filiaalide sees kui ka peakontori ja filiaalide vahel. Raamatupidamine ei kuulu infosüsteemi funktsioonide hulka, raamatupidajad saavad vaid infosüsteemist informatsiooni, mida raamatupidamises kasutada. Süsteemi olulisemad funktsioonid: · Töötajate arvestus · Palkade arvestus · Busside arvestus · Piletite broneerimise arvestus · Piletite trükkimise arvestus · Äripartnerite arvestus · Piletite müümise arvestus · Finantsarvestus · Laoarvestus 1.1.4 Majanduslik taust Bussijaam on kasumit taotlev organisatsioon. Eesmärgiks on luua infosüsteem, mis võimaldab efektiivsemalt müüa klientidele pileteid, tegeleda raamatupidamisega, anda klientidele infot piletihindade ning sõidugraafikute kohta jne. Hinnates rakenduste projekteerimisele, programmeerimisele ja testimisele kuluvat aega, saame järgmised tulemused: Nimi Roll Tunnitasu Töötasu
Avaliku sektori auditeerimise lähtekoht Avaliku sektori ressursse tuleb kasutada parimal võimalikul viisil. Ehk otsustajad peavad olema veendunud mitte ainult otsuste seaduslikkuses ja eetilisuses, vaid ka otsuste säästlikkuses, tõhususes ja mõjususes Avalike ressursside kasutajad peavad andma aru, et vahendeid on kulutatud vastutustundlikult ja tulemuslikult. Auditi liigid: Finantsaudit – kas riigi finantsarvestus on korras ja õige ning avaliku sektori üksuse sisekontrollisüsteem tagab, et asutuse tegevus on seaduslik, säästlik, ja suudab vältida olulisi riske, vigasid ja/või väärkasutamisi. Tulemusaudit – kui tulemuslikult (säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt) on riik maksumaksja raha kulutanud ehk mida on kodanikud raha eest saanud. KOVi audit – kas KOVi finantsarvestus on korras, tegevus seaduslik ning
*teadmised ja kogemused; *oskused midagi toota või teenust osutada; *kust saada ideid. Pole plaani (eesmärki) pole arengut (tulemust), iga päev, iga nädal, iga kuu,iga aasta, 5 aasta pärast, 10 aasta pärast. Kulud · IT, riistvara, virtuaalvara, programmid; · reklaam (internet, ajalehed, raadio, kataloogid); · vahendite soetamine ja korrashoid; · tegevuskoht - oma- ja rendipinnad; · maksud ja muud kaudsed finantskulud; · finantsarvestus - aruandlus (Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Keskkonnaamet, investorite (fondid) huvide rahuldamine, ohutustehnika, esmaabi ja tervishoid, volglased ja oigusabi kulud); · tooaja arvestus ja ulalpidamiskulud. Kaubad · nomenklatuur; · tarnesagedus, hankijad, varustamine; ladustamine;
ликвидации организации, Москва, ИНФРА-М, 1997. 3. П. Ревенко, Б. Вльфман, Т.Киселева Финансовая бухгалтерия , Москва, ИНФОСОФТ, 1994. 24 4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007.
Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile. Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse väärtusesse. Tekkepõhine arvestus tehingut tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata, kas raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub. Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad, riigiasutused). Info välitarbijad saavad peamise osa sellest finantsaruannetest. Aruanded annavad minevikulise info.Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete
kooliraha jms). Ainetöö eesmärgiks oli anda ülevaade erinevatest aktsia liikidest ning nendega seonduvatest korporatiivsetest sündmustest. Selleks uuriti igat aktsia liiki ja korporatiivset sündmust eraldi. Autor tõi iga aktsia liigi juures välja liigiga kaasnevad õigused. 22 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 1. Alver, L., Alver, J., Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2009. 2. Andreessen, M., In praise of dual-class stock structures for public companies - http://pmarca-archive.posterous.com/in-praise-of-dual-class-stock-structures-for (2009) 3. Bragg, S. The new CFO financial leadership manual. John Wiley & Sons Inc, 2003. 4. Brigham, E., Daves, P., Intermediate financial management. Dryden Press, 1999. 5. Eesti Pangaliit. Pangandusterminite sõnastik - http://www.pangaliit.ee/et/pangandusinfo/sonastik?id=9900221 6
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3
LIFO- meetodi kasutamine on Eestis keelatud. (1, 78) KOFO- meetod Kofo meetod- kontserni kaup, varu müüakse ära esimesena. (8) HIFO- meetod HIFO meetod- kõrgema hinnaga kaup, toodang müüakse ära esimesena. Tüki meetod Igale tootele antakse nimetus, hind, artikkel. Kulusse kantakse siis, kui see müüakse. (8) 6. VIIDATUD KIRJANDUS 16 1. J.Tikk. Finantsarvestus. Tallinna: Valgus, 2003. 2. Kikas Evi. Raamatupidaja assistent: I tase, Teine trükk. Tallinn: Raamatupidaja.ee OÜ, 2006 3. Vabariigi raamatupidamisarvestus. Tallinn: SKY Laser Advertising Group, 2004. 4. Kikas Evi, Mare Treumann. Raamatupidamise sise- eeskirjade koostamine: kommenteeritud juhend. Tallinn: Agitaator, 2003. 5. Mare Treumann, Raamatupidamise kontoplaan: kontode kirjeldus koos kommentaaridega. Tallinn: Estrada kirjastus, 2002. 6. https//www.riigiteataja.ee/ert/act
LOENG 1 Majandusarvestuse valdkonnad Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äri...
TAF0070 Finantsarvestuse alused 6T TER0440 Rahanduse alused 6T TMJ0140 Ettevõtluse alused 6T TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6T TMM0100 Turundus 6T TMO0010 Juhtimine 6T TMO0150 Äriuuringute alused 6T TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6T TER0560 Finantsjuhtimine 6T TER0570 Finantsmodelleerimine 6T TES0040 Ökonomeetria 6T TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6T TAK0010 Juhtimisarvestus 6T TAK0050 Kuluarvestus 6T TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6T
8) immateriaalne põhivara. Referaadi koostamisel on autor kasutanud mitmesuguseid teoseid, nendest enamlevinudmad on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allikvee, A. 2006. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tallinn 2006. Teabekirjastus OÜ 2. Alver, L. Alver, J. 2009. Finantsarvestus. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda 3. Antsmäe, S. 2006. Sisekontroll väljaspool raamatupidamis ja finantsi [WWW] URL http://raamatupidaja.ee/189543art 4. Eesti.ee. 2010. Majandusaasta aruanne [WWW] URL http://www.eesti.ee/est/ majandusaasta_aruanne/ 5. Eesti.ee. 2010. Raamatupidamine ja aruandlus [WWW] URL http://www.eesti.ee/ est/ettevotjale/raamatupidamine_ja_aruandlus 6. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002. Tallinna Raamatutrükikoda 7. Karu, K
t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa; - Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim; - Kui müügiarve keskmine väärtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks; - Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt puudub võimalus tasumiseks siis kui "raha on". - Faktooringtehingute finantsarvestus võib olla tülikam. 38. Kas olete nõus väitega et samas ettevõttes on omakapitali hind alati kõrgem kui laenukapitali hind? Põhjendage. Nõus, samas ettevõttes on omakapital alati kõrgema riskiga. Omanike nõuded rahuldatakse viimasena. 39. Kuidas rakendatakse kapitali hinda NPV ja IRR meetodite puhul Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda või olema vähemalt võrdne.
ainult jaamas tööd tegema vaid ka töötada kontoris. 10 LISAD Lisa 1. Praktika hinnanguvorm Praktikakoha juhendaja hinnanguvorm õppeaines TTX099P Praktikandi andmed: (täidab praktikant) Ees- ja perekonnanimi: Kristina Mazova Üliõpilaskood: 155485TAAB Õppekava kood: TAAB61 Teaduskond, instituut: Majandusteaduskond Praktikakoha/-asutuse andmed: Praktikakoha nimetus: Circle K Tegevusala: Finantsarvestus Veebilehe aadress: www.circlek.ee Juhendaja nimi: Martti Toivar, Kerli Koppel ametikoht: juht kontaktandmed: 6547996, [email protected] Praktika kestus: 15. jaanuar 2018. a12. märts 2018. a, kokku 15 tundi nädalas, 8 nädalat. Praktika eesmärgid: 1. Rakendada õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel, mis on vastavuses õppeaine õpiväljunditega: 1.1 Majandus- ja rahandusanalüüsi rakendused 1
SISSEJUHATUS Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud oma raamatupidamist korraldama juhindudes raamatupidamist korraldavate põhinõuetega. Selle kohaselt peab ettevõte tagama aktuaalse, objektiivse ja võrreldava info oma finantsseisundist ja majandustulemustest. Iga raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima kõik majandustehingud ning selle alusel koostama ja esitama majandusaasta aruanded ning finantsaruanded kooskõlas seaduste ja juhenditega (RPS, § 4). Finantsarvestus klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele, raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab vastama finantsaruandluse standarditele (RPS, 17). Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab
- Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim; - Kui muugiarve keskmine vaartus on madal, ei saa faktooringut kasutada voi kujuneb faktooring vaga kalliks; - Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt puudub voimalus tasumiseks siis kui "raha on". - Faktooringtehingute finantsarvestus voib olla tulikam. 46. Mida peetakse silmas hübriidfinantsseerimise all? Hübriidfinantseerimine · Eelisaktsiad investorid saavad fikseeritud dividendi · Vahetusvõlakirjad- kaasneb õigus teatud tingimustel vahetada võlakiri ettevõtte aktsiate vastu · Allutatud laenud- laenu tagasimaksmine algab alles siis kui teised kreeditoride nõuded on rahuldatud 47
Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5. Finantsaruandluse analüüsi teeb keerukaks veel arvestusstandardite teadmise eeldus. Need on riigiti ja isegi riigi siseselt erinevad. Ka on teatud mõttes finantsarvestus ise paindlik. 14. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest pärinevat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks?
elueaks iseloomustavate arvandmete kogumine, registreerimine, töötlemine, edastamine, · Tasuvuse hindamine (peamiselt käesoleva peatüki sisu) analüüsimine juhtimise vajadusteks. · Parima variandi valik või valikutest loobumine Finantsarvestus raamatupidamine (minevik) Investeerimisprojektid jaotuvad: Juhtimisarvestus ökonoomika (tulevik) · Tootmise laiendamise projektid (näiteks uued elektrijaamad või liinid). · Seadmete asendamise projektid (vananenud seadmete asendamine). ---------Elektri hind---------- · Rekonstrueerimise projektid (säästualased projektid)
Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5. Finantsaruandluse analüüsi teeb keerukaks veel arvestusstandardite teadmise eeldus. Need on riigiti ja isegi riigi siseselt erinevad. Ka on teatud mõttes finantsarvestus ise paindlik. 14. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest pärinevat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks?
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaata...
Investeerimisfondi raha paigutamine on üldiselt veidi väiksema riskiga kui üksikuid aktsiaid ostes, sest ühes investeerimisfondis on mitme ettevõtte aktsiaid/võlakirju ning seetõttu on riskid hajutatumad. Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Nende peamine funktsioon on olnud on olnud ja on riskide vähendamine. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, L., Alver, J., Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2009, 260 lk 2. http://et.wikipedia.org 3. http://fp.lhv.ee/forum/invest/128184?locale=en 4. http://www.minuraha.ee/ 5. http://www.rak.edu.ee 6. http://www.swedbank.ee/investor 7. Lepik, K., Korjus, K., Optsioonid II - Optsioonide tüübid ja optsiooniturg, www.tarkinvestor.ee/artiklid.php?idee=54, 09.05.2008 8. Nurga, A., Investeerimise teejuht. AS Äripäev 2007, 168 lk 9. Saario, S., Investeerimisraamat. Tallinn 2009, 228 lk
Eesti Maaülikooli dokumentide loetelu jõustus 14.08.2012. Dokumentide loetelu on koostatud funktsioonipõhiselt. Dokumendi esimene lehekülg on informatsioon ja sisukord. Tabel ülesehitus on järgmine: esimene rida funktsiooni nimetus, teisel real seitse veergu, milleks on sarja tähis, dokumendiliigi või sarja nimetus, säilitustähtaeg, teabekandja, juurdepääsupiirang, vastutav struktuuriüksus ning märkused. Dokumentide loetelu sisaldab üheksat funktsiooni: juhtimine, personalitöö, finantsarvestus, haldus- ja majandustegevus, info haldamine, õppetöö, täiendõpe, teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks personali planeerimine, värbamine ja arvestus (tähis 2.1), töötervishoid ja tööohutus (tähis 2.2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3
TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toode...
Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 1. Erialagrupid infojuht (Chief Information Officer) infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer) infosüsteemi projektijuht infosüsteemi rühmajuht süsteemianalüütik süsteemiarhitekt ja -disainer süsteemi administraator andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide j...
kujuneb faktooring väga kalliks; · võimaldab pühendada rohkem aega · Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei tootmisele, müügitegevusele ja pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt arendusele. puudub võimalus tasumiseks siis kui · Võimalus saada krediidikindlustust "raha on". (regressiõiguseta faktooring) · Faktooringtehingute finantsarvestus võib olla tülikam. 47. Mis vahe on fundamentaalsel ja tehnilisel analüüsil? Tehniline analüüs (Technical Analysis) on meetod aktsia hinna liikumise ennustamiseks tulevikus. Selleks kasutatakse aktsia hinna ja käibe ajaloolisi andmeid (n graafikuid). Nende mineviku liikumiste põhjal üritatakse ennustada liikumisi tulevikuks ning selle põhjal kavandada investeerimisstrateegia
2. Alver, J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus II. Loengukonspekt. Tallinn, 2002 3. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999. 4. Kieso, D. E., Weygandt,J. J. Intermediate Accounting. 9th ed. New York, 1998. 5. Raamatupidamise Seadus. http://www.easb.ee/ detsember 2005 6. Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 17. Rent. http://www.easb.ee/, detsember 2005. 7. RTJ 9 Rendiarvestus (muudetud 2005). http://www.easb.ee/, detsember, 2005. 8. Tikk, J. Finantsarvestus. Tallinn, 2003. 13
nõuandeid. Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses vähemalt järgmisi valdkondi: 1) Arvestus sh. Raamatupidmine ja audiitortegevus 2) Ettevõtte rahandus 3) Õigus 4) Juhtimine 5) Infotehnoloogia 6) Matemaatika ja statistika Nimetatud valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks hõlmates nii teoreetilise kui praktilisi aspekte: 1) Finantsarvestus 2) Rahvusvahelised aruandluse standardid ja nende tõlgendused 3) Eesti hea raamatupidamistava ja selle põhjendused 4) Kulu juhimis-ja maksuarvestus 5) Vande ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused 6) Kutsetegevuse standardid ja nende tõlgendused 7) Riski juhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus 8) Ühinguõigus k.a hea ühingu juhimise tava 9) Majandushaldusõigus 10) Kaubandusõigus 11) Võlaõigus 12) Tööõigus
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed
kord ja pädevus. · riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamise kord ja sellega setoud aruandlus, · riiklike ja kohalike maksude sätestamise ja kehtestamise alused ning põhiseaduslikud nõuded ja maksude sissenõudmie menetlus; · riigivara valitsemise korraldus, riigi osalemine ettevõtluses; Finantsõiguse alla ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon (kommertspangandus, kindlustus, väärtpaberiturureguatsioon ning finantsarvestus. Finantsõiguse seotused teiste õigusharudega: · riigiõigus - põhiõigused, sh PS § 113 maksupõhiõigus, rahandusasutuste pädevus · haldusõigus - finantsõigus on käsitletav haldusõiguse eriosana · haldusmenetlus - hõlmab ka maksude ja avalik-õiguslike tasude sätestamist ja kehtestamist ning menetlemist · äriõigus- reguleerib raamatupidamisarvestust, RPS ja RTJ · tsiviiltäitemenetlus - rakendatakse ka maksuvõlgade sissenõudmisel
ликвидации организации, Москва, ИНФРА-М, 1997. 3. П. Ревенко, Б. Вльфман, Т.Киселева Финансовая бухгалтерия , Москва, ИНФОСОФТ, 1994. 4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 11
t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa; - Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim; - Kui müügiarve keskmine väärtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks; - Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt puudub võimalus tasumiseks siis kui “raha on”. - Faktooringtehingute finantsarvestus võib olla tülikam. 38. Kas olete nõus väitega et samas ettevõttes on omakapitali hind alati kõrgem kui laenukapitali hind? Põhjendage. Jah, sest omakapital on alati seotud kõrgema riskiga. Kui mõelda pankrotile, siis ettevõtete omanike nõuded rahuldatakse viimases järjekorras. Nõus, samas ettevõttes on omakapital alati kõrgema riskiga. Omanike nõuded rahuldatakse viimasena. 39. Miks on ettevõtte reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali?
teenib kõrgemat intressi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 24 2. Raudsepp, V. Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 1999. 3. Karu, S. Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 2000. 4. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn, 2002. 5. Raamatupidamise seadus. http://lex.andmevara.ee 6. Järve, V. Finantsarvestus I . Tartu: TÜ kirjastus, 1998. 7. Reinberg, L. Firma aastaaruanne. OÜ Deebet, 1999 25
põhimõtted · Kuluarvestus on juhtimisarvestuse osa, mille käigus määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10 · Kuluarvestus on äritegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete tootmise (teenuste osutamise) juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaaniliste kulude) koostamist. 11 Kulude juhtimine (cost management)
varale hinnangu). 10) Sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 1 Audiitortegevuse olemus 08.11.2010 Audiitortegevus on üks majandusarvestuse liikidest, ja majandus arvestus sisaldab veel järgmisi liike: 1) Finantsarvestus - mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud välistarbijatele(aktsionär, krediidiasutused, riigiasutused). Välistarbijad saavad infot eelkõige finantsaruannetest. Finantsaruanded on aga minevikulise iseloomuga, ja seetõttu ei pruugi nad hetke olukorda täiesti õigesti kajastada. Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega.
see ei ühti nende juriidilise vormiga. Tekkepõhine printsiip Kajastatakse siis kui nad on toimunud sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Kassapõhine printsiip Kajastatakse majandustehingud raha liikumisel. Majandustehingute õige ja õiglane kajastamise printsiip Õige kajastamine – kõik majandustehingud tuleb kajastada vastavalt algdokumentidele. Õiglane kajastamine – 1. Finantsarvestus Finantsarvestuse infot kasutavad ettevõttejuhid /juhtkond, kuid samas ka välistarbijad. (aktsionärid), riigi institutsioonid. Välistarbijad saavad peamise osa infost finantsaruannetest. Finantsaruande ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse keskne ülesanne, mis on reguleeritud eelkõige riiglike õigusaktidega. Finantsarvestuse korralduse eest vastutab ettevõttejuhtkond. 2. Juhtumisarvestus Mis tähendab raamatupidamisearuannete kasutamist juhtkonna poolt
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
F · fiatraha süsteem, mille puhul rahana ringleb väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraha · fidutsiaarraha kattevaraga täielikult kaetud paberraha; esineb kas kullastandardi või valuutakomitee vormis · fikseeritud kurss rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega · finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga · finantsinvesteering investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse · finantskapital osa, rikkusest, mis pole "käegakatsutav" ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol · finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi
27. Majandusarvestus, raamatupidamine, finants- ja juhtimisarvestus. RAAMATUPIDAMINE on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused: · oma raamatupidaja/raamatupidamisosakond, · raamatupidamisettevõtte teenuste kasutamine, · mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuste kasutamine, · teeb ise. FINANTSARVESTUS Väliskasutajad Üldised raamatupidamis- printsiibid Info toimunud majandus- tehingute kohta Ettevõtet vaadeldakse ühtse tervikuna JUHTIMISARVESTUS Sisemised vajadused ja kasutajad Info kasutajate nõudmised Info planeerimiseks ja otsustamiseks Vaadeldakse struktuuriüksusi 28. Raamatupidamisbilanss On raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
usaldus ja audiitortegevuse parem sisuline tase. Lisaks ei olnus kooskõlas mitmete rahvusvaheliste normidega, kuna need olid muutunud. Uus audiitortegevuse seadus on kooskõlas Euroopa Liidu 8nda direktiiviga. Uus seadus tõstab audiitortegevuse kvaliteeti ja muudab majandusarvestuse valdkonna toimimise usaldusväärseks. Audiitortegevus on majandusarvestuse üks liikidest. Majandusarvestus koosneb järgmistest liikidest: 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõte juhtkonnale ja ettevõte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, finantsasutused ehk pangad, riigi institutsioonid ehk registrid, maksu ja tolliamet jne). Ettevõte välistarbijad saavad valdava osa infost finantsaruannetest. Aruandlus selle kohta mis on toimunud eeldab, et informatsioon esitatakse, valmistatakse ette ja analüüsitakse eelnevalt, mis ongi finantsarvestuse peamised ülesanded
Kontrolleri tegevusvaldkondes tuleks eristada: · iseseisva tegevuse (vastutuse) valdkonda- seda koostab enda tehtud plaani järgi, valib ise valdkonna, mida kontrollib · vastava taseme juhtidega kooskõlastatud valdkonda- mis on juhtkonna poolt tellitud, etteantud valdkonnad. Org-is tuleb eristada kindlasti põhitegevuse ja tugiteenistuste valdkondi. Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. informatsiooni süsteem- finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, ettevõtte sisene aruandlus ja selle analüüs. 2. ettevõtte sisene org-iline struktuur, ettevõtte sisesed vastutuskeskused- ettevõtte juhtimise efektiivsus, saab kindlaks teha keskusete tulud ja kulud. Igal vastutuskeskusel on oma ressursid ehk sisendid ja mõõdetavad väljundid. 3. juhtimissüsteem- tuleks rakendada tulemusjuhtimise konseptsiooni, on suunatud ettevõtte parema tulemuse saavutamiseks.
majandussubjekti F fiat-raha – süsteem, mille puhul rahana ringleb väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraha fidutsiaarraha – kattevaraga täielikult kaetud paberraha; esineb kas kullastandardi või valuutakomitee vormis fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega finantsarvestus – tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine – kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi
2. Õpilasfirma toote või teenuse turu-uuring (küsitlused, internetiuuring jms) 3. Õpilasfirma äriplaan, mis põhineb turu-uuringul ja sisaldab SWOT analüüsi ning kasumiplaani, bilansiprognoosi ning aja plaani. 4. Õpilasfirma registreerimine (asutamisdokumentide täitmine) JA Eesti kodulehel. 5. Õpilasfirma tegutsemine. Toote tootmine või tellimine oma kavandi põhjal, teenuse osutamine. Turundustegevus. Müük. Finantsarvestus. Üldreeglina osavõtt vähemalt ühest laadast või müük muul avalikul üritusel. Toote või teenuse iseloomust sõltuvalt võivad olla erandid lubatud. 6. Õpilasfirma aruande koostamine. Aruanne kuni 8-15 lk, peab sisaldama analüüsi õpilasfirma tegevuse kohta, majandusaruandeid (kasumiaruannet ja lõppbilanssi). 39 7
Majandusarvestuse alused 1. Majandusarvestuse olemus, liigid Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: otsuste tegemiseks ettevõttes või aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. 2. Arvestuse infokasutajad ja motiivid - Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumit? Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi maksma tähtaegselt
Controlling’u funktsioon lähtub sageli organisatsiooni funktsionaalsest struktuurist. Controller’i valdkondadest tuleks eristada iseseisva vastusevaldkondi ja teiselt poolt mingi taseme juhtidega kooskõlastatud tegevusvaldkondi. Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, turustus, personal). Controlling’u tugisüsteemid on: 1) informatsioonisüsteem – finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisearvestus ja aruandlus ja selle analüüs; 2) ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur – ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3) juhtimissüsteem – tulemusjuhtimise põhimõtted (controlling’u abifunktsioon). Raamatupidajatele on suhteliselt hästi tuntud terminid audit ja audiitor. Nende terminitega tähistatakse terminit välisaudiitorid. Nüüd kasutatakse terminit vandeaudiitor. Ilmselt on 1 Tuleb eristada mõisteid termin ja mõiste
Kontrollingu funktsioon lähtub sageli organisatsioonilis-funktsionaalsest struktuurist. Kontrolleri valdkondadest tuleks eristada iseseisva vastutuse valdkondi ja teisalt vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevusvaldkondi. Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, personal, turustus, tarneüksus jne). Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. Informatsiooni süsteem, mille alla kuuluvad finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus ja sisearvestus ja aruandlus ning selle analüüs; 2. Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõttesisesesd vastutusekeskused; 3. Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimise põhimõte. Audit ja audiitor - raamatupidajatele suhteliselt hästi tuntud mõiste. Selle mõistega tähistatakse välisaudiitorit (auditit). 2010. aastast kasutatakse mõistet vandeaudiitor. Ilmselt
t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa; - Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim; - Kui müügiarve keskmine väärtus on madal, ei saa faktooringut kasutada või kujuneb faktooring väga kalliks; - Kuna tehingu vahendaja on pank, siis ei pruugi see ostjale meeldida. Sisuliselt puudub võimalus tasumiseks siis kui "raha on". - Faktooringtehingute finantsarvestus võib olla tülikam. 46. Mida peetakse silmas hübriidfinantsseerimise all? Hübriidfinantseerimine Eelisaktsiad investorid saavad fikseeritud dividendi Vahetusvõlakirjad- kaasneb õigus teatud tingimustel vahetada võlakiri ettevõtte aktsiate vastu Allutatud laenud- laenu tagasimaksmine algab alles siis kui teised kreeditoride nõuded on rahuldatud 47. Riskikapitali mõiste ja erinevus traditsioonilisest rahastamisest?
raamatupidamise andmetele ka teistele majandustegevusega seotud naitajatele (maksetingimused, võlgade koosseis), mis on ettevõte arisaladuseks ja ei ole teistele analuusi teostajatele kattesaadavad. 3. Controlling ja controller Controllingul on oma koht ettevõtte finantsjuhtimissusteemis. Controlling hõlmab nõustamistegevust ja otsustustegevust ettevõtte terviku, tema tegevusvaldkondade, toodete, projektide jt suhtes kõigil organisatoorsetel tasemetel. Kui finantsarvestus on retrospektiivne, siis controlling on perspektiivne. Controlling toetab otsuste langetamist võttes aluseks kuluarvestuse. Olulisteks otsusteks võivad olla naiteks investeeringud, hinna alampiiri maaratlemine, taiendavate tellimuste vastuvõtmine, sortimendi laiendamine, toodete toomistest kõrvaldamine, hinnastrateegia, turundusplaanide koostamine. Vastuse peaks saama kusimusele, kas me tegeleme õige asjaga ja kas me tegeleme asjaga õigesti. Controlling on
Puhkuste ajakava 31. jaanuar tegevdirektor Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste Osakonna juht ajakava muudatust Materjalide kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav 87 kuluaruanded töötaja 4 5 9. Finantsarvestus ja juhtimisarvestus, nende erinevused. Majandusarvestus on süstemaatiline protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele. Tegevused: majandustehing, selle dokumenteerimine, hindamine, süstematiseerimine, registreerimine, kokkuvõtete tegemine, aruannete koostamine ja esitamine, aruande andmete analüüs ja otsuste tegemine. Majandustehingu tagajärjel
tulevikuks, sh ka: - investeeringute maht, - seadmete ja teiste põhivarade maksumus tulevikus, - amortisatsiooni kulud, - kapitalikulud, - püsivad personalikulud (erineva taseme juhtide töötasud) jt. Sellega on kindlaks määratud suurem osa ettevõtte püsikuludest. 72 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Operatiivne controlling finantsarvestus operatiivne planeerimine taktikaline (aasta) planeerimine (kuni 3 a.) täna strateegiline controlling
Praktika oli hea ja arendav kogemus ning materjalidega töötamine piisavalt huvitav. Sai näha ettevõtte finantstegevuse toimimist ja arenemist. Praktikaga ning juhendajatega Viljandi Aken ja Uks AS-is jäi analüüsi autor väga rahule ning veendus veelgi selles, kui tähtis on ühe ettevõtte jaoks korrektne raamatupidamistöö. 47 KASUTATUD ALLIKAD 1. Alver J. , Alver L. , Reinberg L. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. 2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri 3. AS Viljandi Aken ja Uks aastaaruanded (2007 2009 a) 4. Brookson, S. Aruannete analüüs. Tallinn: Koolibri, 2002. 5. Kütt J. , Sissejuhatus raamatupidamisse. Tallinn: Külim, 2009. 6. Rünkla, J. Ärianalüüs. Tallinn: Külim, 2003. 7. Vaksmaa E. , Finantsjuhtimise alused. Tallinn: Ilo, 2004. 8. Lääts K. , Ettevõtte aruandluse analüüs. , loengukonspekt majandusteaduse bakalauruseõppele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
