KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimen...
Horisantaalanalüüs- kasu Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) ...
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14
REGLEMEN- REGULEERITUD RIIKLIKE REGLEMENTEERITUD TEERITUS NORMATIIVAKTIDEGA ORGANISATSIOONI SISE- (RPS) EESKIRJAGA KOHUS- KOHUSTUSLIK EI OLE KOHUSTUSLIK, TUSLIKKUS SEADUSANDLUSEGA ETTE JUHTKONNA OTSUS NÄHTUD 2. PEAMISED FINANTSARVESTUSE KORRALDAMIST JA FINANTSARUANDLUSE KOOSTAMIST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID EÜ IAS RAAMATUPIDAMISE SEADUS DIREK- TIIVID RAAMATU- PIDAMISE TOIMKONNA JUHENDID
Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest ·dividendide maksmine; ·kapitalirendimaksete põhisummad; ·omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; ·võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; ·omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. ·omaaktsiate esmamüük; ·võlakirjade emiteerimine; ·vekslite väljastamine; ·laenude võtmine; ·tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11
•dividendide maksmine; •kapitalirendimaksete põhisummad; •omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; •võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; •omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. •omaaktsiate esmamüük; •võlakirjade emiteerimine; •vekslite väljastamine; •laenude võtmine; •tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11
Raamatupidamise seadus Kätlin Kaera Seaduse eesmärk ·õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise korraldamine ·Kasutatakse tekkepõhist arvestust. ·Majandustehing on tehing, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi või omakapitali. ·Algdokument peab sisaldama kõiki kohustuslikke elemente! ·Raamatupidamiskohustuslane peab koostama kontoplaani, et kirjendada majandustehinguid. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. ·Algdokumente peab säilitama 7 aastat. Majandusaasta aruanne
Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine eeldab: algteadmisi raamatupidamisest seaduste tundmist ärieetikat Raamatupidamise korraldamisel ettevõttes on aluseks Raamatupidamise seadus (edaspidi RPS) (RT I 2002, 102, 600), mille eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnistatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Arvestada tuleb ka teiste seaduste ja määruste mõjuga. Raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. (RPS § 2 lg 2)
tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kord , sisekontrolli meetmed. Raamatupidamise seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse eesmärk - õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. §2. Raamatupidamiskohustuslane - (Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu.
KAHE AUDIT ETTEVÕTTE 2015/16a. MAJANDUSAASTA ARUANDE VÕRDLUSANALÜÜS Töö eesmärgiks oli võrrelda kahte audiitor ettevõtet ja tuua välja erinevused. Valik on tehtud just selline, et tuua välja erinevused mis mõjutavad ettevõtte edukust, kuigi tegevusaeg on sama pikk. Võrreldakse mõlema ettevõtte 2015. aasta ja 2016. aasta majandusaasta aruannet. Mõlemad ettevõtted on vastu võtnud rahvusvahelise võrgustiku sõltumatuse reeglid (Global Independence Policy) ja koostavad oma aruandeid vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega IFRS (International Financial Reporting Standards). Mõlemad ettevõtted kuuluvad globaalsesse võrgustikku ning peavad teostama kvaliteedikontrolli ja vastavuse järelevalvealast tegevust, mis hõlmab teenuste osutamist, eetikat, ärialast käitumist ja sõltumatust käsitlevaid küsimusi. Mõlemad ettevõtted on tegutsenud Eestis ligikaudu 25 aastat. Niinimetatud Suu...
Varud 30 Kapital 20 Põhivara 40 Kasum 10 Kokku aktiva 100 Kokku passiva 100 Müügitulu 100 Kaubad, toore, materjal -20 Tegevuskulud -20 Tööjõukulud -30 Põhivara kulum -20 Kasum 10 10 27. september 2013 Mälu värskenduseks: finantsaruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid: A. Hälbeanalüüs 1.Bilansi ja kasumiaruande horisontaalanalüüs: aruandluse finantsnäitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine protsentides. 2.Bilansi ja kasumi-aruande verikaalanalüüs: üksikute finants- 11 näitajate osakaalu arvutamine kogumis. 27. september 2013 B. Suhtarvude analüüs 1.Rahandussuhtarvude arvutamine: suhtarv
Kutse- eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud tegevuses. Põhinõuded raamatupidajale: ausus, objektiivsus, erialane kompetentsus ja ajakohasus, usaldusväärsus, professionaalne käitumine 9. Euroopa Komisjoni direktiivid ja määrused, mis reguleerivad raamatupidamist: ELi peamine eesmärk on tagada, et Euroopa raamatupidamisdirektiivid oleksid kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). · Neljas direktiiv- teatud tüüpi äriühingu aastaaruannetest Näeb ette, et teatavad ettevõtted peavad esitama raamatupid.aastaaruande · Seitsmes direktiiv- konsolideeritud aruannerest Sätestab, et emaettevõtja peab koostama kontserni raamatupid.aastaaruande ja maj.aasta konsolideeritud aruande, mis kajastab kontserni majandusseisundit. 1) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus 1606/2002 (19.06.2002):
• kas äriseadustik reguleerib ärimeeste ärisuhteid (mis on Äriseadustiku reguleerimisobjekt)? * Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. • Mis on Raamatupidamise seaduse eesmärk? * Seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. • Leia tsiviilseadustiku üldosa seadusest säte tsiviilõiguse allikate kohta – millised need on? * Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus?
Raamatupidamise seaduse tundmine: 1. Mis on rmp seaduse eesmärk? Õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Kes on rmp kohustuslane? Iga Eestis registreeritud juriidiline isik, FIE. 3. Mis on Eesti hea rmptava? Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev rmptava. 4. Mis on rmp korralduse põhinõuded? 1) Korraldama rmp nii et oleks tagatud aktuaalse, olulisuse, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine rmpkohustuslase finantsseisundist.
aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg;
· maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud äriühingu filiaal (RPS §2 lg2) · · Raamatupidamistava · Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas:
Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5
korras ja kassapõhiselt. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Eesti raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida, kas rakendada: 1) Eesti head raamatupidamistava või 2) rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega (RS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (RTJ) (riigi raamatupidamiskohustuslaste puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga). Raamatupidamise Toimkonna juhendid: RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted;
kauplemisele. Mis nõuetele peab ettevõte vastama? · Majandustegevuse kestvus põhitegevusalal peab põhinimekirjas noteerimise korral olema vähemalt kolm aastat, lisanimekirjas kaks aastat. · Põhinimekirjas noteerimist taotlev ettevõte peab esitama viimase kolme (lisanimekirjas kahe) majandusaasta aruanded, mis on kooskõlas raamatupidamist reguleerivate õigusaktidega, rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ning sisaldavad Reglemendi sätetega ja börsi poolt kehtestatud juhenditega nõutud teavet. · Põhinimekirjas noteerimist taotleva ettevõtte turuväärtus (kui seda pole võimalik hinnata, siis omakapitali suurus) peab olema vähemalt neli miljonit eurot (lisanimekirjas üks miljon eurot). · Avalikkuse käes olevate aktsiate osakaal peab nii põhinimekirja kui ka lisanimekirja
3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Tegevusaruande koostab juhataja Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne Lisad 4. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milledeks on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne ning lisad. Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvalt mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest, nendeks on kasumiaruanne ja bilanss. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid) Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu.
Finantsaruandluse põhiprintsiibid: 1. Majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustoiminguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ning teiste isikute varast, kohustustest ja majandustoimingutest. Ei tohi segi ajada oma rahakotti teise rahakotiga. 2. Jätkuvuse printsiip - finantsaruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui finantsaruanded ei ole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, peab juhtkond selgitama milliseid põhimõtteid rakendati ja kuidas ettevõte sellisest olukorrast väljub. 3. Arusaadavuse printsiip - raamatupidamisaruannetes avalikustatav info peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ning mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisavad eelteadmi...
Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine: Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine, Ärieetikat Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IFRS Läbivaatamata kuid kehtivad seadused IAS (kokku 41) Raamatupidamise mõisted: Vara rmp kohulasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevarad (e. Lühiajalised varad) · Põhivarad ( e pikajalised varad) Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1
38. Perishability. Tahendus nii toote, kui teenuse mõttes. 39. Taiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega. Sarnasused ja erisused. 40. Üks kusimus tuleb Moodles esitatud lisamaterjalide alusel (kaustas lisamaterjalid olevad valjavõtted ajakirjadest Finantsjuhtimine ning Investor&ettevõtja). See kusimus ei ole spetsiifiline, vaid midagi laiemalt olulist. Selle kusimuse õige vastus tagab positiivse hinde uhe tahelise tõusu. 1. Finantsaruandluse analüüsi olemus (mõiste, eesmärk, olemus laiemalt) Finantsaruandluse analuus on ettevõtte möödunud, kaesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra ning tegevustulemuste hindamise protsess. Finantsanaluus tugineb ettevõtte raamatupidamise aruannetele ning ettevõtte majanduskeskkonda iseloomustavatele finantsandmetele. Uuritakse finantsaruandeid ja -andmeid rakendades erinevaid analuusi meetodeid tuues esile otsustamiseks vajalikud ning olulised hinnangud ja seosed.
varaobjektiga seotud riskidest. Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad. 10. Kohustused(ei tea kas õige) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: · korraldama raamatupidamist vastavalt ühele raamatupidamistavadest (Eesti hea raamatu- pidamistava või rahvusvaheliselt finantsaruandluse standardid) tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise raamatupidamiskohustuslase finants-seisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; · kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
· Omakapital(netovara)- raamatupidamiskohuslase varade ja kohustuste vahe. · Kasum(kahjum)- raamatuoidamiskohuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe/ MTÜ, sihtasutuste ja avalikõiguslike juriidiliste isikute puhul räägitakse kasumi asemel tulemist, samuti on neil kasumiaruande asemel tulude-kulude või tulemiaruanne. -Vastavalt raamatupidamise seadusele on ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses: Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne), kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma
majandustulemustest. Iga raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima kõik majandustehingud ning selle alusel koostama ja esitama majandusaasta aruanded ning finantsaruanded kooskõlas seaduste ja juhenditega (RPS, § 4). Finantsarvestus klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele, raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab vastama finantsaruandluse standarditele (RPS, 17). Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab tagama, et tulud ja kulud oleks kajastatud jälgides tulude ja kulude vastavuse ja arusaadavuse printsiipi (RPS, § 16). Organisatsiooni tegutsemise põhieesmärk on kasumi teenimine ning selle läbi omanikele tulu teenimine
· Riiklikud: Kehtestatakse isesesvate maksuseadustega. nt. Tulumaks, sots.maks, maamaks, hasartmängudemaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks 8.Maamaks on kohalik või riiklik maks ? Riiklik maks 9.Palgaarvestuse ülesanne. Palgaga seotud maksud Töövõtja : ¤tulumaks 20% ; ¤tööstuskindlustusmaks 1,6% ; ¤pensionikindlustus 2% Tööandja : ¤sots.maks 33% ; tööstuskindlustusmaks 0.8% 10.Mida tähendab finantsarvestuses IFRS? Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid 11.Mida tähendab finantsarvestuses RTJ? 12.Kes on raamatupidamiskohustuslane? Riik, juriidiline isik, FIE, omavalitsuse üksus, filiaal 13.Mis andmed peavad kirjas olema algdokumendis? Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäited, tehingu osapoolte nimed, aadressid, allkiri, järjekorra nr. 14.Nimeta näiteid algdokumentidest. Pangaväljavõted, müügiarved, ostuarved, tööturu arvestuse dokumendid. 15
.7 2.4.4.Konsignatsioonikaubad.................................................................................8 2.5.JÕUSTUMINE JA ÜLEMINEKUSÄTTED........................................................9 2.6.VÕRDLUS SME IFRS-IGA................................................................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2
· 5 aastat 5. Millal on ettevõttele kohustuslik käibemaksukohustuslasena registreerimine · Alati, kohe kui ettevõtte asutatakse · Kui ettevõtte käive ületab 5000 eurot · Kui ettevõtte käive ületab 26 000 eurot · Kui ettevõtte käive ületab 16 000 eurot · Polegi kohustuslik kunagi Vigade parandus 1. Mis on ametniku nimi,kes kontrollib kas aruaanded on koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendavate finantsaruandluse raampõhimõtetega ja kes kontrollib , kas aruannetes esineb vigu ning vasturääkivusi? · Audiitor · Finantsjuht · Osakonnajuhataja · Nõukogu liige · Justiitsminister 2. Mis on punase storno meetod? Osteti kaup, mis osutus odavamaks · Tehakse kanne miinus märgiga ( vanasti oli oluline ka punane värv) deebetisse.
juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, puhul ka käesoleva seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuded; rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik- õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid; tegevjuhtkond raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle
esitamine. Ettevõtte sise-eeskiri on koostatud ettevõtte raamatupidaja poolt ning kinnitatud ainuomaniku poolt. Praktikal tutvusin ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega ning kontrollisin nende õigsust ja vastavust Raamatupidamise seaduse §11, sest igal ettevõttel peab olema raamatupidamise sise-eeskiri korrektne ja ajakohane. Koostasin ka kodus paralleelselt praktikaga raamatupidamise sise-eeskirjad, lähtudes Eesti Finantsaruandluse standartitest, raamatupidamise seadusest, riigi raamatupidamise üldeeskirjadest ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise toimkonna juhenditest. Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades on kajastatud: - Üldsätted - Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine - Kontoplaan - Rahaliste vahendite arvestus - Lühiajaliste nõuete arvestus - Varude arvestus - Põhivarade arvestus - Kohustuste arvestus - Tulude ja kulude arvestus
ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Rakendatav raamatupidamistava Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega ning 5 vähemalt ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast: 1) Eesti hea raamatupidamistava; 2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. (2) Krediidiasutuse, finants- või segavaldusettevõtja või kindlustusandja ja äriühingu, kelle poolt emiteeritud aktsiad või muud väärtpaberid on noteeritud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi väärtpaberibörsil, raamatupidamise aruande koostamisel kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. Eesti Panga raamatupidamise aruande koostamisel kasutatav arvestuspõhimõte ning
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elast...
Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad. Kohustused- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: · korraldama raamatupidamist vastavalt ühele raamatupidamistavadest (Eesti hea raamatu-pidamistava või rahvusvaheliselt finantsaruandluse standardid) tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise raamatupidamiskohustuslase finants-seisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; · kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
• Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid); • rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid; • rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financial reporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations); • tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud FIE) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid
raamatupidamisalaste teadmiste ja oskustega. FIE vastutab: kogu isikliku varaga. Juriidiline isik vastutab: ettevõtte varaga. 5. Raamatupidamise seaduse eesmärk. Kellele on RPS kohustuslik. RPS põhinõuded (vt RPS § 4). Ei ole vaja neid pähe õppida, tuleb osata selgitada sisu. RPS eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. RPS on kohustuslik: riigile, KOV üksusele, juriidilistele iskutele ja FIE'dele. RPS põhinõuded: 1) korraldama raamatupidamist nii, et see võimaldaks olulise ja võrreldava informatsiooni saamise RPK finants-seisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide
informatsiooni saamine, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja raamatupidamise heast tavast ning järgides kutse-eetika nõudeid. Raamatupidamisüksuse juhtimine ja üksuse tööülesannete täitmise tagamine. Ettevõtte juhtkonna ja allüksuste kindlustamine vajaliku raamatupidamisinfoga. Ettevõtte juhtkonna nõustamine ja abistamine raamatupidamislikes, tööõiguslikes, maksundus- jm oma ametitegevusega seotud küsimustes. Osakonna ülesannete hulka kuuluvad firma finantsaruandluse korrashoid, sealhulgas Excelisse ja raamatupidamisprogrammi Hansa Entersprise kaupluste igapäevased üksikasjalikud müükide sisestamine, hankijate esitatud arvete sisestamine, igaaastases inventuuris osalemine ja tulemuste sisestamine. 5 1. TEHTUD TÖÖDEST JA TEGEVUSEST 1.1. Kaupluste igapäevased üksikasjaliku müügi sisestamine Nagu varem oli mainitud Tartus asub AS Abahkani Fabrics Eesti peakontor, kus
Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded Varade mahakandmise, allahindluse, ümberhindluse ja inventeerimise aktid Raamatupidamiseõiend 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS XXXX linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on XXX linna raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjast. Linna majandusaastaks on eelarveaasta. Kohtla-Järve Linnavalitsus korraldab raamatupidamist tsentraliseeritult. Raamatupidamisarvestusest korraldatakse nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse
5) analüüsib ja hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste töökorraldust ja tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduurireeglitele, kehtivatele seadustele ning teistele õigusaktidele; 6) analüüsib ja hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste eelarve koostamise, finantsaruandluse ja raamatupidamiskorralduse efektiivsust ja õiguspärasust; 7) analüüsib ja hindab ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste ressursside kasutamise sihipärasust, säästlikkust ja seaduslikkust; 8) analüüsib ja hindab välisabi kasutamise korraldust ja vajadusel viib läbi Euroopa Liidu eel- ja struktuurivahendite ja muude välisvahendite auditeid;
· varude arvestuse teoreetiliste aluste esitamine; · varude analüüsi võimaluste esitamine. Töö koosneb viiest osast: esimene osa räägib varudest ning nende otstarbest, teises osas on juttu varude arvestussüsttemidest, kolmandas Eestis kasutatavatest arvestusmeetoditest ning neljas osa keskendub inventeerimisele. Viimane osa räägib XXX OÜ varude arvestusest. Käesoleva töö koostamisel on kasutatud Raamatupidamise Toimkonna juhendit 4 ''Varud'', Rahvusvahelist Finantsaruandluse Standardit 2 ''Varud'', interneti materjali ja erinevate autorite poolt kirjutatud erialakirjandust. 3 VARUD Varudena võib käsitleda kõike, mida organisatsioonis vajatakse. Varud on varad: · mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · mida toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus
eest tasutud raha, saa- dud ja makstud intressid ning maksud, saadud dividendid, makstud palgad ning muud äritegevuse- ga seotud rahavood. · Rahavood firma investeeringutest - mat. põhivara müük, laenude andm. ja kogum., finantsin- vest. osaluse müük ja ostmine. · Rahavood finantseerimistegevusest - aktsiate väljaandm., aktsiate ja võlakirjade müük, laenu- de võtm. ja tagasimaks, dividendide tasum., omaaktsiate tagasiostm. 14 10. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid omaniku seisukohalt. Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud inves- teeringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmisel, planeerimi- sel ja hinnangu andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele. Omanikud on põhiliselt huvitatud firma pikaajalisest kasumi teenimise võimest. Nende seisukohast on oluline firma jätkuv tegutsemine
Ebaoluliste kulude ignoreerimisega hoitakse kokku aega (andmetöötlus, info liikumine). Nende kulude liigitamise aluseks on ettevõtte kulud. Tulevased (e tegemata) kulud on juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised. Ebaolulised kulud e pöördumatud kulud kulud, mida ei saa vältida ja seega juhtimisotsuste langetamisel ei mängi nad rolli. 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid need on millest tuleks juhinduda finantsarvestuses. IASC (International Accounting Standards Committee) juures asub IASB (International Accounting Standards Board) kolleegium, kes kinnitab kõik uued rahvusvahelised finantsaruande standardid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (ingl International Financial Reporting
5 2. RAAMATUPIDAMINE XXXX raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas riigi raamatupidamise üldeeskirja ka Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest järgides Eesti head raamatupidamistava. 2.1 Raamatupidamise sise-eeskiri XXX raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on XXXX raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjast. Linna majandusaastaks on eelarveaasta. Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril
õiglase ülevaate; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Raamatupidamise seadus võimaldab ettevõtetel raamatupidamise korraldamiseks ja informatsiooni esitusviisiks valida ühe järgmisest kahest raamatupidamise tavast: Eesti hea raamatupidamise tava; rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS). Eesti hea raamatupidamise tava kehtestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhenditena (RTJ). Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid
kohustuste väärtused vastavalt kehtestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. 2. Aktsiaselts ja osaühing 2.1. Juhtorganid 4 Üldkoosolek ja pädevus Aktsionäride üldkoosolek Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline ja erakorraline üldkoosolek Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku
aastal oli 678 315 krooni võrra suurem võrreldes 2001. aastaga. Puhaskasumi vähenemine 2002. aastal on tingitud kõikide kulude suurenemisest (tabel 9). 3.2 Rahavoogude aruanne Talu rahavoo aruande koostamisel on kasutatud kaudmeetodit, on lihtsam kasutada ja väiksema töömahuga. Rahavoogude aruande uurimisel on näha, et eelmisel aastal osteti väga palju põhivarasid, mille tõttu kasutati panga finantseeringut laenude näol (tabel 10). 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandluse analüüs Enne aastaaruande koostamist inventeeritakse talu varad, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, tuuakse välja kasum (kahjum) ning vormistatakse aruandetabelid ja aruandelisad. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ( 1.jaanuarist 31. detsembrini). 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 13 Talu käibekapital 2001.a. oli 2502415 ja 2002.a. 5267638 krooni, s.o. üle 2 korra suurem kui 2001 a
maksed hetke võlakirja turuväärtusega. -Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 12. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Krediidireiting iseloomustab oodatavat laenamise hinda, näitab emitendi riskitaset. 13. Mida peetakse silmas nn ,,erihuvide" all ettevõtte finantsaruandluse analüüsil? (näiteks kreeditor versus omanik) Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni. 14. Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad). ..... 15
rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Raamatupidamise seadus võimaldab ettevõtetel raamatupidamise korraldamiseks ja informatsiooni esitusviisiks valida ühe järgmisest kahest raamatupidamise tavast: Eesti hea raamatupidamise tava; rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS). Eesti hea raamatupidamise tava kehtestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhenditena (RTJ). Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
