Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"filosoofia" - 507 õppematerjali

Õppeained

Filosoofia -Gümnaasium
Filosoofia -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Filosoofia -Tallinna Tehnikaülikool
Filosoofia -Eesti Maaülikool
Filosoofia -Tartu Ülikool
Filosoofia -
Filosoofia -Euroülikool
Filosoofia -Kutsekool
Filosoofia -Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
Filosoofia -I Studium
Filosoofia -Tallinna Ülikool
Filosoofia -Tallinna Tehnikakõrgkool
Filosoofia -Tallinna Majanduskool
Filosoofia -Sisekaitseakadeemia
Filosoofia -Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Filosoofia -Tallinna Pedagoogiline Seminar
Filosoofia -Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
Filosoofia -Põhikool
Filosoofia -Eesti Muusikaakadeemia
Filosoofia -Tartu Kõrgem Kunstikool
Filosoofia -Tartu Kõrgem Kunstikool
Filosoofia alused ja vanakreeka filosoofid -Tartu Kõrgem Kunstikool
Filosoofia põhiprobleemid -Tartu Kõrgem Kunstikool
Filosoofia ajalugu -Tartu Kõrgem Kunstikool
filosoofia teine kursus -Tartu Kõrgem Kunstikool
Filosoofia

Kasutaja: Filosoofia

Faile: 0
thumbnail
4
doc

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 6 Aristoteles

b) formaalne põhjus – asja olemus (maja määratlus ehk kavand) c) toimiv ehk liikumapanev põhjus – see, millest saab alguse asjaga toimuv muutus (ehitaja tegevus teatud maja ehitamisel) d) eesmärk ehk lõpp-põhjus – see, mille jaoks (elumaja on elamiseks) III 1. Kõik teadused uurivad olevat kui sellist – olev kui selline on miski olemasolev, mille olemasolu sõltub olemasolevast enesest ja ei millestki muust. Oleva kui sellise üldiseks Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 loomuseks on miski, mis on ühine kõigile oleva kui sellise erilistele osadele ega ole olemas eraldi sellest, millele ta (kui ühine) on omane. Filosoofia ainsana uurib aga oleva üldist loomust, teised uurivad oleva mingit erilist osa. Filosoofia, erinevalt teistest teadustest uurib oleva kui sellise printsiipe ja põhjuseid. Filosoofiale on ainuomane, et ta uurib olevale kui sellisele omaseid vastandeid (printsiipe ja...

Filosoofia
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Filosoofia vahearvestus 2015

FILOSOOFIA VAHEARVESTUS SANDER KUKK 140592 I OSA 1A) TEHNIKAD, MIDA EELNEVALT OSKASIN: Olulise allajoonimine Seda tehnikat olen ma kõige enam kasutanud. See aitab silmatorkavalt eristada olulisemaid mõtteid ja seoseid. Lisaks kasutan märkmeid ja märksõnu, et lahti seletada keerulisemad laused. Sageli muudab teksti raskesti mõistetavaks just lausete pikkus. Sel juhul püüan olulise mõtte alla joonida ning sedasi need lühemate märkustena kirja panna. Teksti liigendamine alateemadeks Seda tehnikat olen kasutanud eelkõige kirjandite ja esseede analüüsimiseks. Kui olen kirja pannud iga lõigu põhiteesi või idee, siis annab see kirjutisest hea ülevaate ning võimaldab kiirelt leida koha, kust võiks teemakohast infot leida. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Seda tehnikat olen kasutanud näiteks võõrkeelsete tekstid...

Filosoofia
77 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia essee "Kes õpetaks inimesi surema, õpetaks neid ka elama" Michel de Montaigne

Kes õpetaks inimesi surema, õpetaks neid ka elama- Michel de Montaigne See väide Michel de Montaigne poolt on öeldud sellepärast, et ta uskus, et filosofeerimine on surema õppimine. Jah, filosoofia on tõesti väga laiahaardeline ja seda saab mitmeti defineerida. Mitte keegi ei saa öelda, et kellegi elufilosoofia on väär- see pole lihtsalt kõigile ühetimõistetav. Oluline on veel meeles pidada, et eesmärgid ja põhimõtted, mis sobivad ühele isikule, ei pruugi kindlasti olla need, mille järgi keegi teine peaks oma sihid ja soovid sättima. See ongi teema, mille üle diskuteeritakse. Arvan, et teema on tähtis, kuna selle...

Filosoofia
23 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Filosoofia 1.teema: Kant ja Hegel

KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges temaga vähegi. Kuigi tegu ei ole seotud tema taustaga. 2) Iseloomustage kahe abstraktse mõtlemise erinevust (toetuge Hegeli artiklile ja kasutage seejuures ka abimaterjali) Kahe abstraktse mõtlemise erinevus seisnebki selles, et esimese puhul ei otsita põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse...

Filosoofia
4 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Filosoofia Kirjand: Kuidas me peaksime elama?

Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline" - nii on öelnud Albert Einstein. Minu soov on elada nii, et kui on käes minu elu viimased päevad ja ma oma elule tagasi vaatan, siis mind valdab tunne, et ma olen oma elu elanud. Ma ei pea midagi kahetsema ja olema kurb, et ma midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame kõik mis võtta annab, kas ärkame hommikul mõttega, et täna ma elan, või mõttega, et miks ma üldse ärkama pean? Me saame oma elu elada vaid korra, mistõttu mina olen võtnud omale eesmärgiks võtta sellest kõik, mis võtta annab. Ma teen oma elu nii isikupäraseks, nii kordumatuks, nii ilusaks, kui tahan, suudan ja julgen. Elu ei ole kerge ja see veeretab meie teele katsumusi, kuid me suudame need katsumused ületada, ses...

Filosoofia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Filosoofia eksam, küsimused ja vastused

Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17...

Filosoofia
27 allalaadimist
thumbnail
8
docx

FILOSOOFIA

(USA iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse dek.). Tekib uus haritlaskond Euroopas, mis on ususasjades vabameelne ja poliitiliselt radikaalne (nõuab selgeid muudatusi ühiskonnas). Venemaal toob see kaasa lõpuks dekabristide mässu. Kujuneb välja haritlaste pseudoreligioon ­ vabamüürlus. Valgustusajal teeb filosoofia olulised järeldused riigi suhtes: Lepinguteooria- arusaamine, et valitsemist tuleks vaadelda kui valitsejate ja rahva vahelist lepingut. Rahvasuveräänsus- riiklik võim on rahva käes. Rahvas valib enda esindajad, riigi valitsemine toimub rahva huvides. Võimude lahusus- võimu kuritarvitamise vastu, peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema eraldi. Kõigi demokraatlik osalemine- rahval on õigus ja kohustus osaleda võimus...

19 sajandi teise poole ja 20...
1 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Filosoofia - Kas tõde on olemas?

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu. Analüütilises filosoofias kasutatakse sõna "tõde" sageli 'tõesuse' tähenduses. Nii tavakeeles kui ka teistes eluvaldkondades ning filosoofia ja religiooni keelepruugis kasutatakse sõna "tõde" ka teistes tähendustes¹. Tõekäsitusi on välja kujunenud neli : koherentsiteooria (tõe kooskõlateooria), korrespondentsiteooria (tõe vastavusteooria), pragmatismi tõeteooria ja redundantsiteooria (tõe liiasusteooria)². Kooskõlateooria kohaselt on tõesed väited, mis on kooskõlas juba teiste tõesekstunnistatud väidetega. Tõe vastavusteeoria järgi on tõesed need väited, mis on vastavuses ka tegelikkusega...

Filosoofia põhiprobleemid
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Filosoofia eksam

3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5...

Filosoofia
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaja filosoofia seotus religiooniga

Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a ­ 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat ­ platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi ­ juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 1285­1349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast...

Filosoofia
160 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Filosoofia

k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt ­ saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks:...

Filosoofia
147 allalaadimist
thumbnail
4
doc

René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid"...

Filosoofia
110 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Filosoofia kokkuvõtted

Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida...

Filosoofia
267 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Filosoofia spikker - isikud

* põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse Demokritos varjamiseks. inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest. *Jumalaid pole vaja karta - jumalatele pole omane Epikuros jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse. Uusaja filosoofia õptus iidolitest e. Mõtlemisvigadest. esindab uusaja õpetust empirismi. eksperimenataal meetodi tooja Bacon (inglane) 1)viljakad 2)valguse rikkad Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine. tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism....

Filosoofia
206 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Filosoofia kontrolltöö

Esindab panteismi - Aabraham ­ juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ­ ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes ­ empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3. staadiumit 9. Keskaja filosoofia 3 põhijoont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega....

Filosoofia
194 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Filosoofia spikker 1.

Karl Marxi materialism. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus...

Filosoofia
146 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Filosoofia eksami spikker 2.

Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. Filosoofia mõiste.Filosoofia uurib selliseid filosoofilisi küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile vastates toetuda mõistusele või kritiseerides seda ettevõtmist. Filosoofia on distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme. Filosoofilised probleemid seoses ajaga on nt_ Kas aeg on absoluutne või põhineb suhetel? Kas aeg ilma muutumiseta on mõeldav Kas aeg tõesti "möödub" või on arusaam minevikust, olevikust ja tulevikust täiesti subjektiivne, põhinedes üksnes meelepettel? Metafüüsika...

Filosoofia
259 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia eksam

6) teaduslik tunnetamine e positiivne tunnetamine. Positilism- tunnetuse aluseks peetakse teaduslikke teadmisi. Auguste Comte- positivismi looja, ja ka sotsioloogia isa. Teadus on tõestatud teadmine (Alan Challers). c) väärtustamine- aksioloogiline tasand Albert Camus- müüt sysiphosest. Tema väärtustas suisiidi. POLIITILINE FILOSOOFIA Idamaades- menamentne mõtlemine (sissepoole mõtlemine) Läänemaades- transententne mõtlemine (väljapoole mõtlemine) Läänekultuuris on aeg ühesuunaline. Ida kultuuris aeg tsükliline. ÕPETUSED India õpetused jagunevad kaheks: 1) aneetlikud õpetused 2) mitteaneetlikud õpetused Kast e varna (preestrid, sõdalased, kaupmehed) Ametlikke õpetusi oli 6: - mimansa- meeleline tunnetamine - sankija- kaks alget: aineline ja vaimne - njaja- kannatustest vabanemine...

Filosoofia
207 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sotsiaal ja poliitiline filosoofia

Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin? Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa ­...

Filosoofia
175 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea...

Filosoofia
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun