" Soomes on 8 ülikooli, kus õpetatakse õpetajaks eri õppekavadega sarnaste baastekstidega. Ehk on inimene magav jumal? Psühhoterapeudid räägivad, et tuleb saada kontakti iseendaga, aga millesega? Sellega, kelleks ühiskond on mu kujundanud? ,,Tõde on jätkuv küsimine tõe järele, ja siin läheb vaja tõesti enesetunnetust, mis aitaks neist müradest mitte hoolida." ,,Fenomenoloogia on filosoofiline mõttesuund, mis ajendatud tõe otsingutest ning huvist, kuidas maailm endinimesse ehitab, seega huvistinimese tunnetusliku poole vastu." ,,Oma ebaküpsuses ning praeguste vahendite jämedakoelisuses on ehk õigem hoida sellega lugupidavat distantsi ning lasta lapsele rääkida pigem inimkonna peenematel kultuurisaavutustel headel raamatutel, muusikal, kunstidel." Hermeneutika tagasitulek
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat
hiljem on ta ka suurtes võlgades. Kui aastal 1830 Boldino mõisa sõidetakse, siis seal on koolera ehk kolm kuud karantiini. See on Puskini väga viljakas loomeperiood, kus ta lõpetab ka ,,Jevgeni Onegini" kirjutamise, pärast seitset aastat ja nelja poolt kuud. Lisaks saavad kirjutab ta seal ka teosed ,,Väikesed tragöödiad", ,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri" ja ,,Kivist külaline". Puskini luule jaotus neljaks: armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules oli vahetus siirus, kus ta rääkis avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule oli seotud inimese elu põhväärtusega Exegi momentum. Elu lõpus, 37 aastaselt, kannatas Puskin materiaalsete murede, pealesunnitud tsensuuri ja õukondlike intriigide küüsis. Nimelt hakkas üks prantslane flirtima ka Puskini naisega ja seega kutsus Puskin ta
Barokk ja klassitsism 17 sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut suuresti vastandlikku kunstisuunda barokk ja klassitsism. Barokk tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Barokk ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi. Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia
Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat Valuutad *krüptoraha bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja
" * ,,Suur keskpäev" -> inimene mõistab, kust tegelikult pärineb moraal ja eetika. * Nietzsche -> inimene tahab öelda, et tema on parim, kui ta kiidab kedagi teist. Inimene näeb teistes iseennast. * Nietzsche peab ennast inimkonnale õnnetoojaks, esimeseks immortalistiks väärtuste ümberväärtustajaks. * Ainuke mõõdupuu saab olla inimene ise, teiste nägemusel pole tähtsust. Tänu sellele tekib üliinimene, seadustest kõrgemal seisja. * Üliinimene on filosoofiline satanist (inimese õilistamine). -> natsireziim (ülirass). * ,,Gott is tot." jumal on surnud saksa keeles. * Eetiline egoism. * Omakasupüüdlikkus, rahuldus. * Nietzscelik ültemine Kivisildnik. * Tähtsal kohal üksikindiviid. * Relativistlik eetika. * Seosed: * Hedonism hea on see, mis suurendab naudingut. * Nartsissism eneseimetlus. * Eneseteostus on muutunud eesmärgiks omaette. Kõige rohkem kannatavad suhted ja perekond.
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
Talvik, Kangro, masing, Viiding, Sang, merilaas, Raud. Kuulusid ka üliõpilasseltsi "Veljesto". Tähtus: 1) Püüd vaimsele iseseisvusele 2 )Tõe tunnetamise kunstid 3) Kunst vend ilu ja tõe tunnetuses 4) Viljelesid romantilist laadi luulet 5) Järgisid klassikalisi luule traditsioone 6) Sisemise tõe väljendamine 7) Individuaalsus Ajaluule - ühiskondlike probleemide käsitlus (Alle, Barbarus, Kärner; Semper, Under, Visnapuu, Adson). Teemad : ühiskonnakriitika, tööteema, filosoofiline luule, inimmõistuse ülistamine, sõjavastane hoiak, vaesus, ühiskondlik ebavõrdsus, sotsiaalsed probleemid. 3) Gustav Suitsu elu ja looming Gustav Suits 1883-1956. Sündis 30. novembril Tartumaal, võnnu vallas, koolmeistri peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu
Vana-Kreeka klassikalise ajastu proosa o Liigitamine 6 · Ajaloo proosa vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust · Retooriline proosa Kohtukõned - Lysias Õpetuskõned, ilukõned Isokrates Poliitilised kõned - Demosthenes · Filosoofiline proosa vajalikke mõisteid o Tähtsamad retoorikud · Lysias Logograaf Koostas kohtukõnesid Temast on säilinud 34 kõnet · Isokrates Piduliku kõnekunsti rajaja Avas Ateenas retoorikakooli · Demosthenes Esitas poliitilisi kõnesid o Tähtsamad filosoofid · Sokrates Oli kuulus küsimuste mitte vastuste poolest
Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt"
Logitsism Loogika ajaloos seostub Russelli nimi filosoofi ja matemaatiku Alfred North Whitrheadiga (1861-1947): Russell ja Whitehead avaldasid aastatel 1910-1913 kolmeosalise suurteose Principia Mathematica, mis võttis kokku Frege, Cantori ja Peano hiljutised tulemused ning arendas neid kaugeleulatuvalt edasi. Sellest sai sajandi esimese poole mõjukaim loogikaraamat, mis on oluline loogika- ja filosoofiatekst praegugi. Principia't läbiv filosoofiline liin logitism on Leibnizist ja Fregest lähtuv ning hiljem Gödeli ümber lükatud püüdlus tuletada kogu matemaatika otse loogikast niisugusel ühemõttelisel kujul sõnastas logitsismi teesi esimesena Russell. Matemaatika tuletamist loogikast alustasid Russell ja Whitehead täisarvude teooriast ehk aritmeetikast. 19. sajandi lõpus postuleeris Guiseppe Peano järgmised aritmeetika baastõed, millest loodeti tuletada aritmeetika ning seejärel ehitada sinna peale
UUSAJA FILOSOOFIA Niccolo Machiavelli (1469-1527) 1. Mis sajandil ja kus Machiavelli sündis? V: 15. sajandil Firenze 2. Mis maa luuletajate, filosoofide ja ajaloolaste teostega oli Machiavelli tuttav? V: Vana- Rooma ja Vana-Kreeka 3. Kes oli Machiavelli isa ametilt? V: jurist 4. Mis küsimustega tegeles Machiavelli Firenze vabariigis? V: välispoliitiliste ja sõjaliste küsimustega 5. Kelle vastases vandenõus osalmise eest kaotas Machiavelli oma ametikoha? V: Medicite vastases vandenõus 6. Millisest linnast pidi Machiavelli poliitilistel põhjustel lahkuma? V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal? V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja...
Sisukord Valgustusajastu ................................................................................. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usus...
25. Kaheteisthelilist seeriat võib kasutada põhimõtteliselt neljal kujul: esiteks algkuju, teiseks tagurpidi ning kolmandaks peegelkuju ehk inversioon. Neljandaks kujuks on peegelkuju vähikäigus. 1930-32 komponeeris Schönberg suurt seeriatehnikas ooperit ,,Mooses ja Aaron". Vana Testamendi põhjal helilooja enda kirjutatud libreto aluseks on mõistuspärane ja korrastud ning loomingulise ja dionüüsosilise alge kokkupõrge. Filosoofiline tagapõhi pärineb Friedrich Nietzschelt. Muusikaliselt väljendub kahe tegelase vastandlikkus kahe peategelase vokaaltehnikas. 2.4 Hiline periood Tuntuimad teosed ,,Kol Nidre" ( heebrea k, ,,Kõik tõotused", 1938) jutustajale, koorile ja orkestrile ning ,,Ellujäänu Varssavist (1947) samale esituskoosseisule. Viimase teksti pani helilooja kokku mitmete sõja üle elanud natismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja kooduslaagrite õudusest
Palju aitas Juhan Liivi Noor-Eesti, kes kogus talle paremaks elamiseks raha ja avaldas tema luuletusi. See innustas Juhan Liivi uuesti kirjanikutööle, kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 1. dets. 1913. a. kopsutiisikusse, ta maeti Alatskivi kalmistule. Looming Esimesed kirjanduslikud katsed võtsid aset 1880. aastatel. Temalt avaldus nii loodus-, armastus-, isamaa-, kui ka mõtteteemalisi luuletusi. Loodusluulele on iseloomulik tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Armastuslaulud on lühikesed ja tabavad pildistused. Isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootust (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti kä-sitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus ,,Vari", mille juhtmõte oli luua realistlik vaade mõisniku ja talupoja suhetest.
ning lõpuks ka ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks neist on jäänud tema filosoofilised jutustused. ,,Zadig ehk Saatus" on üks neist. Kuid enne veel, kui me vaatame täpsemalt millest ta selles teoses kirjutas, võiks vaadata ka seda, miks ta selle üldse kirjutas? Meelelahutuseks? Kindlasti mitte. Pigem oli Voltaire otsustanud kritiseerida Euroopa seaduseid ja õiglust, eriti Prantsusmaa oma. ,,Zadig" ise on idamaine filosoofiline jutt, mis sisaldab endas viiteid tolleaegsele Euroopale. Nagu Moliere ja paljud teised, kasutas ka Voltaire ainsat võimalust oma hetkeühiskonna kritiseerimiseks ta kirjutas sellest n-ö ümbernurgajutte, sest sel juhul ei saanud kuningas midagi halba öelda. Voltaire ei kirjutanud otse sellest, mida ta kritiseerida tahtis, kuna sel juhul oleks teda taas oodanud vangla või riigist välja saatmine ning tema raamatud oleksid taas põletatud. Voltaire oli eelnevast kogemusest õppust võtnud
areneme või taandareneme. · Teised leiavad,et inimene on oma sünnihetkel puhas võimalus. Inimene saab selleks, kelleks ühiskond teda vormib-inimese enese kaasabil. Isiksuse loomine algab eelteadvustikus perioodis ja jätkub kasvatuse ning enesekasvatuse toimel läbi elu. Oleme ühiskondlike suhete, liikvel olevate ideede, hinnangute, rollide, mallide, eelarvamuste jne, kombinatsioon. Fenomenoloogia on filosoofiline mõttesuund, mis on ajendatud tõeotsingutest ning huvist, kuidas maailm end inimesesse ehitab, seega huvist inimese tunnetusliku poole vastu. Fenomenoloogid on analüüsinud inimese olemasolevaks saamist tänu sellele, et inimene mõistab oma olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu
’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraali relativism Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis 6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel.
kui mingit kriteeriumit, et öelda „peab olema õige sarnasus valitud asjaga“. Seega, sarnasus on eelduseks, et valida mingi kindel asi ja sarnasus on universaalne. See on seos, mis hoiab kõiki paare, mis on punased. Empirismi alterantiiv kaudselt viitab abtraktsele universaalidele. Sarnasuse seos on tõene universaal. Sarnasuse mõiste ei ole tavaline, millel on tegemist nt välimusega. Pigem on see tehniline ja filosoofiline sarnasus – eripära jagamine. Kui võtta kindel kuju või värv nagu punane, ja me tahame õppida, kuidas seda tingimust teisele kujule-värvile rakendada, siis me peame nägema, et esimene sarnaneb teisele kindlale kujule või värvile. Seega tuleb täpsustada õiget sarnasust, et kasutada seda võrdlemisel. Kuna on olemas palju sama värvi või kujuga asju, siis sarnasus peab olema paljude kindlate punaste paaride vahel
Näiteks: venelane kuuleb räägitavat arstist. Venemaal on enamus arste naised. Seega oleks loogiline järeldada, et kõnealune arst on naine. Siiski võib nii arutledes eksida. Ja üsna tihti. Venemaal on siiski ka meesarste. Ning väga paljudes riikides on enamus arste hoopis meesterahvad. Seega võib eelnev kogemus meid viia valede järeldusteni. Me eeldame, et teame vastust selle asemel, et jätkata vihjete otsimist vastuse parandamiseks. Determinism: Determinism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Tõenäosuslikkus: Kausaalsus: Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu geneetiline seos, kus üks neist nähtustest (põhjus) tingib teist (tagajärg). Eristatakse täielikku põhjust ja spetsiifilist põhjust. Täielik põhjus on kõigi nende asjaolude
Samamoodi õpetab loomus ka seda, et me oleme oma kehaga üks tervik. Muidu, kui me oleksime lihtsalt mõtlevad asjad, siis me ei tunneks ju ei valu, kui saame haiget. Samamoodi, kui meie keha vajab toitu ja juua, ei tunneks me näljatunnet ja joogijanu. Lisaks sellele õpetab loomus meile ka seda, et lisaks meile eksisteerib veel teisigi erinevaid kehasid, milledest osad mõjuvad meie kehale ja vaimule hästi, teised aga on sellised, millest tuleb eemale hoida. Descartes`i selline filosoofiline arutelu on väga huvitav ja hariv. See paneb mind mõtlema Descartes`i meditatsiooni alguse peale, kus ta tõdeb, et tahtis oodata kuni saab vanemaks ja omab piisavalt vaimuküpsust, elukogemust, et sellist filosoofilist meditatsiooni läbi viia, pühenduda. Tuleb tunnistada, et selline meditatsiooni abi arutlemine, järeldamine, keheldes kõiges, samas üritades leida omadusi, mis siiski oleksid kõigutamatud ja tõesed on päris raske ja keeruline
õpitahet kui õpetaja õpitahet. Sisuliselt saavad hindamise kaudu nii õpilased kui õpetajad tagasisidet selle kohta, kas nad on olnud tublid. Eestis hakatakse hindama õpilasi juba esimesest klassist sõnaliste hinnagute näol. (lk11) Kuigi hindamine on enamasti õigusaktides reguleeritid, jääb küllalki palju õpilaste hindamisel palju vaba ruumi. Need on sellised hindamise aspektid, mida ei saa regulerida ametliku käsitlusega, vaid on seotud õpetaja inimesekäsitlusega. (Mis on filosoofiline temaatika omaette.) (lk 12) Hindamissüsteemi hindamiseks on vajalik mõista selle mõjustust ja tõhusust. Seega mõjususe hindamise eelduseks on mõõdetavate ja konkreetsete eesmärkide olemasolu. Tõhusus ehk efektiivus peavad olema paralleelsed hindamisel, et tagada õiglane hindamine koolides. (lk13) Hindamise eesmärgid eesti koolides õigusaktide järgi: - Ada tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut.
2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda põhjuslikesse suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi. Nende kahe vahel on teatud ühine tasapind, mis võib tunduda, sõltuvalt lähenemisest, kas matemaatika kasutamisena empiirilistes teadustes, või siis selle valdkonnana, mis lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades. Samuti ilmuvad sel tasandil regionaalsed ontoloogiad, mis püüavad määratleda, mis siis on oma tõelises olemises elu, töö ja
· 1908.a. siirdus Lääne- Euroopasse paremaid elu- ja loometingimusi otsima · Suri ja on maetud Berliini Tähtsus Eesti muusikas: Muusikalis-ühiskondlik ning kontserttegevus Tartus 11. R.Tobias looming Loomingu uudsus: · uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele · kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus · liidertafellisuse vastane · modernne helikeel · teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism Looming: · Oratoorium " Sealpool Jordanit", " Joonas" ; ,,Joonase lähetamine" · Kantaadid " Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; · Avamäng " Julius Caesar"; · Keelpillikvartetid; · Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt 12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas (1878-1952) Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas · Pärit Suure- Jaanist. ( Sinna ka maetud!) · 13-a
vaid korjused kaarnate tiiva varju. Luuletused on suuresti kurbuse- ja surmateemalised, kuid samas küsitakse: ,,Miks sa elan? Miks mulle on elu jäetud?". Hiljem hakkab Marie Under nägema uut lootuskiirt peale suurt katastroofi. AnnaAbi.com [Mi.S] 3 Marie Underi loomingu analüüs 5) 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 Neljandas ja viiendas luuletuskogus sisenes Marie Underi luulesse filosoofiline mõtlemine. Viiendas luulekogus juurdleb ta suurte elu küsimuste üle, mõistes looduse ülemvõimu ja inimese alandlikkust looduse ees. Ta leiab, et inimene on loodud siia maailma küsijaks ja uurijaks koos oma õnneotsingutega, mis sisenevad tema luulesse. Sellepärast kirjutab ta luuletuse noortele, arutades küsimusi, jagades mõtteid ja tundeid. Luuletuses ,,Me Ärkame" väljendub tärkamine peale masendust, leides üles selle, mis surma padrikusse kaotsi oli läinud
Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe. Bacon kirjutas üle 30 filosoofilise töö ning palju raamatuid ja esseesid õigusteadusest, ajaloost ja muudel teemadel. Eriti populaarsed on tema "Esseed" (15971625). Teine tähtsam filosoofiline teos on "The Advancement of Learning" (1605). Bacon on kirjutanud ka utoopia "Uus Atlantis" (1627, eesti keeles 2004). Teoses "Novum Organum" esitas ta teadmiste ümberkorraldamise plaani. Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nimetatakse Baconi meetodiks. Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid püüdis teha mugavuse kättesaadavaks võimalikult suurele osale inimkonnast
ei ole oletust ilma kriitikata. Oluliste mõistete definitsioonid in infinitum – lõpmatusse, igavesti doxa – ilmuma, tunduma epistēmē - teadma, teadmistele tuginema autonoomia printsiip - tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat tabula rasa - puhas leht, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi; filosoofiline sensualistlik tunnetusteoreetiline käsitlus: inimmõistus iseeneses on tabula rasa, igasugune teadmine tuleb meelelistest kogemustest. anamnesis – meenutus empirism - mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Vastuväited- ja argumendid
mis kestis 2-17. sajandini ja mis kandis alkeemia nime. Nimetus alkeemia tuleneb vanaegiptuse sõnast chemi, mida tõlgendatakse erinevate autorite poolt isemoodi. Keemia tähendavat musta maad või musta maagiat (maagide ja nõidade käsitööd) või metallide sulatamise kunsti. Araablased lisasid eesliite al- ja nii kujuneski sõna "alkeemia." Alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Filosoofiline kivi tähendas seda, et selle abil loodeti väheväärtuslikest metallidest saada väärtuslikke metalle nagu näiteks kulda. Elueliksiiri abil loodeti ravida kõiki haigusi ja pikendada eluiga või tagada hoopis igavese elu. Universaalne lahusti aga tähendas seda, et selle lahustiga sai lahustada kõiki aineid ja seetõttu teha kõiki katseid kõikide ainetega. Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika,
Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused; filosoofiline eluvaatlus. Lasteluule püsivama väärtusega ja tulemuslikum, värsikultuuri tõus, eakohasuse printsiibi teadlikum arvestamine, domineeris koolieelikute ja noorema kooliea luule. Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks. 3 13. Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses - Riikliku kirjandussüsteemi
Leibnizi arengule on avaldanud suurt mõju Descartes. Leibniz püüdis Descarte ja Spinoza vaadete metafüüsilist piiratust ületada dünaamilise maailmapildiga, mis põhineb kujutlusel ,,monaadidest" Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis ,,Monadoloogia". See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon. ,,Monaad"- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on ,,metafüüsilised punktid", tajumisvõimelised olemisüksused. Monaadid on jagamatud vaimsed alged, neid on ääretult palju. Monaadide vahel puudub kausaalne(põhjuslikkus) vastasmõju. Nad moodustavad maksimaalselt korrapärase terviku. Mis iseloomustab monaade? Jagamatus, ei koosne teistest substantsidest - tal on oma sisemine struktuur- n.ö. terve oma maailm.Monaadid moodustavad astmestiku
kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu,tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis 3 ühtsuse reegel: aja -,koha -ja tegevusühtsus.Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Rooma teater: Rooma teater pole samuti nii filosoofiline tõe otsimine nagu seda on kreeka teater. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Esmasel kohal on ratsionaalne meelelahutus. Näitemängude primaarne osa oli rahva naerutamiseks,kus etendati rohkem kõlbelisust ja sellega kaasnevaid problemaatilisi vaateid. Rooma teatri sisuline ülesehitus oli võrreldes Kreekaga kindlasti vabam ja teatraalsem. Näituseks puudus Rooma teatris
kasutada vooluloolisi mõisteid? a. Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr. 31) Sealt edasi kulgeb niimoodi: i. valgustus - periosdiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus on pigem sotsiaal-poliitiline mõiste; filosoofiline sajand (voltaire, diderot etc) samuti didaktiline kirjandus ning haridusasutuste laialdasem levik (rahvaharidus), eristatakse kõrg-madalkultuuri ; kõrgkultuur seejuures standartne, hierarhiline (nt zanrid : eepos, tragöödiad) ii. romantism : periodiseering 1790-1830 aastad, ent samas ka lainetena 20. sajandi alguses (Anna Haava luule nt) tekkis individuaalne ja kollektiivne
pimedusest valguse ja armastuse poole. 8. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Francesco Petrarca (Secretum, MKL, RA) ja Boccaccio (Dekameron, Fiammetta), MKL, RA, Keskaja hispaania luule. Petrarca: uusaegse lüürika isa. Esimesi uusaegseid humaniste. Suurema osa loomingust kirjutas ladina keeles. „Saladus“ – dialoogivormis, kui Petrarca sisim pihtimus, taunib lihalikku ja madalat armastust, kuid väidab, et ka maine armastus võib olla puhas. Filosoofiline pinge ühendatud vormipeenuse ja elegantsiga. Jumaldatu Laura – reaalselt, meeleliselt tajutav naine. Kasutas sonetivormi. Laura eluajal peamotiivid: vastuarmastuse puudumine, tunde liigmaisuse kahtlus. Ühendatud Itaalia ideaal. Temalt võeti üle melanhoolia, tundelisus, igatsus. Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Boccaccio: novelli kui kunstilise žanri algataja. XIV saj. Novellide allikaks rahvajutud, kuid andis tegelastele psühholoogilisi varjundeid ja
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletad...
vaimuelunähtuste sisu. 7. K.Marxi ja F.Engelsi dialektilise materialismi õpetus- see sündis prantsuse materialismi, Hegeli dialektika ja inglise poliitökonoomia ühendamisel ning käsitles psüühikat aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Psühholoogia arengulugu 1 Teema 2 · Monism- filosoofiline seisukoht, mille järgi on kõigel olemasoleval üks universaalne alge. Materialistlik monism aktsepteerib seisukohta, et maailm on materiaalne ning psüühika tekib üksnes (elus)mateeria (nt aju) teatud omadusena. Suurem osa tänapäevastest seisukohtadest selle üle, kuidas lahendada psühhofüsioloogilist probleemi, on võtnud omaks monistliku materialismi maailmavaate. · Frenoloogia- 18.saj lõpus ja 19
Inimesed ehk subjektid ammutavad iga päev uusi teadmisi ja oskusi välismaailmast ning selle tulemusel loovad uusi objekte. Nägin, et naaber tegi oma majale nii ilusa rõdu, sain selle teadmise ja lasin enda majale veel ilusama ja uhkema rõdu ehitada. Selle ehituse tulemusel lõin uue objekti. 3 1.3 Platon ja teised teadlased Mälu mõiste filosoofiline käsitlus on filosoofia ja tunnetusteooria ajaloos palju laialdasem kui seda suudab käsitleda psühholoogia või psühhiaatria. Antiikfilosoofias oli Platoni kui objektiivse idealismi rajaja tunnetusteooria on ülesehitatud mälule. Oma ideede õpetuses: erinevatele olemise valdkondadele vastavad ka erisugused teadmiste liigid, tunnetus-teadmine on meenutamine, s.t inimese hing meenutab siinses maailmas seda, mida ta teadis varem enne kehasse asumist ideede riigis elades
luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Loodusluule Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Tundide kaupa võis ta üksi mängida oja ääres, luusida heinamaal ning metsas ja kuulata lindude laulu. Ta suurimaks unistuseks oli aga Peipsi, mis paistis puude latvade tagant. Unustades kogu ümbruse vaatles Liiv mäeseljandikult Peipsil valendavaid purjeid
mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai- laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks. Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid.....................................
romantismi sugemeid. 2. 1871-1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Zanrid: olulisemateks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus. Realistlik luule ja draama tõusid esile 19. sajandi lõpu poole. Juba sajandivahetuseks arenes realism mitmes suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte, taastus realistlik filosoofiline romaan. esindajad: kõige viljakam oli realismi areng Prantsusmaal ( Stendhal, Balzac, Flaubert ) Inglismaal (Dickens, õed Bronted) ja Venemaal ( Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov ) Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist 2.Stendhal Prantsuse realismi varasemaid esindajaid
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms. 10 käsku mida kristlased täitma peavad 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval 2) Sina ei tohi teha ebajumala kuju - midagi sellist mida se teenid kui Jumalat mi...
· Psüühiliste nähtuste prognoos: katse tulevikku näha. Antitsipatsioon: tuleviku mudelid. · Psüühiliste nähtuste muutmine, korrigeerimine: psühhoteraapia, konsultatsioonid. Raskeim psühholoogia ülesanne. 4) Kuidas liigendatakse psühholoogiat? · Eelteaduslik psühholoogia tervel mõistusel, elutarkusel, elupsühholoogial, müütidel baseeruv vastuoluline psühholoogia. · Filosoofiline psühholoogia mõtestab psühholoogiat, inimest, tunnetuse olemust; range ja loogilise ehitusega. · Teaduslik psühholoogia mõistete täpne defineerimine, mõõdetavus, tulemuste korratavus, süsteemsus. · Rakenduspsühholoogia nõustamine, psühhoteraapia, konsulteerimine. 5) Millised on psühholoogide professionaalsed organisatsioonid? · American Psychological Association (APA), asutati 1892. Umbes 150 000 liiget.
nimega ,,Vältimaks murtud käsi". Duschamp leidis, et kunstniku roll on hoolimatu selektsioon, ainult iga situatsioon võib olla uus, kuid objektid on igapäevased ja masstoodang. Selle asemel, et inimesed saaksid kunstiteost imetleda, peavad nad endalt hoopis küsima, kas see üldse on kunstiteos ja mis asi on kunstiteos. Kunstnik paneb endast selle sisse minimaalselt, teos on nagu ühiskonnale ette antud probleem, mis võib kõik kunstilised väärtushinnangud purustada. Duschampi filosoofiline lähenemine kunstile muutus keerukamaks. Ta kunstniku osa oli väike, kuulates pigem, kuidas rahvas tema vastu huvi tunneb ja kuidas ta kuulsus kasvab. Peale ta surma 1968 selgus fakt, et mees on viimased aastakümned tegelenud ühe suure teosega. See taies koosnes gaaslampi hoidvast aktist ja maastikust koos kosega selle taga. Kogu seda pilti varjas värav, mille vahelt sisse piiluda sai. Mehe peateoseks sai aga hoopis täielikult valmis saamata töö, mille kallal ta töötas 1915-1923
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus ...
käsituse vabadusest. Vabalt defineerides tundub, et vabadus on välise inimliku päritolu sunni puudumine ja võime toimida vastavalt oma tahtele. Tasub meenutada sunni ja paratamatuse erinevust. Esimene tähistab inimtegevusest tulenevat tõkendit. (1) Iga mõistuslik inimene nõustub, et eeltoodud vabaduse definitisooni ei saa absolutiseerida, ühiskonnas on vaja teatud juhtumitel ka inimese vabadust piirata. Siit tekib filosoofiline probleem: millistel jhtumitel toihime piirata, mis on vabaduse minimaalsed piirid jne. Vabaduse miinimumi defineerimine on otsustava tähtsusega probleem, kuna selle kaudu saab põhjendada piiranguid meie tegevusele, mis ahistab teiste vabaduse miinimumi. Tegelikult on eeltoodud vabaduse määratluses sees kaks aspekti, mis tingivad erineva lähenemise vabaduse küsimusele. Ühelt poolt sunni puudumine ja teiselt poolt toimimine.(1)
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
komplitseerumisel. Geomeetriliselt kujutatud maailm võib seega osutuda n- mõõtmeliseks, kusjuures n kasvab pidevalt. Newton astus esimese sammu teel maailmapildi järjekindlale ja pöördumatule komplitseerumisele, mis on tänapäeval väljendunud tunnetuse ruumi edasises avardumises, teadmiste edasises diferentseerumises. Njuutonlus oli saanud filosoofiliseks suunaks ja tema põhiprintsiipe rakendati erinevate nähtuste uurimiseks. Newtoni ideede filosoofiline üldistus mõjus teadusele mitte üksnes loogiliste järelduste vaid ka ühiskondliku psühholoogia muutumise kaudu. Oluline roll njuutonliku maailmavaate levikus oli prantsuse filosoofil Voltaire'il, kes muutis Newtoni ''Printsiibid'' sündmuseks tsivilisatsiooni ajaloos. Võib tuua varjatud paralleele Newtoni ja suure prantsuse mõtleja J.-Rosseau vahel. Newtoni nimi sümboliseerib teaduseks saanud mõistust, Rousseau nimi aga tunnet, ometi kujutavad Rosseau ideed
· Individuaalne ja tüüpiline · Aines arhiivist, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest · Omane on kord ja argipäevasus · 1820-1870 paralleelselt romantismiga · 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk o Käitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond o Inimene on tungide küüsis nälg, hirm, seksuaaltung o Kirjeldab eemaletõukavalt o Emile Zola, eesti kirjanduses A. Jakobson ,,Vaeste patuste alev" Honore de Balzac · Viljakaim prantsuse kirjanik · Talupoeg, ise lisas de oma nimesse · Omandas Pariisis juriidilise hariduse
vedamine, halval teel saadud võit. • Me võime kasutada mõistust oma tegutsemismaksiimide universaliseerimiseks. Kant arvas, et igaüks meist oleks võimeline mõistuse abiga jõudma täpselt ühe ja sama, ideaalse moraaliseaduseni. • Kanti süsteemil on tegelikult sügavalt religioosne mõõde.- 1) inimese tingimusteta väärtustamine 2) inimeste võrdne väärikus 3) moraali ülim õigustamine Kehtiv religioosne eetika ja kehtiv filosoofiline eetika on sarnased. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Me peame olema võimelised moraalset täiust saavutama. Kuid me ei saa saavutada täiust selles elus, sest ülesanne on oma loomult lõpmatu. Järelikult peab ka olema teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Jumal jõustab moraaliseadust. Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5
uudis kõigil keelel ja südamepõhjas liigutas ennast salajane lootus. Kõik muu nihkus tagaplaanile. Uued katkuohvrid olid hoopis ebaolulised selle määratult tähtsa tõsiasja kõrval, et statistikakõver langes.“ Jutustaja objektiiv liigub ühelt tegelaselt ja seltskonnalt teisele. Tegu on eksistentsialistliku romaaniga, oma olemuselt on lugu traagiline. Autori kirjeldused on pikad ja põhjalikud, kirjeldatakse detailselt, mida üks või teine inimene tunneb. Teos on filosoofiline, tegevus jääb pigem tagaplaanile, esineb pikki monolooge ja kahekõnesid, näiteks kirikuõpetaja Paneloux’ jutt jumalast ja katkust. Palju on ka otsekõne. Teoses on üks tegevusliin, kirjeldatakse linnakese elu üsna pika aja jooksul. Lugu jutustatakse kolmandas isikus, kuid lõpuks selgub, et jutustajaks on romaani peategelane doktor Bernard Rieux ise. Sellest hoolimata teose lõpus mainib ta, et katsus kõigest hingest objektiivne tunnistaja olla. Ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
