Elu on alati ime Elu on sõna, mille tähendust on raske seletada. Sajandite vältel on filosoofid ja teadlased püüdnud leida seda jõudu või ainet, mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praegste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on alati ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Konkreetselt inimese elust rääkides võib öelda, et selle tekkimiseks on vaja kahte
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ...
jäädes. Ja kes neid maha surub? Kuningad? Ei! Nende kaaskodanikud!" (1796) Milleks sellised seosed? "Õilsad igast rahvast! Teie, kes te olete tõelised inimesed: tõstke oma hääl ühes minuga! Ärge otsige enam kaastundeobjekte ookeani vastaskaldalt! Vaatkem, siinsamas Euroopas on meie naaberrahvad, kes on omal maal õnnetumad kui aafriklased, keda ahnuses Ameerikasse veetakse. Niisiis, filosoofid, inimsõbrad! Ühinege ütlemaks ka Euroopa türannidele, et nende teguviis on jälestusväärne!" (1796) Lätlaste olukord 12. sajandil Lätlased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: metsikud, paganlikud Merkeli ajalookäsitlus: teel kõrgtsivilisatsiooni Sakslased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: kultuuritoojad, kristianiseerijad, tsiviliseerijad
Sõjaliste oskuste omandamine oli väga tähtis, sest iga mees pidi ükskord oma riigi eest ju välja astuma. Suursugustesperedespüüti noormeestest kasvatada avalikuseelu tegelasi ja selleks pidid nad õppima kreeka keelt, ladina keelt ja kultuuri. Roomas olid olemas ka koolid, kus õpetati kirjandust, kirjutamis, lugemist, filosoofiat ja ka kõnekunsti, sest iga roomlane kes tahtis kõrgele välja jõuda pidi oskama rahva ees kõneleda. Õpetajateks olid roomas samuti Kreeka filosoofid ja mõttetargad kes õpetasid välja roomlasi, samas käisid osad roomlased õppimas isegi Kreekas. Ka riietus oli nii Roomas kui ka Kreekas väliselt sarnane. Kreeklaste riietuseks oli üle keha visatud üks või kaks riidetükki, mis kinnitati õlgadel ning seda nimetati kitooniks. Roomlased kandsid samuti selliseid langevaid riidetükke, kuid neil olid need pidulikumad ning nende nimetuseks oli tooga. Tooga all kanti roomas ka tuunikat. Kõrgematel tegelasel nagu näiteks
tunne piiratust või puudust, enne kui ta on sellest üle ja ühtlasi selle taga" "Mis on mõistuslik, see on tegelik, ja mis on tegelik, see on mõistuslik" Kasutatud kirjandus Filosoofia lugu, Bryan Magee: Varrak, Tallinn 2000, lk 158- 163 Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen: Avita, Tallinn 2002, lk 221- 258 Filosoofia leksikon. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 103- 104 50 klassikut. Filosoofid, Edmund Jacoby: TEA, Tallinn 2003, lk 190- 197
ennast küllaltki hästi tundvat, tean, et parema meelega veedaksin kõik oma elupäevad õndsas täiuslikkuses. Ma olen arg ning vahest isegi mugav nagu enamus meist. Just nende kahe omaduse taga kogu inimkond kinni ongi. Lihtsam on püsida seal, kus juba aastaid on oldud, milleks muutuda. Aina vähem on inimesi, kes oskaks avaldada arvamust mõõnel filosoofilisel teemal. Kõik viimased kuulsamad filosoofid pärinevad ju eelmisest sajandist. Järelikult on ,,puust ette ja punaseks" olnud õppemetoodika juba liiga mitukümend aastat. Filosoofiline lähenemine elule on asendunud reaalsega. ,,Mõtlema hakata tähendab oma jalgealust õõnestama hakata", tõi näitena ka Camus. Ju see tänapäeva inimesed mõtlemisest ja mõtisklemisest eemale peletabki.
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupäras...
Ideaalses riigis, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. 6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks?
Neitsi Maarja taevaminek Tizian · Ingel toob sõnumi (palmioksaga ingel) · 3 päeva pärast surma viidi taevasse (katoliku kirik kuulutas 1950 selle tõeseks) Püha Katariina Aleksandriast Raffael · Märter, keda piinati rattal · Pärit Egiptuse üliku perest · Sai hea hariduse, tark · Neiuna andis tõotuse olla Kristuse pruut · Rooma keiser Maxentius tahtis kosida teda · Pööras filosoofid ristiusku · Ratas, mõõk, raamat, sõrmus Püha Cecilia Detail altarimaalist · Muusikute kaitsepühak · Abiellus paganast roomlasega, pööras selle ristiusku · Roomas kristlaste tagakiusamine · 16. sajandini kasutusel olnud kantav orel · Muusikariistad, liiliad, ingel, auruvann Püha Lucia Fr.de Zurbaran · Märter, kes sunnite bordelli minema · Sitsiilia saarelt pärit
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia ...
Sellest tulenevalt aga võivad sattuda kõikide õigused ja vabadused kriitika alla, kellele indiviidile need on vähegi vastuvõetamatud. Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid nimetatakse poliitiliseks vabaduseks. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus võib olla sekundaarne teisele või vastupidi tema jaoks lausa vajalik ellujäämiseks. Isaiah Berlin sõnastas selle nii, et poliitilisest vabadusest jääbki puudu vaid sellel inimesel, kelle huvisid ja eesmärke piiravad teised inimesed.
Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Valgustusaeg Kant · Teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest · Välised olud ja sisemsed olud · Inimese mõistuslikul tunnetusvõimel on selged piirid Romantism · Uued märksõnad olid tunne ja fantaasia, elamus ja igatsus · Romantismiajastu filosoofid käsitasid maailmavaimu kui mina, kes rohkem või vähem unenäotaolises seisundis loob maailmas asju Hegel · Igasugune tunnetus on inimlik tunnetus Marx · Materiaalsed muutused on otsustavad · Kommunistliku manifesti Darwin · Inimene on pika bioloogilise arengu tulemus · Kõik imetajad on omavahel kaugelt sugulased · Loodus võib luua täiesti uusi taime ja loomariike Freud · Psühhoanalüüs · Kõik unenäod
See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kangelane. Tema kand oli haavatav koht. Kangelased olid surelikud. 5. Filosoofia põhisuunad Loogika Eetika Esteetika Poliitika Metafüüsika Kuulsaimad Kreeka filosoofid kuulusid koolkonda. Sofistid õpetasid kõnekunsti ja oskust vaielda. 6. kirjandusezanrid eksisteerisid peaaegu kõik uusaja kirjanduszanrid. Arhailine ajajärk Atikaline Hellenismi Rooma ajajärk Kreeta müüdid kajastavad kreeka hõimude käekäiku. Tegelasteks surematud jumalad ja heerosed. Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7
Archimedes kuulus füüsik ja leiutaja, avastas seaduse kehade veeväljasurvest Ptolemaios koostas maailmakaardi, tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni 9. Iseloomusta mõne lausega Platoni, Sokratese ja Aristotelese vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda. Aristoteles tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu
Londoni Kuninglik Selts asutati Londonis 1660. aastal See teadusühing on üks vanimaid teadusühinguid maailmas. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Robert Hooke, Christopher Wren, William Petty, Korgitamme rakud Robert Boyle jt teadlased ja ja mimoosilehed mikroskoobi all. filosoofid. Illustratsioon Robert Hooke'i 1662 anti Seltsile kuningliku raamatust põhikirjaga kirjastamisõigus. Üks "Micrographia" esimesi raamatuid mis avaldati oli (1665). Robert Hooke'i "Micrographia". Hooke'i saavutused Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, füüsikas, mehaanikas, mikroskoopias, paleontoloogias ja arhitektuuris. Ta vaidles Isaac Newtoniga valguse olemusest ja
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave
Platon ise püüdis Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid läbi - nagu ka kõik hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti kunagi olema. Platon (sündinud 429. või 428. e. m. a.) esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. (See väide vajab muidugi õigustust.) Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid
gümnaasiumidest, asudes teineteisest lahus, hiljem aga ühinesid. Palestra kujunes iga gümnaasiumi lahutamatuks osaks. Varasemal ajajärgul lepiti lihtsamate baasidega: väiksemad väljakud, väikesed ehitused (siseruumid). Aja jooksul need aga täiustused ja juba V sajandil e.m.a. olid need arhitektuuriliselt täiuslikud. Neis baasides olid ette nähtud ka eri kohad vaimse kasvatuse andmiseks, kus tuntud filosoofid ja oraatorid pidasid oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 6 GÜMNAASIUM Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis, mille juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu).
oma mõtteid, tundeid ja tõekspidamisi. · Spordivõistluste võitjale loodi ka laule, mida kandsid ette koorid võistluspaigas või koju saabumisel. · Teater sai alguse dionysuse pidustustelt. Zanriteks olid tragöödia ja komöödia. · Tragöödia oli tõsine ja lõppes tegelase surmaga. · Komöödiad olid lõbusa sisuga ja said ainet poliitikast. Filosoofia ja teadus. · Religioosse maailmavaate kõrvalt tekkis mõistusele tuginev vaade. · Esimesed filosoofid püüdsid selgitada millest maailm on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. · Kreeka tuntuimad filosoofid olid Thales, Demokritos, sofistid, Sokrates, Platon, Aristoteles. · Matemaatikas püüti sõnastada teoreeme. Matemaatikat edendas Pythagoras kelle arvates põhines maailm arvulistel suhetel. · Meditsiinis arvas Hippokrates et inimese haiguse põhjused on looduslikud, mitte jumalikud
Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaazis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris. Neid loetakse Houdoni parimateks töödeks. Kunstnik on osanud väga täpselt kujutada vana mehe välimust, tema kortsulist nägu, kondiseid ja kuivetunud käsi, riideid. Aga samas on ta pilk terane ja läbitungiv. Houdon valmistas ka mitu Voltaire'i büsti.. .8 Voltaire oli kaastundlik, kuid vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale. Selle eest kannatas ta jälitamiste all, teda koheldi korduvalt jõhkralt, ta heideti vanglasse ning saadeti maapakku. Koostöös ühtaegu nii sõbra kui vaenlase Rousseau'ga andis ta tõuke Prantsuse revolutsiooniks ning pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest. Samuti oli ta ebatavaline
3.Riik: ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda (sest see polnud tema arvates hüvelik, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud) PLATON- 1. ideedeõpetus- midagi on meeltega tajutav ja midagi mitte. Kõikidel meelteorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused ideed. 2.kirg, mõistus ja tahe-need 3.asja 3. riik peaks põhinema hüvel ja filosoofid peaksid riiki juhtima (3 ühiskonnakihti filosoofid, sõdurid, töö inimesed kõik annavad üksteisele midagi) ARISTOTELES 1.olemasolevatest eeldustest järestise tuletamine 2.loomuomane riiklik ühiskonnaelu. Ta ei saa elada väljaspool riiki. Inimene- riiklik elusolend 3. Talle meeldisid keskmise jõukusega kodanikud. Hindas kõrgelt, riigikorda, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli välja kujunemata. Hellenism ja Aleksander Suur - lk 128-133, konspekt
Uue maatüki kasutuselevõtmisel sai määravaks maa suurus, mille jõudis uus harija läbi käia päikesetõusust loojanguni. Seega tähendab inimese suhtumine loodusesse keskajal iseenda leidmist välismaailmas. Ta näeb maailmakõiksuses neidsamu omadusi, mis on tal endal. Leides maailmas iseenda jätku, avastab ta samal ajal universumi endas. Inimese keha on maast, veri veest, hingamine õhust, soojus tulest. Loodus on Jumala looming ning personifitseeritud Natura on Jumala teener. XII saj. filosoofid räägivad juba vajadusest loodust uurida, sest loodust tunnetades leiab inimene iseenda koha selles ja läheneb selle tunnetuse kaudu jumaliku korra ja Jumala enda mõistmisele. Nende arutluste aluseks oli usk maailma ühtsusesse ning see, et Jumala poolt loodud maailmas kuulub keskne koht inimesele. Kui inimeses võib leida kõiki maailmakõiksuse põhijooni, võib ka loodust käsitada inimesekujulisena. XII saj. poeet Lille
Puhas mõistus ehk aprioorne teadmine Puhas mõistus Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed
kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest Õnn on selline asi, mis on või ei ole, vahepealset ei ole. Ainus tõeline hüve on nauding, vastand valu. Õnn seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast.
lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Nagu te juba teate, olid paljud kreeka filosoofid (Phytagoras, Platon, Aristoteles) skeptilised selles osas, mis puutus meie võimesse hankida sensoorsete kanalite kaudu tõeseid teadmisi. Usuti pigem, et sellist informatsiooni peab kas tõeste teadmiste otsingul vältima või kasutama seda ainult kui stardipositsiooni, teadmiste lähtepunkti. Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline
Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest, kuid kuulsaimad on Sokrates, Platon ja Aristoteles, kusjuures iga järgmine oli eelmise õpilane, edasiarendaja kui ka eitaja. Viimasest sai ühtlasi Aleksander Suure õpetaja. Sokratese tarkusi teame ainult tänu tema õpilastele, kes kõik kirja panid. Kõik ülejäänud filosoofid olid aga töökad ja proovisid leida vastuseid erinevatele küsimustele. Asjade ja olemise üle on pead varemgi murtud, kuid kreeklased viisid selle hoopis uuele tasemele leiutades abstrakse probleemi. Tänu sellele teab igaüks meist Pythagorase teoreemi. Maailmas, kus me praegu elame austatakse ja peetakse siiani väga lugu klassikalise Kreeka poliitikutest, filosoofidest, valitsejatest ja loovisikutest, kes selle aja meile nii meeldejäävaks on teinud
Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st.
Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud. Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile maa plaani, märkides sellele kõik asustatud territooriumi maad, mered ja jõed. Samuti konstrueerivad nad universumi mehhaanilise mudeli nagu Anaximandrose sfäärid, mida ta mõnede tunnistuste põhjal oli teinud. Andes endale sellisel kujul võimaluse maailma "näha",
rolli mängib selles ka aeg, koht, perekond, lähedased, ühiskond. Alati ei õnnestu oma ergonit realiseerida, kui selleks ümbritsevad tingimused seda takistavad, kuna me peame siis arvestama, et me ei läheks vastuollu teiste inimeste soovidega kui ka huvidega. Oma eesmärkide püstitamine, oma vajaduste sõnastamine ja soovide hindamine praktilise mõistuse abil on see toiming, mis teeb inimese selleks, kes ta on ja olla tahab, ütlevad mitmed kaasaegsed praktilised filosoofid (Taylor 1989; Steinfath 1998b; S. Wolf 1997). Meie elu mõte on tegelikult kordades suurem kui me teadlikult suudame oma eluea jooksul sellest aru saada. Kasutatud materjal: Mis vahet on õnnel ja heal elul? (2001). Kasutatud 04.12.16 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mis-vahet-on-onnel-ja-heal-elul?id=50878998 Margit Sutrop . HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. (2000) http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/files/ms_heaelu.pdf
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
Elu mõte Filosoofid on juba ammustest aegadest üritanud selgitada välja elu mõtet. Üks ja ainus küsimus on pannud liikuma väikese lumepalli kõrgel jäämäetipust, kasvades ainult suuremaks. Vastuseid on saadud seinast-seina, kuid seda ühte ja sobivat ei tundugi justkui olevat. Kuid milleks või kellele on vaja seda üldse teada? Elu võrreldakse lillega. Kasta ja hoolitse tema eest nii palju kui võimalik, kuid lõpuks, närtsib ta ikkagi ära. Vahepealse hetke ilu oskavad aga vähesed hinnata. Nõnda lastakse parimal ajal linnutiivul endast mööduda, ilma, et oleksime saanud sellest mingit naudingut. Seejärel tekib küsimus milleks ma elasin, kui tegelikkuses olin kogu see aeg surnud olnud? Kas igahommikuse ärkamisega ja õhtul silmade sulgemisega elu vaid piirduski? Vastust võibki pimeduses kobama jääda, seda leidmata. Äkki on meile kõigile kõrgemalt poolt antud misioon, mida teame vaid alateadvuses. Võib ol...
Ka Nõukogude ühiskonnas esines laste kehalist karistamist,arvatavasti kodus tunduvalt rohkem kui koolis.Kuid veel 1960-ndatel, usutavasti hiljemgi, tuli laste kehalist karistamist ette ka koolis.Lapseea iseärasuste ignoreerimist ja laste räiget ekspluateerimist hakati kritiseerima ning nende õigustele tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel.Laste õigusi tõstsid esile ja nende kaitset nõudsid kirjanikud, pediaatrid, psühholoogid, sotsioloogid, pedagoogid, filosoofid jpt.Alles 19.sajandi lõpus hakati laste füüsilist väärkohtlemist taunima.Laste õigusi kaitsvate seaduste ja konventsioonideni jõuti 20.sajandi teisel poolel.20.sajandi viimastel dekaadidel hoogustus oluliselt laste väärkohtlemise ennetamine.Kuigi laste väärkohtlemine on olnud igipõline, hakati seda sotsiaalseks probleemiks pidama ja teaduslike meetoditega uurima 20.sajandil. Füüsilise väärkohtlemise teaduslik uurimine
probleemide püstitamisele. Enam ei lahendata juba püstitatud probleeme ega alustata lahendustega otsast peale, vaid keskendutakse probleemi püstitamise tingimustele, viisidele ja vahenditele. Selline lähenemine probleemile tagab ka tema lahenduse õigsuse, kuna probleem on tegelikult lahendatud juba siis, kui ta on püstitatud. Lahenduste suhtes on tõesust ja väärust üsna hõlbus määratleda. Probleemide ja küsimuste püstitamise suhtes on seda palju raskem teha. Paljud filosoofid määratlevad seda selle kaudu, et asetavad õige või vale probleemi teisepoole lahendust ehk määratlevad probleemi selle kaudu, kas ta võib või ei või õigete lahendusteni viia. Bergson aga püüdleb ,,vale" seesmise määrangu poole ja ütleb oma lisareeglis: ,,Valesid probleeme on kahte sorti, "olematud probleemid", mida määratleb see, et juba nende liikmed ise kätkevad "rohkema" ja "vähema" ärasegamist; ning
· Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon. · Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormidel on väga erinev sisu ja väljendusvormid. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mingit mehaanilist summat. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast terviklikku moodustist. Õigusnormide süsteemi ühisus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete süsteemi ühtsusest. See ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad õigusnormid teatavaid suhteliselt iseseisvaid normide rühmi vastavalt reguleeritavate ühiskondlike suhete spetsiifikale
Kas sel ei olegi mingeid objektiivseid tunnuseid? Või on see nii endastmõistetav, et seda ei pea isegi põhjendama? Või äkki tõesti peabki see olema vaid tundeküsimus? Armastuse-suhe. Et sa kas armastad oma kodumaad või ei armasta. Nagu oma naist või meest. Ei ole ju vaja põhjendada, miks sa kedagi või midagi armastad, eks ole. Paraku on ka armastus filosoofiline küsimus, nagu ka näiteks elu mõte või Jumal või viimnepäev. Hea küll, võib ju ütelda. Las need filosoofid targutavad, mina armastan oma maad ja rahvast nii nagu ise tahan ja õigeks pean. Paraku ei ole ka see võimalik niisama lihtsalt. Mida see sinu maa ja rahva armastamine tegelikult tähendab? Mida või keda sa siis tegelikult armastad? Keegi ei armasta ju igat inimest oma rahva hulgast või igat kohta oma maal. Pealegi lisandub siia ju kohe juurde poliitika. Riik. Võim ja valitsejad. Kuidas sinu isamaa-armastus nendega seondub ja ühildub
mässu · Siis viidi ta taevast maale o Ta võis võtta ükskõik mistahes inimese/looma kuju, kaduda, lugeda mõtteid, liikuda hetkega o Mustakarvaline peletis, saba taga ja sarved peas, kabjad all ja nahkhiiretiivad seljal o Põrgu koosneb 9 ringist · Eelpõrgu - kristlased, kes polnud maa peal kuulekad kirikule · Esimene ring - antiikaja teadlased ja filosoofid, süü seisnes, et polnud ristitud. (Paganaid ei lastud taevasse) · Edasised ringid jaotusid süü suurusest · LÕPUS olid Luciferi enda kolmede lõugade vahel piinlavat ajaloo kolm suurimat reeturit - Juudas, Cassius ja Brutus · Kiriku propagandale oli kurat võimas ja autoriteetne olend. · Kuradi ja tema käsilaste "uurimisega" tegeleas - demonoloogia
Hiinas 2700 oli kasutusel kammertoon Hiina muusika teoorias : fa-keiser, sol-minister, la-rahvas, do-riigiasjad, re-riigi üldine olukord Arheloogiliselt väljakaevamistel on leitud vanade pillide tükke, millest on tehtud rekunstruktsioone. Instrumendid: Hesopetoonia päritoluga: Lauto, Lüüra Egiptuse päritoluga: Lüüra, Harf Ling-Lun meisterdas kammertooni Muusika instrumendid Hiina keelpillid: Er-hu, Pipa, San-xian, Shang, Dizi Vana-Kreeka Vana-Kreeka filosoofid on öelnud, et inimene kes muusikast lugu ei pea sellega pole kõik korras. Vana-Kreekas oli muusika oluline kõlbelise kasvatuse vahend. Antiik-Kreekas peeti muusikat jumalate kunstiks ja kunsti jumalaks oli Apollo. Igal jumalal olid jumalannad e. Muusad, kes ka toetasid jumalate tegevust. Mõiste: muusade kunst musike, s.o. lauldes ettekantud luuletus. Vana-Kreeka muusikakultuuri tippajastul korraldati kultuslike kombetalituslike pidustusi, kus esinesid rändlaulikud s.o
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
universaalide tüli. Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Seisukohad jagunesid kolmeks: realism, nominalism ja nende kahe vahel tasakaalu leida püüdev kontseptualism. Realismi kohaselt on universaalid olemas kas konkreetsetest asjadest eraldi või siis neis asjades endis. Nominalistide arvates on universaalid ainult sõnad. Kasutatud allikad 1. Braun, U, Jacoby, E. Filosoofid. Mõtlejaid antiigist tänapäevani. Eesti keelne tõlge Reiksaar, T. Tallinn: Tea, 2003. 2. King, P.J. Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Eesti keelne tõlge Veede, R. Tallinn: Sinisukk, 2005. 3. Partikulaar. http://wiki.zzz.ee/index.php/Partikulaar 4. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu II. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus-ja infoosakond, 1993. 5. Universaalide probleem. http://wiki.zzz.ee/index.php/Universaalide_probleem
Peale Aleksandri surma jaguneb impeerium kolmeks Kreeka Nn Seleukiidide riik Egiptus Hellenism on maailma esimene segakultuur ehk kosmopoliit Kosmopoliit – segakultuur Idamaadest võetakse üle valitsemisvorm – Monarhia (riik oli demokraatiaks liiga suur) ja kultuurisaavutused Areneb teadus Muutub filosoofia kodanikuteemat ei ole, selle asemel saatusele alistumine Filosoofid: Emotsionaalsete tundmuste tundmaõppimine Epikuurlased Stroikude koolkond -> pole vaja tunda surmahirmu -> stroikude koolkond ->Kõik on ettemääratud, pead alistuma -> hingerahu saavutamine Teadlased: Archimedes – pani aluse hüdrostaatika seadustele Erastosthenes – arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu Eukleides – pani paika elementaarglomeetria põhiseadused
18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega. Arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matema...
Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, Sofokles, Aischylos, Aristooteles, Platon, Sokrates, Euripides. Nii sai Ateenast, kus kasvasid välja kuulasd filosoofid, teadlased ja kunstnikud „õhtumaade kultuuri ema.“ Neid kuulsaid ja tuntuid filosoofe tunnme ja õpime me tänapäevalgi. .
selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Valgustus- Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna „valgustus“. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu, Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa.
Kuna Ateena kodanikud ei jätnud kõiki töid orjade hooleks, arenesid nad edasi nii vaimselt kui füüsiliselt ega olnud seetõttu üleolevad teistest. Nagu Spartaski, saadeti Ateenas poisse 7-aastaselt kooli, kus õpiti mitte ainult sõjakorraldust, vaid areneti ka vaimselt, kirjutades luulet ja muusikat. See viis Ateena vaimumaailma arenemise sellisele tasandile, et selle polise kodanikest said edukad teadlased, kirjanikud, luuletajad ja filosoofid. Üheks selliseks näiteks on Ateena seadusandja Solon, kes oli varajase perioodi silmapaistev poeet. Käsitledes Spartat teisest küljest, oli iga spartiaat justkui kuningas omaette, kelle käsutuses olid orjad, kes tegid ära kogu töö. Spartiaatidel endil oli seega vaid sõjaväekohustus. Erinevalt Ateenast ei saanud Sparta riigiametnikeks inimesed liisu teel, vaid kodanike seast valiti välja iga aasta 5 efoori. Riiki juhtis aga üheaegselt kaks kuningat
Elu mõte ja mõttetus Väga rakse on öelda, mis on inimese elu mõte ja mõttetus, küsimust elu mõtte kohta ei ole suutnud isegi kõige targemad filosoofid lahti seletada. Seda võivad siiski kõik oletada ja ise filosofeerida. Kui küsida minult mis oleks minu elu mõte, siis see oleks elada nii, et elu lõpus ei peaks kahetsema tehtud ja tegemata asju ja olla õnnelik. Võib ka öelda, et elu mõte on elada, et ei tekiks küsimust, mis on elu mõte. Erinevatel inimestel on erinevad elu mõtted, selles kirjandis toon ma välja mõned näited ning arutlen elu mõtte ja mõttetuse üle.
Islami teoloogilised allikad: · koraan ja kommentaarid · islami pärimus ehk sunna: mida Muhamed tegi ja rääkis · sariaat Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks, see muudab sisu subjektiivseks, sest kommentaarid pärslaste kirjutatud. Tähtsaim on al-Tabari. Sunna on samuti pärslaste kogutud. Sariaat on eelmisest kahest tuletatud jumalik õiguskorraldus, ka pärslaste tõlgendus. Sel neli koolkonda. Humanitaarteadused. Al-Tabari "Ajalugu". Filosoofid nagu ibn Sina jt samuti pärslased. Reaaltedused kah pärslaste loodud. Mingi Tarkuse maja, mille kaudu antiigi pärandit säilitati. Reaali tasi kaasaja kõrgeim. -6- 7. Kasutatud kirjandus. 1.http://www.tlu.ee/~tipitaka/vanaaeg/v%E4ike-aasia%20ja%20p%E4rsia.pdf 2. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia 3. Vanaaeg I osa. Ajaloo õpik 6. klassile (kirj Avita 2003) 4. http://www.miksike.ee/
Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja tugevam rahvas maailmas ja mitte ainult ta niimoodi mõtles, tal oli pooldajad, armee, ja nad mõtlesid, et see on väga hea asi