Meie sümbolite süsteemid kujundavad maailma. Pole olemas reaalsust iseeneses, lahus meie sümboliseerivast tegevusest. Inimene ise on erineval viisil ilmneva sümboliseeriva tegevuse allikaks. Filosoofi ülesandeks on kirjeldada inimese sümboliseerivat tegevust ja sellesse kätketud kategooriaid läbi ajaloo. Küsimusele- kas kogu inimlik tegevus oma erinevates valdkondades on sümboolne- võib vastata sõnaga ,,jah". Selleks, et paremini mõista Cassireri filosoofiat, tuleks tema teos kaanest kaaneni läbi lugeda. Kolm läbiloetud peatükki annavad küllaltki lünkliku pildi. Kõige huvipakkuvamaks osutus teema, mis käsitles erinevusi inimliku ja loomse maailma vahel loomne ja inimomane sümboolsus, loomade keel ja inimkõne, loomade intelligentsus versus inimlik intelligentsus jne. Mis on inimene 11 Kasutatud kirjandus. 1. Blackburn, S. (2002). Oxfordi filosoofialeksikon
Ta hoolitses selle eest, et perekond ei teaks, kus ta asub. Ainult Aleksandra teadis, sest sõitis Tolstoile järele. Lõpuks saatis keegi Orlov telegrammi, et ,,Lev Nikolajevits on Astapovo jaamaülema majas. Palavik 40°". Kõik sõitsid jaamaülema I. Ozolini juurde. Tolstoi ütles oma viimased sõnad pojale Sergeile, need olid: "Serjoza! Ma armastan tõde... Ma armastan... väga tõde." Pärast Tolstoi surma hakkas lõpuks Sofja tema filosoofiat jagama, kuid oli juba hilja. Üheksa aastat hiljem suri Sofja Andrejevna-Tolstaja kopsupõletikku, nagu tema abikaasagi. Toil oli 13 last: Lapsed: Sergei(vanim), Mihhail, Tatjana, Aleksandra, Lev Tolstoi jun. (1869 - 1945)("Jasnaja Poljanas. Tõde minu isast ja tema elust" 1923.), Aleksander (Sasa), Ivan (Vanetska, suri 7-aastaselt 23. veebruaril 1895), Ilja, Andrei, Maria (Masa), Veera, Lelja 12
päritolu maailmavaade. Hoffi arvates on taoism pigem eluhoiak, lihtsalt üks mõistlik 7 eluhoiak, mis peaks olema ka Lääne inimestele kergesti mõistetav, kui seda ei takistaks suurelt osalt kunstlikult loodud kultuuribarjäärid. Hoff on ise märkinud, et raamatut kirjutama ajendas teda tõsiasi, et Lääne ülikoolides interpreteerisid taoistlikku filosoofiat hajameelsed pisiasjadesse takerdunud professorid, kes olid oma vaimselt taustalt lähedased Hiina konfutsiaanidele, kelle maailmavaadet taoistid oma kirjatöödes parodeerisid. Taoismi seisukohalt ei tohiks kunagi üksikasjalike seletustega üle pingutada. Taoistid, nagu teistegi idamaiste mõttesuundade esindajad, mõistsid, et kõik mõistuslikud maailmaseletused suhtuvad tegelikkusse nagu kaart maastikku. Side nende vahel on tegelikult äärmiselt tinglik.
11. Kes võib inimesele anda tõelist õnne Boethiuse meelest? V: Jumal 12. Milles seisneb inimese häda? V: ,,Loomus rahuldub vähesega, ent miski ei rahulda aplust" 13. Mis õnn parandab halbu inimesi ja mis õnn ei tule neile tegelikult kasuks? V: halb õnn parandab halbu inimesi, aga hea õnn ei tule neile tegelikult kasuks 14. Kas Jumala etteteadmine ja inimese vaba tahe on Boethiuse meelest vastuolus? V: ei ole 15. Kas Boethius vastandab kristlust ja filosoofiat (uusplatonismi)? V: ei 16. Millist kahte filosoofi on nimetatud ,,ristiusustatud uusplatonistideks"? V: Augustinust ja Boethiust 17. Kelle filosoofia tundmine Lääne-Euroopas piirdub 13. sajandini, vaid Boethiuse tõlgitud loogikateostega? V: Aristotelese 18. Milline austav tiitel on Boethiusele antud? V: viimane roomlane ja esimene skolastik 19. Mis on skolastika? Mida tähendab schola ladina keeles?
Tuntumad rahvustoidud Seenesalat, kapsaleherullid, pealinnasalat ehk Olivier’ salat, puljongid, uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulitš, kisselid, kompotid. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. HIINA KÖÖK Hiinas ei ole võimalik käsitleda eraldi filosoofiat, religiooni ja toitu; road ja rituaalid, mis söömisega kaasnevad, on täis sümbolismi. Hiina kööki peetakse üheks maailma parimaks. Meiega võrreldes pühendatakse seal toidu õnnestumisele hoopis enam tähelepanu ja hoolt. Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Hiinas täidab toit kahte ülesannet – esiteks on ta hädavajalik elamiseks, teiseks on ta naudingute allikaks.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Disain loovettevõtluses Graafilise disaini eriala Liis Kirss DS-3-P-E-Tal-1 CHRISTO JA JEANNE-CLAUDE, ELU JA LOOMING Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................ 2 Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 3 1. 1958 Christo (Vladimirov Javacheff), sündis 13. juunil 1935. aastal. Tema abikaasa Jeanne- Claude (Denat de Guillebon), sündis samuti 13. juunil 1935. aastal, täpselt samal tunnil. Christo õppis kunsti Fine Arts Academy's, Sofias 1953-1956. Juba 1957. aastal pages Christo läände. Jeanne-Claude sai oma hariduse Prantsusmaal ja Sveitsis, kus ta õppis filosoofiat ja Ladina keelt. (Pagliasotti, 0...
kujutama ringikujulisena nii pandi alus heliotsentrilise maailmapildi kujunemisele. Demokritos (atomistlik teooria) leidis, et on olemas muutumatud osakesed aatomid. Need on väga väikesed ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Hippokrates ,,elu lühike, kunst pikk". Hippokrates oli ühelt poolt väga konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat. Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur st inimene on kui mikrokosmos. Neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid elusorganismis vastavad neli kehamahla veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp. Sellel teoorial omakorda põhines 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud)
Mussolinil polnud kindlaid veendumusi, või kui teatud perioodil oligi, siis vahetas need varsti teiste vastu. Ta oli kord vabariiklane, siis monarhist, kord patsifist, siis militarist, ateist, seejärel jälle klerikaal. Ise nimetas ta oma seisukohtade pidevat muutmist intuitsiooniks, dünaamikaks, oskuslikuks orienteerumiseks erinevates olukordades. Ka fasistlik liikumine oli talle algul vaid vahendiks võimu juurde pääsemisel. Aga iga liikumine vajab siiski ka oma filosoofiat juba ainuüksi masside jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja. Endiselt nimetati fasismi kord vasakpoolseks, kord parempoolseks liikumiseks. Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole täpsemalt
Tanizaki Jun`ichir Tema arvukate kirjatööde hulgas on nii novelle, lugusid, esseesid, kriitilise tekste, kui tõlkeid. Esimene tunnustus tuli looga Shisei (1909). 1911a avaldas ta novelli Hyf. Tema mahukaim romaan Sasameyuki (1942). Õdede prototüüpideks tema enda lähedased naised. Kagi (1956). Tema eripäraks on vältida kirjutamist endast. Ta romaanid ei ole ei pihtimuslikud, eetilised ega poliitilised, ta ei toeta ühtegi kindlat filosoofiat. varasem Shwa kirjandus Hilisem Shouwa kirjandus Hilisem Shouwa Abe Kb (1924-93) Kasvas üles Mandzuurias (sellest üheks lemmikuks teemaks võõrandamine). Õppis ülikoolis meditsiini, kuid ülikooli lõpetas ta tingimusega, et ta ei praktiseeriks sellel alal. Rahvusvaheliselt sai ta tuntuks romaaniga ''Luitenaine''. Tema töödes esineb palju sürrealismi (-realismi?). Shiina Rinz (1911-73) Üks tuntumaid sõjajärgseid kirjanikke. Tuntumad romaanid Eien naru josho
kellega on ka tihedas kirjavahetuses. Kutsus Augusta ka kooli lõpupeole, kus kandis hiilgavalt ja elegantselt ette oma luuletusi. 1803 tutvus Byron Newsteadis koolivaheajal olles tütarlapsega, kelle nimi oli Mary- Ann. Byron armus lootusetult. Neiul oli peigmees, mida Byron raskelt üle elas. 1805 (17-aastaselt) lõpetas Byron Harrow` kolledzi ja astus Cambridge ülikooli Londonis, kus õppis aastail 1805 1808 filosoofiat, keeli ja loodusteadust. Koolis oli alguses raske kohaneda, kuna ta oli harjunud tähelepanu keskpunktis olema. Õppetööga tegeles Byron suhteliselt vähe; ratsutas palju ja tegeles ujumisega; õppis ära vehklemise ja poksimise, eriti osav oli rusikavõitluses. Byron oli hoolimata sellest, et ta endiselt kergelt lonkas, suurepärane ujuja ja ratsutaja. Hoolitses väga oma välimuse eest, pidas dieeti (puuviljad, juust, vesi), riietus ekstravagantselt.
"Don Quijotes" kangastub müüdi ja ajaloo, ideaalse ja reaalse, universaalse ja konkreetse, kõrge ja madala, vaimse ja materiaalse, humanismi ja rahvalikkuse, traagilise ja koomilise süntees nii täiuslikult nagu ainult järgnevate aegade üksikuis suurimates teostes. Cervantesel oli mõndagi öelda nii neile, kes järgisid vitaalset ja maalähedast filosoofiat, kui ka intellektuaalsema, vaimsema joone pooldajaile. XX sajandil on cervantesliku sünteesi kujundlikult kokku võtnud hispaania filosoof José Ortega y Gasset: "Cervantes ei ole lakei ega isand, Cervantes on inimene. "Cervantese filosoofia ei nähtu niivõrd tema tegelaste kõnedes - olgugi see tasand mõjukas - kui "Don Quijote" kujundis ja struktuuris tervikuna. "Don Quijote" ei ole pelk idee (filosoofia) ega pelk kujund (kunst). Süntees ja
Ariadne Navosel"; sümfooniad (programmilised): ,,Alpi sünfoonia" ja ,,Sinfonia Domestica" (ehk kodusümfoonia). Strauss elas sellest ajas üle, kus ta elas (sarnane Rahmaninoviga)nad jätkasid uute sümfooniate loomist peale I maailmasõda, kuigi stiil oli muutunud (erinevus Sibeliusega, kes lõpetas uute sümfooniate loomise). Tema isa oli kontsertmeister ja soolode mängija. Straussil oli Wagneri ooperitega kokkupuude hiljem. Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. Ning tema dirigendikarjäär oli särav elu lõpuni. Straussi produktiivsus on võrreldav Mozartiga, kuid tema muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks. Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti ka Liszti programmilisus. Temaatika pärineb kirjandusest
", vastas ta: "Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga." Selle peale olevat Wittgenstein vihasena roobi maha visanud ja ust paugutades ruumist välja tormanud. Braithwaite'i väitel Wittgenstein lihtsalt rookis ägedalt tuld. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt aktiivseks. Ta suri 17. september 1994 London East Croydonis 5 Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad
Rooma". Mussolinil polnud kindlaid veendumusi, või kui teatud perioodil oligi, siis vahetas need varsti teiste vastu. Ta oli kord vabariiklane, siis monarhist, kord patsifist, siis militarist, ateist, seejärel jälle klerikaal. Ise nimetas 11 ta oma seisukohtade pidevat muutmist intuitsiooniks, dünaamikaks, oskuslikuks orienteerumiseks erinevates olukordades. Ka fasistlik liikumine oli talle algul vaid vahendiks võimu juurde pääsemisel. Aga iga liikumine vajab siiski ka oma filosoofiat juba ainuüksi masside jaoks. Seepärast andis Mussolini 1921. aastal ühele grupile teadlastele korralduse töötada välja fasismi filosoofia. Midagi ei tulnud välja. Endiselt nimetati fasismi kord vasakpoolseks, kord parempoolseks liikumiseks. Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole
Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a. - kulmineerus 2 kiriku vaheline tüli, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Ketserlus - ketetserite ehk inimeste, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega karistamine. Aquino Thomas keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat. Tema tuntumad teosed on ,,Summa Theologiae" ja ,,Summa contra gentiles". Põhiliselt käsitleb ta oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. Inkvisitsioon katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Peatükk 15 Suur skisma katoliku kiriku lõhenemine. Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.
Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi üle. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Hiina elanikest on 92% hiinlased ehk hanid. Hiinas on leiutatud paljud tänapäeval vajalikud asjad, näiteks kell, kompass, paber, hambahari, trükitehnika, purilennuk. HIINA KÖÖK Hiinas ei ole võimalik käsitleda eraldi filosoofiat, religiooni ja toitu; road ja rituaalid, mis söömisega kaasnevad, on täis sümbolismi. Hiina kööki peetakse üheks maailma parimaks. Meiega võrreldes pühendatakse seal toidu õnnestumisele hoopis enam tähelepanu ja hoolt. Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Hiinas täidab toit kahte ülesannet esiteks on ta hädavajalik elamiseks, teiseks on ta naudingute allikaks.
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed
nagu nad on, mitte aga küsimusele, milline on parim viis asjadel olla. Seetõttu olevat ta viimaks püüdnud leida pääseteed põhimõtteliselt teistsuguses maailma-käsituses, mida ta nimetab kujundlikult “teiseks paadisõiduks” (99d) ja mis seisnes toetumises logos`ele (99e), st. meelelisest kogemusest sõltumatule olemustunnetusele. Too Platoni “teine paadisõit” rajab aluse euroopaliku filosoofilise mõtlemise pikale traditsioonile. Kui esimeses loengus sai filosoofiat defineeritud ühtsest algest lähtuva teoreetilise maailmamõistmisena, siis Platon rajab siin arusaama filosoofiast kui maailmamõistmisest, mis käsitab oleva tervikut üksnes puhtas mõtlemises tabatavatest olemusprintsiipidest lähtudes. Niisugune filosoofia-mõistmine saab hiljem nimetuseks metafüüsika. Ideede valdkond. Platoni õpetust olevast kutsutakse ka ideede-õpetuseks. Seda põhjusel, et ta nimetas asja olemust asja idea`ks või eidos`eks. Kreeka keelest, ja
benediktiinlaste klooster, mis kujunes järgneva aja vaimse kultuuri keskuseks. Filosoofia ajaloo alastes uurimustes on olnud pikka aega tavaks pidada hellenismi aega filosoofia languse ajastuks. Seda selle tõttu, et tolle aja filosoofilised õpetused ei paistnud olevat originaalsed – iseäranis ontoloogilise ja epistemoloogilise problemaatika käsitlemisel. Neis arutlustes toetuti sel ajal tihti kreeka filosoofia juba väljakujunenud pärandile. Nii on hellenismi perioodi filosoofiat nimetatud ka epigoonlikuks. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et huvi filosoofia vastu oleks vähenenud. Pigem vastupidi: seda perioodi iseloomustabki filosoofia koolide paljusus ja omavaheline konkurents. Filosoofia muutub koolides õpetatavaks asjaks. Õppimine nendes oli muidugi vabatahtlik ja sai olemas olla ainult niivõrd, kui leidus piisavalt sellisest haridusest huvitatud inimesi. Koolides õpetatav filosoofia omandas koolidistsipliinilise liigenduse. Traditsiooniliseks distsipliinide
sofistide vastu, ning andis oma loenguid tasuta, Platon ja Aristoteles aga rajasid oma koolid. Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2.Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul
sofistide vastu, ning andis oma loenguid tasuta, Platon ja Aristoteles aga rajasid oma koolid. Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2.Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul
· Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma
.. Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb? Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed. Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel. Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen, ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt
malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest. Peatükk 1 Ajaloo mõiste 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus 17.–18. sajandil tähendas ajalugu minevikku. Ajaloolased olid need, kes aja- loost kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest. Osaliselt oli see lihtsalt kirjandus, paljudele tundus ebaolulise lobana. Voltai- re rõhutas eraldi ajaloo filosoofiat, kuhu koondus see, mis on ajaloos tähtis. Suuremad kirjutajad kirjutasid siiski loetavat raamatut. 18.»sajandil uurimi- ne lõpuks siiski tekkis. Huvitav, et olulisel määral Saksa uurijad, kes tege- lesid Vene ajaloo uurimisega. Põhjus oli selles, et kui muu maailma kohta ikka midagi teati, siis Venemaa kohapeal valitses must auk. 19.»sajandil tuli ajalugu juba ülikoolidesse (Saksa, Vene, Prantsuse). Ha- ritud inimeste jaoks oli see ka tavaline jututeema. Sel perioodil oli kom-
13. saksa klassikaline idealism. Fichte- tema õpetus põhineb absoluutsel minal. Teaduse võib rajada mina ja mittemina suhetele. Filosoofias peab toim teesi ja eituse, mina ja mittemina süntees. Igasugune teadmine kujutabki endats sünteesi. Mina seab passivseks, mittemina-kõigest ennast määrava absoluutse mina produkt. Hegel- taotluseks haarata kogu olevaat. Filosoofia on teadus absoluutsest vaimust. Vaim on absoluut ja tegelikkus on vaimne. 14. Marx- pööras idealismi ümber. Vaatleb filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Inimese olemuseks on TÖÖ. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust. Pealisehitus: tootmissuhted, tootlikud jõud (inimene, töö, vahendid)->administratsioon-tema vorm sõltub baasist->ideoloogia-poliitika religioon, kunst jne. 15. metafüüsika põhiküsimus- mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused
Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm; tervis ja haigu; nauding ja kannatus; ilu ja inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt. parema elu näol pärast surma. Ainus lohutus, mis saab osaks sellele, kes elab ja sureb stoa filosoofiat järgides, on uhkus selle üle, et ollakse vabanenud inimese ihulikkusest tulenevatest hirmudest ja minnakse oma vabal tahtel vastu vältimatule ja saatuse poolt toodule (nt. Zenon märgates, et hakkab vanadusest nõdraks jääma näljutas/poos end surnuks legende on erinevaid) Uusajal sai stoilisus uuesti hinnatuks, eriti erinevates tolle aja tipp-armeedes, kus sõduritele õpetati stoilise rahuga ära kannatama ükskõik kui suur valu või piin.
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
soolestiku talitlust.[10] Soodusta omaseedetalitlust, lisades natuke oranzi. [11] 7 Kollane Kollane on energia, kulla, rõõmu, õnne, optimismi, Päikese, suve, nooruse, idealismi, kujutlusvõime, inspiratsiooni ja lootuse värv. Kollane sümboliseerib vaimsust ja filosoofiat ning kollasega märgitakse riski. Näiteks tähendab kollane lipp rannas, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Kollane on ka arguse, saamahimu, pettuse, armukadeduse ja haiguse värv. Näiteks tähendab kollase lipu heiskamine laeval, et seal on puhkenud epideemia. Kollase lindiga eraldatakse ala, kus on toimunud avarii.[12] Kollane ja inimkeha osad: Kollane on seotud pankrease, maksa, sapipõie, seedetalitluse, keskkõhu, naha ja närvisüsteemiga.[13]
.................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Tõe probleem kuulub filosoofia pingereas esimeste põhiprobleemide hulka. Tõde ei ole ainult filosoofiasse kuuluv mõiste, vaid oluline roll ka meie argiaelus. Koos esimeste sõnadega, mida väike inimlaps lausab, õpetatakse talle eristatama tõde ja valet. Mingi arusaam tõesusest on meil olemas ka ilma filosoofiat õppimata, kuigi ei olda kindlad, kuidas tõde defineerida. Fioloofilises võtmes seisneb tõe probleem ehk selles, et milline tõeteooria on siis tõene ja milline filosoof läbi aegada on tõele kõige lähem olnud. Sama küsimus kerkib üles ka Indrek Meos'i teoses ''Filosoofia põhiprobleemid'' ja ta lisab, et selle väljaselgitamiseks tuleb meil lähtuda mingist arusaamast tõe kohta. Neutraalsel positsioonil küsimusele vastata ei saa. Traditsioonilised tõeteooriaid on kolm:
Tükike Jaapanit 1. Autor Leo Mõtus sündis Viljandimaal aastal 1965. Viljandis ta elas kuni 18 eluaastani,mil ta kolis koos oma vanematega Tartusse. Leo Mõtus õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat ning peale ülikooli on ta tegelenud peamiselt ettevõtlusega mis on ka tema seniseid sissetulekuallikaid olnud. 21. aastasena ta soetas endale Tallinna äärelinna Laagrisse väikese majakese kus ta elab ka tänaseni. Ta on külastanud paljusid riike ja pannud kirja palju informatsiooni nende riikide kohta , kuid raamatukaante vahele on jõudnud kolme riigi seiklused: ,,Pisike Andorra" , ,,Austri mõnud ja võlud" ja ,,Tükike Jaapanit" , nendest viimast ta peab oma kõige paremaks reisikirjaks
Panglossi optimismist jõuab Candide pessimismi, mida propageerib teine filosoof Martin, kes nüüdsest saab tema teekaaslaseks. Martin on Panglossile täielik vastand, sest ta ei usu jumalikku mõistusesse ega arvamusse, arvab, et mitte jumal, vaid saatan ise valitseb maailma, et elu möödub ning et pahe peitub asjade endi olemuses, inimeses eneses. Peategelase edasised rännakud ainult kinnitavad Martini sünget filosoofiat. Peamine küsimus jääb Candide'l lahendamata. Ta ei tea endiselt, mis on maailm ja mis on inimene ning milline on inimese osa maailmas. Panglossi filosoofiast loobub Candide just sellepärast, et ta ei suuda leppida mõttega nagu oleks teda ümbritsev pahe loomulik ja normaalne. Maailmas valitsev kurjus on Voltaire'le lahutamatu tsivilisatsiooni ja progressi probleemist. Voltaire on veendunud, et üksikinimese elu ei saa olla kunsti tõsiseks teemaks. Nagu kõigis
Ema köök oli vastavuses tema iseloomuga: kiire, lihtne, täpne. · Inimestesse, kes ei joonud veini, suhtus Renoir umbusaldusega: ,,Nad on kindlasti salajoodikud!". 4. · Kukkumine jalgrattalt, ratas libises veeloigus, mees kukkus kivihunnikusse, seemuutis Renoiri elu martüüriumiks. · 31. aastane Auguste'i naine Aline oli täidlane, kuid mitte paks, ja reibas. · Essoyes´vein kehva pinnase produkt illustreeris Renoiri filosoofiat: ,,luua rikkusi väheste vahenditega". · Auguste'ile meeldis elada viinamarjakasvatajate keskel, sest nad olid helded. · Käibevahendid Essoyes's: ,,Sa kah ülesse saanud!", ,,Noh, sa kah juba ärganud!". Renoir vastas midagi lisamata lihtsalt ,,Tere.". · Algas Renoiri võitlus haigustega. Aasta-aastalt muutus ta nägu üha kõhetumaks ja käed tõmbusid järjest rohkem konksu. Ta samm muutus järjest raskemaks, võttis appi kepi.
Sissejuhatus Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2 000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks.
Antsla Gümnaasium PLATON referaat 12 B Klass ...... Juhendaja: Antsla 2010 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Õpetused: Ideedeõpetus 5 Õpetus hingest 6 Õpetus riigist 8 Kunstikäsitlus 10 Kokkuvõte 11 SISSEJUHATUS Minu referaat on kirjutatud tuntud filosoofi Platoni kohta. Ma ei saa just öelda, et ma oleksin ise sellest inimest tahtnud kirjutada aga kuna see oli koolitöö pidin ma selle tegema. Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. N...
seotud tihedate õpingutega, sh. seksiõpetuse filosoofilise aspektiga, sest suguharu igikestvus olenes naisest. (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 37) Initsiatsioonis on täheldatavad juba ka formaalse hariduse peamised jooned, mis on säilinud tänapäevani: · Valmistas ette osalemiseks sotsiaalses elus · Täiendas stiihilist, spontaanset, loomulikku, sh perekondlikku sotsialiseerumist · Sisu valik eeldas teoreetiliselt põhjendatud harimise plaani või selle filosoofiat · Kokku tulid väiksem arv täiuslikumaid ja kogenumaid inimesi (õpetlased, kasvatajad) ning vähemtäiuslikud ning kogenematud inimesed (õpilased, hoolealused) · Sisu anti edasi ja omandati õpetajate-õpilaste erilise vastasitikuse koostoime abil (õpetamine ja õppimine), mis oli vahendatav meetoditega, õpetamise tehnoloogiaga. Sealjuures oli õpetamine ja õppimine protsessis tihedalt põimunud
-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, "kivinenud arusaamade", käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10
Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest jadogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal.
(filosoofia, teoloogia, teadus) maailmavaadete vahel. Müüdi mõiste, kreeka mütoloogia puudujäägid maailma seletamises, mis soosisid filosoofia tekkimist. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Maailmamõistmise vorm. Käsitus maailmavaatest on ise filosoofilist päritolu, kuid saanud nii kandvaks, et tagasiulatuvalt hakanud määratlema filosoofiat. Vahetu maailmavaade 1.) Müüt - hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana 2.) Religioon Teoreetiline maailmavaade 1.) Filosoofia (mõtlemine mõistetes, abstraktsioon, "kreeka ime"). 2.) Teoloogia ja 3.) teadus võtsid üle filosoofias leiduvad mõtlemise vormid.
Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus
5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia)
(enamasti poisid, aga mõnikord ka tüdrukud) kooli, kus oman- dati kirjatarkuse alused (õpiti lugema, kirjutama, arvutama) sellega enamiku roomlaste haridus ka piirdus; koolis ei käinud siiski kaugeltki mitte kõik lapsed. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avali-ku ja poliitilise elu tegelasi, õpiti lisaks kreeka ja põhjalikumalt ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu, kõnekunsti ja filosoofiat. Roomlaste igapäevane alusrõivas tuunika oli üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ula-tuv riidetükk. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamat tuunikat üksteise peal. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka
sel perioodil õnnestus olla tõepoolest üks juhtivamaid Euroopas eriti tänu just sealse panganduse tärkamisele. Õigusega nimetatakse Firenzet renessansi hälliks, sest just sealt sai alguse maailma muutumine: õpiti väga aktiivselt tundma antiikaja filosoofiat, kirjandust, kunsti ning püüti luua midagi samaväärset või veelgi paremat. Renessansiajastu äratas uuesti elule kõik vanad kangelased ning kõikvõimalikud pooljumalused - üleloomulikke olendeid võib kohata igal pool. TAAVET kui renessansiaja inimese kehastus
Ka ei saa loomadele anda paljusid õigusi, mis on inimestel. Näiteks valimisõigust ei ole mõtet anda koerale või kassile, kuna nad ei saa nagunii hääletada. Arvan, et kindlasti tuleks lõpetada loomade peal tehtavad katsed ning nende tapmine karusnaha saamise eesmärgil. Süvaökoloogia (edaspidi SÖ) on 1970ndatel alguse saanud keskkonnaliikumine, mis püüab kujundada inimese looduskesksemat mõtteviisi. sö on kirjeldatud ka kui filosoofiat või eluviisi, kui idoloogilist platvormi. SÖ-t iseloomustab inimese sügav vaimne ja vastutustundlik side ümbritseva keskkonnaga. SÖ ei vaatle keskkonda kui eraldiseisvat objektide kogumit vaid kui võrgustikku, mille osad on omavahel tihedalt seotud ning sõltuvad üksteisest. Kõige olulisem on SÖ rõhuasetus mitte-antropotsentrilistlikule ehk mitte- inimesekesksele vaid loodusekesksele paradigmale e seisukohale. Kõikide elu(loodus-)avalduste üheolulisusele ja võrdsusele. SÖ
õppinud. Katse on ühtaegu nii teoreetiline kui ka praktiline: ,,nende jaoks peab ette kirjutatud olema nii töid kui vaevu ja võitlusi" Tuleb leida kõigi võimed ja rumalused. Kes katset ei soorita hakkavad töölisteks. Need, kes sooritavad, saavad10 aastat lisaks kehalist, vaimset kui iseloomu kasvatust ja harjutamist. 30.aastaselt ootab ees uus tuleproov ja mitte-sooritanu hakkab sõduriks. Läbinutele hakatakse õpetama filosoofiat, sest nüüd on nad küpsemas eas ja ,,ei hakkaks lõbu pärast väitlema, vastu rääkima, aina asju ümber lükkama nagu noortel kombeks, kes nii kui filosoofia maigu suhu saavad, käituvad kui kutsikad, kes tirivad ja lükkavad iga asja, mis nende lähedale satub." Filosoofia, see kallis rõõm, tähendab peamiselt kaht asja: mõelda selgelt, mis on metafüüsika ja valitseda targalt, mis on poliitika. Et selgesti mõtlema õppida
Me püüame niisugust müüti kõrvalt vaadelda ning tema mõju alt vabaneda (mis sünnib siiski harvemini, kui me seda tahaksime). Kuid müüdi abil saab tänapäevalgi arvamust kujundada ja seega inimest kasvatada. Inimkultuuri alguses oli aga olemas ainult müüt, mis oli sündinud koos esimese mõttega ja kinnistunud sõnas. Müüt käis religiooni eel, õigemini sisaldas endas kõiki hiljem eraldunud vaimse tegevuse vorme: religiooni, filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Kultuur oli veel mütoloogilise olemise täiuses, spetsialiseerumata. Sajandite jooksul kujunenud ja väga aeglaselt muutuvad sugukonnasisese käitumise reeglid argumenteeriti kõikvõimsate, tähelepanelike ja karistavate jumalate tahtega. Esivanemate kultus nõudis nende määratletud ja selgeks õpetatud seaduste täpset täitmist, seaduste eirajaid või lohakaid täitjaid tabas karistus
otsima seletusi ümbritsevatele nähtustele looduses kui ka inimlikus elus. Niisugune inimliku mõtlemise iseseisvumine on eelduseks filosoofilise mõtlemise sünnile. Taolise iseseisva mõtlemise algeid võib leida VI ja V üleminekuajastul. Sellest ajast pärinevad ka vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja nende olemasolust on teada ainult hilisemate autorite kasinate ülestähenduste kaudu. Antiikset filosoofiat iseloomustab põhiliselt huvi maailma ja nähtuse seletamise vastu. Kõiki mõtlejaid näib võluvat küsimus, millest antud maailm kogu oma nähtuse keerukuses ja mitmekesisuses võib tekkinud olla. Filosoofilise mõtlemise varajaseimat ajajärku iseloomustab kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine ja tema algosiste avastamisega. Teisi sõnu võib veel öelda, et see nö algnefilosoofia on oma sisuliselt
See tugineb Homerose ,,Iliasele" ja ,,Odysseiale". Caesar kirjutas memuaare ,,Mälestusi kodusöjast" ja ,,Mälestusi Gallia söjast". Titius Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates", kus ta esitab Rooma ajaloo Romulusest kuni Augustuseni. Pärast Augustust kirjutati iroonilise sisuga luuletusi epigaramme ja satiire. Näiteks Apuleius mugandas Kreeka jutstuse ,,Kuldne eesel". Ka kreeklased suursid Roomas kirjutada, nt Lukianos, kes pilkas oma könedes könekunsti, filosoofiat, teadust, religiooni jne. Ptolemaios löi Maa-keskse maailmapildi. Galenos täiendas arstteadust. § 27 Usk Rooma riigis nuumen looduse asi vöi elusolend, milll oli hing sees laar esivaneemate hinged, kes kaitsesid maja geenius maokujuline vaim, kees edeendss abielu ja soojäkamist oomen enne, mille järgi ennustati KREEKA ROOMA ÜLESANNE
1 Kuna nad olid samaaegselt ka oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, seega keisri vasallid, said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur). AQUINO THOMAS By Oll©®TM 2004 Keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat, oli Aquino Thomas (1225- 1274). Ta sündis Lõuna-Itaalias, astus 1244. aastal dominiiklaste ordusse ning õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Enne Aquino Thomast ei pidanud teoloogid usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas seevastu ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö