Rakendamine: projekt tuleb ette võtta, kui projekti tasuvusaeg on lühem kui mingi kindlaksmääratud ajaperiood. Ekvivalentne annuiteet - Meetod, mida kasutatakse ebavõrdse pikkusega investeeringute vahel valimiseks. Parim on projekt, mille EA on suurim. Eelised: saab hinnata investeeringu kasulikkust ettevõttele Puudused: Rakendamine: Kui meil on vaja teha valik üksteist välistavate ning erinevate eluigadega projektide vahel, võib kasutada ekvivalentset annuiteeti 9-10. loeng: Ettevõtte finantseerimine ja kapitali hind 39. Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse? WACC on ettevõtte minimaalne nõutav tulumäär investeeringutelt (investorid nõuavad). See on naitaja, mis seob omavahel ettevotte/investeerimisprojekti riski, finantseerimisvoimalused ja sellest johtuva finantseerimise hinna
Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Finantseerimis meetodid: kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta need finantseerida ühel viisil kolmest: 1) maksustamine maksed võivad olla nii otsesed (tulumaks) kui ka kaudsed (käibemaks) 2) raha emissioon kui riik emideerib(käibele laskma) raha, et finantseerida oma kulutusi, suurendab ta raha pakkumist. See toob kaasa inflatsiooni. 3) Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigi võla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem kui ta makse on kogunud. 9. Raha mõiste ja funktsioonid. Intress. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Raha on likviidne(sularahastatav) finantsvara, mida aksepteeritakse kui vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel. Funktsioonid: 1) vahetusvahend 2)
Maa, ehitusgrunt, ehitusplats. Ehitusobjekt, vallasvara, kinnisvara. Hoonestusõigus. 44 Ehitusfirma põhivara ja käibevara definitsioonid. Põhivara soetuste finantseerimise allikad. Põhivara maksumuse liigid. Põhivara vara, mida kasutatakse majadnustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhi- ja käibevarade maksumuse vahelise piiri kestestab iga firma oma sise-eeskirjades. Põhivarade soetuse finantseerimine: Säästmine raha kogumine reservi Laenu võtmine Jooksva aasta tulud Põhivara maksumuse liigid Soetusmaksumus Bilansiline maksumus =soetusmaksumus Jääkmaksumus = soetusmaksumus - kulum Taastamismaksumus= analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust 45 Põhivara füüsiline ja moraalne kulumine. Amortisatsiooni mõiste ja arvutusvalemid. Seos kasutuseaga. Füüsiline kulumine vananemine ja väärtuse kaotamine
Lorraine'i ning okupeeris Saari kivisöebasseini. · Saksamaa reparatsioonid. Prantsusmaa sai endale suurema osa reparatsioonimaksetest. Need maksti välja kuni 1932. Aasta septembrini. Osa reparatsioonimaksetest tasus Saksamaa naturaalsete tarnete, peamiselt kivisöe ja koksina. · Vähendati välislaenudeks antavat kapitali ning rohkem kasutati kapitali tootlikult omas riigis. 21. Riigieelarve tasakaalustamine Prantsusmaal 1920. aastatel · Tööstuse finantseerimine riigi poolt kutsus esile riigieelarve kiire kasvu. · Suurem osa riigi rajatud ja ehitatud ettevõtetest anti üle suurtele firmadele. · Tekkis riigieelarve defitsiit, kuna maksudega ei suudetud tasakaalustada suurenenud väljaminekuid. Olukorra parandamiseks: · kuni 1924. aastani püüti defitsiiti tasakaalustada riigilaenudega · 1924. aastast alates hakati eelarve defitsiiti katma ka inflatsiooni teel. Peagi langes frangi
Budge and fiscal policy. Fiskaalpoliitika Fiscal policy Valitsuse eelarve Government budget Fiskaalföderalism Fiscal federalism Eelarve puudujääk Budget deficit, BD Esmane eelarve Primary BD puudujääk Struktuurne eelarve Structural BD puudujääk Tsükliline eelarve Cyclical BD puudujääk Tegelik eelarve puudujääk Actual BD Eealve ülejääk Budget surplus Rahaga finantseerimine Monetization of deficit väljatõrjumiseffekt Crowding out effect diskreetne Discrecionary fiscal policy Pakkumispoolne majandus Supply side economics Automaatne fiskaalpoliitika Automatic fiscal policy riigivõlg National dept, ND Riigi välisvõlg External ND Riigi sisevõlg Internal ND Riigivõla refinantseerimine Refinancing the national dept
o 100% KOV eelarvesse 34. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes o Tulud :tulumaks, tulu varadelt, toetuse fond, o Kulu: haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused (vesi, küte) o o Finantssusteem (opik lk 145-190) o 36.Finantssüsteemi ülesehitus o Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel o turuosalised o Finantseerimine Riskijuhtimine. Investeerimine o INVESTEERIMISASU o RAHAASUTUSED o KINDLUSTUS TUSED o · Krediidiasutused o · Kindlustusandjad · Krediidiandjad · o · Fondivalitsejad · Kindlustusvahendaj · Investeerimisühingud Krediidivahendajad ad
häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine * Teenuste osutamisvabadus * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud
• Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. • Tähelepanu peab äratama esimese paari lausega. • Sama lähenemine kasutatav ka muudel eesmärkidel (nt toote müük) Ettevalmistamine: • Kirjelda võimalust või lahendamist vajavat probleemi – 20 sek • Kirjelda, kuidas su toode kasutab võimalust või lahendab probleemi – 20 sek • Kirjelda enda kvalifikatsiooni – 10 sek • Kirjelda turgu – 10 sek 3. Startup-ettevõtete mõiste. Nende finantseerimine elutsükli erinevates etappides. Iduettevõte ehk startup on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Start-up Eesti 2011-2013 tegevuskava defineerib startup-ettevõtte järgmiselt: • ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
Rahakäive klassifitseeritakse aruandes majandusüksuse äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse lõikes. Aruande koostamisel kasutatakse: otsemeetodit – kajastatakse otseselt raha liikumist (laekumisi ja väljamakseid); kaudset meetodit – korrigeeritakse perioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõju ja ülejäänud bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine investeerimistegevusest või finantseerimistegevusest ning viimati nimetatud kahe osa alla ei sobi. Näiteid rahavoogudest äritegevusest: Tarnijatele tasumine kauba eest.
häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine * Teenuste osutamisvabadus * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud
häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine * Teenuste osutamisvabadus * Kapitali ja maksete vaba liikumine: keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud
määratlemine). ● Finantsplaneerimine – rahaliste ressursside olemasolu tagamine. Lühiajalises perspektiivis käibekapitali planeerimine, keskmises ja pikas perspektiivis kapitalimahutuste planeerimine. Seotud finantsotsustega. ● Finantsotsuste tegemine: ○ Pikaajalised ehk strateegilised - dividendipoliitika, investeeringud, pikaajalised laenud ja muud kohustised. ○ Lühiajalised ehk taktikalised/operatiivsed - finantseerimine, rahavoogude juhtimine, kapitali eelarvestamine. Jagunevad omakorda igapäevasteks ning erakordseteks otsusteks. ● Finantskontroll – võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga. Ettevõtte plaanid jagunevad: 1. Pikaajalised ehk strateegilised plaanid – 1-5(10) aasta pikkust perioodi haarav kogu ettevõtte pikaajaliste eesmärkide määratlemine. 2. Lühiajalised ehk keskmise pikkusega ehk taktikalised plaanid – 6 kuu kuni 2 aasta
100% KOV eelarvesse 35. Suurimad kulu- ja tululiigid KOV eelarvetes 1) põhitegevuse tulud – maksutulud, riigieelarvelised vahendid, muud tulud 2) põhitegevuse kulud – haridus, tervishoid, kultuur 12 FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS)
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine....
laenukapitaliks, sest tegemist on kapitali ajutise kaasamisega. 16.laenureegel võõr ja omakapitali suhte kokku: Kui omakapitalist ei piisa, siis tuleb kaasata võõrkapitali (nende liikidest lähemalt järgmises peatükis). Klassikaline laenamise reegel ütleb, et võõr- ja omakapitali suhe on 2:1 s.t võõrkapitali maht ei tohi omakapitali mahtu ületada rohkem kui kaks korda. Eesti pankades on tavaks kasutada reeglit 70:30. 17.lühi ja pikaajaline finantseerimine: Nagu bilansistki oli näha, saab kaasatavat võõrkapitali liigitada kasutamistähtaja järgi: 1. lühiajaliseks - kapitali kasutatakse kuni üks aasta; 2. pikaajaliseks - kapitali kasutatakse kauem, kui üks aasta. Vahendajad. Tegelikult on edasimüüjad ettevõttele üsna oluliseks lühiajalise krediidi saamise allikaks. Tuntud kliendile antakse kaubad arvega, mille tasumistähtaeg ulatub 10-30 päevani - selle ajaga jõutakse tavaliselt kaup äragi müüa.
1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup,...
● Turg - toote ja teenuse turustamiseks peavad sellel olema potensiaalsed kliendid ● Konkurents - kirjeldatakse ettevõtte põhilisi konkurente ja oma konkurentsieeliseid ● Tootmine, teenindamine - kuidas ettevõte toimib, milliseid ruume, seadmeid, töövahendeid on vaja ● Turundusplaan - kuidas tooteid tarbijale kättesaadavaks teha ● Juhtkond ja personal - kes juhib ettevõtet ja milliseid töötajaid vajatakse ● Finantseerimine - milliseid investeeringuid on vaja, kui palju need maksavad ja millised on rahastamise allikad ● Finantsprognoosid - müügiprognoos; rahavoogude plaan (näidatakse raha oodatavad sissetulekud ja väljaminekud); kasumiplaan ja plaaniline bilanss ● Riskide hindamie - millised on ettevõtte nõrgad küljed ja ohud, kuidas neid kõrvaldada 70. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades
Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel (võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata). • Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega). Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused). 33.Finantsjärelevalve eesmärgid ja selle vajalikkus Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita: • Krediidiasutused – suudavad maksta välja hoiused, • Kindlustusseltsid – suudavad katta kindlustuskahjud,• Pensionifondid - suudavad maksta välja kogutud pensioni jmt. • Järelevalve tööks on ka selgitada, millised riskid
03.2011. Loetelu on koostatud funktsioonipõhiselt. Tabel koosneb kaheksast veerust: tähis, sarja pealkiri, säilitustähtaeg, teabekandja, kasutuskoht, juurdepääsupiirang, avalikustamine ning märkused. Tabeli pealdises on funktsioon ja funktsiooni tähis. Funktsioone on 9: juhtimine, asjaajamine ja arhiivitöö korraldamine, personalijuhtimine, töötervishoid ja töökaitse, haldustegevus, raamatupidamine, teadusraamatukogu töö, teadus- ja arendustegevus, teadusprojektide finantseerimine ja korraldamine. Allfunktsioonid puuduvad. Allsarju on funktsiooni teadusprojektide finantseerimise ja korraldamise sarjades Eesti Teadusfondi garantiid (2 allsarja), Eesti-sisesed projektid (2 allasarja), Euroopa Liidu raamprogrammide projektid (3 allsarja), struktuurifondide projektid (7 allsarja) ning rahvusvahelise koostöö projektid (3 allsarja). Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt direktsiooni koosolekute protokollid) ning teemale (nt kirjavahetus asjaajamise
7. JAOTUSKANALID Jaotuskanal- see on omavahel seotud firmade hulk, kes tagavad tarbijale toote või teenuse kättesaadavuse ja kasutamise. Jaotuskanali liigid: Otsekanalid- loodud selleks, et transaktsioon toimuks tootja ja tarbija vahel. Otsekanal liigutab kaubad tootjalt otse kliendini. Kaudsed kanalid- liigutab kaubad tootjalt kliendini vahendajate kaudu. Kaup võib, aga ei pruugi vahepeal omanikku vahetada. Jaotuskanali funktsioonid: Finantseerimine ja ladustamine- tootja ei pea hoidma ressursse suurte laovarude all. Riski jagamine- võttes osa finantseerimisest, võtavad jaotuskanali liikmed endale ka osa riskist. Pakendamine- jaotuskanali liikmete juures võib toimuda lõplik pakendamine tarbijale. Komplekteerimine- jaotuskanalis võidakse eri tootjate tooted koondada, sest toodet võib olla efektiivsem müüa. Kontakteerumine- jaotuskanali liikmed müüvad tooteid edasi ja selle käigus luuakse
toote üleandmist tootjatelt tarbijatele. Turustuskanali põhilised vahendajad on hulgi- ja jaemüüjad. Jaemüük on tegevus, mille põhisisuks on isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupade müük otse lõpptarbijale. Jaemüük jaguneb kaupluste müügiks ja otsekaubanduseks. Hulgimüük seisneb kaupade müügis tootlikuks tarbimiseks või edasimüümiseks. Hulgimüüjate funktsioonideks on reeglina ladustamine, transport ja finantseerimine. Ostes kaupa suuremates kogustes ja müües seda edasi väiksemate partiidena, osalevad hulgimüüjad tootjasortimendi muutmisel tarbijasortimendiks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui tootjad hakkavad ise turustamisega tegelema, võivad suureneda kulud ja tõusta hinnad. Turustuskanali kohustused tuleks panna organsiatsioonidele ja isikutele, kes neid kõige efektiivsemalt suudavad kanda, siis võivad väheneda kulutused ning ka hinnad alanevad. 7.3
Eelarve vastuvõtmine Kohustuslike kuludega mittenõustumisel võib eelarve tervikuna tagasi lükata (absoluutne häälteenamuse ja 3/5 kogutud häältega) -> tagasi Euroopa Komisjoni 3. EL eelarve kulude struktuur · ÜPP 48% · Struktuuripoliitika 35% · EL poliitikad 6% · Administratsioon 5% · Välistegevus 5% · Kompensatsioonid 1% 4. EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) · Traditsioonilised omavahendid · VAT ressurss · Osamaks liikmesriikide RKPst SISETURG 5. EL siseturg: 4 "vabadust" · Kaupade vaba liikumine o Tolliliit, kaupade vaba liikumine, erandid · Isikute vaba liikumine o Töötajate vaba liikumine, asutamisõigus, vastastikune tunnustamine, viisa, varjupaiga ja sisserände poliitikad · Teenuste osutamisvabadus · Kapitali ja maksete vaba liikumine
Antud perioodi kassavoogu kasutatakse selleks, et maksta võlad, maksta kasumiosad nagu dividendid ja intressid ning investeerida. Järgmine skeem iseloomustab kassavoogu: Võõrkapitali protsendid, dividendid Materjalid ETTEVÕTTE KASSAVOOG Laekumised müügist Palgad Maksud ja maksekohustused 2.Kapitalivajaduste hindamine ja pikaajaline finantseerimine Kapitaliks nimetatakse ettevõtte ees seisvate majanduslike ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid. Enne esimeste toodete müügist tekkivate oma vahendite olemasolu tuleb hankida masinad ja seadmed, palgata töötajad – järelikult toodangu valmistamise ja müümise vahele jääb küllalt pikk periood, seega tekib kapitalivajadus. Kapitalivajadus teatud ajamomendil on vajalike väljamaksete ja sissemaksete vahe, sisse- ja väljamaksed tuuakse kumuleeruvalt, kasvavalt arvestades
Võrk pidi koosnema üksikutest segmentidest ja mitte olema tsentraalselt juhitav, iga teade pidi olema lõhutud pakettideks ja iga pakett edastatud mööda erinevaid harusid, teate kokkupanemine pidi toimuma vastuvõtja süsteemis. Esimene variant ilmus 1964. aastal tänu Paul Barani pingutustele. 4 1969. ARPANET projekti finantseerimine 1960-ndate lõpus hakkasid RAND Corporation, Massachsetsi Tehnoloogia Ülikool ja Los-Angelese Kalifornia Ülikool eksperimenteerima hajutatud võrgu kontseptsiooniga. 1968. aastal Pentagoni osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency, agentuur tööks perspektiivsete uuringute projektidega) alustas selle projekti finantseerimist. 1969.a. sügisel nägi ilma „lapsuke“ – APRANET võrk, mis koosnes neljast sõlmest. Esimesed ARPANET katsed osutusid väga edukateks
Vahendid igapäevaste väljaminekute ehk käibekapitali (= käibevara miinus lühiajalised kohustused) rahastamiseks ning väliskaubandussuhete arendamiseks Laekumine kaupade ja teenuste müügist (vt ka rahakäibe aruande näide loengus 3) Arvelduskrediit; Faktooring; Liising; Laofinantseerimine; Ettevõtlustoetused a. Arvelduskrediit, käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks b. Faktooring • Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine c. Laofinantseerimine • Tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid • Limiit minimaalselt 200 000 eurot • Maksetähtaeg kuni 180 päeva • Laovarud kuni 80% ulatuses • Periood kuni 12 kuud d. Liising • Eksportliising – välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed. • Importliising – kodumaine firma rendib liisingfirma vahendusel välispartnerilt seadmeid. • Seadmeliising ja autoliising e. Ettevõtlustoetused
säilitada. Tihti on tähed oma tuludelt-kuludelt tasakaalus. Turuosa säilitamiseks peab siin tugevdama turundustegevust ja tegema olulisi investeeringuid. Küsimärgid – äriüksused või tooted, kellel on väike osatähtsus kiiresti kasvaval turul. Kasum väike või olematu, raha ülejääk puudub. Tuleks teha suuri investeeringuid intensiivistamaks turundustööd, et säilitada turuosa või muuta toode täheks. Kui see ei õnnestu, tuleks finantseerimine katkestada, toote tulupotentsiaal lõpuni ära kasutada ja turult lahkuda. Koerad – äriüksused või tooted, millel on väike osa aeglaselt kasvaval turul. Kasum väike, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub. Firma on sellise tootega raskes seisundis, sest konkureerivad tooted võivad ta turult välja tõrjuda. Tuleks lõpetada investeerimine, turundus, kasutada toote olemasolev tulupotentsiaal ning sobival hetkel turult lahkuda. 3. Turundusmeetmestik
parendamiseks, hindamiseks ja seireks. Mõõdetav üksikisiku, elanikkonna või keskkonna iseloomustaja, mida võib kasutada tervise ühe või enama aspekti kirjeldamisel (kvaliteet, kvantiteet ja aeg). Nt pindala, rahvaarv, tulumaks, asustustihedus, demograafilised näitajad, suremus, surmapõhjused, kasvajad, traumad, vaimne tervis, lapsed, suitsetamine, toitumine, füüsiline aktiivsus, kehakaal, vererõhk, keskkond, õhu kvaliteet, töökeskkond, finantseerimine, haiglaravi tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus. Tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele, selles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad. terviseprofiil – abivahend inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel,
säilitada. Tihti on tähed oma tuludelt-kuludelt tasakaalus. Turuosa säilitamiseks peab siin tugevdama turundustegevust ja tegema olulisi investeeringuid. Küsimärgid äriüksused või tooted, kellel on väike osatähtsus kiiresti kasvaval turul. Kasum väike või olematu, raha ülejääk puudub. Tuleks teha suuri investeeringuid intensiivistamaks turundustööd, et säilitada turuosa või muuta toode täheks. Kui see ei õnnestu, tuleks finantseerimine katkestada, toote tulupotentsiaal lõpuni ära kasutada ja turult lahkuda. Koerad äriüksused või tooted, millel on väike osa aeglaselt kasvaval turul. Kasum väike, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub. Firma on sellise tootega raskes seisundis, sest konkureerivad tooted võivad ta turult välja tõrjuda. Tuleks lõpetada investeerimine, turundus, kasutada toote olemasolev tulupotentsiaal ning sobival hetkel turult lahkuda. 3. Turundusmeetmestik
.................. 20 12.4.Materjali kulu............................................................................................... 21 12.5.Amortisatsioon............................................................................................. 21 12.6.Palgakulude arvestus....................................................................................21 12.7.Raha vajadus ettevõtte töö alustamiseks......................................................22 13.PROJEKTI FINANTSEERIMINE..................................................................... 25 13.1. Ettevõtte käivitamise kulud.........................................................................25 13.2.Finantsallikad............................................................................................... 25 14.RISKIFAKTORID.............................................................................................. 27 15.FINANTSPROGNOOSID KAHEKS AASTAKS........................................
Eelarve on tasakaalus, kui tema sissetulekud ja väljaminekud on võrdsed. Eelarve puudujääk tekib siis, kui väljaminekud ületavad sissetulekuid. Eelarve ülejääk tekib siis, kui sissetulekud ületavad väljeminekuid. Eelarve tasakaalustamatuse põhjused: äritsüklid: languse korral on eelarve tavaliselt puudujäägiga, tõusu ajal aga ülejäägiga; poliitilised põhjused, sh poliitiline tsükkel; majandusstruktuuri ümberkorraldused Avaliku sektori kulutuste finantseerimine Selleks on kolm järgmist moodust: 1) maksustamine (otseste ja kaudsete maksude kasutamine); 2) raha emiteerimine (raha ringlusesse laskmine, mis suurendab raha pakkumist); 3) defitsiidiga finantseerimine ehk raha laenamine (toob kaasa riigivõla kasvu). Riigivõlg võib olla kas sisemine (laenatud kodumaiselt rahaturult) või väline (laenud välismaistelt rahaturgudelt). Väljatõrjumine tähendab erainvesteeringute vähenemist seetõttu, et valitsus eelarve puudujäägi
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
Selle meetodi puhul peab iga ministeerium ja selle osakond, ka riigiasutus ja tema allüksused põhjendama oma eksisteerimise otstarvet ja kulutusi, et saada finantseerimist järgmiseks finantsaastaks. Nullbaasi planeerimise puudused: nõuab palju aega ja kvalifitseeritud tööjõudu; kokkuhoid võib jääda saavutamata, sest üks mittevajalik tegevus asendatakse teisega. Nullbaasiaalarvet ei saa rakendada kunagi kogu eelarve kohta, sest igas ühiskonnas kehtib hulgaliselt seadusi, mille alusel finantseerimine peab olema pidev (toetused, abirahad jne). Nullbaasieelarvetega püütakse saada täitevsüsteemide tegevust parema kontrolli alla. Sama eesmärki taotlevad ka nn loojangueelarved. Nende puhul antakse iga töö tegemiseks lõpptähtaeg. Edasine finantseerimine sõltub töö resultaadist. Ülalkirjeldatud meetodite läbikukkumist seletatakse esiteks sellega, et nende rakendajad (teadlased) ei suutnud võita igale tiigiaparaadile omast bürokraatlikku inertsust, ja teiseks
1853 ehitati 1,8 ha savitorudrenaazi 1869 Jakobsoni raamat ,,Teadus ja seadus põllul" mis propageeris eesti keeles kuivendust 1897 Liivi ja Eestimaa Maakultuuri büroo esimene maaparandusalane projekteerimisfirma Eestis 1910 Tooma Sookatsejaama asutamine 1927 asutati esimene veeühing 1956 ekskavaatoritehase ,,Talleks" asutamine drenaazi ekskavaatorid 1965 algas maaparandustööde finantseerimine riigi eelarvest 21)Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Meie tingimustes annab kuivendus garantii vahelduvate ilmastikutingimuste korral saada ikkagi kindel saak. Teiseks suureneb ka tootlikkus ja väheneb omahind. Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem.
Mida suurem on tootja ja tarbija vahetuslik eraldatus, seda olulisem on turunduse osa turupotentsiaali realiseerimisel. Turunduse funktsioonide täitmisega tekivad vahetuses osalejate vahel omamoodi ühendussillad. Turunduse funktsioonide liigitus: 1) tehingulised; 2) logistilised; 3) abistavad. Tehingulisteks funktsioonideks on ost ja müük. Logistiliste funktsioonide hulka kuulub ladustamine ja transportimine. Abistavateks funktsioonideks on toodete finantseerimine, riskikandmine, turuinfo kogumine jm. Need turunduse funktsioonid soodustavad vahetust, aitavad ületada lõhet tootjate ja tarbijate vahel. Turueralduse ületamisega loob turundus teatud kasu või väärtuse vahetuses osalejatele. Turundusega luuakse tarbijakasud: vormikasu toote kujust ja omadustest, ajakasu toote pakkumisest, siis kui tarbija seda soovib, kohakasu toote müümisest seal, kus tarbija seda vajab, omandikasu toote omamisest,
· maksta kasvikut hoiusummadelt · anda riigile laenu üle 1/6 jooksva eelarve tulusummast · anda laene kinnisvara tagatisel Laenud jaotati kolme rühma: · pikaajalised (A liik) · uuele põhikirjale mittevastavad (B liik) · põhikirjale vastavad (C liik) 1933.a. II kvartalis toimus rahavääringu 33 %-line devalveerimine. Tõus panganduses algas 1933.a. lõpul. Sõja puhkemisega 1939.a.algas hoiuste äravool. Iseseisvuse esimestel aastatel etendas riiklik finantseerimine olulist osa. Krediite kasutati: · linnaelanike toitlustamis- ja küttekriisi lahendamiseks · maareformiga loodud taludele · riikliku põlevkivitööstuse ja turbatööstuse asutamiseks · koolimajade ehitamiseks · riiklike pankade põhikapitaliks · laenude andmiseks eramajandusele. 4. Kaubanduse areng Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted
Vaenulikuks ülevõtmine (hostile takeover) toimub siis kui ülevõtja ei teavita ülevõetava ettevõtte juhtkonda ülevõtmissoovist või kui ülevõtja jätkab ülevõtmistehingu läbiiviimist pärast ülevõetava ettevõtte juhtkonna keeldumist. Vaenulik ülevõtmine on võimalik börsiettevõtete puhul, kuna ülevõtja võib aktsiaid soetada avalikult turult ja sel viisil saada kontrollpaki enda kätte. Ülevõtmise finantseerimine ja tehingu struktuur Ülevõtja võib maksta ülevõetava ettevõtte eest nii rahas kui ka oma aktsiates (seda siis sõbraliku ülevõtmise puhul). Ülevõetav ettevõte võib nõustuda ka oma aktsiate eest vastu saama ülevõtja aktsiaid, kuid enamasti tasutakse suurem osa ülevõtmisest rahas. Raha võib olla ka ülevõtja kontol olemas, kuid see on siiski harva esinev. Enamasti tuleb ülevõtmise finantseerimiseks pöörduda pankade või teiste finantseerimisasutuste poole.
Kui majanduses on aga inflatsiooniline olukord, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Automaatseks stabilisaatoriks on näiteks tulumaks. 36. Defitsiidiga finantseerimise majanduslik efektiivsus sõltub teatud määral sellest, kes on laenuvahendite pakkuja ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada. Kogukulutused ei suurene, kui laenamisega kaasneb sama suur säästude vähenemine. Defitsiidiga finantseerimine tagajärjeks on riigivõla kasv. Sõltuvalt sellest, millistelt turgudelt avalik sektor raha laenab, võib riigivõlg olla sisemine või väline. Sisemine riigivõlg võib tähendada seda, et käiku läheb ka oluline osa erasäästudest, mis tähendaks erainvesteeringute väljatõrjumist. Välisvõla tagajärjed võivad olla tunduvalt karmimad, kui sisevõla tagajärjed kui avalik sektor ei suuda õigeaegselt täita kõiki välisvõlaga seotud tingimusi. 37
maapiirkondades MES-ilt 80% ulatuses. Lepingu sõlmimise tasu on äriühingule 0,5-1% laenusummast, minimaalselt 175 eurot ja FIE-le 0,5-1% laenusummast, minimaalselt 175 eurot. KredExi ja MES-i garantii kasutamisel lisanduvad lepingutasu ning tagatistasu. 2.4 LAEN KÄENDUSE TAGATISEL Swedbankist saab laenu võtta käenduse tagatisel kuni 10 000 eurot. Laenu põhieelisteks on: kaupade ostmine, turundus- ja reklaamitegevuse finantseerimine, väiksemateks investeeringuteks. Laenu maksimumlimiit on 10 000 eurot ning tagasimakse tähtaeg 24 kuud. Laenu kuludesse kuuluvad lepingutasu 195 eurot. Intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta. Pank maksab laenusumma välja korraga või osade kaupa. Laenusumma väljamaksmise tähtaeg on üldjuhul kuni 3 kuud. Pank kannab laenusumma laenuvõtja arvelduskontole või laenuvõtja soovi korral müüja või teenuse osutaja kontole. Laenusumma
Robustse suhtumisega häälestas Hrustsov haritlaskonna enda vastu. Tegelikult vaatamata sellele, et loomeolud paranesid, ei tühistatud ühtegi seda otsust, mis olid Stalini ajal vastu võetud. Põhimõtteliselt need parteilised otsused jäid edasi kehtima ja vajadusel kasutati neid ära. Kui keegi ei meeldinud või mõne inimese loodu ei sobinud Hrustsovile, tegutses ta üsna karmilt. Hrustsov pööras üsna palju tähelepanu teaduse arendamisele. Just tema valitsemisajal riigipoolne finantseerimine teaduses oluliselt kasvas. See teaduse toetamine toimus eelkõige läbi teadusteakadeemia süsteemi, sinna kuuluvate instituutide läbi. Üsna palju tähelepanu pööras ta ka hariduse ümberkorraldamisele. Tema eesmärgiks oli võimalikult praktilise hariduse andmine. Tema oli seisukohal, et keskkooli lõpetamine ilma ametioskuseta on mõttetu. Noor inimene pidi kohe saama ka ameti. Rangelt pandi paika ka need kriteeriumid, mil moel oli võimalik kõrgkooli astuda jne
omanikele. Välisvõlg siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel. Laenates raha välismaalt, soodustab riik kodumaist tarbimist ja investeerimist täiendava rahahulga abil. Sellest tingituna ületab tegelik sissetulek riigi tootmisvõimaluste piiri. Sellega on võimalik vältida erasektori toodangu vähenemist juhul kui avaliku sektori toodangut suurendatakse. Välisvõlg omakorda suurendab impordi mahtu ja toob kaasa maksebilansi defitsiidi. Võlaga finantseerimine on soovitatav ainult sel juhul, kui võlasummasid kasutatakse riigi tootmisvõimaluste suurendamiseks (investeeringud). Riigivõla vähendamiseks tuleks saavutada eelarve tasakaal. 6.Loeng Maksutamise alused Valitsuse tulud: Oma sisult tähendab maksustamine seda, et riigi kodanikud töötavad mingi aja valitsuse heaks, ehk kui üksikisiku tulumaksu määr on 25 %, siis neljandiku oma tööajast töötavad isikud valitsuse heaks.
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg,...
osutamisele. Tänapäevased pangad tekkisid 14. ja 15. sajandi Itaalia kaubalinnades (Veneetsia, Genova). EESTI PANGAD AS Inbank AS LHV Pank AS SEB Pank Bigbank AS Coop Pank aktsiaselts Luminor Bank AS Swedbank AS TALLINNA ÄRIPANGA AS Panga mõiste Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Sõna ,,pank" tuleb itaaliakeelsest sõnast "banco", mis tähendab poeletti. Kõnekeeles nimetataks sõnaga "pank" ka paljude asjade kogumisega seotud asutusi, nt spermapank, andmepank jm. Krediidiasutuste seaduse kohaselt tohib sõna "pank" kasutada aga ainult krediidiasutus, kusjuures viimane on kohustatud seda ka oma ärinimes tegema Pank kui ettevõte Vastavalt Eestis kehtivale seadusele võib pank tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna. Erinevalt
EL eelarve kulude struktuur esindajad, naised, puuetega isikud, teadlased. Komiteel on 344 liiget. ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL MSKi on kolm peamist ülesannet: poliitikad 6% Administratsioon 5% - Konsultatiivne roll kolme suure institutsiooni Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% nõustamisel - Kodanikuühiskonna kaasamine EL otsustegemisse 63. EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) - Kodanikuühiskonna tugevdamine väljaspool Euroopa Liitu, arendades dialoogi ja toetades * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% vastavaid struktuure Kesk- ja Ida- Euroopas, Türgis, * VAT ressurss 38% Vahemeremaades, ACP riikides, Lõuna- Ameerikas * Traditsioonilised omavahendid 17% jm. 64. EL siseturg: 4 "vabadust"
osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel. 13.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate teenuste arendamisel (SHS) • Sõnastada sots.poliitikaeakatele,Vastav seadusandlus • Sotsiaalhoolekande korraldamine eakatele • Teenuste,standardite kehtestamine • Kontroll teenuste osutamise ja kvaliteedi üle • Erialaõppekavade kinnitamine • Finantseerimine • Statistika kogumine ja nalüüs § 27. Vanurite sotsiaalhoolekanne (1) Vanurite toimetulekule kaasaaitamiseks neile harjumuspärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla- või linnavalitsus: 1) loob võimalused odavamaks toitlustamiseks; 2) tagab osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks; 3) loob võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks;
abivajajate ja potentsiaalsete kurjategijate arvu ning suurendada (haritud, tervete, seaduskuulekate, kõrgepalgaliste) väärtuste ning tulu loojate ja maksumaksjate arvu. Sotsiaalpoliitikat ei käsitleta "laialijagamisena", vaid investeeringuna inimkapitali. Ühiskonna sihiks on luua võimalikult paljudele tingimused oma potentsiaali parimaks realiseerimiseks. Seda eesmärki toetab kindlasti ka (noorte) spordi ja huvialaringide piisav finantseerimine. Tänu sellele on hiljem võimalik kokku hoida kulutusi tervishoiule, politseile, vanglatele, narkovõõrutusele jne. Huvialaringide finantseerimine on kasulik ka majandusele. Näiteks Eesti elektroonikatööstuse edu ei tugine ainult Tallinna Tehnikaülikoolile ja omaaegsele Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudile. Väga oluline oli ka kunagise Tallinna Pioneeride Palee raadioringi tegevus. 11
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunik...
kasvatustööd ning isamaalisuse ja kaitsetahte propageerimist. ·Kaitseliidul peab olema realistlik, täidetav ja mõõdetav ning territoriaalset eripära arvestav sõjaline ülesandepüstitus. ·Kaitseliit peab omama rahuajal kiirreageerimisvõimet. ·Kaitseliit arendab oma organisatsiooni kaasaegsete juhtimispõhimõtete alusel administreeritava avalik-õigusliku juriidilise isikuna. ·Kaitseliidule tuleb tagada ülesannetepõhine finantseerimine Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest vastavalt arengukavale, sh investeeringud ja hanked püstitatud 12 ülesannete täitmiseks.(http://www.pohjakompanii.ee/index.php/6278/) 2.3. Kaitseliidu koostöö teiste organisatsioonidega Kaitseliit teeb koostööd paljude erinevate organisatsioonidega. Eestis tehakse tihedat koostööd Pääste- ja Politseiametiga, kellega on ka koostööleping sõlmitud.
mittetulundusorganisatsioonile. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ning ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile. Tegemist on nn materiaalse avalike ülesannete üleandmisega ehk teenuse erastamise. ** Erinevus - Erastamise korral kohalik omavalitsus võõrandab mõne seni tema poolt täidetud ülesande (osutatud teenuse), jättes selle turujõudude reguleerida. Kusjuures nii teenuste finantseerimine kui kontroll nende osutamise kvaliteedi üle väljub avalikust sektorist. Seevastu lepingulise delegeerimise korral säilib omavalitsuse kohustus finantseerida kaupa või teenust ning era- või kolmandale sektorile delegeeritakse vaid selle kauba valmistamine või teenuse osutamine. Teiseks kriteeriumiks, mis eristab lepingulist delegeerimist privatiseerimisest, võib pidada kontrolli pakutavate teenuste kvaliteedi üle ning teenuste kättesaadavuse tagamist kodanikele
õppetsükliga kehtestatud ulatuses. 8.7. Lepingu kohustuslikud osad on : 1) õpingute alustamise aeg; 2) õppetöö maht või kestus; 3) õppetöö läbiviimise koht ja aadress; 4) õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise kord; 5) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg; 6) õppemaksu tagastamise alused ja kord; 7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord; 8) vaidluste lahendamise kord. 8.8. Lepingu kohustuslik lisa on kooli õppekava (v.a. ainekavad) 9. FINANTSEERIMINE 9. 1. Kool võib saada sihtotstarbelisi toetusi riigi - ja kohaliku omavalitsuse eelarvetest, laekumisi sihtasutustelt, juriidiliste ja füüsiliste isikute annetusi, lepingulisi õppemakse. 9.2. Kooli pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riiklikele õppekavadele vastavate õppekavade ulatuses sama liiki riigi - või munitsipaalkoolidele kehtestatud alustel ja korras. 9.3. Kooli majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 9.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
