Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi? Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm,
Filosoofia otstarve Antud artikli põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika. Nende põhiliste küsimusetüüpide empiiriliste ja formaalsete puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maai...
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on t...
• Realism(vastandina nominalismile), mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas. Universaalid kui reaalsed asjad või inimesed on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. Näiteks võib olla realist universaalide, teiste olendite vaimu, matemaatiliste objektide, võimalike maailmade ja moraaliväärtuste suhtes. • Epistemoloogia ehk teadmisteooria – on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle õiguste loomusega. Teadmised ja nendega seotud probleemid, mis hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Epistemoloogiat nimetatakse ka tunnetusteooriaks. Tunnetuseks nimetatakse protsessi, mis viib teadmiseni. Tunnetusteooria on tunnetuse võimalikkust ja olemust käsitlev filosoofia haru. • Tõe korrespondentsusteooria ehk vastavuse tõeteooria, kus lause on tõene kui
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7
Filosoofia ajalugu 1. Kirjelda Sokratese isikut, milles seisnes tema isiksuse erilisus? Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratesele ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid teeskles kogu oma elu lihtsameelset ning narritas inimesi. Sokrates oli oma käitumises ja kõnedes niivõrd omapärane, et ei muistsete ega praegu el...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3
Ta sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Temast sai suurpitsati hoidja 1617. a Elulugu Sündis Londonis Standis Ta sai lapsena koduõpetust ja eeldatakse, et tema tervis oli nõrk. Ta astus 13-aastaselt Cambridge'i ülikooli, kus ta õppis hoolsalt kolm aastat Ülikoolist lahkudes oli Tal juba tekkinud esialgne nägemus oma tulevase filosoofia põhiideedest. Isa ootamatu surma tõttu naases ta sõjaväest ja hakkas õppima juristiks. 1603 löödi Bacon rüütliks 1618 sai temst lordkantsler Uusaja teadusrevulutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nim. Baconi meetodiks. Tema oli üks esimestest, kes hakkas rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi ja leiutajaid. Ta pidas võimalikuks tehnika arengut ainult loodusteaduste rakendusena.
Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasug...
võltsing. Protokollid olevat väidetavalt tulnud hoopis venemaalt ning et Nikolai II salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et koolis loetaks seda protokolli ,et inimesed mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend
Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlikud misjonärid Apostlid olid need misjonärid Saint Patrick, püha patrick 17.märts päev. Sund valitseja sund ehk. Valitseja või rahvavanem laseb end risti lüüa ja laseb teise rahva ristida. Nagu vene keiser Vladimir Fulco. Kaupo Iirlaste vanem, iirlastest said sakslaste liitlased. Keskaja filosoofia: Esimene maailma keel on ladina keel. Keskaeg 476 Kokkuleppeliselt. lääne rooma langemine, sellest sündmusest algab keskaeg Aga millal lõpeb? On mitu erinevat pakkumist. 1453 on esimene pakkumine. Pea tuhat aastat. 1517 protestantism, kristuse põhivorm 1640 Oliver kombel Keskaja filosoofia põhilised tunnusjooned: 1.) Väga tihe seos religiooniga Teotsentrism jumala kesksus. creatio kõik on loodud jumalast, kreotsonism. Ka riik .
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond................................................................................................
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon
Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema.
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia a...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega.
Vanalinna Hariduskolleegium Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Referaat Grete Remmel 11. H Hiina filosoofia ja üldiseloomustus Hiina filosoofia on kujunenud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone. Lääne filosoofias on seda enamasti käsitletud osana ida filosoofiast. Hiina filosoofia pärineb Shangi ajal tekkinud ennustamise kasutamise läbi Zhou ajal väljakujunenud ,,Zhiu Yis". Esimene teadaolev viide sellele teosele pärineb aastast 672 eKr. Rääkides "Zhou Yist", millele Hani dünastia ajal kinnistati ka kanooniline nimi "Yi Jing", kui hiina filosoofia alusest, peetakse silmas ,,Xici Zhuani" - ühte sellele lisatud lisadest. Hiina filosoofia mõju Hiina, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuuridele on võrreldav vanakreeka filosoofia mõjuga Euroopa kultuurile.
Filosoofia otstarve 1) Antud teksti põhiväide on : Filosoofia otstarve ja selle määramine küsimustüüpide põhjal. 2) Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimustele õigete vastuste leidmine ja suunamine. Autor on esitanud hea näite ,, Kus on mu mantel" Püstitades küsimuse mis paneb inimesi õiget vastust leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist
1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikusses. Aristotelese filosoofia tuum igal asjal on eesmärk, tuleb keskenduda eesmärgile Igasugusel liikumisel on algpõhjus. Esimene on liikumatu liigutaja. ( kes paneb asjad liikuma) Aine ja vorm on läbi põiminud. Aristotelese lemmikteadus bioloogia Platoni lemmikteadus matemaatika ( matemaatika puhastab hinge) Aristoteelese arusaam maailmast - geomeetriline, st maa on kõige keskel. Tänapäeval Heliosentrne- Päike on keskel. 4 põhjuste liiki 1
Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure surma esitati Aristotesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama maamajja Chalkises Euboial. Aristoteles suri 322 aastat eKr pikaajalise haiguse tagajärjel. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles hästi oma orje ja oli aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele. Aristoteles oli üks antiikaja mõjukaim filosoof Platoni kõrval. Tema õpetus mõjutas oluliselt
4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses.
4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses.
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. Kaasaja filosoofia 1. Selgita, mida tähendab Thomas Kuhni järgi “normaalteadus”? Milline on normaalteaduse roll teadusliku teadmise loomisel ja kuidas puutuvad sellesse faktid ja “paradigma”? Normaalteadus tähendab seda, et tegeletakse juba olemas olevate hüpoteeside põhjal uute nähtuste uurimisega. Antud teadus ei tegele mingite julgete hüpoteeside arendamisega, pigem mõeldakse nö kinnisesse kasti ja seal ka tegeletakse. Selletõttu võivad jääda mõned
poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5
5. Perekonnamudel- Toon näite oma sõprussetskonnast, kus näiteks enamus minu sõpradest usub, et perekonnamudel ei pea olema konservatiivne, ehk ei ole ainult nii, et on mees ja naine ja nende järeltulijad, vaid saab ka olla näiteks mees ja mees kellel on adopteeritud lapsed. Samas leidub mul ka sõpru, kes on kardinaalselt vastu sellele, et samasoolised on koos, ning loovad pere. See on suurepärane näide sellest, kuidas inimeste maailmapilt võib katekooriliselt erineda. 6. Filosoofia eesmärk on arutleda kõige selle üle, mida kuidagiviisi tõestada ei saa, kas siis teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil. Filosoofia on peatugi mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Filosoofia siht on aidata inimestel ennast mõista ja arendada. Läbi ajaloo on ühiskond annast arendnud ja täiendanud just tänu filosoofiale.
Vahet ei ole kuhu seltskonda sa lähed, kui võtad ülesse teema poliitikas läheb lahti üks põrgu. Kes kuidas mingit probleemi näeb, kes mingit erakonda pooldab, mis erakond on halb ja midagi korda ei saada jne. Üks lõputu vaidlemine millel lõppu ei tule. Kindlasti on veel teemasid, mida arutada ja mõtiskleda, kuidas inimesed ,,maailma erinevalt näevad", kuid see läheks liiga pikaks. See on normaalne, et inimesed näevad maailma erinevalt ja nii see olema ka peabki. 5. Filosoofia ülesanne sageli raske ja vaevaline on eraldada ja päevavalgele tuua need kategooriad ja mudelid, mille abil inimolendid mõtlevad... . Võikski jääda siia juurutlema ja ümber kirjutama sõna-sõnalt seda vastust tekstist, kuid ei ole mõtet, sest lause sisu ei ütle mitte midagi nende keeruliste terminite ja raske mõtteliste sõnadega. Lühidalt filosoofia ülesanne on aidata inimestel end mõista ja aidata neil maailma ja selles toimuvat kergemini mõista.
Sellist faktilist tausta arvestades võime nüüd esitada normatiivse küsimuse. Kas me oleme üksikisikutena isiklikult vastutavad arengumaade viletsuse eest, kui nimelt meie demokraatlikult valitud parlament ja valitsus ei pea kas võimalikuks või vajalikuks neid praegusest enam aidata? Praktilise eetika üheks ülesandeks on teha need küsimused arutelu aineks. Teravusnõude esitamiseks praktilise eetika probleemidele on olemas hea motiiv: võib karta, et see filosoofia valdkond muutub apoloogiliseks ehk kaitsvaks. Ma mõtlen seda, et religiooni kitsad äärmuslikud vormid, kapitalistlik äritegevus, bürokraatlik hoolduseni viiv administratsioon, võimueliidi huvid ja riikide vägivaldsed konfliktide lahendamise meetodid vajaksid sageli ulatuslikke põhjendusi ja kui terve mõistus neid ei paku, siis võetakse abiks erinevad manipuleerimis- meetodid. Siis on olemas oht, et ka filosoofia rakendatakse vankri ette, mille koorem on teadmata
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 1. teema: Filosoofia sünd Antiik-Kreekas. Maailmamõistmine ja selle kandjad. Selleks, et kõnelda filosoofia ajaloost, tuleks eelnevalt juba omada ligikaudset ettekujutust sellest, mis on filosoofia. Küsimusele, mis on filosoofia, ei ole aga tänapäeval enam niisama lihtne vastata. Viimaste sajandite filosoofiat iseloomustab nimelt sedavõrd suur voolude ja vaadete paljusus, et nende kõikide jaoks ühist ning seejuures olemust- avavat määratlust on arvatavasti võimatu anda. Vaadete mitmekesisus on siin nii laialdane, et õigem olekski kõnelda mitte filosoofiast, vaid filosoofiatest. Nimelt erinevad mõned kaasaegsed filosoofiasuunad üksteisest mitte üksnes selle poolest, et nad annavad samadele küsimustele
Rooma filosoofia erinevus Kreeka filo. Roomas ei olnud filo enam teaduste teadus. Paljud teadusharud lõid filo lahku: retoorika, loogika; põhiliselt pöörati tähelepanu eetikale. Üritati filo rakendada igapäevasesse ellu. Filo eesmärk oli anda õpetus õnnelikuks eluks. Rooma filosoofid olid Kreeka päritolu; hakati otsima religiooni aseainet. Tekkis religiooni filo. Tuntumad koolkonnad: stoikud, epikuurlased, skeptikud, epleptikud, küünikud, uus-platonistid, religiooni filo. Stoikud - Selle koolkonna üks rajajaid oli Xenon. Koolkond jaguneb: vanemad ja uuemad stoikud. Vanemad stoikud alustasid juba Rooma Vabariigi ajal (4.-2.saj eKr). Xenon sai oma õppeasutuse. Ta propageeris äärmist kokkuhoidlikkust. Xenon leidis, et igal ini on oma aeg maailmas, kui see saab läbi, siis peab ta sooritama enesetapu. Uuta stoikude kuulsamaid esindajaid oli Seneca. Ta oli väga mitmekülgne Rooma õpetlane: kirjanik, poliitik, filo. Kirjutas palju raamatuid. ...
Augustinuse kristlik filosoofia Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja
II Indeterminism Indeterminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega tahtevabadus on olemas. Indeterminist põhjendaks tahtevabaduse olemasolu järgmiselt: 1) Igal inimesel on olnud sellised olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ja vabadust. Näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõmalused mul üldse on, siis kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum. Kui ma arutlen, siis indeterministi arvates ei tohiks jääda kellelgi kahtlust, et valiku tegin mina ja mitte keegi teine. Samuti ei ole see valik mingite tingimustega üheselt määratud, sest ma oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla ka mingit moraali (südametunnistus...
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja ...
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast
koha peal) Iga keha on l6pmata v2ike ja samaaegselt l6pmata suur: l6pmata v2ike sest osad millest se koosneb peavad olema jagamatud ja seep2rast suuruseta, ja l6pmata suur kuna l6putu jaotamine toob esile l6putu hulga osi millest keha koosneb, ning yksk6ik kui palju neid ka ei oleks 2ra kasutatud, j22b neid j2rele l6pmatu hulk, nii et keha saab kasvada l6pmatuseni. Sedalaadi paradoksid (m6istatused) tegid tema filosoofia raskesti m6istetavaks. Kas n6ustute Zenoni kehade jagamise paradoksiga v6i mitte. Miks? 10:23 10:23
Pythagoras 570500eKr 11.03.09 8:08 P2rit Samose saarelt Rajas omaette koolkonna, eksisteeris 6 kuni 4 saj eKr Loetakse suureks mystikuks Algul elas Egiptuses hiljem r2ndas Itaaliasse. Matemaatika oli tema p6hiliseks uurimisallikaks ja filosofeerimise aluseks Itaalias rajas poliitilisreligioosse yhingu, ordu. Yhendas sendas aristokraate ja eesm2rgiks oli vaimne yleolek, omamoodi vaimne aristokraatia. Eesm2rgiks elusagimisest vabanemine. Seda t6estati pikaajamise vaikimisega, r22kimise keeld, kehtis liha kala ja ubade s66miskeeld. P jagas inimesed kolme sorti: a) jumalad b) inimesed c) tema sarnased filosoofid `Hullem on orjata kirgi, kui tyranne' `K6igile ei saa k6ike selgeks teha' `2ra ytle v2he paljude s6nadega vaid palju v2hestega' `See kes ei suuda valitseda iseennast, ei ole vaba' Pythagorase 6petus: teoreem andis suure panuse teaduse ja aritmeetika arendusse. Pyydsid...
herakleitos ( 6.saj e.Kr) Y ei kuulu koolkondadesse Y sündinud Ephesos'es Y eelsokraatik Y pidas sündi tule ja sõja elemendi vahelise võituse tulemuseks Y seisukohad ': elu tekib üksnes tulest Y muutlikuses ja muutuvuses seisneb põhiline maailaseadus -midagi ei püsi ja miski ei kordu ,, me ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke'' - ''panta rhei ''(kõik voolab) Y ''ka inimese hing on osa jumalikust tulest , mida puhtam on tuli seda täiuslikum on hing'' , ''kuiv hiing on kõie targem , joobunul on niiske hing , sest tal pole mõistust'' , ''õnn seisneb mõtisklustes ja oskuses väljendada tõde ning tegutseda loodusega vastavuse'' Y tsitaadid : ''kõigest üks ja ühest kõik '' , ''üles mäge ja alla mäe viib sama tee'' , '' sõda on kõige isa ja valitseja ''
Keskaja filosoofia 2009 Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne- Euroopa keskaegset filosoofiat. Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi
.......................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane. Minu arvates on Descartes kõigi aegade suurim prantsuse vaimuinimene, kellega puututakse kokku enamikes tundides (füüsika, matemaatika, ajalugu, filosoofia), tema tundmine on vajalik nii reaal- kui humanitaarhuvidega õpilastele. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Desacartes`i elutöö raamatud, artiklid, traktaadid, uurimused on aga seda võrd mitmekülgsed ja keerukad, et nad on langenud äärmuslike lihtsuste ohvriks. Sageli nähakse Descartes'i puhul ainult väga mõistusepärast lähenemist maailmale
Schopenhauerit ja ta mõtteid ning avaldada oma seisukohta. Paljude Schopenhaueri väidetega ma ei nõustu, kuid sellegi poolest oli seda huvitav lugeda. 3 Arthur Schopenhauer Arthur Schopenhauer sündis 22. veebruaril 1788. aastal ning suri 21. septembril 1860. aastal. Ta oli Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus. Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Schopenhauer sai kuulsaks oma pessimismiga. Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile väitis ta, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Schopenhauer: ,,Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast." 4 Naistest (Peatükk XXVII)
MADIS VAHER GALILEO GALILEI REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12-22 Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2010 Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Valisin oma filosoofia referaadi tegemiseks kuulsa matemaatiku ja filosoofi Galileo Galilei. Mulle tundus ta sümpaatne isik olevat. Millalgi gümnaasiumis sai tema kohta vähekene uuritud ja leidsin, ta oli filosoof kes lahutas mõttemaailma arutelu ehk filosoofia matetaamilisest maailmast. Siis teisi sõnu öeldes, filosoofia on oletatav ja matemaatika faktiline maailm. Oletatav aga ei pruugi olla faktiline. Ja vastupidi. Tema oli üks esimesi, kes julges väita matemaatiliste arvutuste põhjal, et
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata.
kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Herakleitose filosoofia Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
