tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. · Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. · Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. · Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust.
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
traditsiooni kohaselt aastail 1903-1958, kuid hiljem pole võimalik välja tuua konkreetset uurimisrühma, kelle töid nimetaks analüütiliseks. Seega pole põhjust metaeetikat ja analüütilist eetikat võrdsustada. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Noratiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Tuntuima teooriad on utilitarism e. teleoloogiline eetika (tagajärje-eetika), kohuse-etika e. deontoloogiline eetika ning vooruseetika e. iseloomu-eetika. Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktilise probleemide käsitlemisel. Probleemid võivad olla: · etniliste vähemuste kohtlemine; · naiste võrdsuse küsimus; · loomade kasutamine toiduks ja teadustööks; · loodusliku keskkonna säilitamine; · rikaste kohus aidata vaeseid;
sajand. Renessans 1. Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikusse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. 2. Tollajased kirjanikud olid näiteks Dante, Petrarca, Boccaccio, Shakespear ja Cervantes. 3. Humanism on inimlik, mis õpetab teistele inimese meeli ja iseloomu. 4. Dante Alighieri peateos on "Jumalik komöödia" 5. Teos on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Komoöödia teose pealkirjas viitab sellele, et õnnetult algaval lool on õnnelik lõpp. 6. Põrgul on 9 ringi, igas ringis on erinevad patused. Puhastustules kustutatakse Dante laubalt 7 P-tähte ehk seitse surmapattu, see on lihtsurelike paradiis, kes alguses on teinud midagi seitsmest surmapatust, kuid seejärel kõlbelise elutee leidnud. Paradiisi ehk taevasse laseb autor aga pääseda vaid neil, kes algusest peale on truult
APOLOGEEDID- tegelesid kristliku usu põhjendamise, kaitsmise ja selgitamise, kasutades haritlaste keelt. Nad püüdsid selgitada, et kristlus on filosoofia kõrgeim vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina. Juba enne kristlust on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest. Kristlased kasutavad tarkuse sünonüümist. Esimene asi, mida jumal loob on logos. Tertullianus (160-220) oli ise kõrgelt filosoofiliselt haritud ja oli väga hea kõnemees. Tema kirjutistega saabki alguse ladinakeelne kristlik kirjandus. Talle kuulub kuuous lause. Credo quia absurdum est. usun kuna see on absurdne. See määratleb ära, kus on usutõed. Usutõed asuvad täiesti teistsuguses maailmas. Usutõed on filosoofilised, kättesaamatud. Temalt tuleneb ka seisukoht ,et filosoofia on teoloogia teenijatüdruk. Aleksandria Clements (145-
· vabaduse mõiste vabadus rääkida, kirjutada, mõtelda, kritiseerida jne. · Õiglus - Inimese looduslikuks omaduseks oli ka õiglus, mis eelkõige tähendas eesõiguste puudumist, seda et sama nõue esitati kõikide inimeste jaoks, sõltumata seisusest. · Omand Kolmas kese, millega enamik valgustajaid nõustus, oli loomulik õigus omandile. Isegi nii loomulik, et enamik ei tegelenudki selle küsimusega filosoofiliselt. Marxi silmas pidades võib nimetada Holbachi, kes sidus omandi tööga (erinevused omandis on põhjustatud inmeste vahelistest erinevustest, ka erinevustest töö tegemisel ), jätkates seega Locke'i traditsiooni. Selle omandikäsitluse eelduseks on naturaalmajandav üksik- perekond, kes toodab kõike ise. Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid? Loomulike
sama palju valu, kui tema õhvrile. Seda õigustab surmanuhtlus. Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt. 26. Võimu põhjendamine: 1) Jumalik autoriteet; 2) Loomulik autoriteet mõnele on loouomane alluda; 3)Autoriteet hüvest- valitsema peab see, kes on kõige targem; 4) nõusolekul baseeruvad teooriad. Machiavelli- heidab kõrvale võimu põhjendamise küsimuse ja keskendub võimu säilitamise tehnikale. Seab kahtluse alla selle, kasvõimu üldse saab filosoofiliselt põhjendada. Ühiskondliku lepingu teooria- rajajaks Hobbes. Eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid, perioodilisi valimis, võimude lahusus. Bsotsialism- eraomad põhjustab ebavõrdusu ja rõhumist, ettepanekuks loobuda sellest. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Marx-tema panuseks majanduslike suhete tähtsuse rõhutamine poliitilse tegelikkuse kujunemisel
Kuna turumajanduses midagi tasuta ei jaotata, siis sõnastas ta efektiivse nõudluse. Nõudlus on efektiivne siis, kui tarbijad on suutelised tasuma ostetavate kaupade eest nende tootmiskuludele vastavat loomulikku hinda. (Adam Smith: “Tööväärtusteooriast" ) Smith seob hinnakujunemise väärtusteooriaga, mille aluseks on töö. Tema käsitluses on kaks väärtusteooriat - filosoofiline väärtusteooria ja empiiriline väärtusteooria. (ibid) Filosoofiliselt on töö kõikide väärtuste, kogu rahva heaolu ja hüvangu looja. Töö määrab ära iga kauba, iga toote väärtuse. Selle alusel vahetatakse kaupu. Nii avaldub väärtus alati vahetusväärtusena, seega töö on iga kauba vahetusväärtuse mõõt. Kaupade vahetusväärtuse määrang tuleneb Smithil tema tööjaotusmäärangust: ühiskonnas on töö jagunenud ühiskonna liikmete vahel, kes kõik töötavad üksteise jaoks. Järelikult kaupade
partner, kodu, töö, hobi,... Aga mitte igal pool ei valitse demokraatia. Negatiivse vabaduse väljundiks on anarhia, kui igasugused piirangud üldse puuduvad. Aga kas ka siis on indiviid vaba, kui ta läheb kaasa ühtse hallimassi tahtega? Minu jaoks siiski vabadus oli, on ja jääb määratlema õigusmõisteks. Nüüd ma lihtsalt tean, et tal on palju erinevaid aspekte ja väljundeid, mida mõjutavad palju tegurid: ühiskond, pere, väärtused,... Ka filosoofiliselt ei saa vabadust võtta üks üheselt mõistetavalt, nii palju kui on inimesi maailmas, nii palju on ka erinevaid arusaamu vabadusest ja selle kasulikust rakendamisest oma elus. Vabadus tähendab võida määrata oma elu ja tegevust eesmärkide ja otsuste järgi. 11 Kasutatud allikad 1. http://www.tarbija24.ee/300107/esileht/arvamus/241950_1.php 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadus 3
nimelt taassündide teooria tõttu, on Pythagoras ja Platon.Platoni puhul tuleb mõjutusena kindlasti kõne alla Pythagoras ise, kelle mõtteid ta selgelt väljendanud ja edasi arendanud on. Mõningase lihtsustamise tulemusel võib ehk lausa öelda, et pütaagorlaste liikumine 4. saj. eKr mitte ei hävinud, vaid hajus platonismi Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaa-armastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga näiteks ka ubade toiduks tarvitamine. Arvatakse, et ka ``voorusi`` seletati nö. arvuteooriaga, kuid täpsemad andmed selle kohta paraku puuduvad.
LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid
Näidati dr. Kingi viimast korda rääkimas miitingul Memphises 3.aprillil. oma kõnes andis ta teda surmaga ähvardajatele põlglikuhke vastuse. Ta ütles: ,,Nagu kõik inimesed, tahan ka mina elada kaua, kuid minu jaoks pole see peamine." King tundis hästi ameerika ühiskonda, ühiskonda, milles ta nii mõndagi soovis muuta. Talle oli juba atentaati tehtud nuga riivas aorti. 1965. aastal, pärast neegriliikumise tegelase Malcolmi tapmist, ütles ta: ,,Ma olen õppinud filosoofiliselt suhtuma ähvardustesse mind tappa ja olen valmis kõigeks, mis võib juhtuda." Ta astus võitlusse, olles sellega seotud riskidega täpselt teadlik, ega teinud endale illusioone meetodite suhtes, mida rakendavad neegrite võrdõiguslikkuse vastased. Seda teadis ka Yolanda ema Coretta King. Kui palju piinavaid ootetunde tuli tal läbi elada, ku tema abikaasa marssis koos teistega vastu kumminuiadega turritavatele politseinikele, kui ta
teatamas, et ta peab surema selsamal päeval", võtab Sokrates üles teema surmast: ,,Ja mis sobikski paremini, kui et see, kes on lahkumas teele, jutustab ja uurib, millised kujutlused meil sellest on. Mida muudki siin teha kuni päikese loojaminekuni?" Ja lisab hiljem, truuks jäädes oma stiilile: ,,Kui siin oleks nüüd mõni komöödiakirjanik kuulamas, vaevalt väidaks ta mind lobisevat asjadest, mis minusse ei puutu." Järgneb mitmekülgne, filosoofiliselt rikas vestlus hinge-keha vastanduslikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest. Lõpuks toob vangivalvur Sokratesele mürgi. ,,... ta ulatas Sokratesele karika. Sokrates võttis selle vastu täiesti heatujuliselt ja kartmatult." ,,... ta tõstis karika huulile ja jõi selle tühjaks täiesti rahulikult ja kergelt. Seni oli enamik meist kuidagiviisi suutnud pisaraid tagasi hoida, kuid nähes teda karikat tühjaks joomas ei suutnud me endid enam vaos hoida
veritsesid). 6 (Peeter) Toa kirjeldus. Peeter mõtles, kuidas ta saaks toast pääseda, kui sissetungijad tuleksid. Peeter uuris oma ümbrust väga palju ja pani palju tähele. Äike 1 (Eero) Räägib sellest, et Eero oli üritanud uut kurgisorti luua, käinud ilmalike matustel jms. Siis oli aadressiks rahvas. Siis elas ta naisega ja otsisid korterit. Korterit hakati ise ehitama ja nii pea kui see valmis sai hakkas naine seda sisustama. “Oma kapid, mõtles ta filosoofiliselt, neid peame me kandma. Ta oli ju intelligent ega osanud ühtki asja loomulikult võtta.” Tal tekkis kinnisidee kappidega - silitas külaliste juuresolekul kappide läikivaid külgi ja mõtles nende mahutuvusele. Siis tuli ta naine tema juurde ja ütles et armastab Eero sõpra, kuid Eero teda ei uskunud. Siis naine ütles et oli just sõpra magatanud. Eero lõi naist, siis oksendas ja siis läks kuuske otsima. Sai naisega kohvikus kokku ja siis viskas ta välja.
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletus...
G. Berkeley on äärmuslik idealist. Substants- reaalsuse põhimine aines, kõigi asjade nähtuste jääv alus. Berkeley väidab, et keel eksitab meid. Kui mõiste on keelde juurdunud siis on raske ette kujutada, et seda asja pole olemas. Me ei valitse oma keelt. Berkeley lähtub Locke filosoofiast ja ta on empirist. Empirist - kogemusest pärinev teadmisekäsitlus. Berkeley eesmärgiks oli purustada ateistide kohutavad süsteemid filosoofiliselt ja seega eesmärk pühendab abinõu. Empirism on Berkeleyle vahend, millega ta põhjendab usku Jumalasse. Inimtunnetuse objekt on idee. Kui me püüame tuua näiteks kivi tonksamise jalaga, siis Berkeley väitel see ainult kinnitab tema väidet sest esemed polegi muud, kui meie aistingud. Ainelist substantsi ei ole. ,,Aine" ei ole miski, millele vastaks midagi olevat reaalsuses. Locke väitel vajatakse materiaalset substantsi individuaalse asja omaduste toeks, mis
3 asi on teadmine või mis sorti asi on see, millest minut on lühike jupp. Võib-olla mõistete probleemid ongi liigituse probleemid? Julgen öelda, et samamoodi vaatles Sokrates oma filosoofilisi probleeme, nimelt kui probleeme, mille lahendus kui ta seda kunagi leida suudab oleks kujul: "Voorus on Teadmise liik, mis erineb teistest Teadmise liikidest selle ja selle poolest". Ma ei pea seda vastust õigeks, nimelt järgmisel põhjusel. Filosoofiliselt huvitavad ja olulised probleemid on probleemid mõistetest, mis on tavaliselt liigagi läbivad ja ülearu kõikehaaravad, et neid käsitada kui paljaid liike kõrgematest liikidest. Aja, Teadmise, Tõenäosuse, Põhjuse, Juhuse, Eksistentsi, Eituse ja muud sellised mõisted ei ole harumõisted ning a fortiori mitte alamharu, vaid nad on harudevahelised mõisted. Piltlikult öeldes ei kuulu [1837] nad mitte ühte või teise
1. EELLUGU Pärast nn Induse oru ehk indosumeri tsivilisatsiooni (3000-1500 eKr) lõppu kiratses kujutav kunst üle tuhande aasta, kuna aarjalased (nn veedede periood 1500-500 eKr), kes olid küll religiooselt, filosoofiliselt ja kirjanduslikult väga loovad, olid pärast India vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur hulk keraamikat, mis on tihedasti seotud eelajaloolise Iraani traditsiooniga. 2. INDIA VARANE BUDISTLIK KUNST (250 ekr-50 pKr)
– kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti • Funktsioon – toimib eeskuju ja mudelina – pakub seletusi ja käitumisjuhiseid • Kontekst – rituaal, mis taaselustab “aegade alguse” sündmused 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema.
1820 aastal avastas Hans Christian Ørsted, elektromagnetismi. Inglise teadlane Michael Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka elektrimootorile. 19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju uus filosoofiline suund. Suuna rajaja Comete eraldas inimmõistuses ja teaduse arenguloos kolme astet. Teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil, metafüüsiline - üritati seletada maailma filosoofiliselt, otsides seoseid arutluse abil. Teaduse arengu eesmärk on aga kolmas etapp - positiivne staadium, mil teadus tegeleb olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega. Valdav osa 19. sajandi inimesi olid usklikud, ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustusi sellest, kuidas Jumal lõi maa ja kogu eluslooduse. 1809. aastal lõi prantslane Jean-Baptiste de Lamarck evolutsiooniõpetuse. Uue teooria liikide tekke kohta esitas inglane Charles Darwin. Viie aastase
19. sajandi teise poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju 19 sajandil välja töötatud uus filosoofiline suund. Seda hakati kutsuma positivismiks ja selle rajas prantsuse filosoof Auguste Comte. Comte eraldas inimmõistuse ja vastavalt sellele ka teaduse arenguloos kolme astet. Esimene neist oli teoloogiline ehk usuline, mis tähistas maailma mõistmist ja seletamist usu abil. Teist astet nimetas ta metafüüsiliseks. Sellel etapil püüti maailma seletada filosoofiliselt, otsides nähtuste seoseid ja põhjusi arutluste abil. Teaduse 6 arengu eesmärk on aga kolmas etapp milleks oli positiivne staadium, mil teadus tegeleb ainult positiivsete ehk olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega. Positivismi pärast loodi kõikjal laboratooriume. Positivistide arvates oli positiivsesse staadiumi jõudnud matemaatike, osalt ka astronoomia, füüsika ja mõned teised loodusteadused. Kõige kaugemal sellest
tagane kuni lõpuni. Inimene on ajas, Jumal on väljaspool aega ja ajalugu, igavene. (Saarinen 1985) Absoluutse, äärmusliku subjektivistina tahab Kierkegaard tagada usu tingimusteta põhjusetuse, lõplikult ja möödapääsmatult; usk on hüpe, mida sooritades riskitakse kõigega. Nii on Kierkegaard meile öelnud ja nüüd näitab ta meile, et sõna ,,kõik'' tuleb mõista ilma mingite absoluutselt mingite reservatsioonideta.(Saarinen 1985) Kierkegaard ei esita kunagi filosoofiliselt rahuldavat seletust, ta ei näita, miks see sügavaim subjektiivne usk peab olema ristiusk, miks hüpe peab tehtama ristiusu Jumala suunas.(Saarinen 1985) Kuidas saada subjektiivseks ja kuidas saada kristlaseks need kaks küsimust, üks filosoofiline ja teine reiligioosne, liidab Kierkegaard üheks. Subjekti ülesanne on saada kristlaseks ja kristlase ülesanne on saada subjektiks. Selline oli Kierkegaardi probleem, mille käsitlemise võttis ta enda peale.(Saarinen 1985) 7
nagu näiteks linnastunud Jaapanis või kõige arenenumates segmentides Anglo-Ameerikas. Tegelikult lähim V etapi lähenemine praegusel hetkel (1971) tundub olevad Lõuna-Californias. Kas kavandatav rändeüleminek tähendab lõplikku kogu asustatud maailma homogeenseks muutumist ühes rändeülemineku IV või V faasis? Lisaks huvitavale probleemile, kas see on tehniliselt ja ökoloogiliselt võimalik või filosoofiliselt soovitav, kogu inimsoo olemasolu tõeliselt uhkel sotsiaalmajanduslikul tasemel, tähendaks vähemalt ühe IV faasi atribuutide läbivaatamise. Tänu oma olemusele, rändeüleminek, nagu ka terviseüleminek, ei simuleeri usaldusväärselt varasemaid näiteid iga kord, kui see käivitub. Mõlemad üleminekud on ajaloos ühe suure demograafilise süsteemi episoodid seotuna teise sotsiaalsete süsteemidega.
mõningaid metodoloogilisi tähelepanekuid. Arutluses väljal de re fikseeritakse objekti (asi, nähtus) mitmesuguseid parameetreid, tehakse arvutusi, võrreldakse neid ja selle põhjal jõutakse uuritava nähtuse esinemise sageduse, olemusliku seisundi või oodatava-prognoositava ilmnemise kohta. Seda on nimetatud põhjuslikkuse seose avamiseks (põhjuslikkuse printsiip determinismi printsiip), mille argumenteeritud esitus kuulub Hegelile (XIX saj. algus). Kuid Hegel käsitles seda filosoofiliselt, mis tema jaoks tähendas asjade maailma ja ideede maailma võrdsustamist, seega, determinismi printsiibi laiendamist ka mõtlemisse. Nähtavasti selline käsitlus ongi andnud vulgaar- materialistidele (L.Feuerbach jt.) ja hiljem marksistidele (F.Engels, V.I.Lenin jt.) inspiratsiooni interpreteerida mõtet kui asjade maailma refleksiooni. Tekkinud hägususest aitas mõneti üle saada J.Mill oma tööga "Loogika süsteem" (1848), kus ta formuleeris põhjuslikkuse seosele
Millistel tingimustel võime me otsustada, et miski on ”teadmine”? Millal me võime öelda: ”Ma tean….”? Mida me ütleme, kui me kasutame väljendit ”Ma tean”? Kuidas on teadmine/sed diferentseeritud harjumusest, kommetest, intuitsioonist, arvamusest või uskumusest? Kas esineb erinevaid teadmiste ja vorme? Millised on teadmiste kontrollimise ja kinnitamise võimalused? Mis on tõde? Et teadmised oleksid tõesed, tuleb neid tõestada, kasutades filosoofiliselt kaitstavaid mõisteid: see peab olema ”tõene” ja selles peab olema teatud hulk kindlust. Kogutud informatsioon peab olema reliaabel situatsiooni kajastamine. Teadmistebaasi kujundamiseks peab kasutama väljendeid nagu põhjendatus, kaitstav, tõene, kindel – need on eeldused teadmiste baasi kujundamiseks. Teadmine ja teadus Filosoofia mõistmine on sellest vaatenurgast oluline. Teadus ei lase õdedel öelda: ”Ma tean” paljude õdesid huvitavate asjade kohta.
Fantastilistes stseenides on meisterlik orkestrikoloriit. See kõik kindlustas "Nõidkütile" kestva menu kõikjal Euroopas. 2. Richard Wagner 1813-1883 Väga hea lugemiseks : http://www.trell.org/wagner/ Kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B000009ON7/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_1 Richard Wagner oli suur saksa ooperikomponist 19. sajandil, kes oma loomingu filosoofiliselt sügavuselt on mitmeti võrreldav Beethoveniga. Samuti kui Beethoven on Wagner murranguperioodi heliloojaks, olles nn. "avamänguks" modernismile kõigi oma eriliikidega. Vahe on ka mõlema helilooja loomingu lähteallikais. Kui Beethoveni loomingus tunneme prantsuse 1789.a. revolutsiooni otsest hingust, siis Wagner on seotud kodanluse 1848-49.a. revolutsiooni ideedega ja pärast tutvumist Schopenhaueri pessimistliku filosoofiaga,
Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Voltaire - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat. Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. Hüüti "naervaks filosoofiks". Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Lisaks veel Montesquieu, Diderot ja Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest
Ainult hädavajalikuga leppiv inimene ei saagi mugavust hinnata, sest tal pole seda kunagi olnud. Ta võib arvata mugavusest mida tahes, aga tegelikult ta ei tea, sest pole seda kunagi kogenud. Kui aga rikas kaotab varad ja mugavused, on ta masendunud ja ei oska (ja ega eu tahagi) vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku), seda rohkem ihkab ta veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul. Et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja kaunistuse kujul. (Mõtelge sellele, et
Tema lavastused on sisulisest küljest mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele. Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastustes terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003), Von Krahli trupiga. Aluseks võetus Peet Vallaku külarealistlik novell ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil kui nähtus, mõtted juhiti stiilipidudele ja rollimängudele päriseluski. 21.Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid.
endana esile tulla. Tee kaudu paikkond avab end. Kuid selline tee, mida mööda minnes tuleb olev ise varjamatuna esile, on “väljaspool inimeste astutud radu”. Niisugune tee tuleb alles leida – see on mõtlemise ülesanne. Sõna hodos figureerib ühes hilisemas ja kuni tänase päevani olulises mõistes – meetod: meta ta hodos … methodos … meetod. Otseses tõlkes oleks meetod niisiis “teed mööda järelekäimine” – seda tähendab kreeka väljend meta ta hodos. Filosoofiliselt tähenduslikus tarvituses kerkib see sõna esimest korda esile Platonil. Kuid selle mõte on välja loetav juba sõna enda päritolust. Kui tee on leitud, tekib paljudel võimalus seda mööda järele käies kindlustatult pärale jõuda. Methodos – mõne eesmärgi taotlemisel reeglipärastatud menetluse järgimine, mis tagab eesmärgile jõudmise. Mõtlemise erinevad teed. Parmenides kõneleb küsimise, mõtlemise teedest. Õigupoolest on
lõpuks maa peale ja kehastuvad. Seejuures kehtib seadus, et kehastumine toimub inimese jaoks seda paremini, mida enam vastav hing ideid nägi. Siia lisab Platon õpetuse metempsühhoosist, st. õpetuse sellest, et üks ja seesama surematu hing teeb läbi palju erinevaid kehastumisi, kusjuures iga järgmine kehastumine on tasu või karistus eelnevas kehastumises elatud elu eest. Selles võrdpildis võib näha osutust kolmele filosoofiliselt olulisele teemale. 1. Hingede “teekonnad” on individuaalselt erinevad – erinevad hinged saavad ideid, maailma olemus-struktuuri, kaeda erinevas ulatuses. Kuid inimese mõtlemist määratleb Platon ka selles dialoogis anamnesis`ena, st. selle taasmeenutamisena, mida hing kehastumise-eelselt kaes. Antud võrdpilt osutab niisiis sellele, et seda, mida taasmeenutada, on erinevatel inimestel erineval määral. Ehk teisiti üteldes, teadmise aprioorsed eeldused, millest
Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa). Andis välja suurimat soome lasteajakirja 1854-1862 ,,Eos" 1856 ,,Looduse raamat" 1876 ,,Maamme kirja" 1850 ,,Soome hertsoginna" ,,Velskri jutustused" 1851-1866 ilmus järjejutuna. Raamatuna ilmus 1853-1867. Tema ja Runeberi luuletusi on kõige rohkem viivistatud. 1845. ilmus "Kanarbiku õied" (luulekogu). 14. Johan Wilhelm Snellman (1806-1881) Poliitik kõik tema tegevused olid poliitiliselt ja filosoofiliselt mõtestatud. Ta võttis kasutusele rahvuskirjanduse mõiste - rahvuskirjandus kasutab rahvuse oma keelt, väljendab rahvusele omast vaimset arengut. Arendab rahvuslikku eneseteadvust ja uhkust. Mõjutab rahvust onma eeskujuga. Peab üleval rahvuslikku vaimu, milles ta on sündinud. Lõpetas Helsingi Ülikooli filosoofia alal. Sai Kuopios kooli direktoriks (saadeti sinna jalust ära). Seal hakkas ajalehte välja andma Saima (1844-46) rootsikeelne, suunatud rootsikeelsele intelligentsile.
on tekitatud arvuti poolt, mis pole usaldusväärne meetod. Reliabilistlik vastus skeptitsismile ei lähtu kogemusest, mõlemal juhul on kogemus sama. Reliabilism võtab arvesse objektiivseid fakte. Probleem: ma ei pruugi teada, et ma tean,et ma ei ole aju vannis, sest ma ei tea, kas uskumus on tekkinud usaldusväärsel meetodil. 6. loeng JUMAL JA ÜLELOOMULIK Filosoofide jumal võib erineda teoloogide Jumalast ja tavaliste usklike Jumalast. Käsitletakse religiooni aspekte, mis on filosoofiliselt tähtsad. Põhjused, miks rääkida Jumalast on nt islam (on hakanud mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist) ja USA (puutub meisse ja seal on religioon tihedalt teiste eluvaldkondadega seotud). Jumala sõna ja mõiste kr k theos, lad k deus. Siin räägime Jumalast, mitte jumalast, sest juttu on monoteistlike religioonide ainujumalast. Traditsiooniline monoteismi Jumal: igavene, lõpmatu ja täiuslik, mittemateriaalne e vaimne,
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry elektrimootorile. 19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju 1830.-1840. aastali välja töödatud uus filosoofiline sound- positisv, mille rajaja oli prantsuse filosooof Auguste Comete. Comete eraldas inimmõistuses ja seega ka teaduse arenguloos kolme astet. esimene oli teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil. Teiseks oli metafüüsiline-sel etapil üritati seletada maailma filosoofiliselt, otsides nähtustes seoseid arutluse abil. Teaduse arengu eesmärk on aga kolmas etapp-positiivne stadium, mil teadus tegeleb ainult olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega.Positivistide arvates oli positiivsesse staadiumi juba jõudnud matemaatika, mingil määral ka astronoomia, füüsika ja mõned teised loodusteadused. Valdav osa inimesi oli 19. sajandil usklikud ning võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustusi sellest, kuidas Jumal lõi maa ja kogu eluslooduse. 1809
Tema arvates algas soome ajalugu alles 1809 (Soomest saab Venemaa osa). Andis välja suurimat soome lasteajakirja 1854-1862 ,,Eos" 1856 ,,Looduse raamat" 1876 ,,Maamme kirja" 1850 ,,Soome hertsoginna" ,,Velskri jutustused" 1851-1866 ilmus järjejutuna. Raamatuna ilmus 1853-1867. Tema ja Runeberi luuletusi on kõige rohkem viivistatud. 1845. ilmus "Kanarbiku õied" (luulekogu). 14. Johan Wilhelm Snellman (1806-1881) Poliitik kõik tema tegevused olid poliitiliselt ja filosoofiliselt mõtestatud. Ta võttis kasutusele rahvuskirjanduse mõiste - rahvuskirjandus kasutab rahvuse oma keelt, väljendab rahvusele omast vaimset arengut. Arendab rahvuslikku eneseteadvust ja uhkust. Mõjutab rahvust onma eeskujuga. Peab üleval rahvuslikku vaimu, milles ta on sündinud. Lõpetas Helsingi Ülikooli filosoofia alal. Sai Kuopios kooli direktoriks (saadeti sinna jalust ära). Seal hakkas ajalehte välja andma Saima (1844-46) rootsikeelne, suunatud rootsikeelsele intelligentsile.
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
absoluutse kehtivusega tõdesid, väärtuseid ega norme. Pole objektiivset ning universaalset alust, millega õigustada mingi teadmise absoluutset paikapidavust või normi absoluutset kehtivust. Seega võib mõne inimliku kehtestuse üldkehtivus toetuda üksnes konsensusele, kuid sellise konsensuse püsimine ei saa olla millegagi garanteeritud. Niisugune olukord oli kreeka ühiskondade poolt 5-ndal sajandil läbitehtud transformatsiooni ilming, mida sofistid filosoofiliselt väljendasid, aga ka võimendasid. Kuid kui kõik teadmised ja normid on suhtelised, siis mis on selleks usaldusväärseks aluseks, millele inimene võiks oma valikuid tehes toetuda? Kust leida raskete valikute puhul tuge “õige” valiku tegemiseks? Inimest paistab sellises olukorras ähvardavat oht, et ta kaotab võime elus orienteeruda. Kui iga indiviid on kõigi asjade mõõt ja inimesed on individuaalselt erinevate huvidega, siis kuidas on võimalik stabiilne ja terviklik ühiskond
Tunnetus ja tõde on küll hüve vormid, kuid mitte hüve ise. Küll on aga hüvelisuse idee kui tunnetuse võimalikkuse tingimus ühtlasi ka tunnetuse ja tõe hüvelisuse tingimus. See aga põhjendab eetilist teesi, mille Platon Sokrateselt üle võtab, nimelt et teadmine on voorus. Niisiis on õpetus hüvelisuse ideest kui teadmise võimalikkuse tingimusest ühtlasi ka eetilise intellektualismi õigustus. Platon ei seleta lähemalt, kuidas niisugune võimaldamine teostub, kuid filosoofiliselt oluline on tema osutus, et teadmine toetub alati teadmist võimaldavatele tingimustele ja et filosoofia ülesandeks on nende tingimuste esiletoomine ja kriitiline kontrollimine. Küsimusasetus teadmiselt teadmise “võimalikkuse tingimustele” on filosoofias tuntud transtsendentaalse küsimuseasetuse nime all. See nimetus pärineb Immanuel Kantilt, kelle filosoofia lähtubki just sellisest küsimuseasetusest ja kannab seetõttu ka nimetust transtsendentaalfilosoofia. Platoni
· Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid. · "Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu · Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis hinge sügavus sinu järele!" põhjustatud Jumalast
Enamgi veel, mõndagi filosoofiast, filosoofilist on meisse paratamatult mingil viisil lausa sisse imbunud. Nimetame siinkohal vaid kolme seoseliini. Igasugune keel kätkeb endas teatud metafüüsikat olemise struktureerimist sellele keelele eripärasel viisil. Mõistestiku ja grammatika erijooned (aga kui palju nt võrreldavalt soomeugri ja indogermaani keeltes?) mõjutavad tajuprotsesse, samuti mõtlemist kui protsessi ja mõtete esitamist. Teiseks. Filosoofiliselt koolitamata tavainimese igapäevamõtlemises on kinnistunud mitmesugused usud: usk selle kohta, et teatud asjad, olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma. Kolmandaks, lapsepõlvest alates sisendatakse inimestesse arusaamu hea ja halva, õige ja
Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib v peaks eksiteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada vaid ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsioonilises ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on 5 olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis v mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides Pluralistid hindavad rühma ja organisatsiooni autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et igas keerulises ük-s võib tekkida teravaid rühmakonflikte Pluralistid arutavad institutsioonilise ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle
hääletusele, nendes ei ole vaja kokku leppida, need ei vaja konsensust ega rahvahääletust. ja muidugi oli näha, et selles mehhanismis on olemas alus mitte ainult kapitalistliku formatsiooni kriitikaks, vaid ka selle ületamiseks. selles kohas astub areenile karl marx. ta ütles : filosoofid on tõlgendanud maailma erineval moel, kuid eesmärk on seda maailma muuta. sisuliselt kuulutas ta maailma lõppu, võimalus maailma teaduslikult seletada olevat kaotanud ära vajaduse maailma filosoofiliselt tõlgendada. lause nõukogude ajast : marksism on kõikvõimas, sest ta on õige. see lause on totter, kuid tema pretensioon oli, et ta on teaduslik, ja seega on võimalik tema õigsust kontrollida. selles lauses on seega olemas sisuline loogika. jääb siiski küsimus, kui teaduslik see süsteem siiski oli või üldse olla sai. [email protected] [email protected] [email protected] 28.09.2012 maailma tuleb muuta, mitte lihtsalt seda kirjeldada, ka seda väitis marx
loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms. Piir nende kahe vahel pole alati selgesti määratletav. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Filosoofilise esteetika koolkond. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: a) seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest b) liigsetest üldistustest c) alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarvilikud ja piisavad tingimused)
Ära unusta pealkirja! Lõoke- Under on kasutanud epiteete, näiteks: värisev ja tuksuv; uued, julged elud. Lisaks veel võrdlusi, näiteks: tegin külaskäike kui palverändaja. Siis kasutas ta ka isikustamist, näiteks: naeru sätendava läike. 5. Kirjuta hinnang loetud sonettide kohta. Põhjenda oma arvamust. (60-100 sõna) Valge värav- Selle soneti ideest oli algus raske aru saada, kuna algus tundus, et see on sonett mingist vanast väravast. Kui ma hakkasin lähenema sellele filosoofiliselt, siis ma sain aru, et see sonett on hoopis millegist muust. Võib olla minu leitud sõnum ei ole see, mida Marie Under mõtles, kuid mulle tundus just, et surmast ja surma ootusest oli selle soneti puhul tegu. Eriti köitis tähelepanu viimased kolm rida, kus ta räägibki, et ta on veel maa peal, kuid peagi on ka tal aeg minna taevasse. Lõoke- See sonett oli võrreldes „Valge Värav“-ga palju positiivsem ja lõbusam. Mulle
Novellid Miniatuurid Romaanid Näidendid Esseed Tõlked Loomingulist teed alustas Tammsaare külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored" (1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. 1907. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku. Kõige jõulisemalt on revolutsiooni mahasurumise julmus jäädvustatud jutustuses "Raha- auk" (1907). Teisel loominguperioodil valis Tammsaare ainestiku linnamiljööst, keskseks tõusis
vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: o pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides; o pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesistust; o pluralistid on seisukohal, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond; o pluralistid arutavad institutsionaalse ja sotsiaalse kontrolli ning tasakaalu kui riigi monismi ärahoidva mehhanismi suhtelise kasulikkuse üle
Kui selles osas oli selgus saavutatud, tekkis võimalus ka “nähtava maailma” poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Õiglase riigi olemustunnetus saab nimelt olla aluseks, et hinnata meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt olemasolevaid ühiskondi ja riike. Platon kirjeldab “Politeia”`as mitmeid valitsemiskordade tüüpe, mida ta käsitles nii, et võrdles neid õigluse idee kohaselt kujundatud polis`ega ja hindas selle alusel. Filosoofiliselt olulisim on siin fikseerida, mis oli Platoni järgi üht valitsemiskorda määravaks faktoriks. Selleks pidas Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta käsitles just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt oli küsimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod üksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu konkreetsel juhul valitsejate hinges domineeris, iseloomustasid neid erinevaid hingelaade – tänapäevaselt üteldes: valitsevaid mentaliteete – ka
sajandiga. 8 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 6. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer (KA, MKL, Chaucer Canterbury lood) Dante Alighieri · Poolenisti keskajas, poolenisti renessansis. Loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid, ent tema loomingulisus küündib üle keskaegse kujutlusvõime. · ,,Jumalik komöödia" on nii vormilt kui filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. · Dante-aegsed linnriigid majanduslikult arenenud, huvi kultuuri ja kunsti vastu. Firenze kodulinnaks renessansi häll. · Guido Guinizelli (Bologna poeet) & Guido Cavalcanti (Dante luuleõpetaja) uus mahe stiil dolce stil nuovo. · Vaen gvelfide ja gibelliinide vahel (paavsti/keisri pooldajad), dante kuulus liberaalsete gelfide hulka. Need omavahel läksid kaa tülli ja Dante saadeti pagulusse. Tagasi
rahvaviise, on Saar kasutanud võrdlemisi vähe. Saare meloodika on lihtne, lakooniline, kuid oma karakterilt teoste sisule hästi vastav. Uued meloodilised kujundid ja detailid kujundab ta algmeloodiast nagu mingist algelemendist, mistõttu nende orgaaniline seos algmeloodiaga on väga ilmne ja tugev. Saare väljendusvahendid on lihtsad, selged ja lakoonilised. See on iseloomulik kogu ta loomingule, filosoofiliselt sügavtõsiseist teoseist alates kuni lopsakalt elurõõmsate ja tujuküllaste tantsulaulude ja instrumentaalsete tantsupaladeni. Eelduseks on sellele hea muusikaliteratuuri tundmine, tugev tehniline tase ja põhjalikud teoreetilised teadmised. Saar tunneb peensusteni harmoonia ja kontrapunkti "saladusi". Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust- olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga ka kaasajast. Ta on kehastanud on loomingus isikupärase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
