valiku vahel. Eetikas on moraalne dilemma ilmne või lahendamatu konflikt omavahel konkureerivate põhimõtete või kohustuste vahel. Tõsised dilemmad on siiski harvaesinevad ja enamik dilemmadena mõjuvaid juhtumeid võib taandada lahendatavateks probleemideks. Kõikide moraalsete kimbatuste kirjeldamine dilemmadena viitab tihti soovimatusele otsuste tegemise vastutust enda peale võtta. Eetika (kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia) Eetiline egoism
a) empiirilised meelelisest kogemusest; b) aprioorsed kogemusest sõltumatud c) loogilised nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik 2 Platon ,,Thaeidetos" Teadmine on põhjendatud (mõtestatud) tõene arvamus. Epistemoloogia. Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Saamise filosoofia. Herakleitos
Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel. Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen, ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt (maailmavaate kujundamisega tegelevad selleks seatud institutsioonid lasteaed, kool jne). Antiteaduslik maailmavaade teatud institutisoonid tegelevad antiteadusliku maailmavaate loomisega. Infosulu abil nt (enamasti totalitaarses riigis et säitada oma reziimi). III) Filosoofiline mõtlemisviis filosoofiline mõtlemine ehk siis kriitiline mõtlemine. (Enne filosoofilist mõtlemisviisi oli mütoloogiline mõtlemisviis,mis toetus müütidele (müüt on konkreetsem ajas ja ruumis, kui muinasjutt nt. trooja sõda ajaloos olemas, Odüseuse kojusõit on ka geograafiliselt määratletud). Filosoofia alguseks on hakatud pidama seda, kui inimesed hakkasid kriitiliselt suhtuma müütidesse (kahtlema)
millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta: * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid.
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
olid Janequin ja Desprez. Viimaselt on säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselguselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. 2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul, religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3. Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid
Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma (Bengt Ekerot). Rüütel pakub välja mängida malet ja kui ta võidab Surma, saab ta edasi elada.
VALGUSTUSFILOSOOFIA 18. saj I poolel lasus Euroopa filosoofiline raskuspunkt Inglismaal, sajandi keskpaiku Prantsusmaal ja sajandi lõpus Saksamaal. Hüüdlause ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" (vabadus on võimalik ainult siis, kui inimestevaheline võrdsus on tagatud. Algselt võeti see kasutusele Suure Prantsuse revolutsiooni ajal; 1848. aasta konstitutsioonis lisati fraasi vendlus ) VASTUHAKK AUTORITEETIDELE Mitmed prantsuse valgustusfilosoofid käisid Inglismaal, mis oli paljuski nende kodumaast vabameelsem.
Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekujutus paremast homsest, globaalne visioon parematest elamistingimustest, millel võib olla väga tugev ja huvitav filosoofiline alus, kuid mida ei ole võimalik realiseerida. Tuleb arvesse võtta, et More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest neologismist outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat paika, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Seega on utoopia õigustatud ainult kirjanduzanrina. Serbias on tekkinud uus vansõna: ohutu on rääkida ainult tulevikust, sest see on ainus asi, mis ei muutu
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrig...
20. sajandi muusika. *Rohkelt eri stiile *4 põhilist muusikavoolu hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism *Viljeleti atonaalset muusikat HILISROMANTSIM Gustav Mahler(1860-1911) *Sündinud Böönimaal (Tsehhi) *Õppinud Viinis *Esmane tunnustus dirigendina, heliloojaks sai hiljem *Kirjutanud 9 sümfooniat *Orkestraadiga laulutsüklid *Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest= *9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast
ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Visnapuu loomingu põhiteemad: • Ajaluule • Armastus • Loodus • Kodu ja kodumaa • Filosoofiline mõtteluule Tähtsus Visnapuu tähtsus eesti kirjanduses: • Arendas edasi eesti luule vormi ja keelt • Kirjutas hulgaliselt luulekogusid • Kirjutas näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi • Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust Kasutatud allikad http://www.hot.ee/elmakunnapas/visna.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu http://www.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html www1.pshg
maailm. Kõik selles teoses on kirjaniku looming - tema mõtted, tema fiktsioon. Ükskõik, kas see sisaldab sarnaseid seiku meie eludele või mitte. Anton Szandor LaVey kirjutab oma raamatus "Saatanlik Piibel" seadustest, mis tema arvates võiks igale inimesele kasvõi natukenegi korda minna. Kirjanik on öelnud, et ei tahagi inimeste mõtteid muuta, piisab vaid sellest, kui nad hakkavad mõtlema endast, oma käitumisest ja ajendist, mis kujundas neile hetkelise maailmapildi. Filosoofiline eneseotsimine läbi erinevate raamatute ja psühholoogiline lähenemine probleemidele võiks olla omane enamusele inimestest. LaVey on hea fantaasiaga, samas ratsionaalne isiksus. Ta on suhtlemisaldis, kuni tunneb, et vajab aega endale, aega mõtlemiseks. Kirjutada talle ei meeldi, see tuleneb vaid tujudest. Sealjuures väidab LaVey, et inimesed peaksid aega võtma oma tujude jaoks ja tegutsema rohkem intuitiivselt
5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2
5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2
seda kui teda süüdistati altkäemaksu võtmiseks. Süüdistajaks oli tema peamine vastane Edward Coke ning teda süüdistati 23 erineval juhul korruptsioonis. Bacon ei lükanud süüdistusi ümber, aga väitis, et altkäemaks ei mõjutanud tema otsuseid. Peamised teosed Jagunevad kolme liiki: 1. Teaduslikud tööd, 2. Religioossed tööd 3. Juriidilised tööd .Kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. .Tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605). .Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" .Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani. .Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks. The Great Instauration(Instauratio Magna) Selles teoses ta esitab reformatsiooni kava kõikide õppimisprotsesside jaoks ning kõige jumaliku ning inimliku õppimise jaoks.
Seda teenib ka eri kompositsioonivõtete kasutamine (tsitaat ja selle kommentaar; dialoog; retoorilise küsimuse esitamine ja ise vastamine formaalne küsimus, mis väljendab imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust). 3. Liigendus: lõik on elamuse ja mõtte stiiliühtne tervik, kuid omavahel võivad need lõigud oluliselt erineda. Fakti konstateeringule järgneb poleemilisus, pildile järgneb filosoofiline mõtisklus, autorikõnele tsitaat, vastusele uus küsimus. Et tervikutunne ei hajuks, tulebki eri lõikude sidumisel silmas pidada töö kui terviku teemat. Lühem ja kontsentreeritum lõik mõjub efektiivsemalt. 4. Essee mõttearenduse ühtsust kannab autori hoiak. See võib olla külmalt intellektuaalne või ka irooniline, skeptiline, tundeline, filosofeeriv, prohvetlik. Igal juhul tuleb säilitada oma nägu, st valida üks eelpool nimetatutest. 5
võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud.
kogu tema loomingu ja tegema seda tema esitatud tingimustel.(Meos 2000) Kierkegaardi suurepärane ,,Emb-kumb'', mis ilmub 1843 kahes 400-leheküljelises osas, päästab lahti tohutu raamatute voolu. Samal aastal ilmuvad ,,Kordamine'' ning ,,Kartus ja värin'' mõlemad väga tähtsad ja järgmisel aastal samavõrd olulised ,,Filosoofilised fragmendid''; ,,Ahistus'' ja mitmed väikeraamatud. Aastal 1845 järgneb mahukas köide ,,Staadiumid eluteel''. Filosoofiline peateos ,,Lõpetav 5 ebateaduslik järelsõna'' peaaegu 600-leheküljeline mürakas, mis ilmus 1846.aastal lõpetab selle erakordse kolmeaastase loominguperioodi.(Meos 2000) Kõik nimetatud teosed avaldas Kierkegaard eri pseudonüümide all, kuigi mõnes neist on S.Kierkegaardi nimetatud kui ,,avaldatu eest vastutavat''. Näiteks ,,Filosoofilistes frafmentides'' on autoriks märgitud Johannes Climacus ühe kuuendal sajandil
Siin on kahepoolne sõltuvus – ühelt poolt kujutab teoreetiline arutlus endast mõistete kasutamist, teiselt poolt ei ole mõisteid lahus ega niiöelda enne arutlusi. Mõisted kujunevad ja omandavad tähenduse alles arutluse käigus ning kujunevad selles ka edasi, omandades uusi tähendusaspekte. Teoreetilise maailmamõistmise ajalugu on seetõttu käsitletav üha edasikujuneva arutluse ajaloona. Järelikult on oluline teada, millistest komponentidest koosneb teoreetiline, sealhulgas ka filosoofiline, arutlus. Esimene tõik, millele siin tuleb osutada, on see, et igasugune arutlus algab küsimusest, küsimuse püstitamisest. Selleks, et mõista ühe teoreetilise väite tähendust, tuleb kõigepealt mõista seda küsimust, millele too väide on vastuseks. Lahus küsimusepüstitusest on väide ebamäärase tähendusega, et mitte ütelda – hoopis tähenduseta. Seetõttu on selle jaoks, kes asub tundma
ükski ei sobinud. Mees oli ka Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi ilmnesid konfliktid. 1750 a. saavutas Rousseau hiilgava võidu Dijoni Akadeemia poolt väljakuulutatud konkursil. Ta püüdis oma töös "Arutlus teaduse ja kunstide üle" vastata küsimusele: Kas teaduse ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele. See kirjutis tõstis ta korraga Prantsusmaa esimeseks sulemeistriks. Peagi ilmus Rousseau teine silmapaistev filosoofiline teos: "Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel". See on terav süüdistus kultuurühiskonna vastu. Veel ilmus romaan "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest". Kõik need teosed ilmusid aastate 1761-1762 jooksul ja tõid autorile kaasa üle- euroopalise kuulsuse. Ometi keelustati Prantsusmaal ta teosed ja ta oli sunnitud Inglismaale pagendusse minema. 1770 sai ta loa Pariisi asuda
Ajaloofilosoofia filosoofia osa, mis uurib ajalooprotsessi üldisi seaduspärasusi: ajaloo mõte ja suunitlus, erinevate ajastute vahelised seosed, vabaduse ja paratamatuse vahekord. Esimesena kasutas terminit ,,ajaloofilosoofia" prantsuse filosoof Voltaire. 2.1 Hegel ja ajaloofilosoofia üldiselt Hegel suhtub ajaloosse tõsisemalt kui ükski filosoofia suurkuju enne teda. Hegelile on ajaloolisus filosoofiline põhimõte, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusse mille järeldused ulatuvad nimelt ja isegi metafüüsikasse. Ta arvab, et inimene ei ole olemas kõigepealt, et olla ajalooline, ta on algusest peale ajalooga seotud. Ajalugu ei ole kogum erinevaid kogemusfakte, mis osutuvad selleks, mis nad juhtuvad olema, vaid protsess, millel on eesmärk, objekt ja suund. Ajalugu on põhiolemuselt seaduspärane; selle seaduspärasuse
Esimene eesti helilooja sümfoonia pärineb aastast 1908 ja selle autor, nagu mitme muugi anri esikteose puhul on Artur Lemba. Sümfoonia on säilinud, seda on mängitud/lindistatud, kuid... Tõsiselt saab eesti sümfooniaid vaatama hakata ikkagi alles Eduard Tubina tulekuga eesti muusikasse. Tundub küllalt jahmatav, et Tubina I sümfoonia on tegelikult alles neljas eesti helilooja selle anri teos. Üllatav selleski mõttes, et juba 1920. aastateks olid meie muusikas olemas Elleri "Koit", "Videvik", "Öö hüüded" ja veel mõnigi kontserdiellu jäänud teos, "Koit" küll Eestimaal enim esitatud sümfoonilise eesti teosena, omamoodi sümbolina. Viimasel ajal ägedalt päevakorral olnud küsimus eesti muusika kõlamisest meie kontserdisaalides viib paratamatult mõttele, kui palju ja mida esitati näiteks 1920. aastatel. Eesti muusikat, toona siis täiesti uut, mängiti päris palju. Elleri juba nimetatud teosed olid kavas peaaegu igal aastal, nii Tartus kui ka Tall...
Konservatismist üldiselt: Konservatsim ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistel väärtustel. Konservatism, mis tekkis 18 sajandi lõpus, on enamus allikates määratletud kui ideoloogia, kuigi selle puhul kasutatakse erinevates allikates ka selliseid termineid nagu poliitiline filosoofia, filosoofiline orientatsioon, poliitiline teooria, poliitiline liikumine, poliitiline jõud jmt. Seejuures püütakse rõhutada, et konservatism nii ideede, organisatsioonide kui ka sotsiaalsete gruppide tasandil on pidevalt muutunud ja arenenud.Konservatismi rajajaks peetakse Edmund Burke'i, kes arvas, et pole õige anda igale inimesele võimalust elada nii, nagu mõistus talle ütleb, sest üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele
Ometi olid nii Victor kui Adéle mõlemad korduvalt truudusetud. Ilmselt abiellusid nad liiga noorelt ning pigem trotsist kui armastusest. Murrang Põhjalik murrang Hugo maailmavaates toimus 1820.ndate aastate 2. poolel. Siitpeale iseloomustab teda avar kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, poolehoid rõhututele ja hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Järjest sügavamaks ja küpsemaks muutus samuti tema filosoofiline ideestik. Selles sai valitsevaks müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. Hugo vaimne autoriteet kasvas järjest, ta sai Prantsuse ühiskonna südamestunnistuse sümboliks. Rahvuskangelane 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi
jätkub). Jäärad võivad mõtlematult raisata energiat, vaielda tulutult. MÕTLEMINE Mõtlemine on tüüpiline tule stiihia mõtlemine. See on abstraktne mõtlemine, kantud mingist keskeset ideest. Jäär on loogik ja tema mõtted on harilikult allutatud ühe idee loogikale. See tähendab, et Jääral on kalduvus mõtelda ühetähenduslikult, sageli must- valgelt. Mitme idee või tegevuse seostamine ei meeldi Jäärale, samuti ei armasta ta eksperimenteerida ja analüüsida. Sügav filosoofiline maailmavaade pole Jäärale omane, sest selle omandamiseks ei piisa tal kannatust. TUNDED, HOIAKUD Kõigist märkidest kõige rohkem kalduvust ennast üle hinnata. Ta on tihti veendunud, et saab teistest paremini hakkama. Jäär on parandamatu optimist. Sentimentaalsus, idealism ja romantilisus toidavad Jäära usku unistustesse ja miraazhidesse. Kui Jääral on valida varanduse ja kuulsuse vahel, siis valib ta viimase. Siira kiituse läbi võib tema juures edu saavutada
t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja materialism?
saj-20saj. 50ndad Teda on nimetatud feminismi rajajaks Modernism: -ajatasandid segi (kursiiv) Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus sugu, elab üle kolmesaja aasta, hea looja on kahesooline ) -reaalsed kirjeldused vaheldumisi assotsiatiivsetega. Väga pikad laued, väga palju kirjavahemärke, aitab näidata kuidas ,,HÄLIN JA RAEV" filosoofiline, ühest perekonnast inimene mõtleb . !!!! modernistliku psühholoogilise romaani rajaja!!!! - 4 jutustajat ( 3venda ja teenija) Teemad:-vastuolu valgete ja neegrite vahel ,,Tuletorni juurde" -peresuhted -paistab silma sümbolite poolest (nt tuletorn) -kuri maailm -avab tegelaste ergast siseelu
· Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud ning lähedaste huvid on konfliktsed? Missuguse täiendava mõõte toob arutlusse filosoofiline ja eetiline küsimus sellest, mis vahe on tapmisel ja surra laskmisel? · Kas võib öelda, et teatud juhtudel on inimesel kohustus surra, näiteks omaste säästmiseks või majanduslikel põhjustel? Kas inimesel on õigus valida selline viis surra, et ta ei jääks ilma oma suremise kogemisest? · http://www.ohtuleht.ee/522890/kommentaar-eutanaasia-on-liberalismi-uks-ja-ainus-mote · http://rahvahaal.delfi
Eksistentsialistid elu absurd Maailmas valitseb minu jaoks üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: mis on enesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi?
Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed. Käitumine on väga tähtis ühiskonnas,kuna ta aitab kontrollida õhiskonda ja inimesed ei muutu loomaks.Siin me võime öelda,et eetika eraldub meid loomast ja muust jungle maailmast.Eetika ei anna nõu,kuidas käituda vaid täpsustab,kuidas mõista ja hinnata käitumist,kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.Eetika on:väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline reflektsioon.See ongi tähtis eetika tähtsus ja olemasolu ühiskonnas. Eetilise juhtumi analüüs. Nii minu juhtum juriidilisest küljest oli päris vaidlev.Tähendab,et tegelikult see oli päris selline väike juhtum ja õigus oli kontrollijal.Kui see tüdruk hakkas minna kuskile kohtusse,siis probleemid ikka võiksid olla mõlematel.Samas võime otsustada et juhtum oli ebaeetiline,kuid seaduslik
Dante Alighieri-firenze poeet, suurteose ,,Jumalik komöödia" looja(esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega)Thomas More- inglise humanist, tuntuim töö ,,Utoopia" oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühismkonnast.Leonardo da Vinci-kuulus Itaalia renessansikuntsnik, kes lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Maalikunstis võeti tõepärsuse püüeldes kasutusele perspektiiv.Erasmus Rotterdamis-,,Narruse kiitus" filosoofiline satiir, avaldas koos kommentaarideka Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle lad. keeldeGalileo Galilei- itaalia astronoom, enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, selle põhja järeldas ta , et Maa pöörleb ümber oma telje ja Päikese ka.William Shakespear-näitekirjanik(Hamlet, Romeo ja Julia ning Suveöö unenägu) 5. Maadeavastuste (eeldused) ja põhjused:oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-
· Kerge eufooria · Söögiisu tõus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Vähenenud stress · Valu leevendus · Kõrgenenud sensuaalsus · Vähenenud iiveldus · Ajataju muutus · Kuiv suu · Paranoia · Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang · Vererõhu tõus · Silmasisese rõhu langus (silmad muutuvad punaseks) · Motoorsete võimete ja keskendumisvõime mõningane halvenemine · Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine · Väsimus Kanepi liigid · Cannabis intersita · Cannabis americana · Cannabis chinensis · Cannabis erratica · Cannabis foetens · Cannabis generalis · Cannabis gigantea · Cannabis kafiristanica · Cannabis lupulus · Cannabis macrosperma · Cannabis ruderalis · Cannabis sativa Ja paljud muud. Kuidas tarvitatakse ja mille abil? Kanepit tarvitatakse peamiselt suitsetades. Suitsetatakse joindina (sigaretina),
nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku “Lageda taeva all” ning 1935 “Kivi südamelt”. Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. 1930. aasta teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema “Kogutud teosed”. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mitmeski mõjutanud Underi loomingut. Eesti kultuurile on Under mõjutajaks mitmel viisil. Underi noorusaegne looduluule vabastas tema kaasaegsed piirangutest
TAOISM (DAOISM) KristelMerit, Jaana, Margarita Hiina usundid Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Taoism, budaism ja konfutsianism- need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest tao`d õpetavast teest. Neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Sissejuhatus taoismi Esialgu oli see filosoofiline süsteem. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Religiooni järgijate arvu on raske määrata, kuna taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Mis on tao? See sõna ise tähendab ”teed”, ”rada” või ”kulgu”.
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainev...
esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5
sageli ka religioosseid elamusi. Tundeluule valmistas ette lüürika võidukäiku romantismiajal. Šotlane James Thomson (1700–1748) tõi oma loominguga luule vaatevälja looduse (poeem „Aastaajad”). Thomsoni luuletusest „Valitse, Britannia” (1740) sai hiljem Suurbritannia riigihümn. Sentimentaalset suunda laiendas nn kalmistuluule, mille peateema oli mõtisklemine elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord, inimese hingelis-religioosne kogemus (nt Edward Young, filosoofiline poeem „Öömõtteid”, Thomas Gray luuletus „Külakalmistul kirjutatud eleegia”). Kalmistupoeedid kujutasid kannatusi, surmaängistust, igatsust jumala järele, idealiseerisid puhast ja looduspärast maaelu. 18. saj 2. pool algas muistse rahvaluule taasavastamisega. Šotlase James MACPHERSONile (1736–1796) tõi kuulsuse 1760. a ilmunud lüürilise proosa 1 satiiriline – pilkeline, isikute või ühiskonna pahesid naeruvääristav; 2
Kultuur 1597 Firenzes etendub esimene ooper ("Daphne" O. Rinuccini tekst, J. Peri muusika) 1600 etendub esimene oratoorium (Emilio de´Cavalieri "Hinge ja keha etendus") 1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda 1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks 1637 ilmub Renë Descartes'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe"
mittepõhikohalise õppejõu (Privatdozent) ametikohale Jena ülikoolis, kus ta sõber Schelling oli täiskohaline filosoofiaprofessor. Koht polnud palgaline ja Hegeli sissetulek sõltus tudengitelt laekuvast summast. Alles pärast seda, kui asjasse sekkus Goethe, kellel Hegel oli saatnud mitmeid esildisi, sai ta lõpuks palgalise töökoha. Siiski suutis Hegel just Jenas oma ideed esmakordselt tervikuks sulatada ning tema poolt peetud loengutest hakkas välja kujunema filosoofiline süsteem, mida ta hiljem täpsustas ja põhjalikumalt välja arendas. Samuti kirjutas ta ,, Vaimu fenomenoloogia'', millest sai tema süstemaatilise filosoofia sissejuhatus ja mis on muutunud üheks kõige olulisematest raamatutest moodsas lääne filosoofias. Raamat valmis rasketes oludes. Napoleon oli Jena ümber piiranud ning raamatu käsikirja toimetas Hegeli kirjastaja kätte Bambergis ratsanik, kes pidi selleks läbi Prantsuse vägede tungima. Sellel eluetapil imetles Hegel Napoleoni. Me
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika)
et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt poolt klassikalise mõtlsemise edasiarendamine mitmesugustes vooludes ja koolides, teisalt
Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära võtmine, soovis väikest lava ja saali. Shaw:1856- 1950; Iiri-inglise. Põhiteosed- ,,Inimene ja üliinimene", ,,Südame murdmistemaja", ,,Püha Johanna", ,,Pymalion". Stiil- paradoksaalne, mõtteterav, sotsiaalkriitiline, filosoofiline, ideedraama, satiiriline. Teemad-varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus; ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad, üksilduse traagika kui võimu paratamatus, isiksus, sõja (vastane), maailmaparandamine (armastus on täiendav teema). Pygmalion- põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi
endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole
intiimne looduse peegeldaja. 1. Liivi luules tähtis isamaaline temaatika. Selle olemuse võiks kohta võtta- isamaa on Liivi jaoks midagi reaalset, tema pärast on mõtet ja põhjust kannatada, on põhjust olla õnnetu. Väga isiklik suhe autori ja isamaa vahel Sotsiaalne problemaatika- Eesti külaelu, vaesus ja rikkus. Teine suur luuletuste grupp- loodusluule. Liivi erinevad maastike kirjeldused, aastaaegade kirjeldused. Looduslike keskkondade kirjeldused. Kolmas osa- filosoofiline luule. Inimese olemus, sellest, mis on elu, kirjandus, religioon. Paremates tekstides moodustavad nad omapärase sünteesi. Kõike seda kirjeldatakse, seda varjutab, Liivi traagiline elutunne, suhtumine kõike olevasse. Veetluse 4 aspekti(lehe pealt)- rütm- toonitab aine ja rütmi seost. Liiv valdab selle aine ja rütmi seost ja Tuglas ei selgita ega räägi pikalt. Tuglase arvates on igal objektil oma olemuslik rütm ja Liivi geniaalsus seisneb selles, et ta tajub selle asja rütmi
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). ...
nimel!" tema käsulause. Kõige hullem on kui inimene langeb halba usku (selgusepuudus, tahtlik eksitus, enesepettlikus jne). Meie oleme piiratud ja kammitsateks on tsivilisatsioon. Me oleme võtnud eesmärgid, mis pole meile omased. Eneseuurimine on filosoofiline. Meil on vaja enese kohta uut informatsiooni. Hea on ausus iseenda vastu. Eksistents on juhuslik või isegi mõttetu, aga tänu oma kehadele peame me elu pasamerest välja ulpima. Tõeline moraal peab olema spontaannne- tuleb teha head, mitte olla heategija.
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu...
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
