Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline
tõde kannatuse lakkamisele viivast teest » Sansaara Tee algus ehk hetke seisund, millest soovitakse eemalduda » Niraana Tee siht ehk kuhu tahetakse jõuda » Ei ole igavesti muutumatut hinge » Maailma kui isikut võrreldakse vooluga » Ei ole teistlik õpetus nagu kristlus » Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas » Pühakirjad liigituvad teemade järgi kaanoniteks Lisaks õpetusele sisaldavad need + Luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm » Tegu ja teovili Tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg mõisted Olenevalt tegudest on tagajärjed head või halvad Inimene saab valida, milliseid tegusid teeb + Seetõttu oma saab oma teovilja valida » nimetatakse kõige olulisemaid austust pälvivaid objekte Virgunud ehk buddha (budismi alusepanija) Seadmus ehk dharma (Buddha õpetus) Kogudus ehk sangha (õpetajad, budistid, hüvesõbrad)
ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme. Heino Liiimets nimetas kasvatusteaduse vältimatuteks komponentideks filosoofiat, üldpsühholoogiat ja sotsioloogiat. PEDAGOOGILISED IDEED JA VAATED Tema töödes on võimalik jälgida, kuidas ideed järkjärgult arenevad ja küpsevad. Mingil juhul polnud Liimetsalik üht head karjamaad leides see tarastada ning siis igaveseks ühele kitsalt piiritletud mõttelapile valvesse jääda. Heino Liimets mõistab kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist.
serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika). Sügavam huvi kompositsiooni vastu tekkis alles 1950ndate alguses. Alustas õpinguid Pariisis Messiaeni käe all (teooria ja analüüs), vahel võttis tunde ka Darius Milhaud`lt (kompositsioon). Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel, kus tutvus põhjalikumalt serialismiga. Oluline oli ka kokkupuude Pierre Schafferiga, kellel oli sel ajal muljetavaldava tehnikaga suur stuudio. Stockhausen töötas õpetajana ning andis loenguid nii Euroopa kui ka Ameerika ülikoolides
'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajand eelrenessanss 15. sajand vararenessanss 16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetuletamisega. Seades esiplaanile inimeste oma huvide, õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai kogu renessansskultuuri maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata.
ja humanistid. Algul, vararenessansis olid humanistid inimesed, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. * Humanistid vastutusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seos kirjanduses * Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. * Hakkati rohkem kirjutama teoseid, komöödiaid, draama näidendeid jpm. Suurkujud * Giovanni Boccaccio (1313–1373) * Alessandro Botticelli (1444–1510) * Dante Alighieri (1265–1321) * Leonardo da Vinci (1452–1519) * Filippo Brunelleschi (1377–1446) * Albrecht Dürer (1471–1528)
• Hiljem sai temast ka lordkantsler ja parun • Sattus 1620 altkäemaksu süüdistuse tõttu vanglasse • Suri 1626 külmetusse Filosoofia • Väitis, et tõde vajab tõendeid reaalsest maailmast • Nõudis täielikku uurimist, vältides teooriaid • Ta oli Aristotelese jaoks väga pühendunud kuigi tema eesmärkides oli aristotelese filosoofia viljatu ja vale Filosoofia • Looduse käsutamine on võimalik üksnes tänu põhjuslike seoste tundmisele • Pidas enda aja filosoofiat mõttetuks ning kritiseeris inimeste teadmatust • Ta väitis, et kui tavaliselt kasutatakse filosoofias deduktiivset arutamist siis peaks jätkama hoopis induktiivset arutamist alustades faktist Eesmärgid • Teha inimkonnale head, selgitades välja tõe • Tuua kasu oma kodumaale • Teha midagi oma kiriku heaks • Püüdis teha mugavuse kättesaadavaks suurele osale inimkonnast, tähtsustas tehnika arengut ja teadlaste tööd
Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonna kõrgklassiks (kõrge positsioon, rikkus, maaomand), keskklassiks (tavakodanikud) ning alamklassiks (madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli Saksa sotsiaalteadlane, ühiskonna üks kuulsamaid analüütikuid, kes pani aluse marksismile kui poliitilisele ideoloogiale. Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte
Selline mõte oli esimese päeva esimeses novellis, kus isand Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. Pärast surma tunnistatakse ta pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Tol ajal ehk renessanssi ajal hakkas palju edasi arenema kaubandus, pangandus, arhitektuur, tööstus ja muu. Tolle aja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise tahe. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandus, filosoofiat ja igapäevast elu. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi, nagu tarkus, ilu ja julgus. Hakati väärtustama iha. Renessansiaegne riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. Mina arvan, et Dekameron on üpris tänapäevane, kui välja arvata katk ja see, et teos kirjutati seitse sajandit tagasi. Inimesi on samasuguseid ja nad teevad samasuguseid tegusid, samade põhimõtetega, aga teises kontekstis. See novellikogu on väga hea lugemiseks just noortele, sest siit õpib nii mõndagi
Renessanss 1. Renessansi mõiste ja tunnused. Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuris. See kujutas endast vaimset ja kultuurilist murrangut. See ei ole ainult kirjandusnähtus, vaid laialdane kultuurieluliikumine, mis haaras filosoofiat, teadust, religiooni, kirjandust, kunsti. Ning mõiste renessanss on muutunud elu tunnetuse väljenduseks. Tunnused: · Kesksel kohal on inimene oma individuaalsuses (heas ja halvas, ilusana ja koledana) · Mitmekülgsus ja universaalsus. · Loodusteaduste ja katseliste teaduste tormiline areng. · Positiivsus (usub inimesse, tema mõistusesse ja inimese patud leiavad mõistmist) 2. Renessansi tekke põhjused.
alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Locke filosoofia Tema filosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism. Tema filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu. Ta on väitnud, et alles 40-aastaselt hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tema filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine. Vaatlused (ümbritseva vaatlemine, tähelepanekute tegemine) annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed. Idee on see, millega mõistus mõteldes tegeleb. Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrabki kogemus. Kust mujalt võibki inimene teadmisi saada kui mitte kogemusest. Kõik ideed pärinevad kogemusest. Inimese hing on algselt ilma igasuguste ideedeta. Aisting ja refleksioon on kaks ainukest akent, mille kaudu valgus tungib
1. Mida tähendab renessanss ? 1. Renessanss tähendab taassündi. 2. Millal tekkis renessanss Itaalias ? 2. Itaalias tekkis renessanss 15. sajandi lõpus. 3. Milla tekkis vararenessanss ja kõrgrenessanss ? Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatell...
Jean-Paul Sartre Elulugu Jean-Paul Sartre sündis 21. juunil 1905.aastal Prantsusmaal. Ta oli prantsuse kirjanik, kriitik, filosoof ja eksistentsialist. Ta kaotas varakult oma isa ja saatis oma lapsepõlve mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu 1964. aastal külastas Sartre Eestit. 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest Sartre protestiks süsteemi vastu loobus.
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega välja ajakirja
„Laulud, päevaraamat ja kirjad“. Kuulus lugu Kristjan Jaagu Tartu ülikoolis käimise kohta on levinud üks lugu. Kristjan Jaagu vanematel oli väga vähe raha ja K. J. ei saanud alati kodust Tartusse ülikooli postihobustega sõita. Et ta siiski väga tahtis ülikoolis käia, astus ta mõnikord jala Riiast Tartusse. Riia ja Tartu vahemaa on umbes 200 km. Tartu Ülikool 1819. a. astus Kristjan Jaak Tartu ülikooli usuteadust ja filosoofiat õppima. Ta õppis siin ainult ühe aasta, sest ta tervis muutus halvaks, ülikool jäi pooleli Sidemed Eestiga Vaatamata lapsepõlvele Lätimaal pidas Kristjan Jaak enda jaoks tähtsaks Eestit Ta oskas hästi eesti keelt vanemad Isa Jaak oli pärit Eestist Viljandimaalt. Ta töötas Riia Jakobi kiriku kellamehe ja köstrina Ema ei olnud eestlane, tõenäoliselt oli ta läti või leedu päritolu
· Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. · Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. · 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure (12-aastane poiss) õpetajaks. · Aristotelesest sai kuningas Aleksander Suure nõustaja. Kuid kui 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele, naabus Aristoteles Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli. Kooli nimetati Lykeioniks või peripatee- tikute kooliks, kus Aristotelesel arutles õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripate) ARISTOTELES · Ta õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. · Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus õpetus oli ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. · Kirjutas traktaate (mida ka tänapäeval tuntakse), mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. · Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga
sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustussejäänudantiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks
kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest. Hilisemad rooma stoikud keskendusid rohkem arvama, et elu tuleb elada harmoonias universumiga, ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli. Kaldun isiklikult rohkem Epikuurlaste poole. Kui elus ei oleks rõõme, ning kõik oleks ettemääratud, siis poleks inimeste olemasolul mitte mingit mõtet. Ei tohiks unarusse jätta oma kohustusi, kuna kui
Pierre de Coubertin sündis 01.jaanuaril 1863 ja suri 2.septembril 1937. Ta oli pedagoog, ajaloolane ja kaasaegsete Olümpia-mängude algataja. Ta oli ka see inimene, kes sai kuulsaks tsitaadiga "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." Coubertini eluteed kujundas väga võimsalt Kreeka luuletaja Pinadarose oodide köide, mis rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima (Sobonne’sse) ning mida rohkem ta seda õppis seda rohkem huvitus ta spordist ja pedagoogikast. Oma haridusteel mõistis Coubertin, et ka haridussüsteemis on vaja rakendada sporti. Kui Coubertin lõpetas oma filosoofia õpingud oli Coubertin veendunud oma ideedes. Kusjuures kõik oma ideed kirjutas ta endale üles. Üks tema ideedest oli olümpiamängude taaselustamine. Aga selleks oli tal vaja veel õppida kehalise kasvatuse korraldust ja spordi arengut muudes maades. Alles 1888
Luulega võib ka kõige ebareaalsemad kujutelmad reaalsusele natuke lähemale tuua. Ning kui luule on paberile pandud saab igaüks sellest erinevalt aru ja see on ka täiesti loogiline ka kellegi teise unenägusid või armastus pole võimalik täielikult mõista. Hasso Krull peab luuletus kingituseks, kuid mitte selliseks, nagu on materiaalsed kingitused mis kaotavad ajapikku oma väärtuse. Luule on kingitus keelele, rahvale, riigile. Iga luuletus kannab endas ajalugu, tundeid, filosoofiat ning erinevaid maailmavaateid. Tänu nendele on võimalik keelt oma kõige kaunimas vormis edasi anda. Krull on võrrelnud keelt võrgustikuga , mille üks paljudest lastest on luule. Tema sõnul on luule nagu elusolend, kes muutub kogu aeg ajas koos keelega. Seega on arusaadav, miks luulest üheselt mõista ei saa. Luule annab mulle võimaluse teda ise tõlgendada ja ei anna vastuseid. Need vastused peab igaüks ise leidma mis need ka ei oleks, on need kõik õiged.
Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioossetelt vaadetelt katoliiklane.Õppis jesuiitide koolis.Katoliku kirik kuulutas kartesiaanluse väärõpetuseks.Tema stiil on kaasakiskuv ja elurõõmus.Ka kirjanikFilosoofia eesmärk - leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla.Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine.Et sellist teadmist leida, hakkas ta kõiges kahtlema
hulka selles mõttes, nagu Platon filosoofi ette kujutab, siis sa ei ole anamneesivõimeline ja seega oled piiratud inimene, kelle vaated ei loe midagi. Kui su hing aga kuulub filosoofi hingede hulka Platoni mõttes, siis sa mõtled samuti nagu Platon ette kujutas, ning Platon on seega loonud õige maailmapildi. Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta. Aristoteles (383 [384] 322 eKr) 8 Aristotelese ettekujutuse kohaselt inimesed kogunevad loomulikult/looduslikult ühendusteks; inimene pole mitte lihtsalt sotsiaalne loom, vaid poliitiline loom, polis e. linn on loomulik ning ka ideaalne seisund Polis ei ole lepingu tulemus ning Polis ei ole ka linn tänapäevases tähenduses
................................................................................................................6 Rooma kirjandus........................................................................................................................ 8 Kokkuvõte................................................................................................................................11 Ehkki antiikkirjandus oli enne meid väga kaua aastaid tagasi on ta mõjutanud meie kirjandust, filosoofiat ja kogu meie üldist maailmapilti. Tänu antiikkirjandusele on meil kasutusel erineivaid kirjanduszanreid nt. proosa, eepika, draama, komöödia, tragöödia jne. 11 Antiikkirjandus on väärtuslik oma poliitilise sisu poolest ja väärtusliku allikmaterjalina, mis aitab ajaloolastel minevikku paremini mõista. ........................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................................................
Sellises riigis peab haridus olema korraldatud järgnevalt: 1. Tütarlastel peavad olema samad võimalused, mis poistel. 2. esimesel 10 aastal on esikohal sport ja muusika kooli hariduses. 3. Kui noor saab 20.a toimub 1.eksam, kes sedaei soorita, sellest saab käsitööline. 30 aastaselt 2. eksam, kes seda ei soorita, sellest saavad sõjaväelased või väiksemad ametnikud. Ülejäänutele õpetatakse filosoofiat, seal tähtsad 2 asja: 1. Selge mõtlemine ja tark valitsemine. Filosoofiat õpiti 5 aastat. Seejärel pidid nad minema inimeste hulka maailma ja viibima seal 15 aastat. Ja alles see järel võisid nad hakata riiki juhtima.
· Selleks, et teatud töö tegemine oleks efektiivne ei saa inimene usaldada vaid oma meeli ega kasutada kulunuid võtteid, vaid tuleb kasutada oma mõistust ja suunata sihikndlalt oma tegevust. · Meil pole õigust autoriteetides kahelda, neid parandada või laita. Isegi kui me seda teeks ei oleks sellel mingit mõjuvat järelkõla. Uute ideededega on raske tähelepanu võita kuna vanad austaud ideed summutavad need. · Autor ei tee tol hetkel õitsenud filosoofiat maha, kuid tunnistab, et see filosoofia on raskesti haaratav ning ei anna inimestele mingit reaalset kasu. · Leiutades peavd olema kooskõlas teadus ja loodusfilosoofia. Teaduse arenedes ja leiutades oleme pidevalt vastutustundetult kulutanud loodust. Näeme loodust vaid väliselt , võimalusi selle kasutamiseks, kuid ei juuri kunagi selle sügava -sisemise olemuse üle. · Filosoofiat ei saa haarata mööda minnes, vaid sellese tuleb süveneda sügavuti
Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast Kodrosest,ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Periktione oli kolmekümne türanni reziimi ajal mõjuvõimsa Kritiase nõbu. Nooruses sai Platon korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures.Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua
Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid). - Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti, misjärel võis edasi õppida õigus-, arsti- või usuteaduskonnas. - Ülikooli juhtis rektor ja õppejõude nimetati doktoriteks. Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis. - Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega kokku viia. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas. · Trükikunst: - Trükikunsti leiutajaks Euroopas on 15.sajandil Johann Gutenberg Saksamaal, kes 1456 trükkis esimese raamatuna Piibli.
Richard Strauss(1864-1949) Richard Strauss oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Ta sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hilj...
impeerium, eesmärgid, mis suudavad kergitada kõiki inimesi välja oma õnnetutest ego'dest. Kaasaja filosoofe käsitletavate probleemide järgi liigitada nõnda: · Ontoloogid kuidas on olemine struktueeritud? · Gnoseoloogid mis on teadmine, kuidas tõde tunnetada. · Sotsioloogid esiplaanil on inimsuhted · Sünteetikud 2) Kas sotsiaalfilosoofia on teadus? Põhjenda. Jah. Antud kursuse ülesehitamisel on lähtutud pigem esimesest seisukohast, et filosoofiat võib käsitleda kui humanitaarteadust, mis on seotud eelkõige maailmavaateliste küsimuste käsitlemisega. Tesistest humanitaarteadustest erineb filosoofia eelkõige oma uurimisobjekti universaalsuse ehk üldisuse poolest. Filosoofia lähtub oma küsimuste lahendamisel mitte kogemustest ega mõistusest vaid mingitest üldprintsiipidest. Nagu näiteks vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse idee.
sel ajal. Ta kirjutas ladinakeelse filosoofilise satiiri ,,Narruse kiitus" mis tõi talle kirjamehe kuulsuse. · Niccolo Machiavelli(1469-1527)-ajaloolane ja poliitik. Kirjutas traktaadi ,,Valitseja" kus rõhutas eriti inimese kirgi ja puudusi. 1 · Thomas More(1478-1535)-inglise alguse renessansi tähtsaim tegelane, õppis kirjandust, filosoofiat, kreeka jaladinakeelt ning antiikkultuuri. Kirjutas ladinakeelse teose ,,Utoopia"- seikluslik reisiromaan. · Francois Rabelais(1494-1553)- Prantsuse humanismi tähtsaim esindaja. Ta on olnud: munk, arst, anatoomiaprofessor, küree ja kirjanik. Ta kirjutas ,,Garantua ja Pantagruel"-see oli tema peateos. · Miguel de Cervantes(1547-1616)-tema peateoseks oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast"-oli loodud rüütliromaanide paroodiaks.
S. Mill polnud sellisest mehest oma eluajal kuulnudki. Marx oli küll päritolult juut, ent esimene oma perekonnast, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Õpinguid Bonni ülikoolis takistas aga tema tugevnev alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini, kus ta oma kodanlik- demokraatlike vaadetega isa õuduseks hülgas õigusteaduse ning asus õppima hegelliku filosoofiat. Teda mõjutasid nii Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Omandanud doktorikraadi ning töötanud mõnda aega ajakirjanikuna eejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga, kellega koos loetakse teda teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847
tõelised «suured» ja viimased saavad eksida. 3) Sest filosoofia sundib mõelda ja ilam selleta ma ei saa liigutada edasi. 4) On olemas filosoofiline tõde ja see on algtõde, aga kõik teised tõed on teistkordsed: teaduslik jne. Teaduses on tõendid, filosoofias neid pole. Teadus otsib teadmised, aga filosoofia ei ole võimeline otsida teadmised, filosoofias on ainult oletused, mäng sõnadega.. 5) Filosoofia ei ole inimestele tarvilik, sest nad ei saa filosoofiat aru ja mõned kardavad teda ebausklikult, sellepärast paljud neist naeravad filoosofite peale. Aga filosoofia on ülimalt tarvilik sellele inimestele, kellele on tõesti vaja tõde ja need inimesed on üksikud. Juhtub, et ühes ajastus elab ainult üks filosoof. Filosoofia praktiline mõju maailmale seisneb selles, et filosoofia teeb mõistuse korda. 6) Filosoofia on inimestele tarvilik sellepärast, et ta on utilitaarsusest kõrgemal.
õppima üksikutes ja kõledates kohtades ning taluma külma ja nälga. Kui Lomonossov sai 11- aastaseks, lahkus ta lõpuks kodust ning suundus Moskvasse otsimaks täiendavat haridust. Lomonossov püüdis sisse saada Kholmogorski kooli, aga teda ei võetud vastu, kuna ta oli kaluri poeg. Hiljem otsustas ta varjata oma vaest tausta. 1730.aastal võeti ta vastu Slaavi- Kreeka-Ladina Akadeemiasse, kus ta ka aastal 1735 õppis filosoofiat. 1734.aastal kuulas ta Kievo-mogilyanskaya Akadeemias loenguid ja õppis ukraina keelt ja kultuuri. Saades selgeks ladina ja kreeka keele, avastas ta antiikse Euroopa kultuuri. Hiljem Kiievis, sai ta õppima Teaduste Akadeemiasse. Pärast Akadeemia lõpetamist, läks Lomonossov õppima Saksamaale. Seal sai ta põhjalikud teadmised füüsika ja keemia valdkonnas ning õppis ära saksa, prantsuse, itaalia ja inglise keele, tutvudes samal ajal tolle ajal kirjandusega
Moto e idee Poeem-üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. Sümf.poeem-sümf.orkestrile kirjutatud poeem Suur ooper- kujunes Pr.maal,nimekaim meister Giacomo Meyerbeer ajaloolise ainestikuga heroiline oope r,suur tähtsus on massistseenidel ja kooridel. Lüüriline ooper- kujunes saj. II pool. tähelepanu keskpunkti tõusid inimeste intiimvahekorrad. .Ainestikuna kasutati kuulsaid kirjandusteoseid.Ooperi autorid ei püüdnud edasi anda teose filosoofiat,vaid keskendasid tähelepanu peategelaste isiklekele vahekordadele. Operett(e väike ooper)-suur roll on muusikata tekstil,episootidel,dialoogidel, kuhu põimitaks nalju ja satiiri.Ka tantsudel on väga oluline roll. Operett kuulub meelelahutuse kunsti valdkonda.Operett jaguneb: 1)Satiiriline Pariisioperett 2)Meloodiline Viinioperett Franz Schubert(1797-1828) Pani aluse vokaalsetel,-esimene romantiline helilooja Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis .
Pärispatt Uskus, et Aadama pattulangemine rikkus inimhinge ning kõik, kes pärast seda on lihast sündinud, on Aadama patust nakatatud. Aadama üleastumise pärast on kogu inimsugu määratud kannatama valu ja süütunnet ning lõpuks surema. Filosoofia Augustinusel puudub filosoofiline süsteem Kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge Teoloogilised teosed Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus
eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise puudega – ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati ta lõpuks raskest orjatööst. Väljend, „Haridus teeb vabaks” peegeldas otseselt Epictetuse enda elukäiku. Tänu haridusele sai ta vabaks raskest füüsilisest tööst, kivide tassimisest, maaharimisest. Haridus kergendas elu väga praktiliselt. Küllap mõistsid hariduse ja vabaduse seost samal viisil ka eesti talupojad. Nad tulid linna õppima mitte ainult teadmiste pärast, vaid ka selleks, et raskest maatööst vabaks saada.
(KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA.
Ta on kuulunud Parempoolsete(1988), Sotsiaaldemokraatide(2004) erakondadesse, ning olnud Mõõdukate (2002) ja Rahvaerakonna(1999) esimees. Aastal 2004 valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks. 23.oktoobril 2006 valiti Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi presidendiks. President Toomas Hendrik Ilves on abiellunud 2 korda. Tema esimese naisega, Ameerika psühholoog Merry Bullockiga, on tal 2 last: poeg Luukas (sündinud 1987), kes praegu õpib Stanfordi Ülikoolis filosoofiat ning tütar Juulia Kristiine (sündinud 1992). Aastal 2004 abiellus ta Evelin Int-Lambotiga, kellega on tal tütar Kadri Keiu (sündinud 2003). Presindendi naine on oma tegevusega presidendile väga toeks. Ta on patroon erinevatele organisatsioonidele, nagu näiteks: Eesti Lastekirjanduse Keskus, teavituskampaania ,,Eesti naise tervis", Keila SOS Lasteküla, ,,Koolileiva" projekt, Heategevusprogramm ,,Saa nägijaks!", SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Õuesõppe
Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid 20. sajandil.
elektrimootorile. See on oluline, kuna elektri kasutuselevõtt tegi elu palju lihtsamaks. 19. saj teisel poolel rajas Auguste Comte filosoofilise suuna positivism. Selles oli kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne staadium. Positiivsete faktide väljaselgitamiseks tehti vaatlusi ja katseid, mistõttu loodi laboratooriume. Positivistid eelistasid eelkõige matemaatikat ja teisi täppisteadusi ning eitasid arutlevat filosoofiat. Nad panid andsid tõuke realismile kunstis ja kirjanduses. Kuulsaim bioloog 19.saj oli Karl Ernst von Baer, kes rajas võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani ta aluse kunstväetiste kasutuselevõtule. Antony van Leeuwenhoek avastas 1676. aastal bakterid, kuid läks veel kaua aega kuni neid hakati seostama haigustega
Wimberg Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Ta õppis 1986-1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis,1994-1997 Lasnamäe Ühisgümnaasiumis, 1997 - 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige ja kirjastuse Jutulind omanikke. Aastast 2007 Eesti Kirjaduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige.
Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks. Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut. IMPRESSIONISM - Tekkis 19-20 saj vahetusel Prantsusmaal. Mõiste pärineb Prantsuse
õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ta leidis et pühakiri ja Kreeka filosoofide vaated poledi vastuolus, sest üks on usutõde ja teised teaduslikud tõed. Katoliku lorok kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. *Muud teadused Lisaks tegeldi ka astroloogia, eht tähtede järgi ennustamisega. Tähtsa
tegutses Taanispanganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis alates 1903 füüsikat ja kaitses 1911 doktorikraadi. Esialgu õppis ta filosoofiat ja matemaatikat, aga 1905 võitis taTaani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa laborit, mis oli talle tuttav kuba lapsepõlvest saadik. Edu sellel konkursil mõjutas Bohri loobuma
Üldiselt oli see tekst oma ehituselt lihtsam kui paljud teised filosoofilised tekstid, seega võimaldas see teksti sisu lihtsamini mõista. Arusaamatuks jäigi see, kas autori eesmärk oli lihtsalt empiriste rünnata /kritiseerida või konkreetselt arutleda sellest, millised on allikad, millel tasuks tugineda. III. osa: Descartes uskus, et kui ta mõtleb, järelikult on ta olemas. Ta oli ratsionalist, Popper oli samuti ratsionalist, kuid tema filosoofiat võib pigem nimetata kriitiliseks ratsionalismiks. Arvan, et Karl Raimund Popperit ei rahuldanud Descartes`i üldkehtiva alus, sest ta oli ka ise ratsionalist ja tema jaoks oli Descartesi üldkehtiva alus liialt pinnapealne.
,,Dekameron" Boccaccio ,,Dekameron" on XIV sajandil kirjutatud teos, mis koosneb 100 novellist, mis sisaldavad moraale, aga samas räägivad tolleaegsest kirevast maailmast. Novellid on enamasti armastusest ja kirest ning jutustavad, mida kõike selleks tehti, et oma soove rahuldada, aga ühtlasi on seal koomikat ning ka filosoofiat. Tähtsal kohal on kavalus, millega inimesed üksteist petavad. ,,Dekameroni" maailm on väga karakteriterohke, kuna seal on palju tegelasi. Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks, pahatahtlikeks. Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad. Teoses on nii vaeseid kui rikkaid tegelasi, kes sageli isekeskis koos tegutsevad
aga eriti välisajakirjanduses. Ilves oli ka tiigrihüppeks nimetatud Eesti totaalarvutiseerimise programmi idee autor ja vedaja. Toomas Hendrik Ilves on abielus meditsiiniharidusega Evelin Int-Lambotiga, kelle armastusest on sündinud neile tütar Kadri Keiu (2003). Kuid mehe eesmisest abielust psühholoog Merry Bullockiga on tal lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Luukas Kristjan õpib küll isa eeskujul Ameerikas, kuid hoopis Stanfordi ülikoolis ning filosoofiat. Toomas Hendrik Ilves on Eesti eelmiste presidentide kõrval noor, sümpaatne, muheda naeratuse ja kikilipsuga rahvaesindaja. Viimast (kikilipsu) võib isegi tema tunnusmärgiks pidada. Hoolimata rahva rahulolematusest Eesti majanduses, on just tema jäänud kindlaks, säilitanud selget meelt ning realistlikku taju, kuna sellist majanudkasvu, mis meil veidi aega tagasi oli, pole enam oodata. Eesti esindamisega saab ta samuti laitmatult hakkama
Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas. Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab kõigepealt õppima erinevaid teadusalasid. Ta peaks olema osav joonistamises, tundma ajalugu ja geomeetriat, jälgima filosoofiat, mõistma muusikat, teadma üht-teist meditsiinist, õigusteadusest ja astronoomiast. Vitruviuse jaoks on väga olulisel kohal ka matemaatika. Kõik rasked küsimused kaasaarvatud sümmetriaga seotud küsimused on lahendatavad geomeetriliste teooriate ja meetodite abil. Peale vajalike teadmiste omandamist vaatleb Virtuvius linnapilti. Seda eelkõige ilmastikuolude ja ilmakaarte järgi. Ta pöörab suurt rõhku tuultele. Kõiki neid aspekte silmas pidades on võimalik vältida ebatervislikku
tasapisi hakkas tekkima teatud lõhe filosoofia ning inimeste tegelike psühholoogiliste vajaduste vahele. Veidi pärast Aristotelese surma tungisid roomlased Kreeka territooriumile, muutes juba isegi ebastabiilse olukorra riigis veelgi ebakindlamaks. Sellisel võimuvõitluse perioodil pakkusid komplekssed ja abstraktsed filosoofia koolkonnad vähe lohutust; inimesed hakkasid filosoofias midagi maisemat otsima; nad tahtsid filosoofiat, mis käsitleks igapäevaelu probleeme. Peamine küsimus filosoofias ei olnud enam ,,mis on füüsilise, käegakatsutava reaalsuse olemus?" või ,,mida ning kuidas võivad inimesed mõista ning teada?", vaid pigem ,,kuidas on kõige parem elada?" või ,,mis on hea elu olemus või tuum?" või ,,mis on seda väärt, et sellesse uskuda?". Vastused nendele viimastele küsimustele peitusid järgnevalt tekkinud filosoofiliste koolkondade - skeptikute, küünikute,
Vaeste ja haigete eest hoolitsemine oli kiriku ülesanne. Suurenesid erinevused ida- ja läänekirikuvahel. Põhiline tüli oli sellest, et idakirik tunnistas, et Püha Vaim lähtus Isast, läänekirik aga uskus, et see lähtus Isast ja Pojast. Kirik lõhenes lõplikult siis kui paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. Läänekirik ehk roomakatoliku kirik ja idakirik ehk kreekakatoliku kirik eh ortodoksi kirik. Haridus ja vaimuelu kanti edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofiat. Hakati õpetama grammatikat, retoorikat, õigusteadust, filosoofiat. Talupojad olid kirjaoskamatud, kui linnades levis kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstidena kasutati antiikteoseid, mida kirjutati ka ümber ja uuriti põhjalikult. Hagiograafi ehk pühakute elulood. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vana-Vene riigi teke Dnepri keskjooksul elanud karjakasvatajates idaslaavlased hakkasid järk-järgult elama asuma soomeugrilaste aladele. Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
