Poliitilise kompetentsi aluskomponendiks on aga ideedeteadmine maailma olemus-struktuuri teadmine ja oskus selle teadmise alusel maailmas orienteeruda, eelkige oskus pdevalt otsustada, mis on igale inimesele ksikult ja kogu hiskonnale tervikuna hea. Platon tleb, et riigile/hiskonnale oleks parim, kui tema valitsejad oleksid filosoofid; kuid sna "filosoofid" ei thista tal sel puhul muidugi mitte ametinimetust. Ammugi ei teki kellelgi selle kaudu, et ta ennast filosoofiks nimetab, igustatud pretensiooni vimule. Platon kasutab seda sna enda poolt defineeritud thenduses, pidades silmas sellist tpi inimesi, keda iseloomustab loomuprane pdlus tarkuse poole. Niisuguse pdluse olemasolu ei ole aga inimese enda teha ega loomulikult mitte riigivimu poolt jagada, vaid pigem kaasasndinud. Tarkus thendab Platoni eetika kohaselt aga voorust, mille eelduseks on olemuste/ideede teadmine. Platon piltlikustab seda nn laeva vrdpildiga: riiki on seal vrreldud...
Tema töödest on mõjutusi saanud peaegu kõik filosoofid, kes kaasaegset mõtteviisi kujundanud. Seetõttu on raske üheselt määratleda sõna kartesianism, vaid peab hoolikalt tähele panema, kas sellest räägitakse seoses metadoloogia, materialismi või hoopis metafüüsikaga. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks . Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline 3 filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest...
Arhidektuur- 2 olulisemat stiili(*gooti-terav kaar , *romaani-ümar kaar) Niguliste kirik, Raekoda Maalikunst- tahvelmaal Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk Püha Ambrosius- seostatakse lääne kirikumuusika sünniga Püha Augustiinus- peetakse esimeseks kristlikuks filosoofiks kes käsitles muusikat Kristlus legaliseeriti 313. a Rooma katolikkirik- lääne kikirikumuusika sümboolne keskus Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus...
Demokraatia on masside valitsemine ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist, näevad asjade tõelist loomust , mitte nagu teised, kes näevad ainult varje. 2 teed võimuni filosoofid haaravad võimu või hakkab kuningas ise filosoofiks . Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristotelese valitsusvormid . Monarhia, aristokraatia, politeia on head. Türannia, oligarhia, demokraatia on halvad. Milline on neist parim ? V: sõltub ühiskonnast, rahva loomusest. Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia(sageli raske tunnustada, sellest ka revolutsioonid). Eristuvad parimad- aristokraatia (jõukad)....
Pyrrhon Elulugu · Sündis umbes 360 eKr Elis Kreekas. · Peetakse esimeseks skeptikuks ja kes oli tema järgi nimetatud koolkonna pürronismi rajaja. · Pyrrhon oli algul maalikunstnik, hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks . · Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. · Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. · Ta sai Ateena kodakondsuse. Õpetused · Õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. · Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite....
Poiss valmistati ettepraktilisele elule: ta õppis majapidamise juhtimist, jälgis põllutöid, teda tutvustati praktilise meditsiiniga. Ateenas polnud klassikalisel perioodil õppimine juriidiliselt kohustuslik, kuid selle jälgimist peeti vanemate kohuseks. Õpetuse üks kindel osa oli kreeka luule kogumine. Luule ülesanne oli kasvatada eetilisi arusaamu. Tekkisid esimesed filosoofid. Demokritos kinnitas, et kasvatus viib elutarkuseni. Ateena esimeseks filosoofiks , õpetajaks oli Sokrates. Õpetuse aluseks oli usk inimese heasse loomusesse. Sofistidest said esimesed õpetajad professionaalid, kes võtsid oma õpetuse eest ka raha. Peamine meetod oli diskussioon, arutelu. Treeniti mälu. Kõrgeima taseme saavutas kreeka kasvatus IV saj. eKr ja seda eriti retoorikas ja filosoofias. Platon pidas vajalikuks, et õpetajate tegevus tuleb allutada ulatuslikule ja hoolikale kontrollile...
Lääne kirikumuusika sünd Esimeseks muusikat käsitlenud filosoofiks peetakse püha Augustiniust. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Greogorius Suur- Greogoriuse koraal Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop. Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED On ladina keeles....
Filosoofia teadusliku maailmavaate sünd Kreeka tsivilisatsioon lõi maailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste (jumala teod ja tahtmised) kõrvale sellise maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumala tahet ei eitatud, kuid selles nähti vaid korra üldist alust, mitte sündmuste põhjustajat. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Esimeseks filosoofiks peetakse 6.sajandi algupoole Mileetose filosoofi Thalest. Tema arvates oli kõige aluseks vesi. Maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalese õpilase Anaximandrose meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest loodulikust ainest, seetõttu püstitas ta meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5.-4...
jaanuar 1712. Ristimisel sai nime Karl-Friedrich. Tema isa oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I, Hohenzollerite dünastiast ning ema Sophie Dorothea von Hanover, kes oli Inglismaa kuninga Georg I tütar. Friedrich oli teine laps selles suure kuninglikus peres, kus sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist. Aga noor Friedrich omas hoopis teistuguseid kalduvusi huvides: talle meeldis flöödimäng, prantsuse filosoofia ning tantsud. 1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda Inglismaale, mis oli samaväärne kui deserteerimine. Peale Von Katte surmanuhtlust, palub p...
Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal 585 eKr. On oletatud, et sai selle päikesevarjutuse täpse daatumi teada Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu...
See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks , kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olenevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises...
Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 7. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja (Pythagorase teoreem) Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Herodotos ajaloo ja etnoloogia isa...
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid"...
universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727. Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks . Newton Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 3 seadust Newtoni 2...
· Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korraldus ehk ülesehitus Missa katoliku kiriku jumalateenistus 1x päevaskõikidele kristlastele, jaguneb eelmissaks ja peamissaks Ordinarium muutumatud, igal päeval korduvad tekstid missas/tunnipalvuses...
aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks . Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu ("Loogilis-filosoofiline traktaat"), mis oli väga mõjukas Viini ringi loogiliste positivistide seas, kuigi Wittgenstein ise ei pidanud end Viini ringi kuuluvaks. Hiljem kritiseeris ta ise seda tööd oma postuumselt avaldatud märkmetes ("Sinine ja pruun raamat") ning postuumselt avaldatud raamatus "Philosophische Untersuchungen" ("Filosoofilised uurimused")...
Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest);...
Ta oli matemaatik selle sõna uues tähenduses, ta kujundas matemaatikast maailmapildi alust. Võib öelda, et tema ladina keeles kirjutatud peateose pealkiri ''Philosophiae naturalis principia mathematica'', millest on eespool korduvalt juttu olnud, peegeldab täpselt iga sõna tema loomingu põhijoont. Filosoofia tugineb teadussaavutustele ja tõstab nad üldise olemisõpetuse tasemele. Just selles mõttes võib Newtonit nimetada filosoofiks ja rääkida tema filosoofiast. Newton on esitanud üpris tähendusrikka mõtte, et ta sarnaneb lapsega, kes korjab ookeani kaldal siledaid kive ja ilusaid teokarpe. Ookeani lõputu sügavuse, olemise lõputu keerukuse intuitiivne taju on seotud selle üldistuse sügavuse ja haardega, mille on heitnud kaldale ajastu ja mille ta on teinud tajutavaks. Toodud võrdlus võib olla kogu Newtoni loomingu motoks. 10...
Osav demagoog, kes suutis rahva enda poolele kallutada ja oli ka Sophoklese, sokratese sõber. Pidas maha mitmeid võidukaid sõdu, aga Peloponnesose sõja ajal laastas tüüfuseepideemia (kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega) Ateenas, kus ta ka ise elu kaotas. Thales- (624-546 ekr)peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja....
Tartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused...