Ludwig Wittgenstein „Tõsikindlusest“ Taust Teose mõjutajaks on George Edward Moore, kelle kirjutise „Terve mõistuse kaitseks“ kogu „mõtisklus“ keerleb, Wittgenstein arutles filosoofiliselt Moore´i öeldu üle, Keskmes olid laused, mida Moore väitis, et ta TEAB olevat tõesed: „siin on üks käsi ja siin teine“, „Maa oli olemas enne minu sündimist“, „Ma ei ole kunagi olnud maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb
Samuti leidub aegu kurbuse, viha ja masenduse jaoks, mida on Tätte oma laulus kirjeldanud nii: „Mõni hetk on elus valusam, kui teine. Mõni hetk on kohe väga, väga valus.“ Nende sõnade peale tekib tihti tunne, et milleks üldse elada. „Olla või mitte olla-see on küsimus,“ lausus prints Hamlet William Shakespeari tragöödias „Hamlet“. Prints oli tark ja kaval noormees, kellel tuli kord elus seista silmitsi sellise küsimusega. Ta kaalutles seda pikalt ja filosoofiliselt ning lõppude lõpuks vastas tema küsimusele hoopiski saatus. Hamlet otsustas küll olla ja minna võita lahing, kuid selle tõttu, et ta sai hoobi mürgitatud mõõgalt, ei olnud tal enam valikut elu ja surma vahel. Saatus oli valinud tema jaoks mitteolemise. Võib-olla on tõesti olemas saatus, nagu Hamletis, mis tegi otsuse juba ammu enne printsi kaalutlusi ja mõtisklusi. Siin kohal tekib küsimus, et kas inimene saab üldse otsustada ise, olla või mitte olla?
Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
Dante Alighieri (1265 1321) 1. Dante Alighieri loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt. 2. Tema ,,Jumalik komöödia" on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Tänapäevases mõttes tuleks võtta seda kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviku poole. 3. Dante varajast loomingut kroonis tema esikteos ,,Uus elu", mis valmis luuletaja armastatu Beatrice surma ajel. Teos oli kirjutatud ,,uues mahedas stiilis". See stiil rõhutas veel enam armastuse filosoofilist käsitlust. 4
Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil. Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises. Mõistetega "moraalne/ ebamoraalne" viidatakse inimese isiklikele standarditele, väärtustele ja ka elustiilile.
KAUR RIISMAA Raul Tiitus KAUR RIISMAA Ta on sündinud 24. märtsil 1986 Tartus Eesti luuletaja Kirjanike Liidu liige 2012.aastast Näitekirjanik Dramaturg ja näitleja HARIDUS Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes`i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi Aastail 2005–2010 õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat KIRJANDUSLIK LOOMING Erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne Paistab silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". "Metamorfoosid". "Teekond päeva lõppu". "Merimetsa". NÄIDENDID "Tulvavesi vaatama" "M.P.T.T. ehk Mida polnud...
Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. ( Luuletuses " Näidend". ) Juhan Viidingu elutee lõppeski enesetapuga 21. veebruaril 1995. aastal. Mina lugesin Juhan Viidingu luulekogu ,,Tänan ja palun". Selles kogumikus on kirjanik mitmete luuletuste puhul saanud inspiratsiooni oma näitlejatööst. Minu arvates on tema luuletused on väga sügavmõttelised ja kohati filosoofiliselt kirjutatud. Samuti on luuletused väga negatiivsed ja kurvameelsed, mistõttu võis arvata, et ta enesetapu peale mõtleb.
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
jätkus veelgi enam uusajal. 2. Uue maailmapildi tekkimisel hakati üha enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. See tõi endaga kaasa inimeste loodusest seaduspärasuste leidmise. Üha enam veenduti, et looduses pole midagi juhuslikku, vaid kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. Keskaja inimesed ei mõelnud asjade üle nii teaduslikult ja filosoofiliselt. 8. Teaduste akadeemia asutamine Peterburis (positiivne) - inimesed said vajaliku hariduse. Sõjalaevastiku rajamine (negatiivne) - Tehti rüüsteretki Eestisse ja mujale. Kalendri- ja kirjauuendus (positiivne) - aitas kaasa Vene kultuuri arenemisele. Armee ümberkorraldamine (negatiivne) - rünnati ka Eesti armeed, 12. Rootsi ajal olid talupojad sunnismaised, et vältida kaotsi minekut. Kuna talupojad põgenesid ja koormust polnud võimalik lõpmata tõsta, kergendas Rootsi
lühem, vaid ka odavam, on kinnitanud uuringud. Tegelikult heidetakse Eesti ühiskonnas juba täna ballastina alla tuhandeid inimesi, sest inimelu väärtust meil ei tunnetata ega austata. Küsitavamad on need seadused, mis ei tunnista inimelu väärtust. Selleks, et võtta vastu seadusi nende elu kaitseks, on vaja määrata kindlaks, millal elu algab.Küsimusele võib vastata vaimsest, filosoofilisest või bioloogilisest seisukohast. Kuidas defineeritakse inimelu filosoofiliselt? Näiteks nii, et inimelu ei ole olemas enne sündi või, et seda ei ole olemas enne, kui lapsel on ilmnenud mingi teadlikkuse tase. Seda kirjeldatakse teatud ihaldusväärsusena, võimena armastada ja olla armastatud; humaansuse ja kultuursusena; elujõulisuse või enesega toimetulemise tasemena; teatud füüsilise või vaimse täiuslikkuse tasemena jne. Inimväärtuste omadusteks on inimlik soojus, sallivus, andestus, rahulolu, enesedistsipliin, tõearmastus, ausus
50-ndate aastate alguses asus Aira Kaal kirjutama oma romaani lähimineviku ideoloogilisest võitlusest, mille läbitud aineks on tema enese noorusotsingud. 1956. aasta lõpul jõudis avalikuse ette romaan ’’Teelahkmel’’, mis räägib 30-ndate aastate algupoole poliitilisest olukorrast. Aira Kaalu kirjanikutuurile on põhiomane erk ühiskonnatunne. Hilisemas loomingus on tugevnenud filosoofiline alge. 50-ndate aastate lõpul oli tähtis osa kirjanikul filosoofiliselt süvendatud ja elamuslikul India-raamatul. 4 KOKKUVÕTE Kuna mina ei teadnud Aira Kaalu luulest ja tema elust midagi, oli päris huvituv seda uurida. Tal ei olnud kerge elu aga ta sai sellegipoolest Eestis väga kuulsaks. Hindan nüüd rohkem tema luulet ja saavutusi. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Nõukogude kirjandus. 1987. Eesti kirjanduse ajalugu. Lk 243-252 https://et.wikipedia.org/wiki/Aira_Kaal , vaadatud 02.12 http://www.saartehaal
andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud aktsepteerima kui tööülesannet. On enam kui ootuspärane, et seadusemuudatusele vaatamata laseb suur osa meditsiinitöötajaid ümber korraldada oma töölepingud viisil, mis vabastavad nad sellistest töökohustusest. Eutanaasia-küsimust on igati sobilik sõnastada ümber kohustustekeelde: kas arst on kohustatud suitsiidile kaasa aitama? Passiivne eutanaasia kui probleem puudutab filosoofiliselt keha ja vaimu, persooniksolemist: kas ühiskond peaks solidaarselt kulutama (piisava) teadvuseta kehade elufunktsioonide püsimisele. Väitluse püstitus suhestus esimesega, kuigi Meego Remmeli teesid hõlmavad samuti teist. Eesti pole eutanaasia seadustamiseks veel valmis või enamgi eutanaasisat rääkime on liiga varajane. Samuti on viidatud, et Eestis pole olnud sellel teemal ka põhjust avalikult arutleda.
sajandi silmapaistvamaid luuletajaid. Aga nagu ilmselt aru saada, pole nüüdseks juba enam kui 15 aastat tagasi kätte antud kirjanduspreemia isegi kui see juhtub olema Nobeli auhind põhjus, mis ajendab temast rääkima. Ta kuulub Poola ja Euroopa omanäolisemate luuletajate hulka. Peamiselt just seetõttu, et ta kirjutas lihtsalt, argiselt ja muigegagi asjadest, millesse mõni teine oleks valanud paatost ja ülevust. Samas on luuletused intellektuaalselt ambitsioonikad ja filosoofiliselt kibedad. Nüüd on Szymborska loomingut võimalik peaaegu täies mahus eesti keeles lugeda, seda tänu Hendrik Lindepuu tõlgitud kogumikule ,,Herakleitose jões". See koondab poola luuletaja hilisema eluperioodi tähtsamaid teoseid ja on jätkuks sama tõlkija sulest ilmunud raamatule ,,Oma aja lapsed". Ainult kaks raamatut, ja juba täies mahus? Jah, Szymborska avaldas oma pika elu jooksul kõigest umbes nelisada luuletust. Kui temalt küsiti, miks nii vähe, vastas teravmeelne daam, et tal
Lapse õigus sõltumatusele Antud essees analüüsin lapse tähtsaima õigusena tänaseni avalikult tunnustamata lapse vaimset sõltumatust ja füüsiliste tingimuste tagamist vaimse vabaduse võimaldamiseks arenevas ühiskonnas. Laste õiguste vajalikkust näitan vanemate, ühiskonna ja väliste tingimuste seoste kaudu. Õigusedi on pöördeliselt võttes ka vastutus ja kohustus, kirjeldades laiemalt terviklikku suhet grupi ja üksikindiviidi huvide vahel. Lapse1ii definitsioonile lähenen essees osaliselt filosoofiliselt: ilma füüsiliste tunnusteta, sh vanuseta, ei ole võimalik määratleda isiku arengujärku - laps või täiskasvanu. Seega lapse õigus vaimsele vabadusele tähendab mõelda ja tegutseda iseseisvalt ning vastutada oma tegude eest, olles niimoodi avatud ühiskonna moraalseks edasiviivaks aluseks, mille juriidiline sõnastus peaks lähtuma võimalike juriidiliste probleemide tõestamise huvides vaimse vabaduse tagamise füüsilistest ting...
inimelu algust. Probleem seisneb selles, et usklike arvamused selles suhtes, millal hing luuakse, lähevad lahku. Pealegi on olemas inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole. Siinkohal on tähtis teada, et meie ilmaliku rahva seas ei saa kellegi usku või uskumusi teistele seaduse jõul peale suruda. Sellepärast ei saa me seadusandluses kasutada religioosset definitsiooni inimelu alguse kohta. Kuidas defineeritakse inimelu filosoofiliselt? Väga mitmel erineval viisil. Näiteks nii, et inimelu ei ole olemas enne sündi või, et seda ei ole olemas enne, kui lapsel on ilmnenud mingi teadlikkuse tase. Seda kirjeldatakse teatud ihaldusväärsusena, võimena armastada ja olla armastatud; humaansuse ja kultuursusena; elujõulisuse või enesega toimetulemise tasemena; teatud füüsilise või vaimse täiuslikkuse tasemena jne. Paljud puhtsüdamlikud inimesed defineerivad inimelu nende või teiste kriteeriumide alusel, mis
Kaasaegsed loodusteadused selgitavad, et inimene ei ole üksnes ratsionaalne /mõistuslik/ olend, ja tema olemus ei lõppe keha pinnaga, vaid kujutab endast keerulist energeetilist ja vaimset süsteemi. Olles veendunud mingite oma teadmiste õigsuses, võime sattuda äärmisse ohtu - me ei pea võimalikuks muid alternatiive. Selles mõttes on teadus arengut pidurdavaks jõuks, ta keeldub uurimast probleeme, mis talle ei meeldi. Enamik inimesi enne kui nad alustavad mõtlemist filosoofiliselt ehk siis hakkavad asjade üle filosoofilisemalt mõtlema, on naiivsed realistid. Teooria on tuntud ka kui otsene realism või terve mõistuse realism. Kõike mida me oma silmaga näeme ning meeletega tunnetame tuleks võtta puhta kullana. Näiteks kui ma näen suurt õunapuud siis ma näen seda sellepärast, et minu ees seisab suur õunapuu ja kui õunad sellel on punased siis see on sellepärast, et seal on mingid objektid mis on omavad punast värvust.
H.Grabbi). ,,Eluhelbed" (1971) koosneb a-il 1932-40 ja 1966-70 kirjutatud luuletustest, mis arendavad edasi ja konkretiseerivad protsessi loomingu põhi- probleeme. Mahukas valimk ,,Lendav linn" (1979), mis kirjutati pärast Mart Lepiku surma, annab A.luulest läbilõikelise ülevaate. Kogu ,,Korallid Emajões" (1986), mis keskendub filosoofiliselt mõtestama elu ja selle ohte. ,,Korallid Emajões" pälvisid ka J.Smuuli nimelise preemia, 1987. aastal. Kogu viimase luuletuse ,,Elu on väikene hingemaa" eest anti Bettile teistkorda Juhan Liivi luuleauhind. ,,Üle aegade Assamalla" oli Betti kirjandus teekonna lõpp. 1977. aastal pälvis ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, ning 2006.aastal avati Jõgeval luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum. Jõgeval on ka Betti Alveri mälestusmärk. Allikad:
rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte- spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust
hingest vastanduvad, annab selline paatos elujõudu. Taolise energia abil täidavad nad tühiku, mis tuleneb võimetusest olla ise, olla iseseisev ja enesekindel. Kellegi või millegi vihkamine annab justnagu kargud, milleta nõrk eneseusk ei lase püsti seista. Sellisest vihkamisest vabanemiseks peab nii individuaalselt kui ühiskondlikult tegema tööd eneseteadvuse ja enesekindluse tõstmiseks, mis põhineb nii oma eelduste arendamisel kui väärtuste väljatoomisel. Filosoofiliselt võib pikalt arutleda selle üle, kas millestki hoolimine saab toimuda ainuüksi ja tingimata vastandumise kaudu; kas nt armastus eeldab vihkamise olemasolu, hindamine alavääristamise olemasolu, lugupidamine põlgamise olemasolu jne. Kuni nende küsimuste üle juurdlemine kestab, peaksime aga siiski juhinduma luuletaja sõnadest: "Kerge on hukka mõista, ent tarvis on mõista."
selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust
Mõlemad olid julged spekulatiivsed metafüüsikud, keda ühendab hämmastav usaldus mõistuse jõu suhtes. Suur osa tema parimast filosoofiast sisaldub just kirjavahetuses ja see materjal jõudis avalikkuse ette hulk aega peale tema surma. Tema kuulsaim saavutus on monadoloogia. Tema veendumus on, et tegelikkus koosneb ühikutest ja monaadid on seega metafüüsilised põhiühikud. Jumalal on Leibnizi metafüüsiaks võtmepositsioon.Ta vajab teda selleks, et süsteemi püsti hoida. Ei saa luua filosoofiliselt täiuslikku tervikpilti oletamata Jumala olemasolu. Küllaldase aluse printsiip – ta ütleb, et kõik mis juhtub, kõigel on põhjus. Uusaja empirism Locke Ta on kaine mõistusega tagasihoidlik mees (inglane). Ta on viisakas härrasmees, kes on omaks võtnud Aristotelese õpetuse kuldsest keskteest. Ta ei kavatse teha uusi avastusi vaid püüab kobestada pinda, millel me juba seisame. Tema eesmärk oli uurida inimliku teadmise päritolu, paikapidavust ja ulatust
saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik? Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka kõige tuntumatele anarhistliku liikumise pooldajate (Proudhon, Kropotkin, Stirner ja Bakunin) vahel on osaks saanud terav vastuolulisus, mille kutsuvad esile nende erinevad maailmakäsitlused. Tavaelus saab seda vaid filosoofiliselt oletada, missugune oleks meie elu anarhismi vaimus. See võib tähendada ühele piiramatut vabadust, kus pole absoluutselt kohustusi, pole vaja ehk õppida, tööl käia ning muretseda materiaalse kindlustatuse pärast. Anarhismi peetakse kui vabandusena pidada lõpmatult revolutsiooni ,olles kõigi ja kõige vastu, mis parasjagu ei meeldi. Toimuksid mässud, varastamised ning ollakse ühiskonnas igati vastu kehtivatele seadustele
Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.) Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega Ta väidab, et: materiaalne maailm kujundab inimese teadvust;
Autobiograafiline, filosoofiline, allegooriline. Pagulase elu: tõrjutu, võõras, hirmu-ja süütundega. Ristikivi ise tõrjutu sünnist saati. Ekslemine võõras majas (maailm, kus valitseb hirm ja ärevus). Inimene otsib tõde, mõistmist, LOOTUS KOJU JÕUDA KADUNUD! Toimub kohus, tunnistajad toovad esile mina-tegelase elu: pole soovitud laps, tõrjutu, raamatud ja kontserdid, kommunismi vastu FILOSOOFILISELT OLULINE PASTOR ROTH. ,,Teie ei kuulu nende inimeste hulka, kes asjade käiku mõjutavad" ARMASTADA TULEB NEID, KES ON RÕÕMSAD- RÕÕMUS ON TUGEV, VÕITJA, KEDA KARDETAKSE. Hunt on jumalale lähemal, kõrgem kui lammas, loomulik on hoida hundi poole. Kannatajaid põlata, vabaneda kaastundest, sõjas kaitse-VÄGIVALD. Kohtunik ei sega, publik aplodeerib. Roth väljendab publiku arvamust. 4
Mis kuuluvad normatiivsesse eetikasse teatud olukordades mis on kõlblikud valikuga. Rakenduslik eetika tihedalt suhtleb sotsiaal-poliitiliste teaduste vastu. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana- Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte- eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlusning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib
inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka vastupidine väide(magnet tekitab elektrit) ning leiutas 2. Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine usu abil II aste metafüüsiline; maailma seletamine filosoofiliselt, otsides seoseid ja põhjuseid arutluste abil 3. Bioloogia - Baer · Kuulsamaid biolooge Karl Ernst von Baer (1792-1876) sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis arstiteadus, oli Köningsbergi ülikoolis(Kaliningradis) zooloogia ja anatoomia professor, töötas mõnd aega Peterburis, enne surma (alates 1867) elas Tartus · 1826. Baer avastas imetajate(s.h. Inimese) munaraku. ·
Filosoofilise lühiessee kirjutamine Sissejuhatus See õpiobjekt aitab Sul õppida kirjutama akadeemilist filosoofiaesseed. Filosoofiline kirjutamine on keerukas ning mõnevõrra eriline: pole sugugi garanteeritud, et hea kirjalik väljendusoskus ning õpitud filosoofiateooriate hea tundmine annavad iseenesest kokku tugeva essee. Loov kirjutamine on iga humanitaar- ja sotsiaaldistsipliini keskne tegevus, sestap on mujal maailmas hakatud ka filosoofia õppimise puhul avaldama üha rohkem juhendeid ja raamatuid filosoofilise kirjutamise kohta (vt. kirjandust lisalugemiseks) Õpiobjekt tutvustab Sulle filosoofiaessee sisulisi ja vormistuslikke aspekte ning annab mitmeid praktilisi soovitusi. Omandatud oskused võivad Sulle kasu tuua ka väljaspool filosoofiat, mistahes argumenteeriva kirjatöö kirjutamise puhul. Esmalt tutvu hea kirjatöö valmimise eeldustega ning tööta põhjalikumalt nende al...
QUEVEDO (1580-1645) oli hispaania luuletaja, kes sai juba varakult kuulsaks satiirikuna. Ta liikus ringi õukonnas, kus talle aga tõi rohkelt pahandusi satiir ja Hispaania allakäigu kriitika. See tõi talle pagenduse ja vangla. Quevedo looming on ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid ,,Unenäod" (1627) ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose elukäik" tegid ta kuulsaks, ent ta oli ka ajastu suurimaid luuletajaid. Filosoofiliselt mõjutas teda stoitsism. Quevedo otsib hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises; enamik loomingust on aga vastupidiselt stoitsismile soovitab kirglikku kaasaelamist kaasaja sündmustele, tõeihalust, valu ja muret kodumaa allakäigu pärast. Ajastu kriisi läbielamine viib elu piiride ja surmateemani, mida Quevedo puhul võiks nimetada eksistentsialismiks. Surm elab inimeses endis ja ahistab tema eksistentsi lakkamatult, Quevedo luule
Kui Rambertil avaneb lõpuks võimalus linnast lahkuda, ütleb ta ära ning soovib hoopis Rieux’ aidata ning alustab tööd karantiini hoonete juhatajana, sest tema sõnul kuulub ta nüüd peale pikki kuid linna osaks ning peab lahkumist häbiväärseks. 5. Milles seisneb Sinu arvates selle teose modernsus, mis iseloomustab seda kui 20. sajandi teost? , Camus „Katk“ tundus minu jaoks klassikalise romaanina, milles oli palju modernistlikke jooni. Camus kirjutas filosoofiliselt ning modernromaanile omasena tundus kohati, et ei juhtu mitte midagi. Minu arvates oli autor rohkem rõhku pannud selle, et kuidas jutustada, mitte mida jutustada. 6. Mida erilist/omapärast selles teoses leidus? Autori sõnaline väljendusrikkus on suurepärane. Teoses on mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate ja osavalt sõnastatud lauseid, mis tegid raamatust võrratu lugemiselamuse. Raamatule on omapärane tõetruu tegevustik - puudus tavapärane ilustamine. Kohati on raamatus palju
MIS ON POLIITILINE OSALUS? Kuna antud teema on politoloogias enim uuritud, siis tuleb meil tegemist ka paljude mõistetega. Poliitiline osalus - klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust, mille eesmägiks on mõju avaldamine sellele, kes valitseb ja kuidas valitseda. Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, kuhu alla koondub nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine ehk uudistega kursisolek. Kaasatus on kehtivat valitsemissüsteemi toetav. Poliitiline käitumine - valimiskäitumiste ja selle mõjurite käsitlemine. Euroopas on see termin levinud palju vähem, kui Ameerikas. Ükskõik millist väljendit me siit kasutame, käib jutt justnimelt neist ühiskonnaliikmetest, kellel ei ole formaalset võimupositsiooni ei seaduseandlikes ega ka täidesaatvates ühiskonna korraldustes. Politoloogia - teadus mis uurib võimu ja valitsemise vorme, samas ka poli...
Sellest saab loov protsess, kus filosoofia valdavalt ei "paljasta" väärtusi, vaid loob neid. Siin, kriitilise mõtlemise holistlikus vormis, kus küsitakse küsimusi stiilis "Kas teades, et teaduslike uuringute põhjal on nigeerlased õnnelikumad kui soomlased või eestlased, kuigi nende keskmine eluiga on pool meie omast, laste suremus kümme korda kõrgem meie omast ja tarbimissuutlikus meie omaga võrreldes tibatilluke, ei peaks ümber hindama oma kujutlust heast elust?", antakse kunstile filosoofiliselt oluline otstarve. See tähendab, et kunstist peaks saama paindlik praktika, mis pole raudse loogika vastand, vaid selle laiendatud versioon mõtlemise vorm, kus igaüks võib sõnadesse pandud arutlustega minna nii kaugele, kui suudab, kuid pole sunnitud seal, kus sõnad lõpevad, peatuma, vaid võib endiselt kergel sammul edasi astuda. Seega pole kunst niivõrd suhtlusviis kuivõrd mõtlemisviis. Mõtteid ei panda kunstiteostesse samamoodi nagu uudiseid ajalehte, mõtted
- Hiljem õpib õigusteadust ja satub Temple' vabamõtlejate ringi. - Oma kriitiliste kirjutiste pärast istub kaks korda Bastille's. - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. - Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad. 1764 Filosoofiline sõnaraamat. - Suur kultuurilooline väärtus on ta 14 000 kirjal ja rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub Peterburis. - Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. - Hüüti "naervaks filosoofiks". - Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. "Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu kirjutama kaks tähte ...: N.L. non liquet, ei ole selge." - Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. - Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali.
alustas külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored"(1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. 07. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku. Kõige jõulisemalt on revolutsiooni mahasurumise julmus jäädvustatud jutustuses "Raha-auk"(1907). Teisel
,,Phaidon" on üks Platoni dialoogidest, milles Platon jutustab Echekratesele Sokratese viimasest elupäevast. Sokrates veetis oma viimase elupäeva koos oma õpilastega ning ,,Phaidon" annab edasi peetud jutuajamise sisu. Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma, siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui ela...
alustas külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored"(1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. – 07. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku. Kõige jõulisemalt on revolutsiooni mahasurumise julmus jäädvustatud jutustuses "Raha-auk"(1907). Teisel
Aristoteles loomulike, justkui asjade endi loomusega antud vahekordadena. Kui võrrelda tema vaateid Platoni omadega, siis torkab muidugi silma väga erinev suhtumine naise rolli inimestevahelises läbikäimises. Kui naist käsitletakse perekonnaski "loomupäraselt" mehel alluvas rollis, ei teki muidugi küsimustki, kas naine võiks olla valitseval positsioonil ühiskonnas või riigis. Kui siin oleks tegemist pelgalt Aristotelese individuaalse hoiaku väljendusega, siis poleks see filosoofiliselt huvipakkuv. Kuid tundub, et antud Aristotelese vaatekohta saab käsitelda ka paratamatu järeldusena tema filosoofilisest põhihoiakust. Nagu eelpool käsitletud, mõistab Aristoteles empiiriliselt sedastatavat faktilist olukorda tegeliku olemisena, faktiline olukord aga oli tol ajal selline, et naistel ei olnud poliitilist võimu ja nad olid allutatud positsioonis ka perekonnas. Samasuguse "loomuliku" nähtusena nagu meeste ja naiste ebavõrdsus, käsitleb Aristoteles ka orjust
Pärast rünnakut on Coalhouse sunnitud kasutama oma pulmadeks kogutud raha asjatute kohtuasjade rahastamiseks, pannes oma õnneliku tuleviku pankrotti. Alles siis, kui Coalhouse annab kõik, mis tal on - raha, peigmees, perekond ja elu, tunnustavad võimulolijad tema soove. Vangistus Doctorow ühendab vangistuse ja vabastamise vahelise pinge mitme oma tegelase võitlustes. Vangistus avaldub romaanis mitmel erineval viisil: füüsiliselt, emotsionaalselt, filosoofiliselt, poliitiliselt ja majanduslikult. Näiteks hämmastab kuulus põgenemiskunstnik Harry Houdini rahvahulki oma võimega põgeneda igast suletud alast. Avalikult demonstreerib ta vabadust vangistustest. Siiski ei saa ta oma võidukäikudest mingit rahulolutunnet, sest eraviisiliselt takistab tema emotsionaalne kinnisidee ka pärast tema surma emotsionaalset vabanemist. Tate kogeb New Yorgis viibimise ajal ka vangistustunnet ning üritab "põgeneda" Lawrence'i,
Euroopas väga tuntud. Wittgensteini esimene tähtsaim teos mõjutas sügavalt filosoofide ühendust-Viini ringi. Isiklikult sain ma referaati tehes väga palju uut teada. Ma polnud varem Ludwig Wittgensteinist ega Viini Ringist varem kuulnudki. Tema uurimused keele kasutamise kohta on väga huvitavad ja mõtlemapanevad. Öeldakse, et keelega võib tappa ja samuti ka õnnelikuks teha. See kõik paneb sügavalt mõtlema kuidas keelt õigesti kasutada. Sellele mõeldes võib filosoofiliselt väga huvitavatele järeldustele tulla. 9 Kasutatud allikad 1. Jacoby, Edmund "50 klassikut.Filosoofid.Mõtlejad antiigist tänapäevani", Tallinn, Tea Kirjastus 2006 2. "Filosoofia leksikon" Tallinn, kirjastus "Eesti Raamat", 1965 3. Wikipedia entsüklopeedia- www.wikipedia.org 4. Wittgenstein, Ludwig "Filosoofilised uurimused" Kirjastus Ilmamaa 2005 10
Hulk erinevaid ajaloolisi, filosoofilisi ja teaduslikke argumente on toodud idee kasuks, et religioon ja teadus on omavahel konfliktis. Ajaloolisteks näideteks,kus religioossete inimeste või institutsioonide väited läksid vastuollu teadusliku üksmeelsusega, on näiteks kreatsionism, keskaegse Rooma Katoliku kiriku vastuseis heliotsentrismile, kaasaarvatud Galileo lugu. Paljud teadlased, nende hulgas Jerry Cone 1, on toonud argumendi selle kohta, et teadus ja religioon on filosoofiliselt kokkusobimatud. Sellised eksiarvamused, nagu " kristluse tõus tappis antiikse teaduse" ja " keskaegne kirik surus maha loodusteaduste arengu" on näited laialt populaarsed müütidest, mida ikka veel käsitletakse kui ajaloolisi tõdesid, kuigi nad ei ole praeguste ajaloo uuringute poolt toetatavad. Need aitavd hoida tänapäeva maailmas populaarset ettekujutust religiooni ja teaduse vahelisest sõjast.2 Teine vaatenurk religiooni ja loodusteaduste suhtele on selline, et teadus ja
Marksism MARKSISM on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel. Marksistid väidavad, et see kuidas ühiskond toodab kaupa, mida vajatakse, (TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna ...
vabalt partner, kodu, töö, hobi,… Aga mitte igal pool ei valitse demokraatia. Negatiivse vabaduse väljundiks on anarhia, kui igasugused piirangud üldse puuduvad. Aga kas ka siis on indiviid vaba, kui ta läheb kaasa ühtse hallimassi tahtega? Minu jaoks siiski vabadus oli, on ja jääb määratlema õigusmõisteks. Nüüd ma lihtsalt tean, et tal on palju erinevaid aspekte ja väljundeid, mida mõjutavad palju tegurid: ühiskond, pere, väärtused,… Ka filosoofiliselt ei saa vabadust võtta üks üheselt mõistetavalt, nii palju kui on inimesi maailmas, nii palju on ka erinevaid arusaamu vabadusest ja selle kasulikust rakendamisest oma elus. Vabadus tähendab võida määrata oma elu ja tegevust eesmärkide ja otsuste järgi. 5 Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 http://www.delfi
mis valitseb järgnevat. [vrd. Zeus- valitseb, aga ei ole algus]. Arche otsimine viib taotluse poolest hiljem metafüüsikasse: käsitada olevat tervikuna tema algprintsiipides (principum arche tõlge). Küsimus mis on? -- jääb filosoofias kestma. Thales - Ainus elulooline fakt, mistõttu ka Thalest tunti, et ennustas 585. a. päikesevarjutuse. Oli üks kuulsast "seitsmest targast". Temal arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Pärimuse kohaselt olla ükskord filosoofiliselt mõtiskledes ja taevasse vahtides kukkunud kaevu, mistõttu kaasaegsed tema üle naersid. Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust. Anaximandros (610-547) - Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu. Ta pidas selleks [algaineks] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on...
Eedeni aia lugu lugu kujutab süütut inimkonda, kes elab vahetus ühtsuses Jumala ja loodusega, kuid sellistes tingimustes ei ole inimesed teadlikud oma subjektiivsusest ja vaimust. Teadmiste puu vilja söömine õpetab inimest tundma head ja kurja, andes talle tunnetuse, et iseseisvate valikute tegemine võib kaasa tuua nii head kui halba. Nõnda sünnib individualism ja personaalne vastutus. Vahetu ühtsus on purunenud ja inimene püüab kõigi Hegeli poolt filosoofiliselt kirjeldatud kogemise viiside abil mitmel eri kombel realiseerida oma individuaalsust. Kuid taas esindab kristlik usk võimalust lunastuseks, mis ei seisne aga tagasipöördumises languseelse süütuse ja vahetu ühtsuse olukorda, vaid filosoofiliselt mõistetuna, jõudmises uut liiki vahendatud ühtsuseni, milles me mõistame asju absoluutse teadmise vaatepunktist. HEGELI TSITAATE "Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu"
LUULE OLEMUS Niisiis, kui küsitakse: «Milleks on vaja luulet, kui võib rääkida lihtsat proosat?», siis on vildakas juba küsimus ise. Proosa pole luulest lihtsam, vaid keerukam. Küll aga kerkib üles küsimus: milleks on tarvis teatud liiki informatsiooni edasi anda kunstilise kõne vahendusel? Sama küsimuse võib formuleerida ka veidi teisiti. Kui jätta kõrvale kunstiloomingu muud aspektid ja rääkida ainult informatsiooni edasiandmisest, kas on siis kunstilisel kõnel tavalise kõnega võrreldes mingi omapära? Nüüdisaegne värsiteadus kujutab endast kirjandusteaduse küllalt läbitöötatud valdkonda. Ei saa jätta märkimata, et arvukad rahvusvahelise tunnustuse leidnud värsiteooria-alased tööd tuginevad vene värsiteaduse koolkonnale, mis sai alguse A. Belõist ja V. Brjussovist ning andis niisugused teadlased nagu B. Tomasevski, B. Eichenbaum, R. Jakobson, V. Zirmunski, J. Tõnjanov, M. Stokmar, L. Timofejev, S. Bondi, G. Sengeli. See traditsioon ...
Pärast surma tuleb eksimused lunastada kas kahetsuse teel allilmas Tartaroses või perioodiliselt korduvates taaskehastumistes, kas inimese või looma kehas. Pikaaegse, puhtast, kõlbelisest ja rangelt askeetlikku elu hõlmava puhastamisprotsessi järel pöördub hing tagasi kehatule ja täiuslikule vaimuelule, ühineb Jumalaga. Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaaarmastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga näiteks ka ubade toiduks tarvitamine. Arvatakse, et ka ,,voorusi" seletati arvuteooriaga, kuid täpsemad andmed selle kohta paraku puuduvad.
samas määras konstitutsioon kodanike vabaduste ja õiguste kõrval kindlaks riigi valitsemise korra, võimuorganite liigi ja ülesanded. See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahteaktiga loodud ja ajaloolise traditsiooni kestvusega pühitsetud põhikorra asemele astus inimeste loodud ja ühe seadusandliku aktiga seadustatud põhikord. Jumala tahte asemele astus inimeste tahteakt. Uus põhiseadus, mis pidi olema filosoofiliselt põhjendatud, kirjalik, kodanike õigusi ja vabadusi kaitsev ja riigikorda ammandavalt reguleeriv, oli ühtlasi nullpunkt, uue õiguse lähtekoht. Prantsusmaa andis Euroopale kirjutatud põhiseaduse traditsiooni kõrval ka põhiseaduste vastuvõtmise menetluse, mis seniajani koosneb põhiliselt järgmistest etappidest: 1) Konstitutsiooniloova esinduskogu valimine; 2) Põhiseaduse eelnõu väljatöötamine esinduskogus;
järeltulevaid põlvkondi, avaldus Aristotelesel soov mõtlemist ja tegevust ühendada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, nt. erinevates linnades). Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta. Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika. 10 KOKKUVÕTE Filosoofia sai alguse Antiik Kreekas, kus hakati mõtteid filosoofiliselt väljendama umbes 600 eKr. Filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat (loodusteadust), eetikat ja loogikat. Antiikaja filosoofialoolased sidusid kolm valdkonda ajalooliste perioodidega: eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogiga leiutajaks. 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani
tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, loomakaitsesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Praktiline eetika tegeleb ja keskendub juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. · Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste
sajandi teisel poolel. Tema teosed moodustavad lahutamatu osa teatrite repertuaarist. Paljud Turgenevi teosed on ka ekraniseeritud. "Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus. "Sõja ja rahu" venekeelne (Vina i mir) pealkiri on filosoofiliselt kahemõtteline, kuna ilmudes viitas selle kirjapilt võimalusele tõlkida romaani pealkirja teistesse keeltesse ka hoopis "Sõja ja maailmana". Erinevalt praegusest lubas vene ortograafia sellal nimelt teha vahet sõnal mir (rahu) ja mi´r (maailm). Romaani ideeline ja ajalooline taust Teoses kesksele kohale paigutuv ajaloosündmus Napoleoni lüüasaamine sümboliseerib müstilise vene hinge võitu ratsionalistliku võõrvõimu üle, mis upsakalt pidas end ainsana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
