Sel aastal baaridaam käis kohvikoolitusel. 4.5. Finantsjuhtimine ja strateegiad. Treegeri Kohviku juhataja tegeleb ettevõtte rahaasjade juhtimise ja korraldamisega. Ta vastutab kohviku finantsjuhtimise eest ja on võimeline langetama kvaliteetseid otsuseid, korraldama ettevõtte rahaasju, oskama vajadusel kasutada erinevaid finantsteenuseid ning hindama finantsturgudel (kommertspanganduses) toimuvate muutuste mõju oma ettevõttele. Kohviku juhataja peab tegema otsuseid, millal on õige aeg investeerida, võtta pangalaenu, arendada
Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"? FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine
Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus
• Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid • Tulemus: madalam konkurentsivõime B! Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste vahel kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid. 10. Mis on interdistsiplinaarsus? Logistika seondub erinevate erialadega: turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Tuleb näha nö suuremat pilti – liita omavahel erinevad valdkonnad selleks, et saada parimaid tulemusi – antud hetkel siis logistika valdkonnas. Interdisciplinarity or interdisciplinary studies involves the combining of two or more academic disciplines into one activity. It is about creating something by thinking across boundaries. 11. Kui suur on tarneahela ulatus? Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
Peterson, M. (2000). Finantsanalüüs. Tallinn: Külim, 168 lk. Raudsepp, V. (1999). Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 221 lk. Ross, S. A., Westerfield, R. W., Jaffe, J. (1996). Corporate Finance, 4th Edition. Chicago: Irwin, 899 lk. Rünkla, J. (1996). Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn:Külim, 92 lk. Rünkla, J. (2003). Ärirahandus. Tallinn: Külim, 182 lk. Teearu, A., Krumm, E. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 223 lk. Tsistjakov, S. (1996). Finantsanalüüs ja selle meetodid. Vana-Võidu: Atlex, 47 lk. Van Horne, J. C. (1995). Financial management and policy, 10 Edition. New Jersey: Englewood Cliffs, 858 lk. White, G. I., Sondhi, A. C., Fried, D. (1994). The Analysis and Use of Financial Statements. New York: John Wiley, 1198 lk. Muud allikad Alver, J., Reinberg, L. Finantsaruandluse analüüs. Raamatupidamisuudised 1997, nr 6, 34-44 lk.
tarnijad, seadused, konkurendid, töötajad, kliendid, võrdlusanalüüs Töötajad · Mõjus kahepoolne kommunikatsioon · Töötajate kaasamine parendustegevustesse · Õigused ja kohustused · Töötajate hindamine · Eesmärkide ülevaatus · Värbamine ja arendamine Partnerlus ja ressursid · Riskide juhtimine · Teadmiste ja informatsiooni juhtimine · Partnerlussuhted tarnijaga · Materjalide ja jäätmete juhtimine · Finantsjuhtimine · Investeeringute hindamine Kvaliteedisüsteem · Kliendisuhete juhtimine · Kvaliteedisüsteemi ohjamine · Võtmeprotsesside määratlemine · Protsessimuudatuste juhtimine · Protsesside mõõtmine · Toodete/teenuste ja protsesside parendamine Klientidega seonduvad tulemused · Klientide arvamused: kättesaadavus, vastamiskiirus, kvaliteet, hind, töötajate käitumine, lojaalsus · Toimenäitajad: auhinnad, tunnustused, vead, eksimused,
Omafinantseering annaks reisibüroole kui ettevõttele lisandväärtust ning ettevõte ei oleks niivõrd sõltuv võõrkapitalist. 26 KASUTATUD ALLIKAD Firmast. Estravel. [http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=100]. 24.10.2012. Jõgi, A. 2011. Estravel kasvatas käivet ja kasumit. Äripäev, 09.05.2011. [http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=9d49f18e-08e7-4173-9b7a- 3c2782b67fba] 29.10.2012. Kõomägi, M. 2011. Finantsjuhtimine. Õppematerjal TH õppekavale. (loengukonspekt). Tabelid. Valdkonnad. Eesti Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EM024&ti=ETTEV %D5TETE+ASENDIKESKMISED+SUHTARVUD+%28KVARTIILID %2C+MEDIAAN%29+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/04Ettevetete_suh tarvud/02Aastastatistika/&lang=2]. 20.10.2012. 27 Lisa 1. Estravel AS bilanss
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
x Missioon x Ärimudel x Eesmärgid Strateegia raamistik: 1. Analüüsid sise- ja väliskeskkonna analüüsid, SWOT-analüüsid 2. Strateegia - kriitilised edutegurid, visioon, missioon, valdkonnad, eesmärgid, strateegilised tegevuskavad 3. Strateegia rakendamine - mõõdikud, tegevuskavad, kvaliteedijuhtimine, protsessi-juhtimine, personalijuhtimine, partnerite ja huvigruppide juhtimine, finantsjuhtimine ja eelarve 2. Strateegilise juhtimise koolkonnad. Mintzberg on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Järgnevad kuus kirjeldavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Koolkondadest ei ole võimalik esile tuua ainuõiget.
vahenditega. Selle asukoht on Luksemburgis. Kontrollikojas on igast liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks, kusjuures teda võib pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. Kontrollikoja põhiülesandeks on kontrollida, kas ELi eelarvet täidetakse õigesti ehk kas ELi tulud ja kulud on seaduslikud ja ausad, ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine. Tema töö aitab seega tagada, et ELi süsteem töötab tõhusalt ja avatult. 23
2 omahinna leidmise viisi. Hinnalisandi tahendus, mida see arvesse võtab, kuidas saadakse muugihind. 37. Hinnaelastsus. Mida see tahendab, kuidas seda ara kasutada. 38. Perishability. Tahendus nii toote, kui teenuse mõttes. 39. Taiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega. Sarnasused ja erisused. 40. Üks kusimus tuleb Moodles esitatud lisamaterjalide alusel (kaustas lisamaterjalid olevad valjavõtted ajakirjadest Finantsjuhtimine ning Investor&ettevõtja). See kusimus ei ole spetsiifiline, vaid midagi laiemalt olulist. Selle kusimuse õige vastus tagab positiivse hinde uhe tahelise tõusu. 1. Finantsaruandluse analüüsi olemus (mõiste, eesmärk, olemus laiemalt) Finantsaruandluse analuus on ettevõtte möödunud, kaesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra ning tegevustulemuste hindamise protsess. Finantsanaluus tugineb ettevõtte
PVp = 10000/0,10 = 100 000 kr Eelpool toodud näidetest tulenevalt ja saadud tulemusi võrreldes diskonteerimata raamatupidamislike summadega võib iseloomustada veel ühte erinevust raamatupidamise ja rahanduse vahel. 37 Rahanduses väärtusest mõeldes ei saa me enam erinevatel aegadel laekuvaid summasid lihtsalt liita. Mida pikemad on ajaperioodid, seda olulisemaks muutuvad raha ajaväärtusest tingitud erinevused. Kommertspanga finantsjuhtimine Pankade finantsjuhtimise hindamiseks peaksime teadma millest kujunevad panga tulud, kulud, varad, kohustused. I Peamine finantsseisundit kajastav dokument: Bilanss Panga varad ·Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad sularaha, nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid. Väärtpaberiportfell ·Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad
grandars.ru/college/ekonomika- firmy/sebestoimost-produkcii.html Соколов, Я. В. (2003). (Toim). Бухгалтерский учёт: управленческий асрект. Москва: Финансы и статистика. Teder, A. (01.2008). Omahinna analüüs kasvatab kasumit. E-ajakiri: Director, 1/2008 Kasutamise kuupäev: 24.12.2016, allikas http://www.director.ee/omahinna- anals-kasvatab-kasumit/ Teearu, A. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Kirjastus Pegasus. Truuts, S. (2016). Hinnakujundus algab lihtsatest põhimõtetest. Kasutamise kuupäev: 28.02.2017, allikas http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2016/01/27/hinnakujundus-algab- lihtsatest-pohimotetest Vaske, K.(s.a.) Majanduse alused V. Kasutamise päev: 20.03.2017, allikas http://e- ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotte_tulud_ja_kulud/ettevtte__tulud__ja__kulud.html Õunapuu, L. (2014)
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipa...
· opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine · välislogistika o lõpptoodete arvestus o tellimuste täitmise haldamine o kohaletoimetamine · müük ja turundus o klientide juhtimine ja tellimuste vastuvõtt o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · infrastruktuuri administreerimine - infosüsteemi arendamine; juriidika; raamatupidamine; finantsjuhtimine · inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; värbamine; koolitus; tööjõu planeerimine · toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine, uuringud ja arendus · hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud Juhtimisprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse: · planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda
samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisemised aspektid. Ettevõtte välised aspektid jagunevad riigisisesteks (inflatsiooni tase, õigussüsteem, poliitiline stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine, personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne.
4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine. Projekti tasuvuse hindamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32 3 Tallinna Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED Ettevõttele seatud eesmärke aitab saavutada hästikorraldatud finantsjuhtimine, mis võimaldab õigete finantsotsuste vastuvõtmist. Sageli on väikeettevõtte juht see, kes on ka oma firma finantsjuht ja peab spetsialistina tagama kogu ettevõtte toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust?
organisatsiooni, kes tegeleb ELi rahaliste vahenditega. Selle asukoht on Luksemburgis. Kontrollikojas on igast liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks, kusjuures teda võib pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. Kontrollikoja põhiülesandeks on kontrollida, kas ELi eelarvet täidetakse õigesti ehk kas ELi tulud ja kulud on seaduslikud ja ausad, ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine. Tema töö aitab seega tagada, et ELi süsteem töötab tõhusalt ja avatult. Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide soovide rahuldamiseks. Majandusressursid (tootmistegurid) koosnevad: Loodusvarad (maa, maavarad, hapnik jmt.) Reaalkapitali ressursid (tehased, masinad, seadmed, inventar jms.) Inimkapital (töötav elanikkond erinevate teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Riik ja majandus
Sissetulev logistika tooraine, materjalid, pooltooted, kütus jne. Tootmisprotsess töötlemine, koostamine, pakendamine ja kvaliteedi kontroll Väljaminev logistika ladustamine, tellimuste töötlemine ja distributsioon (jaotamine) Turundus ja müük müügipersonali tegevus, reklaam ja müügitoetus, koostöö vahendajatega Teenindus paigaldamine, hooldus, varuosade müük jne Toetavad tegevused: Uurimis- ja arendustöö Personali juhtimine Majandusarvestus Finantsjuhtimine Infosüsteemide juhtimine üldjuhtimine Benchmarking ettevõtte tegevuste efektiivsuse võrdlemine parimate eeskujudega ja püüd nende lahendusi üle võtta. 22 Küsimused strateegiliste kulude analüüsi koostamiseks. Kas üritatakse taotleda kulueelist või diferentseerituse eelist? Kuidas kulud ühes väärtusketi lülis mõjutavad kulusid teistes lülides?
Tallinn: Coopers & Lybrand. CIMA. (2002). Management Accounting.Official Terminology. Cima Publishing. Cooper, R., Kaplan, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus. Kulud ja raamatupidamine. (s.a.). EAS. Kasutamise kuupäev: 19. 01 2020, allikas https://www.eas.ee/: https://www.eas.ee/alustav/ari-planeerimine/kulud-ja- raamatupidamine/ Garminder-Laur, E. (2001). Mõnda kasumiaruandest. Rmt: Kallas, K. Garminder-Laur, E. (Toim), Majandusarvestus ja finantsjuhtimine, Aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis III (lk 23-30). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Haldma T., Karu S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko. Haldma T., Listra, E., Mullaste, M. (2003). Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ilisson, R. (2015). Kasumiaruande skeemi valik
Paljud kulud ja kasud on ühiskasutatavad hüvised. 77 Kasutatud kirjandus 1. Alver, J.; Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, 1999. 2. Haldma, T.; Karu, S. Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko, 1999. 3. Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A. Loengud ärikorraldusest I vihik, Tallinn: TTÜ 1998. 8. Rünkla, J. Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 9. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996.
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine .....................................................................................
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks. 2. Klientide nõudmised ja vajadused Rõhuasetus peab olema klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmisel. Logistikud peavad mõistma ka sisemiste klientide tootmine, marketing, finantsjuhtimine jms vajadusi. Tuleb jälgida turu muutuvaid prioriteete. Hea on kasutada väliste konsultantide abi, kuna nendelt saab üldjuhul hinnalist objektiivset informatsiooni. Ettevõtted, kes soovivad edukat kvaliteediprotsessi, peaksid hakkama mõtlema tarnijatest ja muudest partneritest logistikakanalis kui klientidest. 3. Toimingute teostamise hetketase Pärast seda, kui klientide spetsiifilised nõudmised on määratletud, on vaja mõõtmiste teel teha kindlaks, millisel
kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise fookuses ja logistikuil on sagedased kontaktid nii tarnijate kui ka klientidega, peaks just logistikud olema ettevõtte kvaliteediprogrammi teostamisel liidriteks. 2. Klientide nõudmised ja vajadused Rõhuasetus peab olema klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmisel. Logistikud peavad mõistma ka sisemiste klientide – tootmine, marketing, finantsjuhtimine jms vajadusi. Tuleb jälgida turu muutuvaid prioriteete. Hea on kasutada väliste konsultantide abi, kuna nendelt saab üldjuhul hinnalist objektiivset informatsiooni. Ettevõtted, kes soovivad edukat kvaliteediprotsessi, peaksid hakkama mõtlema tarnijatest ja muudest partneritest logistikakanalis kui klientidest. 3. Toimingute teostamise hetketase Pärast seda, kui klientide spetsiifilised nõudmised on määratletud, on vaja mõõtmiste teel teha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
