Esa Saarinen. Rakendusfilosoofia „Filosoofid ei mõtle otse maailma üle, nad mõtlevad maailma üle mõtlemise üle. Tulemuseks pole uus fakt, vaid hoopis selgus selles, mis vanad faktid on või mida nad pole, ja ka selles, kuidas vanad faktid on põhjendatud.“ Rosenberg. (teos The Practice of Philosophy) Niisuguse arusaama kohaselt on filosoofia „teise astme“ distsipliin, mis erineb „esimese astme“ teadusest nagu füüsika, sotsioloogia ja geograafia, mille eesmärk on esile tuua fakte maailma kohta. Filosoofia üritab kaardistada üldist olemust, uskumuste aluste abstraktseid põhijooni. Rosenberg on sel moel tabavalt kirjeldanud akadeemilise ülikoolifilosoofia praktikat – eriti tema kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. H...
Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema. Parmenides-510-440ekr Temalt on säilinud tekste,kuid mitte terviklikult ja need on luulevormis.Ei saa olemas olla mitte olemist. Sokrates 469-399 ema. Esineb kõigis platoni teostes Kui ta sündis olevat ta naernud.Elas Ateenas,osales sõjakäikudel.Hakkas filosoofiks kuna tema esimene armastus jättis ta maha rikka mehe pärast.Võttis endale uue naise Xantippe.Ta ise oli vaene kuid tema õpilased olid kõik jõukad.Talle esitati süüdistus noorsoo rikkumises ja jumala tõotuses.Tema õpilased plaanivad aidata tal põgeneda kohtust kui Sokrates pole nõus põgenema.Vandekohus käsib tal mürki juua.Tema viimaste sõnade mõte oli, et arsti jumalale tuli ohverdada kukk,ehk märk inimene saab terveks raskest haigusest. Tema põhi küsimused oli kuidas elada
rahva kaasamiseta. Alati on ühiskonnas erinevate vaatepiltidega inimesi ning harmooniat on väga raske saavutada. Platon räägib, et tulevastel valitsejatel peaks olema kindel haridus ja kasvatus, mis kasvatab nendest filosoofid. See tähendab, et on juba varem ära valitud, kes saab tulevikus valitsejaks ja teda hakatakse juba varakult treenima. Alati ei pruugi aga inimene kasvada üles heaks valitsejaks või filosoofiks ning ka see on minu arust üks nõrk koht Platoni arutluses. Veel ütleb Platon, et inimestele tuleks jaotada loomulike kalduvuste põhjal ülesandeid. Ta ei too välja, mis 4 need loomulikud kalduvused on või kuidas neid välja selgitada. Veel ütleb ta, et ideaalses riigis ei ole erinevate klasside vahel mingit kokkupuudet ja ma arvan, et ka seda on raske teostada nii, et
Sissejuhatus Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka filosoof, kes elas 600 eKr paiku. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt mitte mõtoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna
Friedrich Willhelm Joseph Schelling (1775-1854) Õppis koos Hegeli ja Hölderliniga Tübingenis teoloogiat ja filosoofiat. Oli vaimustunud Prantsuse revolutsioonist. 23. Aastaselt sai Jenas (1798-1803) professoriks. Teda on nimetatud ka romantismi filosoofiks. Alguses inspireeris teda Fichte, hiljem eemaldub ta Fichtest just oma loodusfilosoofiaga. Hilisemad teosed on aga mõjutatud saksa müstikust Jakob Böhmest (1575-1624). Kuid Schellingi natuurfilosoofilised mõtisklused olid ajendatud mitte ainult saksa filosoofia eelneva evolutsiooni pärandatud probleemsituatsioonist, vaid ka 18. sajandi lõpu loodusteaduslikest saavutustest. Schelling tegeles natuurfilosoofiliste küsimustega umbkaudu kümme aastat ning see
Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu.
On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas. Inertsijõud on fiktiivne jõud, ta on teooria lihtsustamiseks kunstlikult sisse toodud mõiste. Tegelikult intertsijõudu ei eksisteeri, kuna pole olemas keha, millest ta lähtub. 8 5. ISAAC NEWTON Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1643 Woolsthorpe Lincolnshire ning suri 31. Märts 1727 Kensingotnis. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professor. 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes " Loodusfilosoofia matemaatilised alused " aastal 1687 ja "Optika " aastal 1704.
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mi...
Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil. Rõivamoes oli sõjaväelaslikku joont. Hiljem avastati naiselikkus ja graatsia. Algas Christian Diori tähelend. Ta lõi piduliku klossseeliku. Selle juurde kanti pikki kindaid ja korsetti. Arendati hävitustehnikat- tuuma ja vesiniku-pommi. Sõda aitas kaasa ka lennunduse, kosmonautika ja arvuti tehnika arendamisele. Leiutati kiip. Lahendati DNA struktuuri mõistatus. Mõjukaimaks filosoofiks kujunes Satre, kes pidas loengu eksistensialismist. George Orwell ,, Loomade farm´´- Venemaa enamlaste teravmeelne allegooria. Vladimir Nabokov ,,Lolita´´ 02.02.1920- Tartu rahu VAATA kaart lk 19 ja FOTOD
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunn...
Tallinn 2010 Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. Aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727. Kensingtonis. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata, sest kui Isaac oli kolmeaastane, läks tema ema mehele preestrile Barnabas Smith´ile. Pärast seda jäi poisi eest hoolitsema vanaema, kuna ema kolis preestri juurde elama. Võõrasisa Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda asus ema taas
konstrueeris kindlusi ja sõjaseadmeid Solon poeet, kaupmees, rändur, kreeklased pidasid teda tema tarkuse tõttu üheks seitsmest targast Pindaros silmapaistvaim kreeka lüüriline luuletaja, kirjutas ülistuslaule aristokraatidele Pythagoros filosoof ja matemaatik, pani aluse Pythagorase teoreemile Myron kujur ja pronksivalaja, kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi Thales peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks, arvas, et kõige algus on vesi, püüdis seletada maailma ratsionaalselt mitte mütoloogiliselt Demokritos mõtleja, aatomiõpetuse rajaja Sappho antiikaja silmapaistvaim naislüürik Hippokrates arst, arstiteaduse ja arsti kutse rajaja Aleksander Suur Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim väejuht Platon filosoof, temalt pärineb ideeõpetus Sokrates filosoof, leidis, et voorus on absoluutne vorm
erinevate surveabinõude abil sundida noort Spinozat oma arvamust enda teada hoidma. Kuna see ei õnnestunud, heideti ta juudi kogutusest välja ja saadeti needusega:" Olgu ta neetud päeval ja olgu ta neetud öösel, olgu ta neetud maha heites ja olgu ta neetud üles tõustes, olgu neetud tema väljaminemine ja neetud tema sissetulemine. Ärgu Jumal iial andku talle andeks." Spinoza oli tol ajal 24-aastane. Seda meest ei ole asjata nimetatud võib-olla kõige tähelepanuväärsemaks filosoofiks, kes kunagi on elanud. Tema loogika ja järjekindlus on tapvalt halastamatud-tema kartmatus kõigub hullumeelsuse piiril. Tema omapärane ja kartmatu filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis. Spinoza Tractatus theologico-politicus (teoloogilis-poliitiline traktaat) ilmus aastal 1670 ja äratas otsekohe tohutut tähelepanu. Spinoza eesmärgiks oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid usku õigesti mõista
2 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton (vt. joonis 1.) sündis 4. jaanuaril 1643. aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsembril 1642) Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (4) Isaac Newtoni sünd enneaegsena, sai talle probleemiks terveks eluks: tema füüsiline ja vaimne tervis oli nõrgestatud. Esialgu ei arvatudki, et ta elama võib jääda. Tema suuruse kohta öeldi lausa, et ta võiks ära mahtuda ,,veerandpotti". Tema isa suri kolm kuud enne Isaaci sündi. Kui Isaac oli kolmeaastane, abiellus tema ema jõuka vanema kirikuõpetajaga teisest külast ning läks sinna ka elama, jättes oma 3-aastase poja vanaema juurde maha. Pärast
segaverelised lapsedki. (4) 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD 4.1 Isaac Newton Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, 5 astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Tema formuleeritud mehaanika
1.Platoni-ontoloogia. Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma
väga vastuoluline · Sõnum inimese väärtus kaob masinate ajastul. Võõras ja tehislik maailm teeb inimese õnnetuks. · Näidend ,,Sinilind" sinilind kui unistuste täitumine · Näidend ,,Pimedad" J.D. Salinger (1919-2010) · Sündis juudi-iiri perekonnas New Yorkis · Varasest east huvi idamaade filosoofia vastu · Kirjutanud väga vähe. Populaarseks sai 1951 ,,Kuristik rukkis" · Peetakse ühiskonnakriitikuks, filosoofiks, religioosseks autoriks. · Köidab saladuslikkusega, vihjetega · Teoste mõistmisel abiks idamaade filosoofia, loogika pole tähtis. · Tegelased on noored, lapsed või väga tundlikud indiviidid nemad tajuvad maailma erksalt · Arvab, et kuulsus hävitab autori · ,,Kõik me teame, kuidas kõlab kahe käe plaks, aga kuidas kõlab ühe käe plaks.." · ,,Parim päev banaanikala püügiks" tuntuim novell Estertism
SISUKORD Sissejuhatus Antud referaadis käsitlen kuulsa Prantsuse filosoofi, teoloogi ja loogiku Pierre Abélard´i elulugu. Referaadi eesmärgiks on edasi anda filosoofi elukäike, lühidalt rääkida tema armuloost Héloïse'iga ja tema õpetustest ning filosoofiast. Pierre Abélard on eelkõige tuntud oma universaalprobleemide lahenduse ja dialektika kasutamise poolest. Samuti on ta tuntud oma luule ning armuafääri poolest Héloïse'iga. ,,Chambers Biographical Dictionary-s" on teda kirjeldatud, kui 12. sajandi kõige teravamat mõtlejat ja julgeimat teoloogi. Palju infot võib tänapäeval tema kohta leida tänu säilinud kirjutistele, sealhulgas näiteks autobiograafia Historia calamitatum'ile (,,Minu õnnetuste ajalugu.") Pierre Abélard Varasem elu Pierre Abélard, tegeliku nimega ,,Pierre le Pallet", sündis 1079. aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsus...
Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea, kuidas nad iseennast kutsusid. Aristoteles on nimetanud neid füüsikuteks, kes proovivad mõista ,,physist" ehk olevat tervikut. Thales Thales on pärit Mileetose polisest (Vana-Kreeka linnriik), mis asub Väike-Aasia rannikul, mida nimetatakse ka Jooniaks. Ta sündis ligikaudu 624 aastal e.Kr ja suri ca. aastal 546 e.Kr. Thalest peetakse esimeseks filosoofiks ja ka teadlaseks. Ta oli esimene, kes püüdis füüsilist maailma seletada ratsionaalset, mitte nagu varem. Varem seletati maailma mütoloogiliselt. Thales lõi Thalese teoreemi, mille kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk. Tänu sellele, et ta on pärit Mileetosest kuulub ta ühte filosoofia koolkonda nimega Mileetose koolkond. Mileetos olevat olnud kaubalinn, kus oli palju orje ja pidevalt käis kähmlus rikaste ja vaeste vahel.
ainult jumalale kohane; tema on ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, "Filosoof olemine ei tähenda mitte ainult vastandas end sofistidele, kes pidasid keeruliselt mõtlemist või oma koolkonna end tarkadeks. asutamist, vaid ka tarkuse armastamist Esimeseks filosoofiks peetakse sageli sedavõrd, et elatakse kogu oma elu tarkuse reeglite järgi: lihtsuses, sõltumatuses, Thalest (6. saj. e.m.a) suuremeelsuses ja usalduses."
Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, kes astus tagasi. Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus- paavst, Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Aurelius- . Teda on nimetatud filosoofiks keisritroonil. Attila- li hunnide hõimuliidu juht Odoaker- li germaani väepealik ja Itaalia kuningas Justinianus I- Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Faalanks algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga.
arvates ei ole surm hirmus, vaid hirmus on arusaam, et surm on hirmus. „Arenematu inimene süüdistab oma hädades teisi, arengut alustav iseennast, tõeliselt arenenu ei iseennast ega teisi.“ Kord loengult tulles olevat Zenon komistanud ja endal sõrmeluu murdnud. Zenon koputas vastu maad ja ütles: “Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda.” Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. 2. Ratsionalism. Rene Descartese elu ja filosoofia 1596-1650 Teda peetakse sageli uusaja esimeseks filosoofiks. Sel ajal arvati, et teadmised on olulised, seega filosoofia keskendus sellele, mis on teadmine ja millised teadmised on olulised. Ta sünnib Prantsusmaal, saab jesuiitide koolis hea hariduse. Sealt tekib tal austus jesuiitide vastu, kuid põlgus distsipliini vastu. Kolib Hollandisse. Teda peetakse laisaks filosoofiks, kirjutab matemaatikat ja filosoofiat. Tema teosed on „Arutlus meetodist“ ja „Mõtisklus esimesest filosoofiast“. Ta kutsuti 40ndate lõpus Rootsi
Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Levik ja suunad Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis, Kambodzas, Laoses, Vietnamis, Malaisias, Birmas, Tais ja Sri Lankal. Budism on 350 miljoni toetajaga maailmas suuruselt neljas religioon, jäädes pooldajate arvu poolest maha vaid kristlusest, islamist ja hinduismist
Katherine sai aru, et David oli oma teadmistelt küpsenud ebatavaliselt varajaselt ning, kui Davidi vanem vend John Edinburghi ülikooli siirdus, siis läks sinna ka kaheteistkümne aastane David. Ta õppis ajalugu, kirjandust, tolleaegset ja antiikfilosoofiat, matemaatikat ja kaasaaegset füüsikat. Hume'i perekond arvas, et talle sobib õigusteaduses karjääri teha, aga tema eelistas lugeda klassikuid nagu Cicero. Ta eesmärgiks oli saada õpetlaseks ja filosoofiks ning seepärast seadis endale karmid nõuded. Ta luges erinevaid filosoofilisi teoseid ja arutles nende üle kolm aastat, kuni ta enda arvates oli leidnud sügavama mõtte oma filosoofias. Tema filosoofilise nägemuse intensiivne arendamine muutis ta ühiskonna suhtes isoleerituks ning viis ta psühholoogilisse kriisi. Et seda parandada läks ta tööle Bristolisse, kus ta müüs imporditud suhkrut. Kriis ületatud kolis ta Prantsusmaale La Fleche'i külla, mis on kuulus oma jesuiitide
oli diferentsiaalne arusaam liikumisest. Ta oli matemaatik selle sõna uues tähenduses, ta kujundas matemaatikast maailmapildi alust. Võib öelda, et tema ladina keeles kirjutatud peateose pealkiri ''Philosophiae naturalis principia mathematica'', millest on eespool korduvalt juttu olnud, peegeldab täpselt iga sõna tema loomingu põhijoont. Filosoofia tugineb teadussaavutustele ja tõstab nad üldise olemisõpetuse tasemele. Just selles mõttes võib Newtonit nimetada filosoofiks ja rääkida tema filosoofiast. Newton on esitanud üpris tähendusrikka mõtte, et ta sarnaneb lapsega, kes korjab ookeani kaldal siledaid kive ja ilusaid teokarpe. Ookeani lõputu sügavuse, olemise lõputu keerukuse intuitiivne taju on seotud selle üldistuse sügavuse ja haardega, mille on heitnud kaldale ajastu ja mille ta on teinud tajutavaks. Toodud võrdlus võib olla kogu Newtoni loomingu motoks. 10
Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise aga on üldmõiste inimestevahelise suhtlemise kohta. Neid eri liike ning Aristoteles jagab neid põhjuse ja seisundi järgi.
Üksteise järel kõrvaldas Stalin parteis ja riigis nii tegeliku, näilise kui ka võimaliku opositsiooni. Ainuvõim ja isikukultus 1930. aastatel muutus Stalini ülistamine "geniaalse juhina", "Suure Stalinina" jne nii püsivaks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. Stalini isikukultus kestis kuni tema surmani. Teda peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. Nii näiteks väideti, et tema teos "Marksism ja keeleteaduse küsimused" on muutnud kõigi teaduste suunda. Stalini järgi nimetati nii laevu ja asutusi kui ka terveid linnu (Stalingrad, Stalinabad) ja haldusüksusi (Stalingradi oblast). Tema nime kandsid nii riiklikud kui rahvusvahelised preemiad, näiteks Rahvusvaheline Stalini rahupreemia. Välispoliitika
Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad
Nii leitakse üles eksitav meie väljendustes ja heidetakse see kõrvale. Siit areneb eesmärk luua ideaalne täiuslikult selge keel. See eesmärk kujuneb filosoofia, eriti nn. Wieni ringi põhiliseks teemaks. Hiljem areneb välja normaalse keele filosoofia ("ordinary language philosophy"): selle objektiks kujuneb keel, selle tegelikult kasutatavas vormis. Mõlema keele filosoofia suuna jaoks on kõige tähtsamaks filosoofiks WITTGENSTEIN. 13. Postpositivism K. Popper ja Th. Kuhn Postpositivism on positivismi eitav teadusfilosoofia. Postpositivistid jagunevad internalistideks ja eksternalistideks. Internalistid toetuvad teadmiste immanentsetele e. olemuslikele seadustele. Eksternalistid uurivad, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Th.Kuhn ongi selle suuna tuntuim esindaja. Ta sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele
Tuleb siiski tõdeda, et makjavellism kui nähtus eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat. Juba Cicero ja Tacitus väitsid, et ühiskonna heaolu (utilitas rei publicae) nimel on moraaliseaduste rikkumine lubatav. (Tomson, 2000-2011) Machiavelli 16. sajandi alguses kirja pandud ideed on leidnud kinnitust läbi ajaloo tähtsamate sündmuste ning on ülimalt hinnatud ka tänapäeva poliitikas. Machiavellit võib lugeda erakordseks filosoofiks, kes on andnud nii uue suuna uusaja riigiteooriale, kui ka suutnud läbi oma reaalse poliitikakäsitluse väga täpselt välja tuua omadused, mis on vajalikud kõigile valitsejatele edu saavutamiseks. Viited Tomson, T. (2000-2011). Niccolò Machiavelli Il Principe, Saatesõna. Retrieved from http://www.hot.ee/maclap/principe/saatex.html
3. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal? Iseloomusta võrdlevalt lane- ja idakristluse poliitilisi tagamaid ja mõju kultuurile. Idakristlus: kirik muutus iseseisvamaks, kuid nõrgemaks. Muutus rohkem, kui idakirik. Ladina keel. Läänekristlus: kirik on väga tihedalt riigivõimuga seotud ning on muutunud tähtsamaks ja tugevamaks. 4. Lõpeta laused. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimesteks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust, kelle õpetus on sillaks Kreeka-Rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Kirik legaliseeriti 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours (Prantsusmaa) ja St Gallen (Sveits). 5. Kes oli Gregorius I ja kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega 7.-8. sajandil? Gregorius I oli paavst, kes võttis kasutusele uue liturgia
ajaloohuviga. Seal kirjutas ta oma populaarseid teoseid Inglismaa ajaloost. (Fieser, 2018)Aastaid hiljem elas Hume Pariisis, töötades saadiku sekretärina, kus ta puutus kokku teiste kuulsate 2 filosoofidega. Edinburgi naastes ehitas Hume sinna maja, käis läbi noorema seltskonnaga ja peaaegu kihlus ühe noore naisega. Hume vaadetele pöörati palju tähelepanu ja teda peeti koguni üheks tähtsamaks inglise keeles kirjutanud filosoofiks. (Filosoofiaveeb, 2018) Hume skeptilisusel oli mitu väljundit. Ta väitis, et kogemused on tajumised ja pole alust väita, et neid tekitavad füüsilised kehad. Hume väitis, et me kogeme ainult tajumusi, mitte neid objekte, mis tajumused esile kutsuvad. Hume väitis ka seda, et tajumiseks on vaja mõtlemist ja mõistust ja selle tõttu me ka arvame, et lauale asetatud taldrik on ikka veel laual, kui me toast lahkume, kuid me ei pruugi seda näha
paugud ning punased kadusid. Sellised olid esimese rindepäeva sündmused. Järgmine päev liiguti edasi Rake külasse. Rakke külas mindi Sangla mõisa. Seal oli toimunud päris suur rüüstamistöö. Poisid vaatasid veel üle, mis võtta annab. Lõpuks seati ennast sisse mõisa raamatukokku. Sooja saamiseks hakkasid poisid raamatuid põletama. Martinson istus raamatute keskel ja korjas raamatuid endale. Martinson tahtis saada tähtsaks teadusmeheks, filosoofiks kes mõtleb sügavaid ja suuri mõtteid. Ahas endale raamatuid korja ei hakanud. Ahas jättis Martinsoni sinnapaika ja kõndis edasi talle tuli vastu Miljan kellel oli kaks seajalga käes. Varsti aeti mehed juba magama. Seegi kord ei saanud Ahas magada. Öö lähenedes kuuldi äkki püssipauke, mis lähenesid. Kõik ärkasid ja olid valmis kaitseks aga punaseid ei tulnud. See oli roodu kokk, kes oli valvetõkkele süüa käinud viimas. Kiruti kohutavalt ja heideti uuesti magama. Nüüd
paugud ning punased kadusid. Sellised olid esimese rindepäeva sündmused. Järgmine päev liiguti edasi Rake külasse. Rakke külas mindi Sangla mõisa. Seal oli toimunud päris suur rüüstamistöö. Poisid vaatasid veel üle, mis võtta annab. Lõpuks seati ennast sisse mõisa raamatukokku. Sooja saamiseks hakkasid poisid raamatuid põletama. Martinson istus raamatute keskel ja korjas raamatuid endale. Martinson tahtis saada tähtsaks teadusmeheks, filosoofiks kes mõtleb sügavaid ja suuri mõtteid. Ahas endale raamatuid korja ei hakanud. Ahas jättis Martinsoni sinnapaika ja kõndis edasi talle tuli vastu Miljan kellel oli kaks seajalga käes. Varsti aeti mehed juba magama. Seegi kord ei saanud Ahas magada. Öö lähenedes kuuldi äkki püssipauke, mis lähenesid. Kõik ärkasid ja olid valmis kaitseks aga punaseid ei tulnud. See oli roodu kokk, kes oli valvetõkkele süüa käinud viimas. Kiruti kohutavalt ja heideti uuesti magama. Nüüd
Thales Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat--Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Thales oli Mileetose kodanik, Examyese ja Kleobuline poeg, kes pärines Boiootia kadmeialastest. Herodotos ütleb, et Thales oli foiniikia
See sarnasus oli hõlmatav funktsionalismi mõiste all. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakuid, mis meenutas vormikuube, kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele. Soov oma naiselikkust rõhutada oli nii suur, et kasutusele võeti jälle korsett. Sõjajärgsete aastakümnete üheks kõige mõjukamaks filosoofiks kujunes prantslane Jean-Paul Sartre. Ta omandas lausa prohveti maine, tema sõnu kuulati nagu ilmutust. Sartre vihkas kirglikult kodanlikku ühiskonda ja Ameerika Ühendriike, kuulutas eksistentsialismi, mis sai nüüd tõeliseks moefilofoofiaks, ja õigustas kõike mida tehti NSV Liidus, k.a. stalinlikud massirepressioonid. Selline filosoofia oli suure konventsioonide ja müütide purustamise ajastu alguseks. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid
*Aatrium (141) Rooma elamu võimukandja Vana-Roomas ja keskaja pearuum; sammaskäiguga ümbritsetud Euroopas siseõu *Leegion (143) - väeüksus Vana-Roomas Ptk IX-XI *Presbüter (151) koguduse vanem või *Io ( (163) vanakreeka jõejumal juhatuse liige *Thales (163) mees, keda peetakse *Etleja (157) deklamaator, ilulugeja, esimeseks filosoofiks ja teadlaseks sõnakunstnik *Herakleitos (163) vanakreeka filosoof *Gasell(160) antiloop *Platon (163) vanakreeka filosoof *Styx (163) vanakreeka allmaailma piirik olev Vihkamise jõgi Ptk XII-XIV *Baiae (166) - *Pjedestaal (179) - (kuju) alus; *Ekstsess (166) - (lubatud) piiridest autasustamispoodium üleminek, liialdus, vahejuhtum *Hüdra (185) -
ANTIIKFILOSOOFIA §1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia?
liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. 1.3 Filosoofiline pärand Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Pigem on Platonile omistatav üks mõtlemise viis kui selle üheselt määratletud sisu. Seda mõtlemise viisi võib määratleda tagantjärgi metafüüsilisena, kindlasti on õige viidata Platoni filosoofiale kui mõtlemise tavale, mis paneb aluse platonismile. 1.4 Õpetus riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses
oma liidripositsiooni. Avalik imidž: Gaddafi võimustiil ei olnud mitte ainult repressiivne, vaid ekstsentriline. Gaddafi maine ulatub populaarsest revolutsioonist kuni rahvusvahelise kõrvaleheitmiseni. Kuigi Gaddafil oli negatiivne maine Läänes, nähti Aafrikas teda kui kangelast. Nelson Mandela, kelle Apartheidi Vastast Liikumist Gaddafi toetas, nimetas oma lapselapse Gaddafi järgi ning aitas tal saavutada Lääne tunnustuse 90ndatel. Gaddafi ise pidas end intellektuaaliks ja filosoofiks. Tema varasemad abilised on öelnud, et Gaddafil oli kinnisidee oma välimuse suhtes. Ta andis oma personalile kingitusteks enda pildiga kuldkellasid. 2011.a teatas üks Brasiilia ilukirurg, et Gaddafi oli tema patsient alates aastast 1995, et vältida vananemist Liibüa rahva ees. Ta on tuntud ka oma suursuguste riiete poolest, ta vahetas riideid mitu korda päevas. Nagu üks tema põetajatest on öelnud: „Talle meeldis, kui teda ümbritsesid ilusad asjad ja inimesed“
Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, ameeriklastel valmis veidi võimsam arvuti Eniac. Arvutirevolutsioon oli alanud. Teine suursaavutus oli 1953 a. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine. Kirjandus. Üheks kõige võimsamaks filosoofiks kujunes J-P Sartre, kelle 1945 aastal peetud avalik loeng eksistentsialismist tekitas sensatsiooni. Sartre omandas justkui prohveti maine. Vihkas USA kodanlikku ühiskonda, kiitis NSVL'i kõiki tegusid. Georg Orwell - ,,Loomade farm", ,,1984". 1948 aastal ilmus Ameerikas teaduslik teos, kus käsitleti avameelselt paljusid seni sündsusetuks peetud teemasid ja mida selle autori A. Kinsey järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks".
inimesi. Just seetõttu ongi riigi rähtsamait ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Selle kasvatamise üks osa on aga ka kunsti tsenseerimine, kuna see mõjutab otseselt inimesi. Kunst tekitab näivust ja püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest väga kaugel. Kunsti tsenseerimise all peab Platon silmas eelkõige eepilise luule teoste muutmist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks ja õpetlikumaks. Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Sellega seoses võib pidada Platonit ka olemusfilosoofia või essentsialismi alustajaks. Platoni käe alt kasvas välja ka teine vanakreeka filosoof Aristoteles, kes elas aastatel 348 eKr kuni 322 eKr ning kes oli omakorda Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli Platoni kõrval ühtlasi mõjukaim lääne filosoof
mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste psühholoogilise allikana, vaid ka teadmiste proovikivina. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. David Hume'i skeptitsism David Hume oli Soti filosoof, ajaloolane ja esseist. Ka peetakse teda kõige olulisemaks inglise keeles kirjutanud filosoofiks ja viimaseks kolmest suurest briti empiirikust. Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks, kuigi see sõna tähistab ka lihtsalt kahtlejat inimest, kellele on omane skepsis. Skeptitsism on positsioon, mille kohaselt otsustuse tõesus ei ole tunnetatav. Skeptitsism tuleneb
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse
· Kord olevat D. rääkinud tähtsatest ja õilsatest asjadest, kuid keegi ei kuulanud. Hakkas siis linnu kombel siristama ja rahvas jooksis tema ümber kokku vaatama. D: `` mingi jama pärast jooksete kokku, aga tõsisele jutule tähelepanu ei pööra `` · ``Miks inimesed annavad oma raha kerjustele, aga filosoofidele mitte? `` D.: ``selle - pärast, et nad teavad: lombakaks või pimedaks nad võivad veel saada, aga filosoofiks ei iial `` · ``Paljud naeravad su üle `` D. ``aga nende üle naeravad võib olla eeslid, kuid mis loeb neile eeslite arvamus; nii ka mina- mis loeb mulle nende arvamus `` · Kord nähes poisikest allikal peoga vett joomas, viskas D. katki oma kruusi, öeldes : `` poiss ületas mind lihtsuses `` · D: ``Nii nagu teenijad on orjuses oma isandate käes, on inimene orjuses oma tahtmiste käes `` Epikuros (341- 270 e.Kr) ja epikuurlased
Pärimuse järgi oli Euripidesel kolm poega, kellest üks olevat lavastanud isa teoseid ning teine olnud näitleja. Euripides oli eluhoiakult mõtlik kõrvaltvaataja, eraklik filosoof, kes hoidus omaette ega osalenud ühiskondlikus elus. Tal oli hea haridus ja suur isiklik raamatukogu (seda peeti üheks Ateena täiuslikumaks erakoguks), kus ta pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule loomingule. Kuna Euripides arutleb tragöödiais uute teooriate üle, on teda nimetatud ka filosoofiks näitelaval. Esialgu tema dramaturgilisi uuendusi pilgati, hindama hakati Euripidese loodut alles pärast tema surma sellest annab tunnistust tema säilinud teoste hulk. EURIPIDESE DRAAMAUUENDUSED Euripides võttis kasutusele proloogi ja deus ex machina; vähendas koori tähtsust ning suurendas muusikaliste elementide osa näitemängus, loobus kõrgest stiilist ja kasutas lihtsamat keelt. Tõi lavale selliseid müüdiversioone, mis üllatasid pealtvaatajaid
Ühishuve tagamine vs fraktsioonid. Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta. Tocqueville: enamuse türannia. 7 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideal (monarhia või aristokraatia). Filosoofid omavad tõelist teadmist, näevad asjade olemust, teised näevad varje. Kas filosoofid haaravad võimu või kunn hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadustest->demagoogid haaravad võimu, loovad türannia. Aristoteles: Üks valitseja: monarhia(hea ja õiglane, töötab ühistes huvides). Türannia(halb monarhia kõrvalekalle, ebaõiglane ja valitseja huvides) Vähesed valitsejad: Aristokraatia (hea). Oligarhia (halb) Paljud: Politea(hea), Demokraatia(halb) 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kunn on Jumala poolt saadetud, võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees,
mingisugust teooriat. Loomulikult on filosoofil tänu oma algteadmistele nii vahendeid kui ka võimeid analüütiliseks mõtlemiseks, kuid ta ei hakka seda tausta esile tooma. Teooriast poleks mingit kasu. Seda suunda esitab näiteks Nicholas Rescheri teos Unpopular Essays on Technological Progress (Rescher 1980). Minu kolmas näide juhib meie tähelepanu Urpo Harva teosele Hyvä ja paha, praktisen etiikan ongelmina (Harva 1978). Harva osutub kaasaegseks filosoofiks, kahjuks aga annab ta samas juhtumisi eksitava kujutuse praktilisest eetikast: ta väldib seisukohavõttu enda esitatud probleemide suhtes; seega jätab ta kõrvale just need asjad, mis moodustavad praktilise eetika tuuma ja mis aitavad motiveerida selle uurimist muutuvas maailmas. Tundub kuidagi kummaline, kui eluliselt tähtsaid moraalikonflikte üksnes tutvustatakse köitvalt ja arukalt, keeldudes samas võtmast nende suhtes seisukohta. Selgitan hiljem oma sellist nägemust.
Ka Sokratese viimased hetked vanglas enne surmaotsuse täideviimist on vägagi kõnekas draama. Platon on selle talletanud- ilmselt silmatorkavalt idealiseeritud vormis- dialoogis Phaidon, mis on üks kreeka kirjanduse loetavamaid teoseid. See kirjanduslikult viimistletud suurejooneline tekst pitseerib Sokratese müüdi lõplikult. Kohtame Sokratest enne tema kahtlemata ebaõiglast surma targa, rahuliku ja kaalutlevana, ilma mingi meelekibeduse või märterlikkuseta. Filosoof jääb filosoofiks ka surma väravate ees ja samuti teiselpool läve. Kui hulk Sokratese sõpru saabub vanglasse, kus ,,teenrid olid just eemaldamas Sokrateselt ahelaid ja 8 teatamas, et ta peab surema selsamal päeval", võtab Sokrates üles teema surmast: ,,Ja mis sobikski paremini, kui et see, kes on lahkumas teele, jutustab ja uurib, millised kujutlused meil sellest on. Mida muudki siin teha kuni päikese loojaminekuni
Kreeka filosoofia põhiküsimused: Kuidas maailma on tekkinud? Kuidas inimene peab käituma? Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: elas Thales (saj) - 6.saj 1.pool. Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Uskus, et kõik sai alguse veest matemaatik, astronoom osakas päikese varjutust ennustada. elas Sokrates (saj) - 5.saj 2.pool. Seisukohad ja õpetusviis: Pööras põhitähelepanu, kuidas inimene oma eluskäituma peab.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
