Mosee juurde kuuluvad kõrged tornid- minarettid Mosees palvetatakse 5 korda päevas Naistele pole mosees käimine kohustuslik, meestele küll Mehed pidid reedel olema kohal keskpäevasel palvuse l Erinevad moseed Erinevad mosees Kirjandus ja teadus Ei kasutatud palju kirja Vanim säilinud pühakiri on koraan Ilukirjanduse kuulsaim teos on "Tuhat ja üks ööd" Teaduse alla lähevad nii matemaatikud, filosoofid ja arstid Täheteadus -9.sajandi kalifaadis oli juba kaks observatooriumi, araablaste mere- ja maakaardid olid väga täpsed. Kõige suurem mõju oli aga arstiteadusel Moslemi arstid tegid operatsioone, ravisid sise- kui ka välihaigusi, ning nemad olid esimesed, kes avastasid, et paljud haigused levivad Kasutatud allikad Keskaeg 7.klassi ajaloo õpik II osa http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/islam-phikoolile http://www.delfi
kohad Põhja-Aafrika rannik ja ookeanide soojad saared, kuhu reisib iga-aastaselt üle miljardi reisija. Mõned sajandid tagasi reisiti ennast otsides. See oli riskantne ettevõtmine, kuna reisijaid polnud palju ja teekond oli ohustatud. Polnud kaitset, mis võinuks kohaliku hädaohu korral reageerida. Maailma oli võõras ja diferentseerunum. Ometigi ei peatanud see romantikuid, kes pühendusid üksindusele ja rändasid sinna, kuhu tahtsid ja jõudsid. Kõige rohkem tegid seda filosoofid, kellele tuli parim kirjutamisainestik pähe just nimel keskkonda vahetades. Reisimine inspireeris, seda on tunda ka nende teostes. Näiteks lord Byroni ida-reisid, Shelley Euroopa rännak, Chateaubriandi reisid jätavad elava mulje tolleaegsest maailmast, kuna on kirjutatud läbielajate endi poolt ja säärast reisimist ise läbi elamata ei saa niivõrd hästi kõigest juhtunust kirjutada. Tiit Pruuli sõnul on reisimise kuldaeg möödas, ent kas on? Kuigi nii Byron, Puskin,
kinnitanud oma võimalusi ühiskonnaellu avara peeglina. Sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline dentents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vabameelsete ja materialistlike ideede kiire leviku õhkkonnas tekkisid eeldused ka tegelikkuse naturalistlikuks kujutamiseks. ,, Ohtlikud suhted". Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat. Areng luules aga aeglustus märksa, kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Filosoofid: Voltaire, Rousseau. Satiiriline proosa- terav väljanaerdud naer. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Arvestavaks tõukejõuks oli Suur Prantsuserevolutsioon. Romantismile on iseloomuks rahulolematus oma kassaajaga, protest igasuguste normide ja harmoonia vastu. Ideaali nähti tulevikus või minevikus eriti keskajal. Proosalisele elule seati vasu poeetiline maailma nägemine. Mõistuse asemel hinnati sisetunnet. Kasusaamisel eelistati headust ja ilu.
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel
Nad aitavad inimesi hädadest välja , kaitsevad neid , kuid kui nad ei tee enda tööd korralikult siis võib asi hoopiski muutuda halvemaks. Tavaliselt on advokaadid selgeks teinud endale inimese probleemid ning teavad kuidas nad aitavad viia asja käigu õigete lahendusteni. Minuarust on filosoofiat ka kunstis olemas. Kunst on ju pärit juba ammustest aegadest ning päris paljud ei saa aru mida see tähendab . Kunstnikud ongi nagu filosoofid kes panevad oma mõtted ja olemused piltidesse. Päris paljud ei saa aru piltide tähendustest ning peavad kunsti ebavajalikuks sigri-migriks. Kuigi tegelikult võib ühe pildi taga olla pikk lugu kunstniku tegemistest, olemistest ning tema väljavaadetest.Kunstist saavad aru väga vähesed inimesed. Näiteks kasvõi kui küsida kes on autor maalil ´´ Mona Lisa ´´ ei tea seda paljud , rääkimata sellest kui küsida kes on Leonardo Da Vinci ning millise naise maaliga sai ta väga tuntuks.
tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V: kuningannaks peeti filosoofiat (kuningaks peeti teoloogiat) 10. Mis on teoloogia? V: teadus, mis juurdleb Jumala, kirikuõpetuse ja riituste üle 11.Mida peavad filosoofid uurima uusaegse prantsuse filosoofi Auguste Comte'i järgi V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)? V: loogika ehk õpetus seaduspärasustest 13.Mis on filosoofiale sama mis munale munavalge (stoikude järgi)? V: füüsika ehk õpetus loodusest 14.Mis on filosoofiale sama mis munale munakollane (stoikude järgi)? V: eetika ehk õpetus väärtustest 15.Mis on ontoloogia? V: olemisõpetus 16.Mis on gnoseoloogia?
´´Saatust ei ole, on elu, ole rahul kui võid`` (Rein Sander) Sophokles ´´Kuningas Oidipus`` Nimi ja klass Mis on saatus? Sellel küsimuse üle on läbi aegade arutanud paljud filosoofid. Enamasti on need vastused sarnased, kuid lahendustest arenevad veel mitmedki teised küsimused, millele on raske seletust leida. Saatust ehk fortuunat kirjeldatakse kui mingit teatud hulk sündmusi, mis on ette määratud mingi kõrgema väe poolt. Sellest vastusest tekivadki uued küsimused, näiteks kuidas on võimalik saatust muuta ning kas tasub seda üldse teha, või kuidas saavad inimesed kindlad olla, et saatus eksisteerib.
See tähistas demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus
ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu · Antiikaja esimesteks humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus", sophistes "tark"; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg 4 Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu pöördus jumalalt inimesele. Toonased mõtlejad ei olnud ateistid
Õnnelik olles täna ja homme Õnn on nii igapäevane asi, et selle kohta pole suudetud veel ühtset definitsiooni anda, filosoofid on sellest kirjutanud küll aga mitmeid raamatuid. Minu seletus õnne kohta oleks: õnn on emotsioon, mida tunned alati siis, kui sa pole õnnetu. Kuid milles peitub siiski see paljuräägitud õnne valem? Kas rahas? Või milleski muus? Õnn ja õnnetus käivad käsikäes. Kõnekäändki ütleb, et ühe õnn on teise õnnetus. Selle kohta leidub väga palju näiteid, kas või selline juhus, kus inimesed kandideerivad tööle. Üks või mitu inimest saavad tööle, kuid ilmtingimata jääb keegi ka sellest tööst ilma. Kuid kas ühe õnn võib olla ka teise õnn? Arvan küll. Ka siin võin näite tuua. Kui õpetaja paneb õpilasele hea hinde, siis on see mõlemale poolele enamasti positiivne või siis halvemal juhul neutraalne. Õnn peidab end sageli seal, kus me teda kõige vähem ootame. Kas asi peitub selles, et õnne hinnatakse rohkem depressiivsena või ...
Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud · Valgustusideede levitamiseks sobis kôige paremini ROMAAN, mis teeb 18. sajandi jooksul läbi kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju.
Valgustaja Voltaire. Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie
Keivin Kivimägi 12A 28.09.2011 Milleks meile filosoofia? Filosoofia on selgus mõtlemise ja loogika vormidest ning arusaadav eneseväljendus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Filosoofiat võib pidada ka mõttetarkuseks ja see tähendab selgust mõtlemises. Tuleb välja, et paljudel kultuuri- ja eluvaldkondadel on suur kokkupuude filosoofiaga. Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin. Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle valdkonnaga tihedalt seotud, läheb vaja tarkust ja samas ka loogilist mõtlemist, et mida millises järjekorras teha ja miks. Arstid peavad jõudma oma mõ...
Kust saada abi kui mõistus on otsas? Mõistus on laialdaselt võetav mõiste, erinevad filosoofid tõlgendavad seda erinevalt. Kõige laiemalt võetakse mõistust kui mõtlemisvõimet, aru, mis aitab meil asjadega toime tulla. Aga mis saab siis kui ühel hetkel avastame ennast, piltlikult öeldes, keset tühja kõrbe ning igasugune edasi või tagasi liikumine tundub võimatu? Paljudes tänapäeva peredes on suurteks probleemideks lahutavad vanemad, peretülid või siis laste puhul sassis suhted sõpradega või teisalt üldse ilma igasuguse sõprade toetuseta elamine. Iga ühe elus on
paremal),mille järgi raamatu oleksid klassifitseeritud, kuid seinafreskod kujutavad kõiki klassikalise ja kristliku ajastu kirjandustegelasi."Ateena kooli" muistsed filosoofid (paremal) ilmuvad õpetatud teoloogide seina vastas, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle, ning Parnassi suured poeedid (paremal serval) vaatavad seadusandjate poole."Ateena kool"
Klassitsism muusikas Ligikaudu sada aastat väldanud klassikaline stiil sai alguse 18.sajandi teisel poolel eelkõige Itaalias ja Prantsusmaal. Senised ektsentrilised barokivoolud asendusid klassitsismi ratsionalismiga. Kõige paremini iseloomustabki klassikalist stiili prantsuse teadlase René Descartes'i kuulus tõdemus Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"). Samuti on tuntud selle ajastu tähtsamad filosoofid Jean-Jaques Rousseau ja Voltaire. Näiteid klassitsismist võiks tuua veelgi, kuid sellegipoolest tekib küsimus, milline oli klassitsism muusikas ja kuidas see väljendus? Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline
mosaiigitaolistest asjade kujutamisest. Sama arvas Wittgenstein oma esiteoses "Traktaat". Esimeses osas on nad kõige rohkem lõigu pikkused ja teises osas pikemad. Teoses arutleb Wittgenstein mõistuse mõistatuste ja probleemide üle. Probleemid puudutavad semantika, loogika, filosoofia, matemaatika, filosoofia, psühholoogia ja filosoofia valdkondi. Wittgensteini arvates tekivad filosoofilised probleemid sellest, et filosoofid mõistavad keele reegleid vääriti. Tema arvates ei mõista filosoofid iseenesestmõistetavaid mõisteid "ilu" ja "mäng". Autor kasutab "elementaar-" ehk "protokoll-lauseid". Wittgensteini arvates ei pea mõiste kasutamiseks vaja selle olemust mõista. Tema idee ongi et tähendus võrdub kasutusega. Tüüpiline filosoofiline tekst, mis lahkab filosoofilisi probleeme, paneb kokku ja kritiseerib olukorda läbi erinevate lähenemisviiside, esitab oma vaatevinkli ning põhjendab seda.
võimalik ka progress. Areng toimub ainult edasi liikudes. Isegi kohal seistes toimub regress. ,,Sinilinnu" autor Maurice Maeterlinck kirjutab oma teoses aga õnne otsimisest. Ta kinnitab, et õnn ei ole minevikus, tulevikus ja ka kurjuse jõud ei suuda pakkuda ihaldatut. Õnn peitub igas inimeses, seda tuleb ainult avastada. Tehtud heateod paisutavad meie sees paiknevat õndsust. Tänu kunstiteostele suudan mõista maailma. Nad avavad mu silmad ning ma näen reaalsust. Filosoofid räägivad tõtt, mida poliitikud varjavad, fantastilised teosed kergitavad Maa saladusteloori, paljud kirjanikud aitavad leida õnne ja iseennast, olen kui Alice Imedemaal, kes kunsti keskel leiab elu mõtte, sest elu mõte peitubki enda ja maailma avastamises.
Arutlev kirjand Fausti teekond hingerahuni Hingerahu- mida see õieti tähendab. Targad raamatud ja filosoofid seletaksid seda sõna kindlasti mitme lehekülje pikkuselt. Ise ma selle sõna täpset tähendust peast ei tea ja sobiv definitsioon ei torganud raamatutestki silma. Oma sõnadega ütleksin, et hingerahu tähendab inimese vaimset heaolu, kuid ,,Faustis" mõeldakse selle all kindlasti elu mõtte leidmist. Iga inimene tahab jõuda hingerahuni. Seda soovis ka Faust. Tema elu oli olnud külm, üksildane ja tume. Ta oli valmis mürki võtma
11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla". Raimundus Lullus Maimonides William Ockham (1285- 1349)
· suur tõenäosus, et on reaalne naine (kaupmehe naine) · praegu asub Louvre'is · varastati kunagi kahtlus, et polegi originaal vanu koopiad ei suudeta eristada originaalist RAFFAEL · töötas paavstide ülesandel Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega · ''Ateena kool'' · peetakse kõige täiuslikumaks tema seinamaalide hulgas · uhked kaared ja võlvid, mille all vaidlevad antiikaja filosoofid (ka Platon ja Aristoteles) · nende esiletõstmine: · nende õlgade kokkupuutepunkt on koht, kuhu koonduvad pildi perspektiivjooned · nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas · veel tähtsamad on tahvelmaalid · esimene kunstnik, kes kasutas tööde juures õpilaste abi · tegelike inimeste põhjal lõi ta üldistatud ideaalkujud klassikaline ilu
Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigu...
selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltaire, samuti prantslane, kes sai tuntuks kui kõige aktiivsem religiooni kritiseeria, kuid
kultusloomaks härg. austati jumalannasid võimukandjateks preestrid, kuningad. MÜKEENE kujunes 15. saj. eKr. lineaarkiri B, mis on tänaseks täielikult desifreeritud. lossid asusid linnadest kaugel. kunstis kujutati sõda ja võitlusi. Valitsemine poliste korraldus (102-109) Religioon tähtsamad jumalad, nende austamine, templite roll Pidustused olümpiamängud, teater (iseloomulikud jooned, tähtsus) Filosoofia ja teadus tähtsamad filosoofid ja nende vaated, teadusvaldkonnad ja nende esindajad, tähtsus Hellenism perioodi üldiseloomustus, näiteid linnade ja kultuuri arengust. Antiikaja maailmaimed - Giza püramiidid - Babüloni rippuvad aiad - Zeusi kuju Olümpias - Halikarnossose mausoleum - Rhodose koloss - Pharose tuletorn
maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. 23 Milliseid Vana-Kreeka teaduse saavutusi peate kõige olulisemaks? Nimetage kaks teaduse saavutust ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 24 Iseloomustage mõne lausega järgmiste kreeka filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. (Sokrates, Platon, Aristoteles) 25 Milliste teemadega tegelesid kreeka filosoofid lisaks ideaalse riigikorra otsimisele? Nimetage kaks teemat. 26 Töö pildiga: Ateena akropol (ehitised, arhitektuuristiil, Perikles, arhitekt, rajamise aeg, jumalad) 27 Millised muutused toimusid riigivalitsemises hellenismiajastul polistega võrreldes? Tooge kaks näidet. 28 Milline uus kreeka kultuurikeskus kujunes välja hellenismiajal? Millega see tuntuse saavutas? 29 Millised olid kõige suuremad muutused kreeka kultuuris hellenismiajastul? Tooge kaks näidet
Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine vastupidise hoiaku saanud, seda peetakse arguseks.
Antiikkultuur Eeskujuks klassitsismile Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm Reekviem Surnute mälestuseks pühendatud, leinamissa Ooper Võis olla tõsine või koomiline Sümfoonia Alusepanijaks on Haydn Keelpillikvartett Alusepanijaks on Haydn Sonaadivorm On alati sonaaditsükli 1.osa ülesehituseks Valgustajad Filosoofid, panid aluse klassitsismile Klassitsism – klassikute elulood Haydn Sündis Alam-Austrias Rohrau külas Haydn Isa oli tõllassepp Haydn 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoiss Haydn Kapellmeister Eszterhazy õukonnas Haydn Oxfordi ülikooli muusikadoktor Haydn Populaarne Inglismaal, juhatas Londonis oma sümfooniaid
Kaasaegsed ja tänapäeva olümpiamängude erin. : osalevad naised, ohverdamist ei ole, riietega, ülemaailma toimub , olümpiakomitee, sümbolid. Sarn: suured pidustused, iga 4 a. tagant, olümpiatule süütamine, kattuvad spordialad, kuulsad võistlejad. Vana- Kreeka teater tänapäevaga võrreldes sarn: * õpetlik, hariv, moraaliprobleemid, mitmekülgne * publiku osad astmelised, erinevused: näitlejateks olid ainult mehed, jumalatele pühendatud. Filosoofid. Thales : maailm on tekkinud veest, pole võimalik astuda 2x ühte ja samasse jõkke Demokritos : maailm koosneb tühjusest ja aatomistest Sokrates: iroonia, ämmaemand, mõistatuse defineerimine, üldistus. sofistid: võtsid raha, aristokraatide õpetlased Platon : isee õpetus, asutas akadeemia Aristoteles: platoni õpilane, lõi loogika reegli, jalutades toimus õppetöö. Hellenismi periood:riik ja
peategelaseks oli Sokrates. Platon leidis, et vooruse mõistmiseks on tähtsaim ideede õpetus. Tema arvates oli kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed, mis on muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega kombatavad asjad on üksnes nende ajalikud ja ebatäiuslikud koopiad. Kõige olulisemaks oli hüve idee. Platon esitas ka oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mida juhivad võimekad inimesed filosoofid, kes pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate juhtnööridele. Platoni arvates oli olemasolevatest riikidest ideaalilähedane Sparta. Platoni põhiteoseks on dialoog ,,Riik". Aristoteles (384-322 eKr) seevastu ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks
Kas õnne saab raha eest osta? Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju ruumi, kuid õnn ei seisne ka ainult rahas. Kui inimesel on eluks kõik hädavajalik olemas, siis ei too jõukuse edasine kasv automaatselt kaasa suuremat õnnetunnet ja rahulolu, ei tee aga inimest ka õnnetumaks. Näiteks kui jõukas inimene ostab endale uue auto, samal ajal on tal garaazis juba neli autot, siis see...
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. E...
Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana- Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus?
k. mõistus) varal elu-olu kergemaks muutes kaotas silmist kõrged ideaalid ja tõekspidamised. Hasso Krull on raamatus ,,Katkestuse kultuur" väitnud, et viimasel aastasajal on aset leidnud kolm surma Jumala, kunsti ja inimese surm. Nende surmadega kadus inimkonna jaoks midagi lõplikult, minevik oli möödunud ja ületatud, passe et depasse (pr.k möödunu ja ületatu). Esimesed, kes julgesid astuda kristlike ideaalide vastu, olid teadlased ja filosoofid. Kui Charles Darwin avaldas evolutsiooniteooria, tabas maailma sokk. Will Durant on öelnud, et terve aastakümne rääkis inimkond vaid evolutsioonist. Darvinismi sisemine loogika on aga sügavam, kui esialgu paistab teos võtab Jumalalt looja-aupaiste ning lükkab ümber katoliku kiriku vääramatu dogmaatika. Otsekoheselt tapab Jumala Friedrich Nietzsche oma raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb
*) USA-s kasutatava AAR (Ameerika Raudteede Assotsiatsioon) normide kohaselt on jõuallika veduri veo tarbeks minev võimsus ameerika hobujõududes (1 HP = 0,7457 kW) ja veduri maksimaalmass naeltes. Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 8 MÕTTETERA Vedur aitas kaasa inimeste lähenemisele rohkem, kui filosoofid, prohvetid ja poeedid maailma algusest peale. H. Buckle Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 9 KASUTATUD MATERJALID http://www.evr.ee/index.php/failid/failid/doc.php?id=1134 http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/sets/204026 http://files.ee.omxgroup.com/bors/ajakiri/ee_investor_ettevotja_1_2005.pdf
eesmärgiks peab olema võimeka ühiskonna loomine. Toimiva riigi loomisel tuleb esindada enamuse huvisid, jättes valitsejale kohustuse valitseda riiki just rahva tahte järgi. Temal tuleb vaid endasse vaadata ja mõelda, kas ta on piisavalt hea valitseja, et oma rahvaga nõustuda. Kui ta seda aga pole, võib see riigi viia totaalsesse hukatusse ning päästa saab ainult valitseja, kes suudab rahvast ning sealjuures ka iseend valitseda. Paljud filosoofid peavad riigi hea toimimise aluseks valitsejat, kes peab mõistma nii iseend kui ka rahvast. Samas ei saa olla ühte ilma teiseta. Tühipaljas valitseja ei tee üksi mitte midagi - talle on vaja kõrvale ühiskonda. Kuid ühiskonna õigele teele juhatamiseks on valitseja kohustuseks tunda ning valitseda kõigepealt iseenda ning alles siis inimeste üle.
" Tema meelest olid küsimused, mis raamatus küsitud olid, vastatavad vaid filosoofia abil ning füüsikud ei suudaks neile vastata, kui ei oleks juba olemas filosoofilisi vastuseid. Kui aga vastata, oleks tegu vaid mudelipõhise tõega, millel on vähe ühist tõelise reaalsusega. Lisaks oleks tegu kindla teadusmeetodiga, mida kritiseeris juba Feyerabend. Kuid kas filosoofia on tänapäeva teaduse jaoks surnud? Tänapäeval teevad filosoofid tihedalt tööd koos teadlastega, aidates neil leida vigu ning püstitades hüpoteese ja küsimusi. Näiteks on hinnatud teadusfilosoof Joseph Rouse Hawkingi teooriale vastupidist väitnud. Filosoofia olevat mitte ainult elus, vaid ka hädavajalik kõigile 21. sajandi arukatele ja arvestavatele kodanikele. Teadus on muutunud interdistsiplinaarseks, sest muidu võiksid olulised detailid märkamata jääda. Seda võiks
Kodanikuõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015 Eesti kodaniku vabadusi reguleerib põhiseadus. Küsimusele: ,,Miks tahab ühiskonnad vabaks saada" vastab Ülle Madise: ,,Inimesel on lootus leida heaolu ja õiglust. Kui pole vabadust, pole õigust luuletada, reisida, otsustada, rääkida, kirjutada raamatut, nii nagu inimene ise tahab, selle nimel on inimene valmis võitlema." Selle seisukohaga olen täiesti nõus, tean, et kui oli Nõukogude võim, siis mu vanaisa ei saanud isegi kalal käia, pidi igal hommikul piirivalve käest luba küsima ja tihti ei lastud merele, mu vanaema ja vanaisa ei saanud väljaspool Nõukogude Liitu kunagi reisida, kui tuli Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna. Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama...
Haridus teeb vabaks „Haridus teeb vabaks“ – seda ütlust on filosoofid juba paar tuhat aastat uskunud. See uskumine sai alguse Vana-Kreekast. Hoolimata sellest, et see sai alguse nii kaua aega tagasi, peetakse seda tõeks ka tänapäeval, kuid teisel kujul. Vana-Kreekas põhjendati seost hariduse ja vabaduse vahel sellega, et kui sa õpid filosofeerima ning hakkad ka teistele filosoofiat õpetama, siis saad ka vabastust raskest orjatööst. Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) P...
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - või...
Inimesed on sadu aastaid tõlgendanud seda teost erinevatel viisidel. Sophokles kasutas oma teostes ka traagilist irooniat (kangelane kõneleb ja tegutseb teadmata, mida tegelikult tema sõnad ja teod tähendavad).“Oh valgus, viimset korda sind nüüd silman ma, kes tohtimatuist sündsin, naisin, kellega mul keeldud suhtlus, tapsin, kus ei tohtinuks.“ Nii kaebleb Oidipus pärast kohutava tõe teadasaamist. Igatahes on autor oma teostega läinud maailmakirjanduse ajalukku. Kreeka tuntumad filosoofid Sokrates, Platon ja Aristoteles on hinnatud ka tänapäevases ühiskonnas. Eriti oluliseks pean Aristotelest, kellelt on kahjuks säilinud vähe teoseid. Siiski on tema teos „Luulekunst“ kirjandusajaloos esmatähtis, olles varaseim teadaolev käsitlus kirjanduse kohta. Aristotelese arvates ei tohi kunst mitte kopeerida, vaid eelkõige peab kunst loodust jäljendama – see peab looma nagu loodus. Lisaks Vana-Kreeka teostele on tänapäeva kirjandusele andnud palju juurde ka Rooma kirjanikud
KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud k...
Lääne-Virumaal, on näha barokliku sisekujunduse osi, hästi säilinud. 11. Kus asub Eesti kaunim rokokoostiilis sisekujundus? Mis sellest sai? Põltsamaal, hävis II maailmasõjas. Klassitsismi ja romantismi üldiseloomustus 1. Mida võib pidada klassitsismi kõige olulisemaks tunnuseks? Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. 2. Miks on nimetatud 18. sajandit vakgustusajaks? Kirjanikud ja filosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot) väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Levis mõistuse ja täe valgus. 3. Kes olid elukutselt tähtsaimad valgudtajad Voltaire, Montesquieu ja Diderot? Kirjanikud ja filosoofid 4. Milliseid sesukohti väljendas J-J Russeau? Ta kahtles, kas taduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud
Sokratesel. * riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. *ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. *Töötegemine jäägu vähemvõimekatele. *Tublimatest kasvatagu sõjamehed *Võimekad naised väiksid pääseda filosoofide hulka *Riigis kõik filosoofide range kontrolli all
Viha aga vastupidi valmistab meie keha ette rünnakuks. Võiks mainida veel ka vastikuse tunnet. Roiskunud toidu 1 Dylan Evans ''Emotsioon'' lk. 20 2 Dylan Evans ''Emotsioon'' lk. 37 söömine võib viia mürgituseni. Vastikuse tunne aitab meil seda toitu vältida. Rõõm ja mure kujunesid kunagi ammu selleks, et meid motiveerida. Minu arvates ilma nende tundeta ei näeks inimene vaeva, et siin ilmas ellu jääda. Juba tuhandeid aastaid on filosoofid arutlenud, et õnne leidmine on elu eesmärk.3 Kõik teavad, et positiivsed emotsioonid tekitavad inimeses õnnetunnet. Õnn on väga meeldiv tundeelamus ning seepärast tahavadki inimesed olla õnnelikud. Olen lausa kuulnud, et õnn on suurim rikkus. Siit võib järeldada, et negatiivseid emotsioone ei olegi meie elus vaja. Kuid tegelikult see nii ei ole. Arvan, et nii nagu positiivseid emotsioone, on vaja ka negatiivseid. Just tänu viimastele õpidki tegema erinevaid analüüse ja järeldusi
Elu mõte ja mõtlema paneb, on see ,,Armastus on eksistents on midagi, oma eesmärgi saavutanud. nagu leetrid: peame selle mille üle ihaüks peaks Võitluse kogu kõik läbi põlema."(J.K. juurdlema ja enda jaoks ühiskonna vastu on Jerome). P.Coelho vastuse leidma. Selle üle inimene juba ette romaanis ,,Üksteist on filosoofid arutlenud kaotanud. Salingeri teoses minutit" pettub noor läbi inimkonna ajaloo. ,,Kuristik rukkis" brasiillanna Maria 20.sajandi tuntud peategelane on armastuses. Euroopasse kirjaniku Becketti seitsmeteistkümneaastane minnes unistab tüdruk absurdinäidendi ,,Godot`d noormees Holden kuulsusest ja edust. Kõik oodates" tegevus toimub Caulfield
Elu on alati ime Elu on sõna, mille tähendust on raske seletada. Sajandite vältel on filosoofid ja teadlased püüdnud leida seda jõudu või ainet, mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praegste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on alati ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Konkreetselt inimese elust rääkides võib öelda, et selle tekkimiseks on vaja kahte
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ...
Sõjaliste oskuste omandamine oli väga tähtis, sest iga mees pidi ükskord oma riigi eest ju välja astuma. Suursugustesperedespüüti noormeestest kasvatada avalikuseelu tegelasi ja selleks pidid nad õppima kreeka keelt, ladina keelt ja kultuuri. Roomas olid olemas ka koolid, kus õpetati kirjandust, kirjutamis, lugemist, filosoofiat ja ka kõnekunsti, sest iga roomlane kes tahtis kõrgele välja jõuda pidi oskama rahva ees kõneleda. Õpetajateks olid roomas samuti Kreeka filosoofid ja mõttetargad kes õpetasid välja roomlasi, samas käisid osad roomlased õppimas isegi Kreekas. Ka riietus oli nii Roomas kui ka Kreekas väliselt sarnane. Kreeklaste riietuseks oli üle keha visatud üks või kaks riidetükki, mis kinnitati õlgadel ning seda nimetati kitooniks. Roomlased kandsid samuti selliseid langevaid riidetükke, kuid neil olid need pidulikumad ning nende nimetuseks oli tooga. Tooga all kanti roomas ka tuunikat. Kõrgematel tegelasel nagu näiteks
tunne piiratust või puudust, enne kui ta on sellest üle ja ühtlasi selle taga" "Mis on mõistuslik, see on tegelik, ja mis on tegelik, see on mõistuslik" Kasutatud kirjandus Filosoofia lugu, Bryan Magee: Varrak, Tallinn 2000, lk 158- 163 Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen: Avita, Tallinn 2002, lk 221- 258 Filosoofia leksikon. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 103- 104 50 klassikut. Filosoofid, Edmund Jacoby: TEA, Tallinn 2003, lk 190- 197
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
