pole ei üht ega teist vaja. Ka südametunnistusest räägime sagedasti, iseäranis kui kedagi petta tahame või vastasest nõrgemad oleme ja käsitsi kallale ei pääse." (Ärist ja inimestest) Ärieetika Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Inimesed seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Juhtimine, turundus, tootmine, uurimistöö, inimkapital, finantsjuhtimine, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemine. Ärieetika Eetilise konflikti äri vallas põhjustab vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes. Eetiline/vastutustundlik käitumine aitab luua usaldust, paremat mainet, häid suhteid nii partneritega kui ka töötajatega. Eetika ettevõttes Mitmed ettevõtted on sõnastanud väärtused ja reeglid, millele tuginedes korraldatakse tööd firma sees, klientide ja äripartneritega suhtlemist ning oma tegevuse sobitamist
Töökeskkonna riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevuste kogum, mis võimaldab tegeleda ettevõtte töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt. Riskianalüüsi kasutatakse kui vahendit töökeskkonna riskide hindamiseks ja ohutegurite tuvastamiseks ning ohjamiseks. Selgitab välja ohutegurid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi Riskianalüüsi alustatakse sellega, et tutvutakse ettevõttes kõikide töökohtade töökeskkondadega. Kui leitakse mingid probleemid, koostatakse tegevuskavad, kus on määratud kindlaks inimesed, kes peaksid neid probleeme likvideerima hakkama ning samuti ajakava, millal peaks kõik tehtud olema. Ma pole eriti kursis sellega, kui head ohutusnõuded Eesti ettevõtetes kasutusel on, kuid ma tean seda, et Euroopa Liit on näiteks kasutusele võtnud erinevaid programme, mis peaksid aitama ettevõtetel maandada riski, kaitsta töötajaid ning par...
KLIENDIRAHULOLU HINDAMINE ETTEVÕTTES X Maret Uibopuu Eriala: Majandusarvestus ja finantsjuhtimine Uurimisprobleem Milline on klientide rahulolu ettevõttes X pakutavate toodete ja teenindusprotsessiga? Kliendirahulolu on vaja mõõta selleks, et saada teada mida oleks vaja muuta ning milliseid valdkondi veel arendada. Rahulolevad kliendid jagavad oma kogemust vähemate inimestega, kui seda teevad rahulolematud kliendid. Samuti on praegusel ajal väga levinud oma kogemuste jagamine sotsiaalmeedias, mis tähendab, et halb kogemus
● Soomes oli suhteliselt kõrge nende inimeste osakaal, kes ütlevad, et neil puudub huvi ettevõtjaks saada. Ettevõtlusega kaasnevad probleemid ja riskid ● Ülekoormus, stress – eriti suur töökoormus ettevõtte esimestel tegevusaastatel ● Kogemuste- ja teadmistepuudus, puudulik spetsialiseeritus Tegevusalaspetsiifiliste teadmiste puuduse kõrval mainitakse puudusi ka ● Raamatupidamine, maksundus, finantsjuhtimine ja finantsanalüüs ● Juriidilised teadmised ● Võõrkeeled ● Üld-ja personalijuhtimise küsimused (töö organiseerimine, meeskonnatöö, projektijuhtimine, motiveerimine, suhtlemispsühholoogia, läbirääkimise oskus ● Turundus ● Infotehnoloogia Täienduskoolitustes ei osaleta,sest ● Lühiajaline koolitus pole piisavalt efektiivne ● Koolituse läbimine on kallis ● Puudub aeg koolituses osalemiseks
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine.
Töötajate juhendamine ja väljaõpe Töötajate hea ning põhjalik juhendamine mängib olulist rolli turvalise nind parema ning ohutu töökeskkonna loomisel. Juhendamine ja väljaõpe on tööandaja ennetustegevuse aluseks. See aitab vältida ettevõtte töös toimuvaid õnnetusi ning sellest tingitud haiguseid. Töötajate asjakohane juhendamine aitab kasvatada töö efektiivsust ning ning vähendab erinevaid riske, on abiks ka kulude kokkuhoidmisel. Olulise, vajaliku ja loogiliselt järjestatud informatsiooni jagamine uutele töötajatele aitab neil kiiremini töösse sisse elada ning suurendab edu tööülesannete täitmisel. Minule oleks näiteks väga oluline see, et kui ma olen töökohal uus, siis mulle selgitatakse erinevaid riske ning ohte. Samas kui oleksin ise ettevõtte juht, peaksin väga oluliseks oma töötajate heaolu ning teeksin kõik, et oleks turvaline. See ju oleks minu huvidele ka kahjulik, kui peaksin hakkama maksma ravikul...
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla ...
1)Hanullogistika-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga,parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas t...
Kontakt Tel. +372 52 473 63 [email protected] Haridus 1975-1982 magister, Tallinn Tehnika Ülikool (Tallinna Polütehniline Instituut), toiduainete tööstuse seadmed ja aparaadid, insener Täiendkoolitus Invicta AS: Strateegiline juhtimine, Meeskonna juhtimine, Projekti juhtimine, Kvaliteedi juhtimine, ISO 9001 juurutamine Finantsjuhtimine Tööalane tegvus 1982 - 1985 Tallinna Piimakombinaat (TPK), insener Tööülesanded: seadmepargi tehnilise dokumentatsiooni korrashoid ja haldamine, remonttööde planeerimine, varuosade tellimine ja laoseisude haldamine 1985 - 1988 TPK remont-mehaanikatsehhi juhataja Tööülesanded: seadmete korrashoiu tagamine ja remondi korralsamine
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja ...
Eelarvestamise täpsuse vähenemisel on tõsised tagajärjed 11 Mida tähendab majandusnäitajate vertikaalanalüüs Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit
Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, finantsanalüüs, finantsjuhtimine, finantsplaneerimine/eelarvestamine. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise,
Konkurentsieelise saavutamine(süsteemne tegevus ,mis hõlmab järgmist valdkondi) · tootmiskorraldus/tehnologilise eelise saavutamine · personaaleelise saavutamine(teadmised,oskused,hoiakud vilumused) · toote väärtuseliste eelise saavutamine · kombinatsioon eelimistest saavutustestest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust Majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõisted:" Toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad L.ja turunduse tegevust tarnijaahelas liikuva toode lisaväärtust ja väärtuse mõõtme,mida mõjutab tootmine kiire jaotus tegevus,toodete kättesaadavus,müük,kliendi teenindus" Tarneahela olulised omadused 1. on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaubade ja teenustega 2. liikmiseks olemine hõl,ab kõiki osapoole kaasaarvatud logidtilisi operatsioone,materjalide esiaeglast tarnijast kuni lõpptarbijani viimasel 3. tegutsemise ulatus hõlmab hankimist,to...
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Põllumajandusökonoomika üldkursuse praktikumitööd Koostaja: HELEN TIITSON Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II kursus Juhendaja: lektor K.LAHESOO Tartu, 2005 SISUKORD EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL.............................................................................1 Majandus- ja sotsiaalinstituut..............................................................................................1 Põllumajandusökonoomika üldkursuse ..............................................................................1
. , , . ROCA - (Return n urrent ssets, Käibevara rentaablus) ROCA = * 100% ,(2) () , , , . , , : ROE (Return On Equity, Omakapitali rentaablus) ROE = * 100% ,(3) - - : ROS (Return On Sales, Puhaskasumi tase) 4 ROS = * 100% , (4) , . , 4 Ene Vaksmaa Finantsjuhtimine õpik - Tallinn 1999 (. 32-33) 11 .. , , , . , . (), , : ROA - (Return On Assets Ratio, Aktivate rentaablus) ROA = * * 100% ,(5) , , , , , .5 2.3 . . . , «, ». . 55 . , . «», 2005. (. 130-133)
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Majandusarvestus ja finantsjuhtimine RUCOLA RESTORANI KÜLASTAMINE Klienditeeninduse iseseisev töö Õppejõud: Tiina Merkuljeva Tallinn 2013 Rucola restorani külastamine SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................lk 3 1. KÜSIMUSTIK..........................
27 KASUTATUD KIRJANDUS Allikvee, A. (2006). Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tallinn: Teabekirjanduse OÜ. Blank, T. (2011). Saateks. rmt: A. Vooro, Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamises. Tartu: Tarmest OÜ. Kallas, K. (2000). Arvestuse korraldamise ja finantsaruannete koostamise põhimõtted. rmt: T. Tehnikaülikool, Majandusarvestus ja finantsjuhtimine (lk 7-31). Tallinn. Kikas, E., & Treumann, M. (2003). Majandusaasta aruande koostamine. Tallinn: Agitaator OÜ. Palmipuu, M. (2014). Majandusaasta aruande koostamine. Tallinn: Pandekt OÜ. RPS. (29. Aprill 2014. a). Allikas: riigiteataja.ee: https://www.riigiteataja.ee/akt/RPS RTJ 15. (29. 2014 2014. a.). Allikas: riigiteataja.ee: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ %2015.pdf RTJ 2. (29. Aprill 2014. a.). Allikas: riigiteataja.ee: https://www.riigiteataja
36. Omahind, hinnalisand ja müügihind. – omahinna 2 viisi leidmiseks, hinnalisandi tähendus, arvesse võtab, kuidas saadakse müügihind. 37. Hinnaelastsus. – definitsioon ja kuidas ära kasutada. 38. Perishability. – tähendus kui toote ja teenuse mõttes. 39. Täiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega. – sarnasused ja erinevused. 40. Üks küsimus tuleb Moodles esitatud lisamaterjalide alusel (kaustas lisamaterjalid olevad väljavõtted ajakirjadest Finantsjuhtimine ning Investor&ettevõtja). See küsimus ei ole spetsiifiline, vaid midagi laiemalt olulist. Selle küsimuse õige vastus tagab positiivse hinde ühe tähelise tõusu.
vajadustega. 1.5.1 Peamised eelised · Tõstab töötajate produktiivsust · Suurendab konkurentsivõimet · Suurendab otsuste langetamise kvaliteeti · Arendab äritegevust · Töötajate, klientide ja partnerite vaheline mugav suhtlus · Ühilduvus teiste Microsofti tehnoloogiatega · Paindlik ja hõlpsasti kasutatav 1.5.2 Programmi põhifunktsioonid · Finantsjuhtimine · Tootmine · Tarneahela haldus · Ärianalüüs ja aruandlus · Kliendisuhete haldus · Koostöö soodustamine · Konfiguratsioon ja arendustegevus · Inimressursside haldus 8 · Projektihaldus Microsoft Dynamics NAV litsentsi maksumus koosneb erinevatest komponentidest,
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid
Perekonna rahandus. Korporatsioonide rahandus 23. Bilansi põhivõrrand e. raamatupidamisarvestuse põhivalem on aktiva = võlakohustused. varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus. varad = netovara 24. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on: olemasoleva omakapitali raamatupidamisväärtuse viimine miinimumini. olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. vältida pankrotti. viia miinimumini kulud 25. Äriettevõtte rahanduse mõiste lühendiks on: Finantsjuhtimine. Ärijuhtimine. Äritsemine. Ärirahandus 26. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse. Milline nendest ei kuulu sinna? Investeerimisotsused. Rahavoogude otsused. Finantseerimisotsused. Dividendiotsused 27. Milline ei ole finantsaruanne? Omakapitali muutuste aruanne. Kasumiaruanne. Bilanss. Majandusaasta aruanne. Rahavoogude aruanne 28. Bilansi põhivõrrand on: Varad=võlakohustused+käibevara.
TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6
Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine eesmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa riigid: Kreeka, Portugal, Iirimaa, Ida-Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. 2004. aastal kümne Ida- Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta. EL ja maailm
Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine eesmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa riigid: Kreeka, Portugal, Iirimaa, Ida-Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. 2004. aastal kümne Ida- Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta. Euroopa Liit ja maailm
Vahetooted Tarbekaubad Kapitalikaubad Muud kaubad Allikas: Statistikaamet RAHVUSVAHELISTUMISE TAKTIKALINE TEGEVUSKAVA Juhtimismudeli loomine ja organisatsiooni struktuuri kavandamine – Personalipoliitika – Kontrollmehhanismid – Tootmiskorraldus – Müügikorraldus ja turundus – Globaalne logistika – Finantsjuhtimine JUHTIMISMUDEL JA ORGANISATSIOONI STRUKTUUR Vertikaalne vs horisontaalne juhtimismudel – Juhtimisulatus ja ülepiiriline juhtimine – Organisatsiooni ülesehitus – maatriksjuhtimine, divisionaalne juhtimine PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK KONTROLLMEHHANISMID KONTROLLI AHEL TOOTMISKORRALDUS FINANTSJUHTIMINE
EESTI AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Finantsjuhtimine Reklaamiõpetus Ülle Stamberg Internetireklaam, selle eelised ja puudused Referaat Õppejõud: J.Tarnasinskaja Tallinn 2011 Sissejuhatus Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses olid reklaam suuline, randkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Tänapäeval on internetireklamil suured eelised võrreldes mistahes teiste reklaamitüüpidga. Üks esimesi asju, paljud ettevõtted tegid majanduslanguse ajal on vähendati rahasid reklaamkulutustele. See on sagely ajutine reaktsioon, mille eesmärk oli kulude kokkuhoid lühiajalises perspektiivis. Standard majanduslanguse esimene asi, mis tavaliselt mõjutatud on offline...
EMÜ Sotsiaalinstituut Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine 1. kursus PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Triin Teesalu Koostaja: Annika Kartsepp Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST............
MAINORI KÕRGKOOL ETTEVÕTLUSE INSTITUUT ÄRIPLAAN Pärnu 2010 1 SISUKORD KOKKUVÕTE...............................................................................3 1. ÜLDINFO................................................................................4 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS..............................................................5 1.2 Asukoht....................................................................................7 1.3 Töötajad....................................................................................7 1.4 Vajalikud vahendid....................................................................7 1.5 Algbilanss.................................................................................7 2. TOOTMINE JA TURUNDUS.......................................................8 2.1 Teenuse osutamine....................................................................8 2.2 Turu an...
TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6
TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
7.3. Piiratud juhtimiskogemus 7.4. Ebakindlused turul 7.5. Ebakindlused tootmises 7.6. Seadusandluse muudatused Kui palju sekkub valitsus sellesse ärivaldkonda, kus teie ettevõte tegutseb. Kuidas võiks see ettevõtte tegevust mõjutada? Kas vajatakse litsentse või lubasid antud tegevusalal tegutsemiseks? Juhul, kui ettevõttel on ekspordiplaan, siis kas selle suhtes kehtivad mingid väliskaubandust reguleerivad normid? 8.0. FINANTSANALÜÜS 8.1. Ettevõtte finantsjuhtimine 8.1.1 Raamatupidamisarvestuse korraldus Raamatupidamissüsteemi korraldus, finantskontrolli põhimõtted, aruandluse korraldus. 8.1.2 Varude suuruse, müügilaekumiste ja maksta olevate arvete juhtimine Kirjelda, kui palju vajad tagavarasid, kuidas laekuvad summad müügist millise ajalise intervalliga ja kas ka sinu ettevõttele antakse maksete tegemiseks aega. 8.1.3 Tulude ja kulude struktuur ja selle muutused Siia saab tuua oma tulude ja kulude eelarve detailiseeritult 8.2
ühtlustada piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ning majandusele. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: 1) suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine 2) esmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine 3) ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) . Kodanike Euroopa Euroopa Komisjon peab Euroopa kodakondsust Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamise ja kindlustamise oluliseks elemendiks ning sellest tulenevalt toetatakse jätkuvalt Euroopa kodanike kaasamist ühiskonnaelu kõikidesse aspektidesse,
LOENG 1 Majandusarvestuse valdkonnad Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äri...
Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad. Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid: Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine
TER0440 Rahanduse alused 6T TMJ0140 Ettevõtluse alused 6T TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6T TMM0100 Turundus 6T TMO0010 Juhtimine 6T TMO0150 Äriuuringute alused 6T TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6T TER0560 Finantsjuhtimine 6T TER0570 Finantsmodelleerimine 6T TES0040 Ökonomeetria 6T TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6T TAK0010 Juhtimisarvestus 6T TAK0050 Kuluarvestus 6T TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6T TMJ0220 Tarneahela protsessid 6T
hindamist ja mõjutab eelkõige läbi tüüplepingute, kui hästi või halvasti need vastavad erinevatele seadustele ja seaduse muudatustele. Realiseeruv läbi erinevate seaduste ja lepingute. Mida paremini vastavad need tüüplepingud erinevatele seadustele, seda parem. Üldrisk- seotud panga enese kui ka panga väliste asjaoludega. Pangavälised- panga olukord, seaduste olemasolu, seadusandlik baas, maksupoliitika. Pangasisene- personali pädevus, sobivus, lojaalsus. Üldine finantsjuhtimine riigis. Valuutarisk- tuleneb pangavarade ja kohustuste erinevast valuutastruktuurist ja kursimuutustest. Püütakse tasakaalustada kohustused ja varad ( erinevate valuutade lõikesse) Krediidirisk- Krediit on panga põhiline vara. Tuleneb eelkõige klientide tundmisest ja laenuportfelli kvaliteedist ( mida paremini pank tunneb oma vastaspoolt, analüüsib kliendi riske, seda paremini on tagatud ohtude vastu ). Kliendipoolt- tahtest kui ka
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
suurendades nende väärtust. Operatsioonide juhtimist (operations management) võib defineerida kui tegevust, mis on seotud tootmis- ja teenindussüsteemide väljatöötamise, kasutamise ja täiustamisega. Operatsioonijuhtimise protsessi kaudu toimub piiritletud süsteemis ressursivoogude kombineerimine ja muundamine kontrollitaval viisil, tekitades lisaväärtust. See tegevus haakub selliste funktsionaalsete valdkondadega nagu turundus, finantsjuhtimine, teadus- ja arendustöö, inimressursi juhtimine, andmetöötlus jne. Ettevõtte strateegia tugineb ettevõtte missioonile ja näitab, kuidas firma planeerib ressursside kasutamist, et saavutada konkurentsieelis. Operatsioonistrateegia (operations strategy) määrab tootmisressursside kasutamise viisi ja taseme ettevõttes, aidates realiseerida ettevõtte strateegiat. Strateegilised otsused vastavad sellistele küsimustele nagu: kuidas valmistatakse toodangut,
Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028 Omakapitali tulukus 0,062 1,012 -4,648 Investeeringute tulukus 0,494 -11,566 -0,047 6 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 7 Finantsanalüüs, Külim, 2000, lk 117-139. 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest Osaühing on praktikakohana ideaalne koht, asutuses toimub väga palju erinevaid sündmusi, töötajal on võimalus ennast rakendada suhteliselt erinevates valdkondades. Praktikal viibisin kolm nädalat. Selle aja jooksul tutvusin kõigega, mis puudutab
Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028 Omakapitali tulukus 0,062 1,012 -4,648 Investeeringute tulukus 0,494 -11,566 -0,047 6 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 7 Finantsanalüüs, Külim, 2000, lk 117-139. 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest Osaühing on praktikakohana ideaalne koht, asutuses toimub väga palju erinevaid sündmusi, töötajal on võimalus ennast rakendada suhteliselt erinevates valdkondades. Praktikal viibisin kolm nädalat. Selle aja jooksul tutvusin kõigega, mis puudutab
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus........................................
4. Bioloogilise vara arvesse võtta või mitte arvestamine arvutustes? Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust. Finantsjuhtimise funktsioonid: 1. Ressursside (varade) omandamine ehk finantsanalüüs ja planeerimine. 2. Ressursside (aktivate, varade) juhtimine ehk varade struktuuri juhtimine; 3. Ressursside finantseerimine ehk finantsstruktuuri juhtimine. 4. Omanikele rahuldust pakkuva omanikulutu jaotamise (dividendid) poliitika väljatöötamine-pakkumine. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse ressursside juhtimist. Kõomäe (2006) väitel tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem; Jaapani cross-holding süsteem ehk keiretsu. Professor Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Majandusteoreetiline rahandus; Juhtimislik erarahandus; Raamatupidamislik rahandus. Äriühingud täisühing, usaldusühing,
Seppo Saario 2009, Investeerimisraamat, Tallinna Raamatutrükikoda Äripäev 2007, Investeerimise Teejuht, Tallinna Raamatutrükikoda 16 Anet Tomberg 2007, Portfelliriskide hindamine aktsiaportfelli näitel, Magistritöö. Harry M.Markowitz 1959, Portfolio selection, JOHN WILEY AND SONS INC. Asta teearu, Erik Krumm (2005) Ettevõtte Finantsjuhtimine, Tallin, kirjastus Pegasus Tõnis Oja, Raivo sormunen, Investori Aastaraamat, Äripäeva Kirjastuse AS 2007 Sirkka Hirsjärvi, Pirkko Remes, Paula Sajavaara, Uuri ja kirjuta, Kirjastus Medicina 2010. 17
teenustepaketti, millel on ühtne eesmärk ja vastavad ressursid. Näiteks kõrgkool, kus ei ole IT spetsialiste ja arvutitega varustatud õpperuume, ei saa pakkuda õppekava sellise suunitlusega. Sõltuvalt oma võimalustest ja klientide vajadustest pakuvad kõrgkoolid erinevaid õppekavasid, mida on võimalik liigitada erinevate tunnuste alusel: - haridustaseme järgi: nt. bakalaureuseõpe, magistriõpe, rakenduskõrgharidusõpe, ametikoolitus; - eriala suuna järgi: nt. finantsjuhtimine, turundus, personalijuhtimine, IT; Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs - õppevormi järgi: nt. päevane õpe, õhtune õpe, sessioonõpe; - kasutuses olevate õppemeetodite järgi: traditsioonilised, e-õpe. Uued õppekavade liigid tekivad vastavalt turu nõudlusele või konkreetse kooli tehniliste võimaluste muutumise tagajärjel. Tänu infotehnoloogiliste võimaluste võimsale arengule on
TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid
pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. Vítor Manuel da Silva Caldeira Portugalist valiti 2008. aasta jaanuaris presidendiks. Millega kontrollikoda tegeleb? Vítor Manuel da Silva Caldeira Portugalist valiti 2008. aasta jaanuaris presidendiks. Kontrollikoja põhiülesandeks on kontrollida, kas ELi eelarvet täidetakse õigesti ehk kas ELi tulud ja kulud on seaduslikud ja ausad, ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine. Tema töö aitab seega tagada, et ELi süsteem töötab tõhusalt ja avatult. Oma ülesannete täitmiseks uurib kontrollikoda kõikide ELi tulude ja kuludega kokku puutuvate isikute ja organisatsioonide dokumente. Vajadusel teostab ta kontrollimist kohapeal. Ta koostab väljaselgitatu kohta kirjalikke aruandeid, kus juhitakse komisjoni ja liikmesriikide valitsuste tähelepanu probleemidele.
müüa toodangut aasta läbi, varjestamine toimub tulevikutehingute ostuvõi müügiga, forward-tehing on tootja ja ostja vaheline kokkulepe tehtud toodekoguse müümiseks kindlal ajahetkel tulevikus d) nn vertikaalne koordinatsioon, kus osapoolte vahel sõlmitakse lepingulisis kohustusi tootjate ja ostjate vahel e)sisendoptsioonid hinnariski maandamiseks. Paindlikkus võimaldab kiiremini reageerida ettevõtetele teatavaks saanud uuele infole. Riski maandamiseks saab finantsjuhtimine kasutada finantsvõimenduse, likviidsuse ja kindlustuse võimalusi. 22. Diversifitseerimne. Diversifitseerimine ehk hajutamine (natuke ka eelmises küsimuses vastatud a-c). Diversifikatsiooni võimalusi on näiteks tegevuse mitmekesistamine (turule minnakse uute toodetega), uute turgude ja tegevusvaldkondade loomine. Diversifikatsioon vähendab sõltuvust ühest tootest-turust. Võimaldab hajutada riski, minna uutele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
