aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Seoses majandusaasta aruannete esitamisega äriregistrile on alates 1.jaanuarist 2010.a. sisse viidud muudatused. 3 1. Majandusaasta aruande üldsätted Majandusaasta aruande koostamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
Äritegevus - kogum varadest ja tegevustest, mida on võimalik juhtida nii, et see toodaks omanikele hüvesid (dividende, kulude kokkuhoiu või muu hüve näol). Äriühendus on majandustehing, mille tulemusena: 1) üks ettevõte saavutab teise ettevõtte üle kontrolli (näiteks piisava suuruse hulga teise ettevõtte aktsiate omandamise teel), eeldusel, et omandatud ettevõte sisaldab üht või enamat äritegevust (Firma ,,A" finantsaruanded + Firma ,,B" finantsaruanded = Firma ,,A" ja ,,B" konsolideeritud finantsaruanded); või 2) üks ettevõte omandab teise ettevõtte või äriüksuse varad ja kohustused (netovarast) ning võtab üle nende varade ja kohustustega seotud äritegevuse (Firma ,,A" + Firma ,,B" = Firma ,,B"; Firma ,,A" + Firma ,,B" = Firma ,,C"). Kontroll teise ettevõtte üle Kontroll (valitsev mõju) on võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja äripoliitika üle.
1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. 16. Erinevad maksevahendid ettevõtluses. Erinevad maksevahendid ettevõtluses on näiteks sularaha, tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid, pangaülekanded. Tšekk on väärtpaber, mille väljaandja annab makse teostajale korralduse maksta makse saajale kindel rahasumma. Tavaliselt on tšeki maksjaks krediidiasutus. Tšekisumma
Audiitor peab juhinduma eelkõige omanike huvidest. Audiitori valimise õigsus on antud aktsionäride üldkoosolekule. Audiitori järeldusotsuseid võib olla nelja tüüpi: puhas järeldusotsus märkustega järeldusotsus eitav järeldusotsus 27 hinnangu andmata jätmine. Kuna audit viiakse läbi väljavõtteliselt, siis ei anna ka puhas järeldusotsus sajaprotsendilist garantiid, et finantsaruanded on lõplikult vettpidavad. Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise käik näeb välja järgmine: - juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku, mis koos juhtkonna deklaratsiooniga allkirjastatult koos kuupäeva juurdelisamisega esitatakse audiitorile - auditi läbiviimine, järeldusotsuse tegemine - aruanne esitatakse nõukogule
Mida pikem on koostöö kliendiga, seda paremad on võimalused prognoosi hindamisel Lisaks üldinfole tuleks erilist tähelepanu osutada järgmistele teguritele. 1. perspektiivset finantsinformatsiooni ette valmistanud inimeste oskused ja kogemused 2. kas tagasivaateline finantsinformatsioon lubab loogiliselt eeldada sellist arengut, nagu juhtkond prognoosib 3. kas olemasolev ja perspektiivne info tuginevad kehtivatele normatiivmaterjalidele 4. kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja mis tulemusega 5. milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikaid on kasutatud 6. kuidas on realiseerinud varasemad prognoosid. Kui audiitori arvates on prognoos ei tugine loogilistele arengutele tuleks sõnastada võimalikult täpselt oma seisukohad ja need põhjendada. Kui audiitor on perspektiiviga põhimõttelisest Kui audiitori arvates on perspektiivne finantsinformatsioon valmistatud ette korrektselt, tuleks otsuses siiski
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 10. Raamatupidamisebilansi aktivapoole iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, Siit selgub, kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt omakapitali arvel
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 11 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 12 Põhikriteeriumid laenu andmise otsustamisel on: Põhiküsimused ettevõtja krediidikõlbulikkuse üle otsustamisel on: · tõestatud netotulu (aluseks finantsaruanded, ehk - ka makse tuleb maksta); · mis inimestega on tegu? (tihti vaadatakse eeskätt inimesi, siis äri) · varade ja kohustuste suhe, varade likviidsus ja koormatus; · mida rahaga tehakse? (kas on tagatud raha sihipärane kasutus) · varasemate ja olemasolevate kohustuste täitmise korrektsus; · millal ja kuidas suudetakse intresse tasuda ja laen tagasi maksta?
eesmärkide saavutamist toetav stimuleerimissüsteem, ühesuguste tegutsemismudelite loomine, ühised koostööprojektid. Tarnijad kategoseeritakse A,B,C rühma A-võtmetarnijad.(kadumisel võimatu leida varutarnijat) B-ettevõttele olulised tarnijad. (kui on olemas varutarnija siis pole kadumisel probleeme) C- aeg ajalt ostetakse väikseid koguseid Tarnija suutlikkuse hindmise protsessis hinnatavad aspektid: ettevõtte majanduslik olukord, ettevõtte finantsaruanded, tarnimisvalmidus, tehnilised võimalused ja/või oskused, kvaliteedi juhtimise süsteem ja kvaliteediprotsessid, toodete/teenuste nõutav kvaliteeditase, tarnija tegutsemise vastavus kliendi organisatsiooni ostupoliitikale, tarnija eeldatav tarnevõime, tarnija arenguvõimalused ja -soov, tarnija kohanemisvõime, osutatavate logistikatoimingute tase, ostuhinna-ja kogukulude suhe. Hindamine peaks põhinema näiteks. varasematel kogemustel, tulemustel .
6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip- Aruande perioodi tuludest võib mahaarvata nende samade tulude tekkega seotud kulud. Väljamnekuid, millega seotud tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud. Kui ei teki tulu siis ei saa me ka kuluga midagi teha. 7. Objektiivsuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes esitatav info peab olema usaldusväärne ja neutraalne. 8. Konservatiivsuse printsiip- Finantsaruanded tuleb koostada kaalutletult ja ettevaatlikult selleks, et vältida varade ja tulude ülehindamist ning kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on selline tahtlik tegevus. 9. Avalikustamise printsiip- Finantsaruannetes esitatakse kogu info, mida on võimalik saada kogu raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustegevusest ja rahavoogudest. 10. Sisu ülimlikkuse printsiip- Majandustehingute kajastamisel raamatupidamisel tuleb
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...
võrreldes Eesti keskmiste ettevõtetega Võrreldes Statistikaameti poolt kogutud andmeid, selgub, et majutus- ja toitulustusettevõtete finantssuhtarvude tulemused on madalamad kui Eesti keskmistel ettevõtetel. Selgub, et majutus- ja toitlustusvaldkond on kehvemas olukorras kui teiste valdkondade ettevõtted keskmiselt. 17. Finantskirjete prognoosimise meetodid - Finantskirjete prognoosimise meetodid Võtta aluseks mineviku finantsaruanded ja prognoosida nende seoste kaudu tulevikku. Finantsplaanide tegemisest peaksid osa võtma kindlasti ka mitmed ettevõtte allüksused: müügiosakond peab vaatama müügimahtusid ja kliente, ostuosakond arveldusi kreeditoridega ja sisseostude maksumusi, tootmisosakond planeerima varusid. 18. Kasumieelarve skeemide erinevused - Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhalduskuludeks
käskluse ja võib isegi öelda, miks see on vale. Järekontroll Kõige levinum kontrolli tüüp toetub tagasisidele. Kontroll toimub pärast tegevuse toimumist. Selle kontrollitüübi peamine puudus on see, et selleks ajaks, kui juht saab info, on kahju juba tehtud. See on analoogne "talli ukse sulgemisele pärast seda, kui hobune on varastatud." Kuid paljude tegevuste juures on järelkontroll ainus võimalik kontrollitüüp. Finantsaruanded on näide järelkontrollist. Näiteks, kui sissetulekute seis näitab, et müügitulud on vähenenud, siis vähenemine on juba toimunud.
Albina Voronkova. Finantsanalüüs finantstegevuse ettevõtte Anvol OÜ. Majandus tegevuse finants analüüs (ettevõtte Anvol OÜ põhjal). Finantsanalüüs majandustegevuse (põhineb Anvol OÜ). Lõputööd raamatupidamise eriala. Tallinn School of Economics, Tallinn 2015, 55 lk, 23 tabel, 5 joonis, 5 lisad, 31. allikatest, mis on kirjutatud vene keeles. Märksõnad: finantsanalüüsi, rahanduse, finantsjuhtimise, tasuvuse ja stabiilsust. See viimane töö on kirjutatud materjalide ja finantsaruanded osaühing - Anvol OÜ. Eesmärk lõputöö eesmärk on analüüsida finantsaruanded OÜ Anvol. Tutvustatakse, kuidas parandada majandustulemusi ettevõtte osaühing Anvol OÜ, kasutades järgmisi meetodeid: • Hinnang finantsstabiilsusele • hindamine likviidsussuhtarvud • Hindamine kasumlikkuse • varude rahalise tugevuse ettevõte 64 SUMMARY Albina Voronkova
asjatuid pooltevahelisi pingeid. - Usaldusväärsete sidemete loomine laenuvõtjaga julgustab teda aegsasti rääkima oma probleemidest. II Informatsiooni kogumine 42 Sisemised infoallikad - laenuspetsialisti kogutud info - panga kaudu sooritatud tehingud Välised infoallikad - teave partnerfirmadest - intervjuu firmajuhtidega - finantsaruanded - ametlikud dokumendid jm. Dokumendid laenu taotlemiseks Laenuavaldus panga blanketil Asutamisdokumendid - äriregistri väljavõte - asutamisleping - põhikiri - litsentsid, tegevusload Finantsaruanded - eelmise majandusaasta aruanne koos audiitori järelotsusega - kvartalite bilansid ja kasumiaruanded - fianantsaruandeid muude perioodide kohta. Äriplaan
Garantiieraldise arvutamisel lähtutakse eelmiste perioodide kogemustest tegelike garantiikulude osas. Tingimuslikud kohustused Tingimuslike kohustustena käsitletakse kohustusi, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata bilansis. Tingimuslike kohustuste olemasolul on nende sisu avatud aastaaruande lisades. Bilansipäevajärgsed sündmused Aruandeaasta finantsaruanded kajastavad olulisi vara ja kohustuste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis. Oluliste bilansipäevajärgsete sündmuste olemasolul on vastavate sündmuste sisu avalikustatud aastaaruande lisades.
kaubamärki. Frantsiis on üks turule sisenemise meetoditest. Näiteks frantsiisiandja varustab frantsiisivõtjat toodete (elektroonsed mänguasjad) ja teenustega, mida tuuakse Eesti turule. Frantsiisivõtja maksab seejuures õiguse eest müüa konkreetseid elektroonseid mänguasju. Samuti peab ta koostama frantsiisiandjale finantsaruandeid, millest tulenevalt sõltub tavaliselt frantsiisi eest makstav tasu (näiteks 4-8 % käibest). Finantsaruanded on üheks kontrolli võimaluseks frantsiisiandjale. Seejuures ei tohi frantsiisist aru saada nii, et frantsiisivõtja ei pea ise midagi tegema. Frantsiisiga saab selle võtja siiski esmajärjekorras endale õiguse müüa frantsiisiandja elektroonseid mänguasju ja kasutada tema intellektuaalset vara (toodete disain, nendel olev kaubamärk ja toote nimetus). Kõik äritegevuseks vajalikud investeeringud ja muud kulud peab aga kandma frantsiisivõtja ise.
http://www.e24.ee/675342/silvano-fg-noukogu-liikmed-on-hoolega-aktsiaid-ostnud/ [WWW] (24.03.2013) Tallinna börs, Silvano börsiteated. Vahemikus 24.03.2010 kuni 24.03.2013 http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?legal%5B%5D=main&legal%5B %5D=firstnorth&start_d=25&start_m=3&start_y=2010&end_d=25&end_m=3&end_y=2013 &keyword=&instrument=EE3100001751&list=2&pg=details&tab=news&lang=et [WWW] (24.03.2013) Tallinna börs, Silvano finantsaruanded. http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/? instrument=EE3100001751&list=2&pg=details&tab=reports [WWW] (24.03.2013) LHV 2011. Silvano FG (Buy) Update ,,Tugevad kvartalitulemused tõstavad ootusi" (9.03.2011) https://fp.lhv.ee/file?id=3864 [WWW] (24.03.2013) LHV 2011. Silvano FG (Buy) Update ,,Devalveerimine toob rekordilise kasumlikkuse"(16.11.2011) https://fp.lhv.ee/file?id=8984 [WWW] (24.03.2013) LHV 2012. Silvano FG (Buy) Update ,,Alandame 2012. aasta kasvuprognoose" (19
sotsiaalselt meedialt; Brändi omaduste ja kvaliteedi mõistmine turul; Brändi modifitseerimine eri turgudel; Diferentseerumine Brändi hindab Interbrand • Finantsanalüüs (kasum eelkõige) • Nõudluse analüüs (brändi roll) • Brändi tugevus (eesktt lojaalsuse tekitamises) • Andmemonitooring (brändi maht ja väärtused) • Ettevõtete finantsaruanded • Vähemalt 30% brändi müügitulust peab tulema väljastpoolt brändi kodumaad • Bränd peab olema oluline nii Euroopa, Aasia kui Põhja-Ameerika turule • Brändi finantsandmete lai valik ja kättesaadavus • Positiivne tegevuskasum pikas perspektiivis Kommunikatsiooniprotsess lk 178 Toetuse erinevad kanalid - Klassikaline meediareklaam; Müügi soodustamine; Avalikud suhted; Isiklik müük; Otseturundus;
Ta vastutab kohviku finantsjuhtimise eest ja on võimeline langetama kvaliteetseid otsuseid, korraldama ettevõtte rahaasju, oskama vajadusel kasutada erinevaid finantsteenuseid ning hindama finantsturgudel (kommertspanganduses) toimuvate muutuste mõju oma ettevõttele. Kohviku juhataja peab tegema otsuseid, millal on õige aeg investeerida, võtta pangalaenu, arendada välja uus toode jne. Selliste otsuste tegemisel on abiks ettevõtte finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne), mille põhjal on võimalik hinnata ja planeerida kohviku tegevust. Finantsaruannetest saab infot kohviku tulude ja kulude, rahavoogude, müügimahu, investeeringute jt näitajate kohta. Aruannete põhjal saab hinnata, kui tõhus on olnud ettevõtte juhtimine, milline on ettevõtte hetkeseis (nt rahaline seis, võlad) ning kavandada tuleviku tegevusi. Finantsaruannete analüüsimisel on soovitav vaadelda vähemalt viimase kolme aasta aruandeid ning
(Kikas & Treumann, 2003, lk 58) Juhul kui lepingus fikseeritud hinnad on ettevõttele kahjulikud, tuleb moodustada eraldis lähtudes juhendi RTJ 8 «Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad» paragrahvidest 28–29 (Vilu, et al., 2007, lk 175). Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et bioloogiliste varade arvestus on eripärane nende varadega toimuvate muutuste tõttu. Bioloogilised varad on pidevas muutumises ja neid muutusi peavad peegeldama ka finantsaruanded. 1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine Bioloogilise vara eluea lõpetamine või põllumajandusliku toodangu eraldamine bioloogiliselt varalt on selleks hetkeks, mil bioloogilisest varast saab põllumajanduslik toodang ning RTJ 7 arvestuspõhimõtteid neile edaspidi ei rakendu (Tälli, 2004, lk 20). Bioloogilisest varast põllumajandusliku toodangu eraldamise hetkel hinnatakse põllumajanduslikku toodangut alati õiglases
ajakuluta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase: majandustehingute dokumenteerimist; algdokumentide käivet ja säilitamist; kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega;
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
· SWOT analüüs. Tegemist on kvalitatiivse analüüsiga (hinnanguline). Näitab ettevõtte nõrku ja tugevaid külgi jne. Vt turunduse materjalist. 3. tulemuste üldistamine, järelduste tegemine ning soovitused ettevõtte edaspidiseks tegevuseks. Ettepanekute puhul peaks tegema mitu alternatiivset ettepanekut. juhtkond võtab vastu otsused. Kui analüütik annab vaid ühe ettepaneku siis on ta juhi eest võtnud vastu otsuse. Raamatupidamine ehk finantsaruanded Tavaiselt koostatakse analüüs raamatupidamise põhiaruannete alusel, kuid vajadusel võib kasutada ka nendega seotud muid aruandeid. Raamatupidamis bilanss kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud hetke seisuga rahalises väljenduses. Tegemist on minevikulise aruandega, sest ta koostatakse eelndvate näitajate põhjal. Bilanss on vajalik selleks, et koostada selle alusel finantsanalüüs ja hinnata ettevõtte olukorda
Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seo...
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase: majandustehingute dokumenteerimist; algdokumentide käivet ja säilitamist; kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega;
.......................................................................................31 Turundusstrateegia ja -programm...........................................................................................32 Turundusstrateegia ........................................................................................................32 Turundusprogramm........................................................................................................34 Tegevuskava ning finantsaruanded ja -prognoosid ................................................................37 Tegevuskava ja projekti turunduseelarve.......................................................................37 Finantsprognoosid..........................................................................................................38 Tulemuste kontroll ja riskide analüüs......................................................................................39 PROJEKTI LÕPETAMINE.............
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas,...
· kuuluda parteisse ja osaleda erakondlikus tegevuses; · kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; · osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt · tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine. Riigikontroll auditeerib riigiasutusi, aga ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Finantsaudit: Finantsauditi käigus hindab Riigikontroll, kas asutuste finantsaruanded kajastavad nende majanduslikku olukorda õigesti ja usaldusväärselt. Lihtsustatult öeldes me vaatame, kas raamatupidamine on korrektne ja kas raha kuritarvituse võimalused on kõrvaldatud. Finantsaudit vaatleb ka tehingute seaduslikkust. Tulemusaudit: Tulemusauditi puhul uurib Riigikontroll, kas avaliku sektori rahakasutus on säästlik, tõhus ja mõjus
VARA Raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid vt Raamatupidamise seadus (RpS) § 3. KOHUSTUS Raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist OMAKAPITAL Raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellesse investeeritud kapitaliga. 36 8.3. Põhilised finantsaruanded BILANSS Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga, hõlmates varad (aktiva), kohustused ja omakapitali (passivad). KASUMIARUANNE Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist. Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG – iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri...
· mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuste kasutamine VARA Raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid vt Raamatupidamise seadus (RpS) § 3. KOHUSTUS Raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist OMAKAPITAL Raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellesse investeeritud kapitaliga. 8.3. Põhilised finantsaruanded BILANSS Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga, hõlmates varad (aktiva), kohustused ja omakapitali (passivad). KASUMIARUANNE (vt. ka lisad 14 ja15) Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist. Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
Majandustehingu tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase (RK ) vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Arvestuse liigid: finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, maksuarvestus, finantsjuhtimine ( kõige noorem majandusarvestuse liik ). Finantsarvestus- selgitatakse välja kogu ettevõtte finantstulemus (kasum, kahjum) ning koostatakse raamatupidamise aruanded ( kasumiaruanne, bilanss ja selle lisad). Üldjuhul koostatakse finantsaruanded majandusaasta kohta. Finantsarvestus varustab informatsiooniga eelkõige omanikke, riigi maksu- ja statistkaameteid ning panku. Juhtimisarvestus- on ettevõtte arvestuse osa, mis on korraldatud eesmärgiga saada andmeid ettevõttesiseste juhtimisotsuste tegemiseks. Ettevõttesisesed otsused võib klassifitseerida nelja peamisse tüüpi: 1)finantsotsused; 2)ressursside jaotamisega seotud otsused; 3)tootmisotsused; 4)turundusotsused.
Teine samm peaks olema turu põhijoonte analüüs, mis peaks sisaldama turu suuruse ja selle kasvuvõimaluse määramist, tulukuse ja kulukuses hindamist. Teatavasti määrab turu suuruse nõudmine. Analüüsi lähtepunktiks võib olla tegelik nõudmine, mis väljendub kogukäibes. Hinnangud turu suuruse kohta võib leida statistikaameti allikatest või kaubandusassotsiatsioonide arvutustest. Teiseks informatsiooni saamise võimaluseks konkurentide käibe kohta avaldatud finantsaruanded. Kulukam viis on jälgida kliente ja teha järeldused selle põhjal. Lisaks eksisteerivale turule tuleks vaadelda ka võimalikku potentsiaalset turgu. Toote uus kasutamise viis, tihedam kasutamine või uued tarbijad võivad tunduvalt muuta turu suurust või arenguvõimalusi. Loomulikult ei piisa ainult võimaliku turu märkamisest, tuleb koostada ka programm selle rakendamiseks. Paljud strateegiad on jätnud kasutamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
