Renessanss mõistet kasutatakse seoses kultuuriliste muutustega 14.-16.sajandil. Renessanss on keskaja lõpus enamikus Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang, mille sotsiaalne ja majanduslik alus oli varakapitalistlike suhete tekkimine linnades. Renessansskultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Perioodil õpiti taas põhjalikult tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid
Salmon Rushdie HANNA JÕEMETS 11 L Ahmed Salman Rushdie 19. juuni 1947 Mumbai Moslemi perekonnas India päritolu Suurbritannia kirjanik Kooliharidust sai Indias ja Inglismaal Töötas mõnda aega reklaamiagentuuris, samuti töötas teatris ja ajakirjanikuna 1964. aastal sai Suurbritannia kodakondsuse 1975. aastal ilmus ,,Grimus" 2007. aastal ülendas Elizabeth II Rushdie, tema kirjanduslike teenete eest rüütliseisusse ,,Kesköö lapsed" 1981. aastal ilmus Kirjaniku teine raamat Bookeri auhind Rahvusvaheline tuntus ,,Saatanlikud värsid" 1988. aastal ilmus Neljas romaan Kosmiline võitlus hea ja kurja vahel, põimides endasse nii fantaasiat, filosoofiat kui ka farsse Rushdie kritiseeris teoses moslemi naiste kohtlemist Vallandas poliitilise skandaali Ohustas kirjaniku elu Raamat keelati paljudes maades ära 1989. aastal kuulutas Khomeini(Iraani usujuht) välja Rushdiele fatwa Khomeini ütles, et Rushdie on islamit pilkava teosega teeninud ära All...
-15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus
b) eetiline - kohusetunne ja kõlbelised väärtused c) positiivne e teaduslik - tegelikkusel põhinev, uuritakse nähtusi, seaduspärasusi c) religioosne - inimene usub end suhtlevat otse jumalaga 10) Täida lünk 9) Täida lünk 1p prantslaste filosoofiat iseloomustab .....(ratsionalistlik).........mõtlemine Inglaste filosoofiat iseloomustab ........empirism.......... 10) Täida lünk Pragmatismi rajaja USAs oli...Pierce..., kelle ütluste kohaselt tuleb .... teooria seostada millegi praktilise tulemusega. Iga tegu, teooria on siis tõene, kui ta on kasulik.
Renessanss Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman de Fauvel" kirjutamise
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene nai...
· Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud. · Esimene luulekogu; Amores" (Tallinn 1917)
Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti
,,Oscar ja Roosamamma" Karolin Kriiska Eric-Emmanuel Schmitt · Sündis: 28. märts 1960 · Prantsuse kirjanik ja lavastaja · On läbinud sõjaväeteenistuse. Õpetades ühe aasta filosoofiat sõjakoolis · On tõlkinud mitmeid oopereid · 2008. aastal võttis Belgi kodakondsuse · 9. juunil 2012 valis Belgia Kuninglik Prantsuse Keele ja Kirjanduse Akadeemia Schmitti eelneval aastal surnud Hubert Nysseni asemel akadeemikuks. ,,Oscar ja Roosamamma" · Ilmus aastal 2002 · ,,Oscar ja Roosamamma" on ühe jutsustuse osa ning käsitleb kristlust · Tõlkija: Indrek Kof · Kujundus: Ülo Pikkov Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut leukeemiat. Teda
Nietzsche natsirüü. 10 · Nietzschele järgneb ta saatus, ent tema järgijad on sootuks midagi muud kui Nietzsche ise. F. Nietzsche 11 16.1.Nietzsche metodoloogia · Ta on nagu Kierkegaardki eelkõige kirjanduslik filosoof. · Nietzschet saab üksnes vägivaldselt paigutada süstemaatilise vaatluse raamidesse. · Filosoof ei ürita oma filosoofiat suruda akadeemilisse vormi. Tema filosoofia keel on aforistlik ja väga mitmekesine, vaevalt kunagi mõõdukas. 12 · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor arutaks ja paluks täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja lammutab.
Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Loodeti luua midagi samaväärset või isegi paremat. Humanism veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk, vaid üksikisik kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt.
B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele autoritele? a)Maailm kui tahe ja kujutlus - A.Schopenhauer b) Kõnemehest - M.T.Cicero c) Praktilise mõistuse kriitika - I.Kant d) Teaduserevolutsioonide struktuur - T.Kuhn e) Loodusest - Anaximandros 6. Kuidas määratleda filosoofiat? Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimsel olemas. filosoofiat võib võtta kui ka teatud maailmavaadet. võib seostada moraalsete hoiakutega. 8. Kes oli järgmine isik? a)Empedokles- kreeka filosoof, tema õpetuste järgi koosneb kogu 4juurest: vesi, maa, õhk ja tuli b) Laozi- taoismi rajaja, hiinas elanud poollegendaarne õpetaja. c) Diogenes- vanakreeka filosoofide biograaf 9.Defineeri filosoofia ehk tarkusearmastus
Kool JAN KAUS Uurimistöö Õpilase nimi Juhendaja: 2009.a. · sündinud 22. jaanuaril 1971 · Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Tegevus · 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja · 20042007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees · Tallinna rahvusvahelise luulefestivali korraldaja · Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige · Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist · Kujutav kunstnik Luule · "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) · "Õigem Valem" (2000) · "Jõulutunne ongi see" (2001)
Põhjenda, kas sinu arvates on võimalik muuta ühiskonda nii radikaalselt, et pikendada inimkonna surematust? Poliitilist filosoofiat ja kultuurikriitikat viljelev Sloveenia Lubljana ülikooli vanemteadur Slavoj Zizek kirjutab ,,looduse lõpust", inimese domineerimisest looduse üle ning selle võimalikest tagajärgedest looduskatastroofide näol, tehes ettepaneku ühiskonna radikaalseks muutmiseks ning selle võimalikkusest, et pikendada inimkonna surematust. Maailma ei ole võimalik nii radikaalselt muuta, et see tagaks homo sapiensi igavese elu maal, kuid meie kõigi võimuses on pikendada elu maal võimalikult palju
vabakslastu teeneid. · Teised, aga saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7- aastaselt kooli. · Koolis omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirdus. · Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus aga hariduse andmine veel pikka aega. · Õpetati neile kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. · Noormehed suundusid Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. · Noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima.
Plotinos Elulugu · Sündis umbes 205 pKr Lykopolises Egiptuses. · Vana-Kreeka filosoof. · Teda koos tema õpetaja Ammonio Sakkasega peetakse uusplatonismi rajajaks. · Plotinos alustas filosoofiaõpinguid 27-aastasena, umbes aastal 232, kolis õpinguteks Aleksandriasse. · 38-aastaselt otsustas ta hakata uurima pärslaste ja indialaste filosoofiat. · 40-aastaselt, läks Plotinos Rooma, kus ta elas suure osa oma elu lõpupoolest. · Oma elu viimased päevad veetis üksinda Campanias. Õpilased Roomas elades , kogus ta endale palju õpilasi: · Porphyrios-Plotinose lemmikõpilane, tema elutöö jätkaja. · Amelios · Sabinillus- senaator · Eustochios · Rogantianus · Marcellus Orontius- senaator · Zethos · Zotikos Filosoofia
Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala
Federico García Lorca 1898-1936 Koostajad: Kätriin Männiste ja Stina Suurväli Elukäik I Oli hispaania luuletaja ja näitekirjanik Sündis väikeses Fuente Vaquerose linnas Granada lähedal Õppis Granada ülikoolis filosoofiat, kirjandust ja õigusteadust Ta kasvas lihtrahva keskel koos teenijate ja lapsehoidjatega, kes õpetasid talle vanu legende ja laule, mis äratasid temas uinunud poeedi Elukäik II Frederico Garcia Lorca oli homoseksuaalne ja tema tuntumaid armastusi ja kiindumusi elus oli Phillip Cummings. Lorcal oli traagiline lõpp. Ta keeldus põgenemast Hispaaniast kui algas kodusõda sel põhjusel, et " ta oli kõikide vend, kuna oli luuletaja"
tuua niisuguseid tõendeid, mis nad intellektuaalselt tõsiseltvõetavaks teeks. Ajaloole lähedale pääsemiseks on vaja tegeleda ajalookirjutusega ning kui filosoofid uurivad ajalugu, peavad nad seda tegema ajalookirjutuse kaudu ja sellega suhestatult. Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker
See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst.Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele
Loovat probleemilahendust esiletoova lähenemise eesmärgiks on suunata õpilaste mõtlemist kunstiprotsessis laia kaalutluste ringi: ökonoomilised, struktuurilised, ergonoomilised ja esteetilised kaalutlused. Ülesannete lahendamiseks kasutatakse disainiprotsessi, mille tulemused on ka empiiriliselt testitavad. (Eisner 2002, viidatud Paas 2007 järgi.) *** Tähele tuleb panna üht erilist probleemi: mõned, eriti need, kes on traditsiooni suhtes kriitilised, kaldu- vad samastama analüütilist filosoofiat ühega selle hiljutisematest ilmingutest – lingvistilise filosoofiaga (mõiste, mis on ise kaalukaks väitluseks avatud) (Graham 1977, Warnock 1989). Seega väidab Martin selgesõnaliselt, et „seda koolkonda [analüütilist filosoofiat] nimetatakse ’lingvistiliseks filosoofiaks’ või ’lingvistiliseks analüüsiks’“ (Martin 1991: 10), ja MacIntyre’le tundus võimalik lükata tagasi „analüüti-
Suurim esindaja Bertrand Russell, keda on võrreldud Voltairega. Meie sajandi teisel poolel on analüütiline filosoofia saanud „ametlikuks kinnistunud“ mõttesuunale tüüpilisi jooni. Tal on oht kaotada oma identiteet. Teadus ja tehnika on oma mõjude tõttu muutunud problemaatiliseks. Analüütiline filosoofia näib olevat sisemiselt võimetu neid mõjusid kahtluse alla seadma. Segases identiteedikriisi olukorras on omal kohal vaadelda analüütilist filosoofiat ajaloolis-kriitilises mõttes. Proovides aru saada analüütilise liikumise eripärast on siiski kasulik veidi lihtsustades asetada analüütilise filosoofia sünd kindlasse kohta ja aega-sajandivahetusse Cambridgei- ja vaadelda selle rajajana kaht suur eeskuju:Bertrand Russelli ja George Edward Moorci. Võib öelda, et Russelli eesmärgiks filosoofias oli tõe kindel teadmine. Teda võib võrrelda Descartesiga. Descartesi kombel nägi ta algul matemaatikas kindluse paradigmat.
HARIDUS 7 Vaba kunsti: 1) Grammatika 2) Retoorika 3) Dialektika 4) Geomaatria 5) Aritmeetika 6) Astronoomia 7) Muusika Õppevormid : 1) Loeng 2) Dispuut NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT · EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT · SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID · KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS · KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. Kooli haridus : · ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES · EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI · KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES
Ööbik ja roos Elas kord Üliõpilane. Ta armastas väga filosoofiat ja raamatuid lugeda. Üliõpilase arvates on kunstnikud isekad ja mõtlevad ainult stiilist. Tema arvates õpib vaid raamatutest õiget tarkust ja kunst on ajaraiskamine ja sellel puudub siirus. Samuti ta arvas, et ta teab milline on tõeline armastus. Talle meeldis väga professori tütar, kes ütles, et ta tantsib Printsi korraldatud ballil ainult siis kui too kingib talle punase roosi. Kahjuks Üliõpilasel ei olnud punast roosi kusagilt võtta ning ta oli õnnetu ja viskus
Diego Velazquez 1599-1660 Merilin Must 11c Täisnimega Diego Rodrique de Silva y Velazquez Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi Sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis Elulugu Sündis perre esimese lapsena Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli Juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Abiellus 1618. aastal oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Elulugu Järgmistel aastatel maalib kuninga ja ta lähedaste portreesid Otsustava tähtsusega tema kunstiarengule on tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga
Jumalik on ületamatu Võimsuse Ülemvõim, sest see on kõige, alates kõige ülevama , kuni tõesti tihketest asjadest suurima valitseja! Siin kuulutatu (olen ma teile seega öelnud) on nagu kõik asjad mis on ja hakkavad suurepäraseks ja arvukaks olema nagu nad on tehtud saama (Ülimast)! Vaatke, on seega öeldud, teadustatud (minu)Hermes Trismegistuse poolt (Maailma filosoofia, Jumaliku filosoofia ja Ainukõrgema filosoofia), omades kõiki kolme terve Maailma filosoofiat. Lõpetas täielikus tervikus, rääkides tollest Ülima Jumalikkuse tööst.
HENRIK VISNAPUU 9.a klass KES TA OLI? Eesti luuletaja Dramaturg kirjanduslikkriitik ELULUGU Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast.
Vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis mõistuspärasust selgust ja loogilisust. Esialgu vaid antiikkunsti jäljendamine, ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma järjest rangemat vormidistsipliini. Prantsuse keele arendamiseks ja kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks asutatud Prantsuse Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline.
Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus aga peab lähtuma mingist
kahelda Sellise teadmise leidmiseks, hakkas ta kõiges kahtlema Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), sest võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Ta jõudis ühe filosoofia ajaloo kuulsaima üksikideeni: COGITO ERGO SUM ( mõtlen, järelikult olen olemas) Kui tajuvead, illusioonid ja kahtlused esinevad, siis saab kindel olla tajuva subjekti ehk MINU olemasolus. Tänu sellele võib nimetada Uusaja filosoofiat Teadvus-filosoofiaks Jumala olemasolu Tähtis koht tema filosoofias Talle ei paku huvi Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid tema lähenemisviis on pigem mõistuspärane Descartes'i arvates peab seda olemasolu tõestama, sest ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente Ontoloogiline Jumalatõestus Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest, olemasolu on tema puhul olemuslik
W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale. Carl Maria Friedrich Ernst von Weber 1786- 1826 üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka
Richard Strauss • Sündis 11.juuni 1864 München ja suri 8.september 1949. • Saksa helilooja,kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat.Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite järgi. • Isa Franz Strauss,kes oli esimetsasarvemängija Müncheni õukonnaorkestris. • Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini.1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898–1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. • Sümfoonilised poeemid: • "Macbeth" • "Don Juan" • "Surm ja kirgastumine" Ooperid: • "Guntram" • "Elektra" • "Ariadne Naxosel" Lühikokkuvõte ooperist "Don Juan" Ooperi algus oli väga kiire ja suurejooneline ,rütmi muutusi oli ooperi alguses väga palju.
Värska Gümnaasium 12.klass Elina Keerpalu Saksa filosoof Sündis Ida-Preisimaal Königsbergis. Ristimisel anti nimeks Emanuel, kuid muutis selle hiljem Immanueliks. Sündis sadulsepa peres. 1740. aastal asus õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat. 1755 sai ta kohaliku ülikooli lektoriks ja 1770 proffessoriks. Oli esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis. Ta elas kodulinnas ning oli tuntud korrapäraste harjumuste ja pedantsusega. Königsberglased võisid tema jalutuskäikude järgi kella õigeks seada. Suri oma kodulinnas 1804.aastal Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsusena. Kanti arvates on kolme liiki otsuseid:
Seda raamatut peetakse ilmselt tänaseni itaalia proosa üheks tähtteoseks. Kindlasti on Dekameron üks neist vähestest kooli kohustusliku kirjanduse raamatutest, mida viitsitakse läbi lugeda ning erootilise alatooniga novellid on pakkunud intrigeerivat lugemisainet mitmetele põlvkondadele üle terve maailma. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati rahvale huvi pakkunud.
lugu (kolmas näitleja). EURIPIDES-üksikinimese saatus,naise koht peres. ,,medeia" , ,, velektra" ,, troojalannad" sügav psüh. Analüüs. SOPHOKLES- riigiametites demokraat, hea haridus, muusika. Üksikisiku saatus,usk saatusesse. Tegevus on rangelt ja loogiliselt ülesehitatud."antigone" ,,elektra""oidipus kolonnoses" KOMÖÖDIA- ARISTOPHANES-,,ratsanikud" kritiseerib sõda, ,,linnud"- tegevus on pilvekägulas. Inimeste ja jumalate suhted. ,,konnad"- kritiseerib moodsat filosoofiat. PROOSA- tähistas filosoofilisi arutusi, poliitilised ja kohutkõned. CECERO-poliitik,õpetas teisi kõnemehi.hea sõnavara ja sõnastus . CAESAR- tugevad teadmised filosoofias ja ajaloos. ,,märkmeid gallia sõdadest"- tahab roomlastele selgeks teha sõdade vajalikkuse.
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
Filosoofia ja ilukirjanduse vahekord Filosoofia on teadus, mis esitab palju küsimusi, ning otsib neile vastuseid. Iseloomulik on õpetuste paljusus ja tihti seisukohtade vastandlikkus. Põhiteemadeks on maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas, põhiväärtused ning olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab...
Albert Camus (1913-1960) Hukkus küpses loomeeas, autoõnnetuses. Jõudis eksistentsifilosoofiani Sartre'iga enam-vähem ühraeglselt, kuid sõltumatult. Sündis Alzeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas, ema oli tal hispaanlanna. Temagi isa suri varakult. Pere majandusraskustest hoolimata läks Camus'l korda pääseda Orani ülikooli filosoofiat õppima. 1934. a liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga. Astus aasta hiljem välja. 1930. aastast alates kimbutas teda tuberkuloos. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, samas hakkas tegelema teatriga, asutas 1935. a töölisteatri, kus tegutses nii näitleja kui ka dramaturgina. Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek
Entsüklopeediat”. “Encyclopaedia Britannicat” ja teisi internetis leiduvad teaduspõhiseid allikaid. Samuti leian materjali raamatutest millest esimesena olen käsitlenud Stephen Hawkingu " A Brief History of Time" mis ilmus 1988. aastal. Sellise teema olen valinud, sest aja olemus on pakkunud huvi mulle juba pikemat aega ning leidsin, et seda on põnev pikemalt uurida. Samuti soovin mõista aja mõistet paremini ning sellega kaasnevat filosoofiat, mida on uuritud juba sajandeid kuid ühtsele kompromissile jõutud ei ole. Samuti usun, et puutun enda tulevases elus palju kokku aja mõiste ning selle üle filosofeerides enda nägemuse järgi. Soovin tänada enda juhendajat Harry Potterit, uurimustöö aluste õpetajat Liisi Rannast, enda sõpru ning kõiki kes on abiks selle uurimustöö koostamisel. Samuti soovin tänada tartu ülikooli filosoofiaproffessorit Winnie Poohi ja Eesti füüsikaseltsi liiget Käsnakallet, kellega
George Edward Moore George Edward Moore oli inglise filosoof ning üks analüütilise filosoofilise algatajatest. Tema vanemad olid baptistid, kes käisid igal pühapäeval kaks korda kirkus. Umbes 15-aastaselt oli ta relogiooni suhtes üsna jahedaks muutunud. Ta läks Cambridge Ülikooli klassikalist filoloogiat õppima. Kuid kahe sõbra mõjutusel hakkas ta kolmandal õppeaastal õppima lisaks ka filosoofiat. Ta võitis oma tööde eest Kanti vabaduse- ja mõistusemõiste kohta tohkem kui kuueks aastaks Trinity College’i uurimistoetuse. Stipendiumi lõppedes, Moore sai päranduse, mis tegi ta sõltumatuks. Ta elas eraõpelasena, uurides Bertand Russelli raamatut ’’Matemaatikaprintsiibid’’. Sel ajal töötas ta oma ’’Eetika’’ kallal ning pidas loenguid metafüüsikast. Lisaks õpetas ta mitmetes ülikoolides ning oli ka ajakirja toimetaja. Ta jätkas filosofeerimist kõrge eani.
pahesid. Kujunes ka romaanižanr. Tuntuim antiikromaani esindaja oli Apuleius, tema kirjutas teose mida tuntakse ’’Kuldse eesli’’ nime all. Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Jätkus hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti arendamine. Puudus suurem huvi ladina keelse kirjasõna vastu, võeti eeskuju kreeka enda kirjandusest ning kultuurist. Kuulsaim Kreeka kirjanik Lukianos, pilkas oma teostes kõnekunsti, filosoofiat teadust ja ka usku. Kreeka teadlane, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kujundas aga maailmapildi, et universumis tiirlesid kõik taevakehad ka päikene ümber maa. Kasutatud kirjandus https://www.google.fi/ http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/rooma-kultuur http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=335&Itemid=5
nemad. Kõik näitab, kuidas aegade algusest saati on rassism üheks tõsiseks probleemiks olnud, millest räägitakse raamatus eriti põhjalikult. Kasvõi KKK (Ku Klux Klan) , kes põletasid, peksid, tapsid mustanahalisi, kommuniste, katoliiklasi ja juute lihtsalt sellepärast, et Klani arust polnud neil inimestel meie maailmas ,,oma kohta". Ma soovitan kindlasti see raamat igal võimalusel läbi lugeda. Seal on palju mõtteteri ja filosoofiat, mis tuleks omale kõrva taha panna. Ma arvan, et see raamat laiendab väga inimese silmaringi ning paneb teda maailma asjadele natuke teise vaatevinkliga lähenema.
Karl Heinrich Marx Üldinfo Elas- 5.mai 1818-14.märts 1883 Oli juudi päritolu, kuid eitas oma rahvust Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“
kujunemine: renessanss ja humanism Renessanss Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Ajastuga kaasnenud muutused: 1
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike
säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamike dialoogide tegelaseks on tema õpetaja Sokrates. Tihti kõneles Sokrates dialoogides Platoni omaenese mõtteid. Inspiratsiooni vestlusteks sai ta vestlustest sõprade, õpilaste ning teiste linnade ja maade filosoofidega. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vanakreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis "Theaitetos" lausub ta: "...geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K. Kivinurk "Maailm, tõde, vabadus"; Tallinn "Valgus 1991; lk 4). Samuti kasutas ta matemaatikast kui reaalteadusest võetud absurdini viimise meetodit oma idealismi käsitluses: eelduste ümberlükkamise meetodiga tõestas ta, et meelte abil tunnetatavad asjad on vastuolulised ning muutlikud. Sellele vastandina
Ta uuris mitmeid patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid. Alustades moodsa teaduse ja empirismiga, tõi Jaspers välja, et kui me kahtleme reaalsuses, seisame piiride ees, mida empiiriline ja teaduslik meetod ei suuda ületada. Sel hetkel hetkel seisab inimene valiku ees, kas langeda meeleheitesse ja loobuda või teha saatuse
Albert Camus (1913-1960) Eksistenstialismi esindaja, pani kirjanduses aluse absurdi mõistele. sündis 1913 Alzeerias, oli prantslane. Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv,
läbikäimisel vanemate meistritega, teda mõjutasid Leonardo da Vinci ja Michelangelo. Firenze perioodil lõi Raffael rea madonnapilte. Neis maalides kasutas kolmnurkset püramiidjat kompositsiooni.Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule. Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
