OÜ Abilis müügikäibe puhasrentaabluse näitajad on lähendatud müügikäibe ärirentaabluste näitajatega, seda võib tuua välja nagu ettevõtte finantsjuhi edu tulemusena. Seoses hea pankrotikordaja ja omakapitali tähtsuse näitajatega , ettevõtte on edukas ja teda on raske viia pankroti. 48 KASUTATUD ALLIKAD 1. Järve, V. Finantsarvestus I, Tartu: ülikooli kirjastus, 1998 2. Vaksmaa,E. Finantsijuhtimise alused,Tallinn: Kirjastus Ilo, 2004 3. Vaksmaa, E. Finantsjuhtimise õpik. Tallinn: Eesti Ärikoolitusprogramm. Tallinna Kommertskool,1999 4. Abilis OÜ majandusaasta aruanne 5. Data service. Raamatupidamis programm.. http://www.1c.ee/rus/1c60/1c60box(20.06.2010) 6. Elektrooniline riigiteataja. Sõnade seletus. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=13278917(21.06.2010) 7. Interneti portal
· maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käiv info, mida võimaldab finantsarvestus. E/v sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajaskond jt.) vajavad infot e/v siseste igapäevaste otsuste vastuvõtmiseks, mis võimald. hinnata e/v allüksuste ja erinevate tegevussegmentide tulemusi. Sel- lega tegeleb juhtimisarvestus. Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Jälgib kulude kajastamist: · e/v finantsarvestuse protsessis (rp. registrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realis. kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes);
Kui müüdav kogus hinna languse mõjul ei suureneks, väheneksid selle tulemusena ettevõtte tulud. Seega ei ole mõtet langetada hinda, kui see ei too kaasa koguse kasvu. Iga ettevõte peaks leidma optimaalse hinna ja koguse. 25 6. Ettevõtte majandusarvestuse süsteem ja aruanded. Ettevõtte majandusarvestuse süsteemi saab jaotada kaheks: ettevõtte finants-ja juhtimisarvestus. Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga. Ettevõttesiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Varade aruanne kajastab endas ettevõtte olulisemate varade loetelu. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib
stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine, personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus 4 Kuluarvestus (projekti, protsessi või asjaga seotud kulude kindlaksmääramise tehnika või meetod) on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse infobaasina nende ühisosa. Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel. Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise
kohustuslikke arvestusprintsiipe. Juhtimisarvestuse süsteem tuleb organiseerida organisatsioonil endal, silmas pidades lahendamist vajavaid probleeme. Suurimaks väljakutseks juhtimisarvestuse puhul ongi konkreetse juhtimisotsuse tarvis kõige sobivama arvestusinfo leidmine. Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib see organisatsioonis ka täiesti puududa. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse võrdlus TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Eesmärk Info firma finantsseisundi ja Info ettevõtte juhtidele äritegevuse tulemuste kohta planeerimiseks, juhtimisotsuste välistarbijatele langetamiseks, kontrolliks Info kasutajad Välistarbijad Sisetarbijad (eri tasemete juhid) 18
võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes; - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid. 2. Arvestuse infokasutajad ja motiivid Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumit? Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi maksma tähtaegselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
