Essee Aristotelese ja Platoni filosoofiliste põhimõtete erinevus. Filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. Esimesed õpetlased, kes hakkasid selles valdkonnas teoreetiliselt arutlema, esindasid suunda nimega sofistika. Sofistid jõudsid veendumusele, et niisugused mõisted nagu hea ja halb on suhtelised: mis ühele hea, ei pruugi teisele samaväärne olla. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Need põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. Sofistide hulgas oli väga kuulsaid õpetlasi. Kõige tuntumad filosoofid olid Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristoteles. Sokratese ja Platoni põhimõtted ja eluarusaam olid küllaltki sarnased. Aristotelesel oli aga teistsugune arusaam maailmast kui Platonil. Mille poolest erinesid Aristotelese filosoofilised põhimõtted ...
Carl Schmitti riigifilosoofia Refereering Poliitiline teoloogia Teoloogia ei tähenda mitte ainult traditsioonilist teoloogiat, millele veel keskajal toetus kogu poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsus...
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada. 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on s...
Kant ,,Idee üleüldisest ajaloost" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Kandi arvates peavad kõigil elusolenditel ta looduslikud eeldused mingi aeg täielikult välja tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest...
SOKRATES Nimi 12. b klass ELULUGU Elas 490-399 eKr Vana- Kreekas, Ateenas Isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-kuidas ja teadmine-et
Kas kohustuste täitmine teeb inimese vabaks? Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Mis on vabadus, sellele mõistele on hea definitsiooni andnud Mihhail Bakunin teaoses ,,Revolutsiooni katekismus", ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Ma nõustun selle väitega, et kohustsute tä...
Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse.
Ma näen pimedust ja kuulen vaikust On aprill, sajab lund, ent keegi ei kurda inimene on loodud kohanema muutustega. Ta on kui kameeleon keset vihmametsa: kui vaja, vaikib, kui tahab, tõmbub endasse ja ignoreerib teiste eksisteerimist kõik on suhteline ja oleneb täielikult sellest, milliseks isiklus ise oma elu kujundab. Koerad ei näe vikerkaart. Kuid vahest seisneb probleem hoopiski selles, et nad ei taju värve nii kuis meie, inimesed? Nende jaoks pole vikerkaar oluline võib-olla näevad nad midagi, mida ei näe homo sapiens. Ja koerad pole ainsad mõtteidtekitavad objektid: tegelikkuses on maailm täis vastamata küsimusi ja tõestamata hüpoteese. Vaikust on võimalik kuulda ja kuulata, kui vaid tahta. Sama on pimeduse nägemisega. Inimesed näevad ja haistavad sarnaselt, kuid tõlgendavad maailma erinevalt sellest tulenebki, et mõnele on maailm huvitavad kui teisele ta näeb lihtsalt rohkem värve samas vikerkaares. ...
ülikooli · Ülikoolis läbis edukalt üldise hariduse kursuse · Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega · 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis · Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme. · Iga inimene näeb asju oma vaatevinklist ja seega on eelarvamused kerged tulema (hukkamise näide). Inimene keeldub asjale mitmekülgselt ...
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene...
Rene Descates Meditatsioonid filosoofiast Katkendi kokkuvõte Koostas: Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta ürita...
Mõttejõud on kõige tugevam jõud, see võib liigutada paigast nii seinad kui panna tundma õnnelikkust. Tuleb vaid tunnetada end õnnelikuna, siis on inimene õnnelik. Tunnetusele kaasa aitamiseks peaks inimene tegelema just nende asjadega, mis tal kõige enam meelejärgi on. Tuleks vaid jälgida seda, et päris moraalist ja eetikast kõrvale ei kalduks. KASUTATUD KIRJANDUS Heaolu mõiste käsitlused WWW [URL] http://221484.edicypages.com/onn (10.11.2012) Law, S. 2008 Filosoofia. Tallinn. Varrak Pojman, L. P. 2005 Eetika. Tallinn. AS Pakett Õnne valem WWW [URL] http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=768:nne- valem&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3211 (11.11.2012)
Pragmatismi tõekontseptsioon 1. Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski n...
Kas me õpime kooli või elu jaoks? Tõdemus:,,Kordamine on tarkuse ema"- on meile kõigile tuntud.Kas õpime kooli või elu jaoks?-see küsimus on paljude laste mõtteis.Järgnevas essees saame sellele küsimusele vastuse. Haridus on tähtis meie kõigi jaoks,sest ilma selleta me elus hakkama ei saa.Tänu haridusele ja koolis õpitule saame pärast kooli lõpetamist minna vastu oma saatusele ja kutsumusele.Mida paremad on õpitulemused,seda suuremad on ka elu väljavaated. Kool mängib meie elus suurt rolli.Ilma koolita ei saaks me oma eluga hakkama. Nagu öeldakse ,iga inimene on oma saatuse sepp.See väide vastab tõele-me vormime ja valime oma elutee ju ise.Me ei õpi mitte ainult koolis vaid teeme seda terve elu.Kool on vaid üks tähtis etapp meie elus.Tänu koolitarkustele oleme me need,kes me tulevikus olla tahame. "Tarkus on armastuse valgus ja valgus toitub armastusest.Mida sügavam on armastus,seda targemaks t...
USK – VALIKUVÕIMALUS VÕI PARATAMATUS? Usk on usaldus mingisse jumalasse, objekti või religiooni õpetusse ka ilma kindla tõendita, et see eksisteerib. Usk on inimese enda idee, loodud ja sõnastatud mõiste. Puudub igasugune tõestus, et see eksisteerib väljaspool inimese enda mõistust. Läbi aegade on vaieldud usu, selle tekke ja valikuvõimaluse üle. Võttes arvesse teaduse arengut ning pidevalt uuenevaid tõekspidamisi, tekib teaduse ja usu vahel palju vastuolusid, kuigi teadlased ja usklikud otseselt omavahelises konfliktis ei ole. Sajandite vältel on inimesed otsinud õnne valemit ja veelgi suuremat rahulolu. Sestap võiks arvata, et usk tekkis inimeste soovist millelegi toetuda ja kusagilt abi saada. Tuginedes usklike inimeste väidetele, on usk midagi, mis annab neile elu mõtte. Teisalt võiks väita, et usu puhul on tegu ennast teostava ennustusega. Kui inimesed palju paluvad ja loodavad, et nad saavad enda nö jumalal...
1.Platoni-ontoloogia. Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese. Platoni jaoks kehastas Sokrates vooruslikku inimest kõige täiuslikumal kujul.
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks)
-korraldati dionüüsiaid -tragöödia > tõsised ja ülevad, õpetlikud ja mõtlemapanevad, õpetasid käituma nii et ei tekitataks jumalatele pahameelt -komöödia > lõbusa sisuga, pilkasid nii poliitikuid kui ka jumalaid *Dionüüsiad >> kestsid neli päeva zürii valis eelnevalt välja etendused mis tulid ettekandmisele oli koori ja tegelaste dialoog näidendi autor oli lavastaja ja peategelane tihti jagati välja auhindasid ainult mehed §18. >> FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd: -muistsed kreeklased seletasid maailma müütide ja religiooni abil -hiljem tekkis uus, mõistusel tuginev, maailmavaade -seda hakati nimetama filosoofiaks -üritati selgitada millest maailm koosneb ja selle tekkimist -algained >> tuli, maa, vesi, õhk -Demokritos > maailm koosneb aatomitest *MATEMAATIKA: eeskuju Mesopotaamiast teooreetiline teadus>üldistavad väited e teoreemid>logiline süsteem enim edendas VI saj eKr Pythagoros
reguleeritud riikidevahelistest välissuhetest? Miks on iga riigi julgeoleku ja õiguste tagamise huvides rahvaste ühenduse rajamine? Milline roll on kodanliku õiguskorra kehtestamisel sõdadel ja iga ühiskonna seesmisel harimistööl? 9) Millele tuginedes saab väita, et ülemaailmen kodanlik seisund on see rüpp, milles inimsoo eeldused välja arenevad (nimetage vähemalt kaks kolmest tingimusest)? 10) Kuidas saab filosoofia kaasa aidata sellele, et teha teoks looduse kavatsus inimajaloo osas (nimetage vähemalt kaks viisi, kuidas ta seda saab teha)? 1) Kant seab filosoofi ülesandeks otsitava seaduspära avastamise idee tasandil ning idee teostamise jätab ta tuleviku ülesandeks. Kanti arvates ei saa inimeste ja nende mängu puhul tervikuna eeldada ühtegi inimese enda mõistuslikku kavatsust. Filosoofi peaks Kanti sõnul proovima avastada selles inimlike
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamat...
täitmiseks, on ebavajalik liigutus. 7) Defektid- kulukat lisategevust tähendab iga defekt (lisaks maha kantavale tootele ja tasumata teenusele) Lisa: automaatne tõrketuvastus süsteem. Garanteeritud kvaliteet saavutatakse protsessi vea kindlaks muutmisega. Protsessi saab veakindlaks muuta asjakohast tehnikat rakendades ning inimeste tööd otstarbekalt korraldades. Toyota filosoofia: 1)optimaalsed ressursid, 2)stabiilsed ja standarditud protsessid 3) nähtav juhtimine Mõisted: - Liin- vähem ressursse vajaliku tulemuse saavutamiseks - Liintootmine- toomine, mis kasutab väljundi saavutamiseks vähem ressursse ja pidev protsessi parendamine - Liinlogistika või tarneahel- kus lõpptarbija vajadusi arvestades on optimeeritud ressursid
On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig" Perikles - Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. FILOSOOFIA MUISTSES KREEKAS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Filosoof - Filosoof oli õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle. Filosoofia on arutlus ja õpetus maailma olemuse ja inimese käitumise üldisematest küsimustest. Kreeka filosoofia põhiküsimused: Kuidas maailma on tekkinud? Kuidas inimene peab käituma? Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: elas Thales (saj) - 6.saj 1.pool. Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast.
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei
Albert Camus ,,Katk" Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et k...
Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva hingerahu tagamiseks, pidi oma saatusega leppima ja himudest vabanema, mis vabastas inimese kõigist muredest. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude eraldumine, mis klassikalisel perioodil olid filosoofia raames. Üks silmapaistvamaid teadusemehi hellenismiajastul oli Archimedes, Sitsiiliast pärit füüsik, matemaatik ja leiutaja. Tema formuleeris hüdrostaatika seaduse. Archimedeselt on pärit palju leiutisi. Neist olulisemad on Archimedese kruvi, kivi- ja nooleheitja ja nõguspeegel. Hellenismiperioodil ei omanud teater enam senist tähtsust. Klassikalisel ajajärgul käsitletud poliitika- ja moraaliküsimused polnud enam olulised. Komöödiates räägiti
Kas kergete narkootikumide omamise ja tarvitamise peaks Eestis legaliseerima? Kergete narkootikumide omamine ja tarvitamine on praeguseni Eestis keelatud ja seda ka ilmselge põhjusega. Kanep ja seened, olles niinimetatud kerged narkootikumid, on samuti kahjuliku mõjuga nagu näiteks heroiin, ecstasy või kokaiin. Paljud inimesed usuvad, et kanep on tubakast kahjutum ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. Samas on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust. Kui tubakas rikub ainult inimese tervist, siis kanep tekitab ka mäluhäireid. On teada fakt, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem kui tubakasigaret. Veel sisaldab kanepi põlemisel tekkiv ja sissehingatav tõrv vähki tekitavaid aineid poole rohkem kui tubakasigaretist saadav tõrv. Kanep on samuti väga ohtlik liikluses, kuna kanepi tarvitamisel inimese keskendumisvõime hajub, aja- ja ruumitaju muutub, ü...
· psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.[2] Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. · Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. · Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele
Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimese teadvuse olemuse mõistmiseks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiv...
Antiikfilosoofide mõtteteri Herakleitos "Kõik voolab." u.550 - 480 "Varjatud seos on tugevam kui ilmne." "Ei saa astuda kaks korda samasse jõkke." "Samasse jõkke me astume (kaks korda) ja ei astu, me oleme ja ei ole." Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, ag...
ÕNNELIKUD ON NEED, KES ISEENNAST ÄRA VÕIDAVAD Elus saavutame tulemusi, mis on meie edu betooniks ning millele ehitame oma karjääri. Kuigi need saavutused on meie edaspidises elus tähtsad, ei hinda me neid kõiki samaväärselt suuremate saavutuste puhul tunneme küll rõõmu, kuid väiksemad saavutused on meile tühised. Kõiges ei saagi alati võita, elu pole mäng võidu peale. Tihti ei saa inimesed aga sellest aru ning tuntukase kurbust ja stressi. Kui elult on saadud juba üks tagasilöök, ei suudeta edasi minna. On inimesi, kes on ka materiaalsest kaotusest löödud. Kuigi materiaalne väärtus võib osutuda oluliseks, on kaotada eluliselt, hingeliselt, märkimisväärsem, kui kaotada midagi materiaalset. Kaotust ei ole olemas. Seda, mida nimetatakse kaotuseks, on tegelikult võidetud kogemus, mis teeb meid targemaks ja annab jaksu edaspidiseks. Ka saksa filosoof Friedrich Nietzsche on öelnud: ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks." Näitena võib tuu...
Minu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaa...
õnnelikkusele. 9) Esimesteks turuiidoliteks on olematute asjade nimed ehk nimed, millel puuduvad asjad või eksisteerivate asjade nimed, mis on halvasti piiritletud ja liialt üldised. Nad on päris tühjadest teooriatest ning seetõttu on neid läbi teooria eitamise lihtne kõrvale heita. Teine turuiidolite liik kujutab endast abstraktseid, mittekonkreetseid sõnu, mis on vigased ja pole tõestatud. 10) Esimene teatri-iidoli sugu võtab filosoofia ainesse kas palju vähestest asjadest või vähe paljudest asjadest ehk kummalgi juhul mitte piisavalt. Tagajärjeks on see, et filosoofia rajatakse liiga kitsale kogemuste baasile ning otsustused tehakse väikese, seejuures kindlaks tegemata ja uurimata, asjade hulga põhjal. Teine teatri-iidoli liik on süüdi selles, et ehitab oma filosoofia üles põhinedes üksikutel eksperimentidel ja jättes kõrvale kõik muu. Kolmas liik eksib sellega, et on ebausklik
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2009 Hea teenindamine tähendab oluliselt rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega ning oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Suuremal või väiksemal määral on kõikide klientide soovideks olla teretulnud, saada toodet/teenust õigeaegselt, tunda ennast mugavalt ja turvaliselt, olla mõistetav, saada abi ja toetust, tunda end tähtsana, olla äratutud ja meeldejääv ning olla lugupeetud, tähele pandud ja väärt viisakat ning sallivat käitumist. Klienditeenidaja peab olema suuteline ka seda kõike pakkuma. Inimestevah...
Kättemkas on omamoodi metsik õigusemõistmine (Francis Bacon) Tänapäeval on kohus institutsioon, kust inimesed lähevad oma õigust taga ajama ja süüdlane saab vastavalt seadustele ka karistada, kui on kellelegi midagi seaduse vastast teinud. Paraku inimesed ei saa alati kohtust abi ja minnakse omakohtu teed. Inimeste loomuses on see juba sees, et igaüks peab võitlema oma koha eest siin päikese alla. Samuti on ka loomariigis, et igaüks peab võitlema toidu eest ja ka paarilise pärast, kellega järglasi saada. Loomariigis näiteks isasloomad võitlevad omavahel toidu pärast. See ongi ehe näide õigusmõistmisest loomariigis, kus tugevam jääb lihtsalt peale ja saab oma tahtmise ning jääb ellu. Aga ka loomadel on mälu ja nad mäletavad hästi kui keegi teine on neile liiga teinud. Kui teinekord avaneb neil võimalus maksavad kätte ja võtavad näiteks teiselt toidu ära. Inimeste ...
Tõde absoluutne või suhteline? Tõde on üsna keeruline ja mõtlema panev mõiste. Tuhandeid aastaid on selle üle arutletud. Levinud tavaarusaam on selline, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Ka minu arvamus ühtib sellega. Kuid raske on anda tõele täpset definitsiooni. Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata võrdusmärgi. See, mis on tõesti kindel ehk reaalne, on minu arvates absoluutne tõde. Kuid millised väited on kindlalt tõesed, seda ma absoluutse tõena ei tea
Platon ,,Politeia"(teksti analüüs) Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest. Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja võimaldaks näha neile seni selja tagant paistnud valgust, siis see pimestaks nad ja oleks valus ning ebameeldiv. Selle tagajärjel pööraksid inimesed tagasi tuttavate asja...
Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?"(sisukokkuvõte) 1) Inimene viibib valgustamatuse seisundis kuna ta on laisk ja/või arg. Esimese puhul on eluviis muutunud niivõrd mugavaks, et inimesel pole vajadustki oma peaga mõtelda, kuid tal on siiski säilinud selleks vabadus. Arguse puhul esineb vastupidine olukord, alaealine võib ju soovida oma peaga mõelda, kuid liigne argus ei lase tal eestkostjale vastu astuda. 2) Laisk olla on mugav kuna mõtlemine võib olla vaevarikas tegevus, elu on lihtsam, kui käia ette tallatud rada. Arguse puhul on inimene harjunud sellega, et eestkostja mõtleb tema eest, hoiab teda ohjes ning ühteaegu hoiatab omapäi mõtlemise eest. Ajapikku jääb see arg inimene omaenese mõistuse vangiks ning kui tal ka õnnestuks iseseisvalt oma aru kasutada, ei julge ta seda teha kuna pole selleks varem võimalust saanud. 3) Suurimaks takistuseks on kogemuse puudus, inimene pole harjunud iseseisvalt ...
Ühiskonna võimu piiridest… Autori püstitatud küsimused: Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda. Põhilised argumendid väite kinnituseks: Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast...
Kaduvus on olemus Kaduvus on on elus loomulik nähtus. Kaduvusse kaob kõik, mis on minevikus toimunud. Kõik mis meie elus toimunud on jääb mälestustesse, aga siiski paljusid asju ei saa enam uuesti kogeda. Me jääme igatsema vanu aegu, mälestusi ja inimesi. Me saame sellest kõigest aru alles siis kui oleme kaotanud lähedase. Kaduvus ei pruugi meid mõjutada, aga võib mõjutada meie elu. Selleks tuleb elada iga päeva nii, nagu oleks see viimane. Me peame hoidma asju, mis meil on ja inimesi, kes meil on. Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks. Keegi ei tea ette, millal elutee lõpeb ja kõik kaob. Ei ole mõtet raisata aega kellegi vihkamisele. Inimesel on olemas pere, kodu, auto, raha, sõbrad. Kui inimene sureb, on ta pere ja sõprade mälestustes. Aga teda ennast pole, ta on olevikust minevikus. Inimesel pole surnuna midagi auto ja rahaga peale hakata. Unenägu on näiliselt nii tugev ja tõeline, k...
Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus. Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks. Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.'' Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent ...
Kaduvus on olemus Mis on kaduvus, see on sündmus millesse kunagi me kaome kõik. Iga on inimene on mõeldud elama korra, me kõik oleme siin selleks et muuta maailma paremaks ja kui me sellega hakkama ei saa, ei ole meie koht siin. Sellepärast tiksubki aeg see tiksub alati meie jaoks kahjumisse, iga päevaga on meil järjest vähem jäänud elada, me tunneme seda, me tunneme kuidas vanus peale pressib, me saame aru et hing tuleb vahetuda. Kui inimene sureb, sureb tema keha, mitte vaim. Inimese hing rändab edasi, seda pole võimalik tappa. Me kõik kes me siin elame, peame jagama seda planeeti omavahel, see ei ole meist kellegi oma, kuid ometi kuulub võim sellele kellel on suuremad varad ja rikkused. Kas tõesti ongi väljakujunenud see, et kes elavad jõukalt siis neid peetakse kui jumalaid, kuigi kuidas on nemad oma varad saanud. Ütleme nii et 50% maailma rikkusest on varastatud. Me isegi ei märka seda sest 85% m...
Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem
väljamõeldistesse. 4. Teatri- ehk teooria-iidol tähendab looduse tunnetamist inimese poolt. Need on inimvaimu iidolid, kes on pärit ebatäiuslikest või isegi valedest filosoofiate dogmatest. Teisisõnu inimvaimu iidolid on teistelt inimestelt õpitud või omandatud valearusaamad tegelikkusest. Inimene võtab reegli või seaduse omaks, mõtlemata, kas see on tõene või mitte. Neid nimetatakse teatri - iidoliteks, sest omaksvõetud või leiutatud filosoofia on justkui lavastatud näidend, milles on vähe tõde. Iidoleid on vaja teada selleks, et osata looduse uurimises vältida väärarusaamu, mis segavad tõde teada saada. 6 punkti kujul saab esitada selle, mis Baconi arvates teadmise valdkonnas ette peab võtma: 1. Kuna meil on olemas olemasolevad teadmised, siis tuleb läbi viia nende teadmiste klassifikatsioon. Tuleb selgeks teha, mis teadmised meil olemas on ja millised on
Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just se...
"Vääriti mõõdetud inimene" Stephen Jay Gould Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit *Alamasse klassi kuuluvad inimesed on "tehtud" viletsamatest materjalidest(neil on kehvad ajud, halvad geenid). *Juhid ja intellektuaalid ütlesid, et iniaanlased on madalam klass ja neegrid veel madalam (piltidel kujutati neegri lõuga etteulatuvana, et jääks mulje, et neegrid võivad olla veel madalam "tõug" ahvidest). *Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. *Igal inimrassil on oma koht, nagu ka madalamatel loomadel (Wilson, 1970). *Samuel S. Smith avaldas lootust, et mustanahalised muutuvad peagi kauakaasia rassile sobivas kliimas valgeteks. *Oli arusaam, et musti tuleb õpetada tegema käsitööd, valgeid aga mõttetööd. *Valged on indiaanlastest vaimsete annete poolest üle. Peade mõõtmine *Robert Bennet Bean mõõtis ajusid ja p...
küsimusega. Ta on omanäolise keelega mõtleja, kelle tekstid sisaldavad väga sisukaid fakte elu olemise kohta. Heideggeri omanäoline maailmavaade on raskesti mõistetav, kuid süvenedes sellesse pisut, võib sealt leida väga väärt elutõdesid. Minu töö koosneb kolmest osast. Esimene peatükk annab ülevaate eksistensialismi olemusest. Teises peatükis ma toon välja referaadi põhiolemuse, kus Heideggeri arvates seisneb filosoofia tähtsaim probleem oleva olemasolus. Selle probleemi käsitlemisel lähtun ma tema olulisemast teosest ,,Olemine ja aeg". See annab võimaluse taasavada küsimuse olemisest ja uurida seda lähemalt. Kolmas ja ühtlasi viimane peatükk on küllaltki lühikene, kuid samas asjakohane ja kergesti mõistetav. Selles on võetud kokku olemise fundamendid, annab teada missugused on Heideggeri väärtushinnangud ja suhtumised erinevates eluvaldkondades.
Kaks Wittgensteini vanemat venda sooritasid enesetapu ja kolmas jäi Ameerikas teadmata kadunuks. Ludwig oli kõige noorem laps, keda ei peetud eriti andekaks. Teda huvitasid masinad ning ta hakkas õppima kõigepealt inseneriks, kuid üha enam hakkas ta tundma huvi matemaatika ja loogika vastu. Nooruk jõudis välja Cambridge`i, kus tema protezeerijaks sai Bertrand Russell (1872 1970), moodsa loogika teerajaja, hiilgav stilist ja üks tolleaegse filosoofia eredamaid tähti. Noor Wittgenstein tegi mainekas ülikoolis kiiresti nime. Ta ei tundnud aukartust isegi maailmakuulsate professorite ees, keda ta kartmatult kritiseeris, kui nad tema meelest olid süüdi intellektuaalses lodevuses. Enda ja ümbritsevate suhtes oli Wittgenstein äärmiselt nõudlik. Sageli läks ta oma hinnangute andmisega üle piiri ja tegi sellega haiget oma sõpradele. Näiteks oma sõbra G.E. Moore`i kohta, kes on üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
