Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku ...
See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. 5 Esmataseme juhid ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: Finantsjuht tegeleb otseselt organisatsiooni finantsressurssidega. Vastutab finantsarvestuse ja investeeringute eest. Turundusjuht tegeleb peamiselt järgmiste tegevustega: reklaam, toote hind, toote müügikoht, müügitoetus, turustajad ja turundusprotsessid. Personalijuht stöövaldkonnad on org personalipoliitika, -strateegia formuleerimine, org juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja strateegia juurutamisel ning org personalitalituse töö korraldamine, tagatud töötajate värbamine, motiveerimine ja areng org kõigil tasandeil
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
Samuti tuleb kontrollida, kas mingil põhjusel on vara turuväärtus oluliselt langenud (hinnad kinnisvaraturul on oluliselt langenud, hoonele on seatud muinsuskaitselised piirangud jmt). Taolised allahindlusvajadusele viitavad asjaolud fikseeritakse inventuurinimekirjas, täidetakse Rendile antud varaobjektide (maa, hooned või hoone osad, rajatised) inventuuri akti vorm (Tlv 22.06.2011 määrus nr 93, lisa 14) ning edastatakse vastav teave ka linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonna varadega tegelevale spetsialistile elektrooniliselt. Linna finantsteenistus informeerib omakorda linna audiitoreid, kellega koostöös otsustatakse, kas kinnisvarainvesteeringu väärtuse võimalik langus on linna aruande seisukohast märkimisväärne ning kes vajadusel vara väärtuse hindamise läbi viib (väline ekspert või oma töötaja). Kokkuvõtteks: Seega lisaks muudele tavapärastele inventuuriprotseduuridele selgitatakse
ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1
ees on paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada, kui soovitakse andmeid täiendada. (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005, lk 192-193). Intervjuu koosneb küsimustest, mis on intervjuu läbiviijal ette valmistatud ning vabast vestlusest, mille eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes kasutatavad tulu- ja kulukontod, nende kajastamine kasumiaruandes ning ettevõttes kasutatavad finantsarvestuse reeglid. Deduktiivne analüüs on teooriast ja/või varasematest uurimistest lähtuv analüüs, mida iseloomustab konkreetse uurimisküsimuse olemasolu ja analüüsikategooriate loomine enne analüüsi põhiosa läbiviimist (Kalmus, Masso & Linno, 2015). Järelduste tegemiseks kasutatakse deduktiivset uurimisstrateegiat. Töö autor analüüsib ettevõttes kogutuid andmeid. Saadud andmete põhjal rakendab kasumiaruande skeem 2 kasutamist ning
vähem märgatav kui individuaalsetes aruannetes, kuid siiski võivad nad mõjutada kontserniaruandeid, sest see on individuaalsete kontode rida-realt liitmine, millele on avaldanud mõju rohkemal või vähemal määral kohalikud maksud. Ja kuigi peaaegu kõik Euroopa riigid lubavad elimineerida maksumuudatuste mõju konsolideeritud aruannetest, on üldiselt ainult suuremad korporatsioonid motiveeritud seda tegema. (Flower 2004:73) Töö koostamisel on vaadeldud kontserni finantsarvestuse põhitõdesid, loomaks algteadmised kontsernist, milliseid arvestuspõhimõtteid rakendatakse konsolideerimisgrupi finantsarvestuses, millised seadused seda reguleerivad ja millised juhendmaterjalid on kontserniarvestuses igapäevased töövahendid. Töös on olulisima allikana kasutatud Raamatupidamise Toimkonna juhendit nr 11. Lisaks sellele on allikatena kasutatud ka teisi Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ning 1996. aastal
Tulenevalt koodeksist on raamatupidaja elukutse eesmärgiks teha tööd vastavuses kutseala standarditega. 4 põhinõuet eesmärkide saavutamiseks on: · Usaldusväärsus · Kutsealane kompetentsus · Kutsealase tegevuse kvaliteet · Kindlustunne Raamatupidajate kutsealase tegevuse tarbijatel peab olema kindlustunne, et raamatupidajate kutsealane tegevus on reguleeritud vastava kutse-eetika nõuete raamistikuga. 1. Finantsarvestuse printsiibid Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole
● Miks oli keskmine leheküljehind 508 eurot, mitte aga 520 eurot? ● Kas keegi müügiesindajatest pakkus allahindlust? Vastused neile küsimustele võivad käivitada erinevaid tegevusi, näiteks täiendava müügipersonali palkamise. Hea elluviimine eeldab head osakondadevahelist koordineerimist. --- Info, mida firma juhtimise infosüsteem genereerib, on suures osas mittefinantsiline. Kuna mittefinantsiline info ei kajastu firma finantsaruannetes, kasutavad finantsarvestuse spetsialistid (raamatupidajad) aruannete koostamisel põhiliselt finantsinformatsiooni. Seevastu juhtimisarvestuse spetsialistid tegelevad oma töös firma juhtimise infosüsteemi kõigi allsüsteemidega, et anda juhtkonnale asjakohast infot firma tegevuse kõigist aspektidest. Mittefinantsiline info on eriti oluline, kui päevakorral on eelarvete (plaanide) koostamine või kvaliteedi parendamine. Lisaks sellele on
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada a...
2. Varude juhtmine - seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida , milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kuba tõhusaimad tarneallikad. Varude ja nõudluse liigid Varusid saab liigitada erineval viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemistegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks : Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja –aruandluse järgne liigitus : Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude liigid tekkepõhjuse või funktsiooni järgi on alljärgnevad : Kasutusvaru e ringlusvaru – varud millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise
(sõltuvad juhtimisotsusest) ja ebaolulisteks kuludeks (ei sõltu juhtimisotsusest). Lähtudes sellest kuidas kulud on seotud näiteks toote või teenusega saab neid liigitada otsesteks (on otseselt seotud tootega) ja kaudseteks (ei ole otseselt seotud tootega vaid ainult kaudselt) Ettevõtte kulude kompleksne ja süsteemne käsitlemine, mis hõlmaks kulude kujunemisele mõjuvaid tegureid, erinevaid kulude käitumise aspekte jt., on vajalik nii kohustusliku finantsarvestuse (raamatupidamise) kui ka ettevõtte juhtidele otsuste langetamise abistamiseks loodud juhtimisarvestuse tarvis. Selleks et langetada ettevõttes põhjendatud juhtimisotsuseid, tuleks kulusid liigitada nende käitumisliku iseloomu alusel muutuvateks ja püsivateks kuludeks. Muutuvkulu on kulu, mis muutub funktsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. Kõige olulisem sõna on siin „funktsionaalselt“. Nende kulude puhul saame alati määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel
I Juhtkonna ausust või kompetetsust puudutavad probleemid on : Ühe isiku või väikese grupi domineerimine juhtimis tegevuses ning efektiivse järelvalve organi puudumine või ebapiisav tegevus. Ettevõtte keerukas struktuur, millel puudub praktiline põhjendus. Jätkuvalt ei suudeta kõrvaldada olulisi puudusi sisekontrolli süsteemis kui see peaks olema täiesti võimalik. Suur personali voolavaus raamatupidamis ja finantsarvestuse oluliste isikute hulgas. Liiga pikka aega on raamatupidamsi arvestuse töötajaid alla vajaliku normi.Liiga vähe töötajaid pika aja jooksul Õigusalaste konsultatide või audiitorite liiga sage vahetumine, vaheldumine. II Tavapärasest erinevad pinged ettevõttes või väljast poolne surve ettevõttele: Majandusharu langus ja sagenevad ebaõnnestumised. Vähenevast kasumist või liiga kiirest laienemis tempost tingitud ebapiisav käibekapital.
Juhtkonna ausust või kompetetsust puudutavad probleemid on : · Ühe isiku või väikese grupi domineerimine juhtimis tegevuses ning efektiivse järelvalve organi puudumine või ebapiisav tegevus. · Ettevõtte keerukas struktuur, millel puudub praktiline põhjendus. · Jätkuvalt ei suudeta kõrvaldada olulisi puudusi sisekontrolli süsteemis kui see peaks olema täiesti võimalik. · Suur personali voolavaus raamatupidamis ja finantsarvestuse oluliste isikute hulgas. · Liiga pikka aega on raamatupidamsi arvestuse töötajaid alla vajaliku normi. · Õigusalaste konsultatide või audiitorite liiga sage vahetumine. Tavapärasest erinevad pinged ettevõttes või väljast poolne surve ettevõttele. · Majandusharu langus ja sagenevad ebaõnnestumised. · Vähenevast kasumist või liiga kiirest laienemis tempost tingitud ebapiisav käibekapital. · Tulude kvaliteedi langus nt võetakse endale suuremaid riske
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid
Juhtkonna ausust või kompetetsust puudutavad probleemid on : · Ühe isiku või väikese grupi domineerimine juhtimis tegevuses ning efektiivse järelvalve organi puudumine või ebapiisav tegevus. · Ettevõtte keerukas struktuur, millel puudub praktiline põhjendus. · Jätkuvalt ei suudeta kõrvaldada olulisi puudusi sisekontrolli süsteemis kui see peaks olema täiesti võimalik. · Suur personali voolavaus raamatupidamis ja finantsarvestuse oluliste isikute hulgas. · Liiga pikka aega on raamatupidamsi arvestuse töötajaid alla vajaliku normi. · Õigusalaste konsultatide või audiitorite liiga sage vahetumine. Tavapärasest erinevad pinged ettevõttes või väljast poolne surve ettevõttele. · Majandusharu langus ja sagenevad ebaõnnestumised. · Vähenevast kasumist või liiga kiirest laienemis tempost tingitud ebapiisav käibekapital. · Tulude kvaliteedi langus nt võetakse endale suuremaid riske
ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. · Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. · Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1
Senine teemade käsitlus on olnud 10. klassi taseme jaoks liiga raske. Et konspekt sobiks võimalikult hästi ka teiste erialade tudengitele, tuleb materjalides käsitleda juhtimisprojekte, sest need puudutavad igat valdkonda. Mitte keskenduda näiteks tootmisprojektidele. Samal põhjusel ei tohi konspektist välja jätta teemasid, mida õpetatakse mõne eriala teiste õppeainete raames (näiteks eelarve koostamist õpetatakse ärijuhtimise finantsarvestuse aines). Konspekti struktuur peab võimaldama tuttavate teemade vahelejätmist. Seni vaid üksikutel kursusel osalenud tudengitel on olemas projektijuhtimise kogemus. Seetõttu varasemate kogemuste olemasolu konspekti loomisel arvestada ei saa. Õppematerjal tuleb koostada algtaseme jaoks. Edasijõudnud võivad omal valikul peatükke vahele jätta. 1.5 Ülevaade projektijuhtimise valdkonnast
Asendi järgi ettevõtte tootmist/töötlemistegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: • Tooraine ja komponendid, mis on tarnitud firmasse, kuid ei ole veel kasutatud • Pooltoodete varu (work-in-process) on materjalid, mis on alustanud liikumist läbi tootmisprotsessi. • Valmistooted, mis ootavad lähetamist kliendile. • Varuosad masinatele/seadmetele. • Kuluartiklid – kütus, paber … Eestis kasutatava finantsarvestuse ja aruandluse järgne liigitus on järgmine: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude juhtimise eesmärgid: • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa
, Teearu, A. (1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand, 158 lk. Jablonsky, S. F., Barsky, N. P. (1998). The Manager´s Guide to Financial Statement Analysis. New York: Wiley, 227 lk. Järve, V., Kastan, T. (1998). Käibevara ja selle arvestus. Tallinn: Folio, 101 lk. Higgins, R.C. (1989). Analysis for Financial Management (Second Edition). Homewood, Illinois: Irwin, 337 lk. Ilisson, R. (2004). Finantsanalüüs ja planeerimine. Tallinn: Nõu OÜ, 451 lk. Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 336 lk. Karu, S. (2000). Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 240 lk. Karu, S., Zirnask, V. (2001). Rahakäibe juhtimine II osa. Tartu:Rafiko, 252 lk. 46 Kitvel, E. (1993). Ettevõtte finantsaruandluse analüüs. Tallinn: RAS Logistika Maja, 66 lk. Needles, B. E., Anderson, H. R. jt (1996). Principles of accounting (Sixth Edition). Hougton Mifflin Company, 1238 lk. Peterson, M. (2000)
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
vahel; arvete ja makseteatiste vormistamine ning edastamine; 182 – laekumiste jälgimine ja arvestuse pidamine võlgnevuse üle (inkassoteenus); 183 – raamatupidamise korraldamine; 184 – majandustegevuse perioodide ja aastakava koostamine; riiklike aruannete koostamine ja esitamine; 185 – omaniku juriidiline nõustamine; 186 – omaniku tehniline nõustamine; 187 – vara hindamise korraldamine; 188 – maakleriteenuse osutamine; 189 – muud tegevused kinnisvaraobjekti finantsarvestuse tagamiseks. 190 – Muud kinnisvara haldamisega kaasnevad korralduslikud tegevused - kas objekti eripärast, aga ka omaniku või kasutajate soovidest tulenevalt peab kinnisvarahaldur osutama sellist (kompleks) teenust, mille osutamiseks on tal piisav pädevus/kompetentsus ning osutatav teenus pole vastuolus ei õigusaktide, siduvate lepingukohustuste ja/või halduri kutse- eetikaga. 5.2. Omanikukohustused 500 - Kinnisvara omanikukohustuste kandmine
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
ole aruannete koostamise ega esitamise osas kehtestatud mingisuguseid üldiseid kohustuslikke arvestusprintsiipe. Juhtimisarvestuse süsteem tuleb organiseerida organisatsioonil endal, silmas pidades lahendamist vajavaid probleeme. Suurimaks väljakutseks juhtimisarvestuse puhul ongi konkreetse juhtimisotsuse tarvis kõige sobivama arvestusinfo leidmine. Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib see organisatsioonis ka täiesti puududa. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse võrdlus TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Eesmärk Info firma finantsseisundi ja Info ettevõtte juhtidele äritegevuse tulemuste kohta planeerimiseks, juhtimisotsuste välistarbijatele langetamiseks, kontrolliks Info kasutajad Välistarbijad Sisetarbijad (eri tasemete juhid)
eetilist kultuuri. Tulenevalt koodeksist on raamatupidaja elukutse eesmärgiks teha tööd vastavuses kutseala standarditega. Eesmärkide saavutamiseks on neli (4) põhinõuet: Usaldusväärsus Kutsealane kompetentsus Kutsealase tegevuse kvaliteet Kindlustunne Raamatupidajate kutsealase tegevuse tarbijatel peab olema kindlustunne, et raamatupidajate kutsealane tegevus on reguleeritud vastava kutse-eetika nõuete raamistikuga. 9. Finantsarvestuse printsiibid Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
- Pikaajaline pangalaen 50 000.- Masinad ja seadmed 120 000.- Omakapital 100 000.- Kokku aktiva 200 000.- Kokku passiva 200 000.- Selle tehingu järgselt väheneb ettevõtte arvel olev rahasumma ja kaob võlgnevus hankijatele. Bilansi mõlema poole kokkuvõtted vähenevad ühe ja sama summa võrra. 3. Kontode ülesehitus: algsaldo, deebetkäive, kreeditkäive, lõppsaldo. Konto on finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja 82 omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
