laienedes kokku puutusid. Tema töö sisaldas rikkalikult mütoloogilist ja ka nn novellistlikku ainet. Retooriline proosa Tekkis seoses kõnekunsti arenguga. Tekkis vajadus kirjutada kohtukõnesid. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli DEMOSTHÉNES, kes püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu (,,Kõnedes Philippose vastu"). Cicero-koogia võtted mõjutamine. Filosoofiline proosa [5. 4.sajand eKr] Filosoofilisi mõtteid oli varasemalt edasi antud vaid suuliselt, nüüd oli vaja tagada nende säilimine. Tõuke filosoofilise dialoogi tekkimiseks andsid kuulsa SOKRATESE vestlused oma õpilastega. Tema ise midagi ei kirjutanud, kuid enamus tema lugudest pani kirja tema õpilane, Aristoteles. Sokrates: ,,Filosoofia ja filosoofide peamine ülesanne on aidata inimesed ennast tundma õppima!" ; ,,Ma tean, et ma midagi ei tea."
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema,
suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. HINDU MÕISTE Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi hindudeks. Kuid alates 8. sajandi alguses hakkasid islamiusulised Indiat vallutama. Moslemid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India
Uue paradigma eeldused Linnastumine Peresidemete nõrgenemine Majanduse globaliseerumine Tehnoloogia areng (infotehnoloogia) Kommunikatsioonikanalite areng Soorollide muutumine Töösuhete muutumine Töömaailma muutunud iseloom Ebakindlus Alternatiivide paljusus Uued ja suuremad riskid Kiired muutused Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). Konstruktivistlik paradigma Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Humanistlik. Konstruktivism (Mark Watson, 2006) Pole olemas absoluutset tõde. Oluline on tähendus, mille inimesed ümbritsevale annavad ja nende kogemused teistega suhtlemisel. Inimesed konstrueerivad oma elu; toimub
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr
on uurida täiusliku riigi loomise viisi ja täiuslikku riiki saab lüüa ainult õiglane inimene, ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus. Essee teema tegelik maailm vs ettekujutatav maailm. KRISTLUSE KAASAEGNE FILOSOOFIA Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid Tekkisid uued voolud: Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima. Peamiseks eesmärgiks oli filosoofiliste üldteadmiste ja üldiselt tunnustatud tõdede populariseerimine. Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees
Ta oli kirglik vestleja. Olulisem on vestlus ise ja küsimusteasetus, mitte resultaat. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja- Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti- ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Filosoof kui vaimne ämmaemand, seda on Sokrates: tema töö on teistele sünnitusabi anda, mitte ise sünnitada. Sokratese puhul eristub filosoofiline tegevus mõistemääratlusena. Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistele. Mis on teadmine? Filosoofia üks osa on tunnetusõpetus- teooria sellest, mis on teadmine. Selle filosoofia erivaldkonna algallikas on Sokratese küsimus. See vastus nõuab teadmist ennast. Ta pärib seletust, põhjust ja mõistuspärast analüüsi asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks
jaotamist sektoriteks: põllumajandus- (primaar-), tööstus- (sekundaar-) ja teenindussektor (tertsiaarsektor), rõhutades, et teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades, igaüks osaleb teenindusmajanduses ning õigem oleks rääkida tootvatest ja teenindustegevustest. 1.2. Teenindamise filosoofilised alused Filosoofiat peetakse sageli millekski eluvõõraks ja igapäevaelu ning -töö seisukohast mitteoluliseks. Tegelikult on filosoofia, võib ka öelda filosoofiline elutarkus kõigi inimtegevuste aluseks, olles looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Lihtsustatult öeldes on filosoofia mõttelaad ehk viis, kuidas inimesed millestki mõtlevad. Mõttelaadist tuleneb see, kuidas inimesed kujundavad oma hoiakuid, käituvad ja tegutsevad. Mõttelaadide erinevus võib inimestel olla väga erinev. Seetõttu võivad nad ühest ja samast asjast aru saada erinevalt ning sellest tulenevalt ka erinevalt suhtuda, käituda ja
Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera, on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud. Puskini luule jaotus neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules vahetu siirus, avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule seotud inimese elu põhiväärtustega "Exegi monumentum" ("Olen püstitanud endale mälestusmärgi") Elu lõpus 37 aastaselt olid materiaalsed mured, pealesunnitud tsensuur, õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus Puskini naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puskin
KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue priiuse tulekule, eepilised, jutustaja asub kuskil kõrgel v jõe kaldal. Isamaaluule: hümnilik, eleegiline, isamaa ülistuslaulud, luuletaja ja isemaa ühtekuuluvus. Armastuse kõrval surmamotiiv. ,,Eesti muld ka Eesti süda", ,,Mu isamaa on minu arm". 23. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti"
väljenduslaad. Ta viis haripunkti sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper ,,Fidelio", missad, oratoorium ,,Kristus Õlimäel" jm. Kunstnikud Jacques Louis David(Prantsusmaa) Horatiuse vanne, Napoleoni kroonimine Jean Augusete Dominique Ingres(Prantsusmaa) Türgi saun, allikas Kirjanikud Voltaire(Prantsusmaa) Kohtlane, Filosoofiline sõnaraamat Jean- Jacques Rousseau(Prantsusmaa) Goethe(Saksamaa) Faust, Egmont Moliére(Prantsusmaa) komöödiad... Eestis Klassitsismi tunnusjooned väljenduvad kõige võimsamalt mõisahoonetel ja Tartu ülikooli peahoonel. Klassitsismi on K. J. Petersoni luules. Välismaal James Watt leiutas aurumasina. James Cook avastas Austraalia. Levisid valgustuslikud ideed(Voltaire, Diderot, Rousseau). Romatism(19. sajand)
mõistusest ja rahva huvidest. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Nad eitasid eesõigusi, mis lähtusid vaid päritolust, seisusest. Nad kuulutasid, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed, seega tuleb kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine.Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Teatripubliku hulgas oli palju neid, kes romaane ei lugenud. Teatris valitsesid mõnda aega siiski veel klassitsistlikud normid, nendest vabaneti alles sajandi lõpu poole, romantismi eelõhtul. Luule areng aga aeglustus. Valgustajad ülistasid mõistust ja kippusid seetõttu alahindama tundeid. Uus luule tõus tuli varajase romantismiga
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, ...
Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nägemistaju olemuse üle on olnud vaieldused juba ammust ajast. Pikka aega püsis filosoofiline arusaam, mis ilmnes nii prantsuse filoosofi Jean Jeaques Rousseau kui ka 18. sajandi inglise filosoofi piiskop Berkley arutlustes, et visuaalsed aistingud ei saa anda teavet reaalsuse kohta, välja arvatud juhul, kui nad on seotud inimeste enda liikumise ja puuteaistingutega. Paradoks seisneb selles, et kuigi silma võrkkest on kahemõõtmeline ekraan, kuhu visuaalsed kujutised projitseeruvad, ning sellel puudub kolmas mõõde, tajume me ometi maailma kolmedimensioonilise ja ruumilisena.
· Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema. Kirjutab üles alateadvuse mõtted. · Keelekasutus luules: · Olulisel kohal alateadvusimpulsside kirjapanek · Sõna abil jäädvustatakse mõttekäik · Süzeelisust pole, see-eest mäng keele ja vormiga, omapärased metafoorid · Eestis Ilmar Laaben, A.Heik, S.Kivisild Eksistentsialism · Filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai alguse II MS eelõhtul · Lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist · F.Nietzsche, F.Dostojevski, F.Kafka, B.Pascal, S.Kierkegaard, H.Bergson, M.Heidegger · Tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre't · Inimene on eriline olevus, kelle puhul ei eelne tema olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale · Objektiivne tõeotsing ei anna vastust olemise probleemidele
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
Nimetatakse varajaseks kommunismiks. Daodejing, autoriks Laozi, natuurfilosoofiline traktaat maailma ja ühiskonna toimimisest; keskmes tao, kui kosmoloogiline korra kontseptsioon. Seadus ja jõud, mis paneb asjad käima. Zhuangzi, taoistlik mõtleja. Tekst räägib kõikide asjade suhtelisest olemusest, pidevalt muutuva olukorra tingimusest, kuidas kõige rohkem kasu lõigata. Sunzi ja Sun Bin sõjateooriad Bingfa. Kuidas sõjas kõige väiksemate kulutustega kasu tuua. Filosoofiline kirjandus kõige suurema au sees. Kõige rohkem peetakse lugu. Ajalookroonikad vähem tähtsad, kuid siiski suhteliselt tähtis. Hakati looma suhteliselt varakult. Suuri eeposeid Hiinas ei ole, seda asendas pseudoajalugu. Sisaldavad palju müütilist tasandit. Üliinimesed, rahvakangelased, meenutavad eepilisi lugusid. Esimesed kroonikad koostati päriselt sündinud lugudest ja väljamõeldud lugudest. Raske arus saada, mis oli päriselt juhtunud ja mis mitte
Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 1.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid. Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma mainimist, psüühikahäireid, alkoholismi, muutusi
Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem (WHO 2000). 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine Kui tekib kahtlus, et inimesel on suitsiidirisk tuleks tähele panna tema psüühiliste hetkeseisundit, surma ja enesetapumõtteid (Saveljev 2005). Inimese käitumises võib veel täheldada kapseldunud olekut, hirmu või paanikat, ärrituvust, pessimismi, depressiooni või apaatiat, enesepõlgust, alaväärsus- või häbitunnet, korduvat enesetapu või surma
inimmõistus võrdlemise teel suhteideed, nagu näiteks põhjuse/tagajärje, vana/noore, isa ja ema ideed. inimeste teod ei vii sageli üldsegi mitte nende tulemusteni, mida taotleti. Vaimufilosoofia a) subjektiivse vaimu etap induviduaalne teaduse areng b) objektiivne vaim ühiskondlik teadus (riigi, ajaloo..) c) absoluutne vaim religioosne tunnetamine, esteeetiline ja filosoofiline tunnetamine. optimism on ohtlik maailmavaade, sest tekitab kõrgeid ootusi, mis saavad vaid pettumusega lõppeda eristas mõtlemise kolme staadiumi. Nt metafüüsiline mõtteviis: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri." see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust,
Wen "kultuur" - tsiviliseerib ühiskonda (võidab see, kellel on suurem kultuur). Viie suhte harmoonia: tead oma käitumisviisi. sõber-sõber. Valitseja-alam (õiglus), Isa-poeg (kiindumus), mees-naine (erinevus), vanem vend - noorem vend (eesõigus). Mengzi - inimene on oma loomult hea, rituaali suuremdab head. Xunzi - inimene on kuri, rituaalide abil on bõimalik kurjust ohjes hoida. TAOISM (pilk sisemusse) Lao Zi. harmoonia ja kooskõla ümbritsevaga. kujunes välja 6 sajandil. Filosoofiline ja religioossne taosim. Surematus, kuidas elada kauem. Dao - kulgemine. Daoling - täiusliku harmooniaga saavutatakse surematus. Zu wei - toimimine toimimata, ei tule pingutada. Jiao - suhtelisus (kõik on suhteline) SHINTO-JAAPAN Shinto - Jumalate kulg/Jumalate tee. Jaapani loodususk. Looduse vaimolendeid nimetatakse Kamideks (Jumal?Haldjas?Püha). Kamid - saavad nähtavaks mägedes, päikeses, vihmas. Ka kohahaldjad.
Ooper tekkis Itaalias- esimene ooper “Daphne”(1697)- Jacopo Peri. B)opera buffa ja opera seria C) C.Monteverdi,Al.Scarlatti, Pergolesi, Georg Philip Telemann, Henry Purcell. D)- E)kapellmeister- saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. F)sündisid samal aastal, mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli, mõlemad surid pimedatena. G)Bach ei käinud Saksamaalt väljas aga Händel reisis palju, Bachi muusika on filosoofiline ja peenetundeline, Händeli muusika on särav ja efektne. Bach kirjutas rohkem passioone ja missasid, Händel rohkem oratooriume. Händel oli oma eluajal Euroopas tuntud helilooja, Bach sai tuntuks alles pärast enda surma. H)fuuga- polüfooniline heliteos. I)Arcangelo Corelli J)- K)Retsitatiiv on piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial.
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
esemeid, maastikke, linnavaateid ja omaaegseid inimesi 3:)Millised uued süzeed tõid impressionistid maalikunsti ?Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki, mida 19. sajandi teisel poolel mõjutas positivism, filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas. Nad arvasid, et pildis tuleb kujutada kõike valguse ja õhu kaudu, kuna me näeme kõike tänu valgusele, läbi õhu. Valgus muudab koloriiti ja muljet ja muutub seega pildi peakangelaseks, peamiseks ,,süzeeks". Pidid kaduma täpsed kontuure toonitavad joonistused, üks element, mis oli nii klassitsistide kui ka realistide lemmikuid, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
...
Anaximandros Anaximandros sündis aastal ca. 610 e.Kr ja suri ligikaudu 546 e.Kr. Ta elas Mileetoses ja oli Thalese õpilane. Anaximandros oli esimene teadaolev maailmakaardi koostaja. Anaximandros uskus, et maailm on silindrikujuline nagu trumm, ja et inimesed elavad ja kõnnivad ühel lapikul poolel. Lisaks sellele, et ta koostas esimesena maailmakaardi, kirjutas ta ka esimese filosoofilise teose, mille nimeks sai ,,Loodusest" (Herakleitosel on samanimeline filosoofiline teos). Ta esitas seal raamatus oma bioloogilisi, geograafilisi ja astronoomilisi vaateid. Anaximandros arvas, et kui maad kannab vesi, siis miski peab kandma vett ja seda miskit peab omakorda kandma miski, ja niimoodi kuni lõpmatuseni. Anaximandros lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoses rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros arvas ka, et on olemas algaine, aga selleks algaineks ei saa olla vesi.
1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised, kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb ühiskond eliidiks ja massiks kui vaadelda ühiskonnagruppide mõjukust ühiskonnaelu erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus, kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis...
Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Valitseja iseloomujooned ja voorused Niccolo mcciavelli suri enam kui nelisada viiskümend aasta tagasi, ent tema nimi elab edasi, olles poliitilise kavaluse, kahekeelsuse ja pahatahtlikkuse sünonüüm.Tema teos ,,Il Principe" ehk ,,Valitseja" valmistab siiani kõneainet ja mainitakse poliitilistes väitlustes. Ta kirjutas selle lootuses paranda Põhja-Itaalia vürstiriikide olukorda,kuid neist said poliitikastiili käsiraamatud. Selles raamatus räägitakse , kuidas üks valitseja peaks käituma oma rahvaga, et säiltada oma võimu ja autoriteeti. Mida ta peaks tegema, et võimule saada, ja kuidas seda säilitada ja mis võib juhuda kui ei ole rahvale meelepärane, ehk siis täita oma kohustusi, mida rahvas temalt ootab. ,,Vailtseja pidi kiirendama poliitilise päästja ilmumist, kes vahendeid valimata ühendaks rikutud linnriigid ning tõrjuks tagasi välisvallutajad. Filosoofiline teos koosneb kahekümnest ku...
1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/. 1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast. 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. 1788 Praktilise mõistuse kriitika. 1790. Otsustusvõime kriitika. 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. 1795. Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand. 1797 Kommete metafüüsika kahes osas. 1798. Fakulteetide võitlus. 1793 aastal otsustas ta oma koguteosed ise välja anda, kuid ei jõudnud seda enam teostada. Alles 20. sajandil andis Preisi Teaduste Akadeemia välja tema 18 köitelise koguteose. Kanti tähendus filosoofiale Me peame tunnistama, et kogu 19. sajandi filosoofia ajalugu on Kanti ideede vastuvötmine, nende levimine, vöitlus nendega, nende ümberkujundamine ja taas ülesvötmine. See kehtib ka suurte 19
makrokosmose valdkonnad. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed. Loodusteadused keskajal Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda arusaama järjest populaarsemaks ning aitasid kaasa teaduslikule revolutsioonile. Seoses maadeavastamisega koguti uusi teadmisi teiste rahvaste kohta, mis omakorda muutsid juba üldist kujutlust maailmast, sealhulgas ka religioonist. Just sellel ajal lahknesid teoloogiast filosoofia, loodusteadus, kunst ja kirjandus. Tekkiski loodusteadustel põhinev
KRAHV MONTE CRISTO Alexandre Dumas vanem 1848. aasta htupoolikul on Alexandre Dumas oma kuulsuse haripunktil. Pariisi lhedal vikeses Bougivalis, kuhu kirjanik elama asus, peeti uhket soolaleivapidu. 600 klalist imetlevad idamaises stiilis sisustatud ruumide siniseid, kollaseid ja punaseid atlasstapeete. Sosistatakse, et ainuksi sisekujundus lks maksma 100 000 franki. Tuneesia kujurid dekoreerisid laed Alhambra stiilis stukk-kaunistustega. Hoonet, millele lossihrra annab paljuthendusliku nime Chteau de Monte Cristo (Monte Cristo loss), mbritseb hiiglaslik park. Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda o...
kaasavara. Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera, on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud. Puskini luule jaotub neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules vahetu siirus, avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule seotud inimese elu põhiväärtustega "Exegi monumentum" ("Olen püstitanud endale mälestusmärgi") Elu lõpus (noh, mis lõpus, ta oli 37, kui suri) materiaalsed mured (abielueelne leping jne), pealesunnitud tsensuur, õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus P naise õega.
antud idee nelja, mitte täielikul määral õigustatud, võimalikku vastuargumenti: 1) analoogilisus, 2)teised bioloogilised entideedid (sh tulnukad), 3)tehisintellekt ja 4) p-zombid ehk filosoofilised zombid. 1 Inglise keelest : ,,Body and mind, like man and wife, do not always agree to die together." Charles Caleb Colton, URL = http://www.quotegarden.com/mind.html 2 Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3 Eksperimentaal filosoofia on filosoofiline suund, millega alustati filosoofias umbes 2000. aasta alguses. Experimental philosophy, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Experimen tal_philosophy 4 Tõene õigustatult põhjendtatud uskumus, mida täpsustan filosoofias tuntud Hiina toa arutelu toel arusaamise / mõistmise terminiga, millega osaliselt lahendan E. Getteri mitte teadmise probleemi. (Hiina tuba, Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.)
neid, ei tähenda seda, et vastuolud oleksid kadunud. Pastoraalromaanis kujutati erinevaid varjuneid ja suhtumisi, arutelti palju armastuse üle. Tollaste noorte hulgas populaarne. Ei olnud seotud tegelikkusega. Teadlik utoopia). 16. saj jooksul uuemate aegade mõistes filosoofe vast veel ei olnud. Kirjanike filosoofia pääseb maksvusele. Kirjandus on ka filosoofia, aga keerulisem, sest mõte ja meel segunevad. Dante nagu olekski esimene suur mõtleja. Jumalik komöödia on esimene suur filosoofiline poeem. Ka Petrarca on filosoof justkui. Tema ,,Secretum". Vaidleb Augustinusega. Bocaccio puhul teada, et tal ei olnud suurt filosoofilist huvi. Ta uuris esimese kirjanduteadlasena Dante Jumalikku komöödiat. Suhtus sellesse suure hardusega. See täiend ,,jumalik" on antud tugevasti Bocaccio mõjutusel. Kuna ta nimetas oma traktaadid seda jumalikuks, siis 16 saj-st on jäänud see pealkiri niimoodi käibele. Erasmus ja More 16. saj alguses kuulsad mõtlejad. Olid ka kui suurimad
asjaga. Ateisti jaoks ei eksisteeri mingit religioosset maailma. Satanist on aga inimene, kes järgib satanismi kui religiooni ja maailmavaadet. Satanist ei ole Jumala suhtes eitaval positsioonil, nagu on seda ateist. MVO on kirjutanud: ''..on oma elu pannud keerlema iseenda isiku ümber, sellal kui ateist ei omista inimeseks olemisele mingisugust sügavamat tähendust. Ateisti jaoks on religioon ja usk täiesti absurdsed kontseptsioonid, seega ateist ja filosoofiline satanist leiaksid ühise keele märkimisväärselt kiiremini kui ateist ja religioosne satanist.'' (http://faq.saadanas.org/). Sellest mõttest selgus, et on olemas religioossed satanistid ja filosoofilised satanistid. Religioosne satanist on see, kes käitub satanistile ette pandud käskude järgi ja täidab satanistiks olemise reegleid, lisaks usub et on olemas ka jumal. Filosoofiline satanism ehk ratsionaalne satanism eitab jumalat kui kõrgemat vaimuolevust, seab iga
saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios,
pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse · valgustus - periosdiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus on pigem sotsiaal- poliitiline mõiste; filosoofiline sajand (voltaire, diderot etc) samuti didaktiline kirjandus ning haridusasutuste laialdasem levik (rahvaharidus), eristatakse kõrg-madalkultuuri ; kõrgkultuur seejuures standartne, hierarhiline (nt zanrid : eepos, tragöödiad) · romantism : periodiseering 1790-1830 aastad, ent samas ka lainetena 20. sajandi alguses (Anna Haava luule nt) tekkis individuaalne ja kollektiivne tunnetus (nt rahvusriigid 19 sajandil, rahva hing ja kultuur); saksakeelse kultuuri areng (mõjud Eestis)
muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 78. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Dialoogides on eestkõnelejaks Platoni õpetaja Sokrates. 79. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi? Aristoteles oli Platoni õpilane. Aristotelese kuulsamaid õpilasi oli Aleksander Suur. 80. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? Kool: lykeion, filosoofiline koolkond: peripateetikud 81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. loogika ("Tööriist") kirjandusteooria ("Poeetika" ) retoorikateooria ("Retoorika") eetika ("Nikomachose eetika", "Eudemose eetika") metafüüsika ("Metafüüsika") poliitikateooria ("Poliitika") loodusteadused ("Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest", "Mehaanika" jm) psühholoogia ("Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm) 82
Kool Nimi Klass STALIN Referaat Juhendaja: Õp nimi Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Stalin on tuntud enda julma ja radikaalse poliitika poolest. Uurin, mis mõjutasid teda sellisteks võteteks ning kuidas ta pürgis eesmärkideni. 1. Eeldused tema valitsemis taktikale 1.1. Nimi Ta sündis nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili ning ema hüüdis teda gruusiapäraselt Sosoks. Teine nimi oli Koba, mis oli ta parteiline varjunimi. Selle võttis ta noorpõlve lemmikraamatust, kirjanik Kazbergi raamatu peategelase nimi oli Koba. See oli Gruusia Robin Hood, kes kartmatult röövis rikkaid. Selle nime all tunti teda 1907. aastast kuni 1913. aastani. Jossif Stalin, nimi mille järgi teda tuntakse, on kolmas. Koba kadus, sest ta ei olnud enam vari, vaid Juht. Arvatakse, et nimi ,,Stalin" tuleb tema iidoli nimest ,,Lenin". Need kaks on väga sarnased teineteisele. 1.2. Sünnikuupäe...
Voltaire (Francois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist
teoloogidele ja vaimulikele. Nt. Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. 3. Dante Alighieri 13. ja 14 sajand. Sündinud Firenzes. Sai tavalise hariduse, aga oli suur iseõppija: uuris ise antiikaja kirjandust. Tema eeskujuks oli Vergilius. Teda peeti oma aja kõige haritumaks Firenzelaseks. Teosed: 1) ,,Uus elu"- Autobiograafiline teos. Koondas nii proosat kui luulet. Muusa Beatrice. Selle teosega- uus filosoofiline suhtumine armastusse. 2) ,,Pidusöök" sisaldab filosoofilisi traktaate. 3) ,,Jumalik kömoodia" Boccaccio arvas, et teos on Jumalik ja sp ka selline pealkiri. Omamoodi kokkuvõte keskaja kultuurist. Tippsaavutus. Teoses on sümbolite rägastik: 1) arvusümboolika- põrgu33, puhastustuli33, paradiis33+1= 100. Arvu 10 ruut tähendab suurima täiuslikkuse väljendust. Värsiskeem. 2) värvisümboolika värvid muutuvad tumedast heledaks. 3) tegelased (loomad): panter, lõvi, emahunt
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on...
Me saame teist inimest õigeks mõista, mitte hukka mõista. ,,Ole aus, ole iseendale truu, tegutse vabaduse nimel!" Kõige hullem asi, mis saab juhtuda: kui inimene langeb enesepettusesse või halba usku (selguse puudus, tahtlik eksitus inimene mängib oma elus valet rolli teadlikult). Oleme piiratud ja kammitsetud, kammitsejaks on tsivilisatsioon. Tuleneb sellest, et oleme omaks võtnud eesmärgid. Kurjast ja enesepettusest saab üle ennast uurides. Eneseuurimine on filosoofiline. Filosoofiaga võib jõuda enese tõsise arusaamani. Enda kohta on vaja uut subjektiivset infot. Vaja on filosoofilist infot/meeleavaldust enese kohta. Hea usk on ausus iseenda vastu, väljendab selles, et inimene saab aru, et ei saa luua endas kindlat olemist. Osaleme asjade tähenduseta ja juhuslikus eksisteerimises, tänu kehalisele olekule. Eesmärk on kuidagi kõikidest jamadest välja tulla. Kuidas ennast määratleda? Inimene saab rolli ise valida
kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda. 4. Millised muutused toimusid loodusteaduses? Hakati uurima loodust. Oluliseks said katsetused, vaatlused, kogemused, eksperimendid. Empirism filosoofiline koolkond, kus toetutakse meelelisele kogemusele. Suurimaks saavutuseks astronoomia areng. Koperniku poolt avastati uus heliotsentriline maailmakäsitlus päikesekeskne. Kiiresti arenes arstiteadus. Tekkis anatoomia. Mindi üle uuele kalendrile (Gregoriuse). 6.Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused :1) Euroopa linnades kujunes uus elanikkond, kes tegeles kaubanduse ja käsitööga, eesmärk oli kasumi saamine. Kulla
kutsumust olla puhta teaduse kuulutaja. [3] Olles mõne aja kodukooliõpetajaks, kohtas ta kaht vaimset jõudu, mis määrasid ta edaspidise suuna. Need olid Prantsuse revolutsioon ja Immanuel Kant, keda ta külastas Köningbergis. Noor Fichte oli vaimustatud revolutsioonist. Ta astus üle mõttevabaduse kaitseks eesõigustatud seisuse vastu ja nõudis sündimise läbi saavutatud eesõiguse kaotamist. Tee kõrgemaile riigiameteile olgu vaba kõigile andekaile ja tublidele. [1] Tema esimene filosoofiline teos, ,,Igasuguse ilmutuse kriitika" ilmus anonüümselt aastal 1762 ja peeti lugejate poolt ekslikult Kanti neljandaks ,,Kriitikaks" ning võeti seetõttu hästi vastu. 1794. Aastal sai temast Jena ülikooli filosoofiaprofessor. Üheks tema sealseks kolleegiks, ajalooprofessoriks, oli kirjanik Schiller, kellest sai Fichte sõber. Sõbraks sai ka Goethe. [2] Filosoofiaprofessori kohalt pidi Fichte aga ateismitüli pärast sealt lahkuma juba 1799. Ta
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
Ta komponeeris ja arendas välja arvudel põhineva noodikirja. 1742. aastal läks ta Pariisi, kus ta tutvus Denis Diderot'ga ja entsüklopedistidega. Ta koostas entsüklopeedia jaoks hulgaliselt artikleid muusika kohta. Alates 1745. aastast elas ta koos Therese Levasseuriga, nende ühised lapsed andis Rousseau laste varjupaika. Aastal 1750 sai ta Dijoni Akadeemia poolt auhinnatud esseega ,,Arutlus teadustest ja kunstidest" üleöö kuulsaks. Viis aastat hiljem järgnes teine filosoofiline teos ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikaist ja alustest". Umbes samal ajal pöördus ta tagasi kalvinismi. 1756. aastal asus ta elama väikesesse maamajja Montmorencysse Pariisist põhja pool, mille oli tema käsutusse andnud tema soosik ja armsam proua d'Epinay. Pärast suhete katkestamist tema ja kõigi oma sõpradega asus ta poolteist aastat hiljem elama Montmorency pargi serval olevasse aiamajja.
'' Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest. See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt (John Rawls) või selliste välisallikate poolt nagu jumalused (paljud religioonid) võiuniversum ise (objektivistlik filosoofia). Need kes usuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
