Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"filosoofid" - 501 õppematerjali

filosoofid - G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant • ‘’tormi ja tungi’’ liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 • draama kui näitsekirjanduse žanr – väga tähtis koht • Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja • Ta oli draamateoreetik • Jätaks edasi Voltaire’i ideid • Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist.
thumbnail
5
docx

19-20.saj filosoofia

-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Ma...

Filosoofia
36 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Keskaja filosoofia

Mis on ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus? V: see et inimese peas on olemas kujutlus täiuslikust olendist, mis tõestab Jumala olemist sest kuidas see teadmine muidu inimese pähe on tulnud, kui täiuslik olend pole seda sinna pannud 9. Millise kreeka filosoofi arvamust, et asjad on ideede maailma koopiad, tunnistab ka Anselm? V: Platoni 10. Millised filosoofid peavad headust pigem abstraktseks ideaaliks kui iseseisvaks olendiksV: nominalistid (nende vastand on realistid) 11. Milles seisneb Anselm filosoofia keskne idee? V: ,,Sest ma ei püüa mõista selleks, et uskuda, vaid ma usun, et võiksin mõista 12. Kas usk ja mõistus on Anselmi arvates vastuolus? V: ei 13. Miks Jumal sai inimeseks Anselmi arvates? V: Jumal pidi saama inimeseks, et oma ristisurma kaudu päästa nad põrgust ja anda igavene elu neile, kes seda tahavad. 14...

Filosoofia
41 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia eksam

G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...

Filosoofia
207 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Informatsioon filosoofi Jean Jacques Rousseau kohta.

1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED ...............................................................................................................................................................4 ESSEE ,,ARUTLUS TEADUSTEST JA KUNSTIDEST" 1750.......................................................................4 ESSEE ,,KUST PÄRINEB INIMESTEVAHELINE EBAVÕRDSUS JA KAS LOODUSSEADUS ANNAB SELLELE ÕIGUSTUSE...

Filosoofia
84 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Antiikkirjandus ja -teater

Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Aatomiõpetuse kujunemine

Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituuma...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Anitiik-Kreeka ja Rooma

Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis ­ Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel ­ täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varan...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana - Kreeka

lineaarkiri ­ kreeklaste välja arendatud kiri, hellen ­ kreeklaste nimetus, barbar ­ teised rahvad peale kreeklaste, polis ­ tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet ­ kreeka tähestik, akropol ­ linnriigi keskus, agoraa ­ koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia ­ paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion ­ aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ­ ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia ­ hirmu valitsus, monarhia ­ riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat ­ sparta kodanik, hopliit ­ raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik ­ enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia ­ spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne ­ lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia ­ rahvavõim, strateeg ­ väejuht, ateena mereliit ­ pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette o...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Euroopa ideede ajalugu

Filosoofi elu on aga eelistatud, sest tema praktiseerib tarkuse voorust kõige täiuslikumalt. Tema on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Temal on jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Oluline on, et poliitikute jaoks oleksid olemas filosoofid ning ka vastupidi. Parimaks riigivormiks, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu, on riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas, vastavalt loomutäiusele ning milles on suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ­ ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus ­ seda kas on või seda pole. Taoline...

Euroopa ideede ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgustus- murrang inimkonna vaimuelus

sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni, mil vähenes usk religioossetesse teemadesse, kirikusse ja vaimueluga tegelevate inimestesse ning hakati mõtlema aina rohkem mõistuspärasustele, teadusele ja inimeste õigustele. Valgustusaja nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedustest kus tavainimesi alahinnati ja ära kasutati. See kõik mõjutas väga tugevalt ka erinevaid valitsejaid, näiteks Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõud...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Hellenismiperiood

Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli rajatud Museionis (muusade pühamu) Filosoofia Filosoofia vaaded olid muutunid: filosoofid uurisid rohkem inimest. Nas otsisid vastust küsimusele kuidas võiks inimene saavutada õnne. Epikuros ­ surm on inimese hingeaatomite lagunemine. Stoitsistlik koolkond ()- inimese saatus on jumalaga ette määratud Teaduse aeng Hellenismi periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg Tähtsaim teaduskeskus on Aleksandria Matemaatik Eukleides () Füüsik Archimedes Astronoom Ptolemaios ()...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Filosoofia kursuse põhiteemade vastused koos küsimustega

Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus ­ koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad ­ kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma...

Filosoofia
210 allalaadimist
thumbnail
2
doc

\"MIS ON FILOSOOFIA?\"

Sõnasõnalt tähendab ju philosophia tarkusearmastust. Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega...

Filosoofia
10 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Filosoofia 1.loeng

Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on. Paljud filosoofid on väitnud, et filosoofiaga pole üldsegi võimalik algust teha. Hegel ja Heidegger ütlevad samuti, et filosoofiaga pole võimalik algust teha. On kaks varianti. Me kas oleme...

Filosoofia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tänapäeva maailma kujundus antiiktsivilisatsiooni põhjal

Tänapäeva maailma kujundus antiiktsivilisatsiooni põhjal Meie ühiskonda mõjutavad paljud erinevad asjaolud, aga just eelkõige saame öelda, et need on olnud meie kaugest minevikust, antiiktsivilisatsioonidest tulnud suurkujud. Näiteks paljud suured Kreeka filosoofid : Sokrates, Platon ja Aristoteles. Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige?

Meie üüratus maailmas on riike väga palju ja igal riigil on oma õigused, eriti oma tuleviku osas, ise otsuseid luua. Selge on aga see, et riikide käitumine on vastuolus rahvusvaheliste õigustega , need õigused põhinevad poliitilistel seisukohtadel. Riigid on ju alati kasutanud oma relvajõude riigi huvide kaitsmiseks. Juba antiikajast alates on filosoofid proovinud oma tegude või sõnadega piirata riikide õigust kasutada sõjalisi vahendeid valimatult. Näiteks sõjas on keelatud mürkgaasid, aga kui tuleb kolmas maailmasõda, kas riigid peavad sellest kinni? Läbi aegade on proovitud ju kasutada erinevaid tegusi, organisatsioone ja vahendeid, et jõuda probleemivaba lahenduseni aga pidevast arengust pole selleni jõutud ja ei jõuta ka. Rahvusvahelised seadused lubavad kasutada sõjalist jõudu enesekaitseks aga seda...

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

18. saj Eesti valgustajad

saj Eesti valgustajad Slaid 1 - PEALKIRI Slaid 2 ­ VALGUSTUSAJASTU 1. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas 2. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse 3. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 4. Valgustajad olid haritlased: filosoofid , kirjanikud, teadlased jt. 5. Vahenditeks olid raamatud ja ajalehed *Sellele ideoloogiale andis nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Slaid 3 ­ GARLIEB MERKEL(1769­1850) 1. Valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil. 2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Augustinus

Mina arvan, et nendest põhimõtetest lähtub kogu inimkond, jumala tekkest ­ Kristuse tulekuni inimesena. Kuid jumala- armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks? Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge...

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Valgustusaeg

MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

11.klass , tegelasi 16,17,18 sajandil.

Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...

Ajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun