4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees.
on jõukas oma kaaslaste tõttu, kes teda ümbritsevad ja on alati olemas. Ei pea olema palju raha, kui on olemas sind ümbritsevate inimeste hoolivus. Materjaalses sfääris tähendab andmine seda, et ollakse rikas. Inimene, kes suudab anda rohkem, kui võimalik, on tegelikult jõukam, kui see, kes hoiav kiivalt oma varandust. Viimased on psühholoogiliselt vaesed, vaatamata sellele, kui palju neil tegelikult olemas on. Kes iganes on võimeline andma, on rikas. Nii on arvanud saksa filosoof Erich Fromm. A.H.Tammsaare ,,Tões ja Õiguses" on selgelt näha, mida tähendab vaimne rikkus. See kes pole oma elu jooksul kunagi tundnud midagi sellist, mis rikastaks teda vaimselt, on jäänud ilma millestki enneolematust. Vargamäe Andresel oli armastav naine, kuigi ta ise eriti jõukas ei olnud, ta tegi päevast päeva rasket tööd, saamata nautida oma kätega tehtut. Naabrimees Oru Pearu oli aga üsna heal järjel, naine teda aga ei armastanud, kuna tal olid
Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust
Jah, võib tõdeda, et paraku nii see ongi. Kogu meie mürkgaaside paiskamisele õhku, vihmametsade maharaiumisele, veekogude reostamisele jne vastab loodus meile samaga. Vastukaaluks meie tegevusele tegutsevad mitmesugused loodusjõud. Olgu selleks orkaanid, tsunamid, vulkaanipursked, globaalne soojenemine vms. Sellest võime järeldada et loodus on otsustanud meile vastu hakata ning seda üha sagedamini. "Inimese iseloom on tema saatus." nagu on öelnud antiikaja filosoof Herakleitos. Nii see ka tõesti on. Olles niivõrd hoolimatu ja ükskkõikne keskkonna suhtes oleme ise sattunud täbarasse olukorda, kus loodus otsustab vastu hakata. Vaatamata suurema osa inimeste hoolimatusele on aga siiski neid, kellele läheb meid ümrbitsev korda. Näiteks on moodustatud nii mitmeidki organisatsioone ja programme, millega osutatakse loodusele suurt abi tõstes inimeste teadlikkust oma tegevuse kahjulikkusest keskkonnale
kritiseerib Inglismaa poliitikat, kujutas keisrit targa ja tugevana. 2)naeruvääristatakse raha kulutamist, priiskamist.. 3)naervääristab teadlasi. Lõplike teadusideid ei ole. 4)Inimene on mõtlev loom (ratsionaalne). Inimene ei oska olla kirgedest vaba. Valgustuslikud ideed teoses 1)Kunst peab olema ilustamata. 2)Kõige tähtsam on ühiskondlik hüve. 3)Pole mõtet sebida tühiste asjade pärast. · J. G. Herder romantistlik saksa kirjanik ja filosoof, tänu temale sai muu maailm esmakordselt aimu Balti rahvaluule varamust. ,,Torm ja tung" 1)ühiskondlik kriitika. 2)nõudis võrdsust, vabadust inimestele. 3)ülistasid loovisiksusi. 4)allikad rahvaluulest Valgustuslikud ideed teoses 1)Rõhutas, et ühed kultuurid pole rohkem arenenud kui teised, vaid eri aegadel ja eri rahvastel lähtub kultuur erinevatest lätetest. 2)Rahvaluules peegeldub rahva algkeel ja rahvavaim. 3)Iga kultuur on eripärane.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keele: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia ja psühholoogia
Rossini on kirjutanud 39 teost . ROMANTISM . 19.saj Helilooja Giuseppe Nerdi (1813-1901) . Tema tõi jälle Itaalia keelse ooperi esiplaanile välja antud romantsimile on iseloomulik- tundeline väljenduslaad . Verdi ooperid on lõpetanud aariate ja retsitaliividega numbri . Richard Wagner (1813-1883) Puudusid lõpetatud numbrid . wagen oli erakordne isiksus . Ta oli helilooja , luuletaja , kultuuri filosoof , dirigent ning ooperi reformaator . Oma ooperi lainestiku võttis rahvuslikust mütoloogiast ja saksa esi-ajaloost . 19. sajandil tekkisid euroopa äärealadel rahvastiku koolkonnad . Nende piirkondade heliloojad hakkasid ooperisse tooma rahvuslikku omapära , NT: Venelaste rahvusoopei looja : Mihhail Glinkov (1804 1857) . Tema ooperid : ,,Ivan Sussanin" , ,,Ruslan ja Ludmilla" .
3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROSSO- grupp soliste võistleb suurema orkestriga. 5. PRELÜÜD JA FUUGA- sissejuhatav osa fuugale / Polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. 6. BACHI LOOMINGU OMAPÄRA-põhijoon oli tõsidus.Oli oma looming suur filosoof,eluprobleemide üle arutaja. Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides. · Puudub barokkile omane toretsemine ja sära. · Ülekaalus vaimulik looming. · Viis lõpule polüfoonilise stiili kujunemise, andis tugeva tõuke ka homofoonilisele. · Viljeles kõiki omaaegseid zanre (v.a ooper) · Säilinud ~1000 teost. 7. BACHI LOOMING- 1)Klaveriteoste tsüklid (48 perlüüdi ja fuugat ) , 2)6 concerto grossot
ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli lugemine kodus;rahvuskirik allus riigipeale.
Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (geenis asuvad kromosomides). Vries (mutatsioon) · Molekulaargeneetika Watson ja Crick (DNA biheeliks). 3. Kes oli Hippokrates? Millised tänapäevalgi käibelolevad tervist käsitlevad mõtteavaldused talle kuuluvad? Hippokrates oli Vana-Kreeka filosoof ja arst. Liitpärilikkuse teooria (lapsed vanematele sarnased). 4. Kes oli Mendel ja tema tähtsus geneetika arengule? Kloostri munk ja gümnaasiumis loodusloo õpetaja. Saavutused: analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine; täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt; pärilikkustegurite avastamine (vormiloovad elemendid hiljem nimetatakse geenideks); Mendeli seadused. 5. Millal avastati ja kes olid Mendeli seaduste taasavastajad?
viigimari, hernes, maapirn, jaanikaunapuu, kapparipõõsas, pistaatsiamandel ja puuvill. Etna Tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal. Euroopa kõrgeim vulkaan. Kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Etna antiikajal Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Etna 9.02.2012 Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level
kuid neist ainult esimene purskab (see, kust surve kõige esimesena vabaneda saab). Huvitavaid fakte antiikajast: · Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. · Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal. · Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. · Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. · Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma
Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla
saj. 7.aastane sõda- 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. 13 kolooniat. Igal koloonial seadusandlik esinduskogu ja omavalitsus. 1783- Versailles’ vaherahu- tunnustus iseseisvusele. Otsustati iseseisvuda, sest maksukoormuse kasvamine, omavalitsuse kujunemine, valgustusideed. Kõik nimed, dünastiad- Romanovid- vene, Katariina I, Peeter I.B ourbonid- prantsusmaa. Stuartid- inglismaa Valgustajad- Immanuel Kant- saksa filosoof. Defineeris valgustuse kui inimese vaimsevabanemise protsessi. Leibniz-saksa Herder-saksa, progressi ideed pooldas. Rene Descartes- prantsuse valgustaja, ratsionalismi rajaja. Mõtlen, järelikult olen olemas. Vlotaire- prantsuse valgustaja. ideaalne riigivorm monarhia. usu pooldaja Montesquieu- demokraatia. usuvabaduse pooldaja. Rousseau-ideaal oli vabariik.ühiskonna korra alus eraomand. Locke- inglise. ükski seadus ei tohi jõustada kuninga kinnituseta. eraomandi kaitse.
kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid- Ei saa ravida keha,ravimata hinge Abielluge kõigele vaatamata.Kui satub olema hea naine,oled erand,kui halb,saab sinust filosoof Kas abiellud või mitte,mõlemal juhul kahetsed Inimesel on kergem hoida keelel tulist sütt,kui saladust Meeletus on tülitada jumalaid küsimustega,mida võib lahendada loendamisegs,mõõtmisega või kaalumisega Platon(umbes427eKr-umbes347eKr)Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja.Platon on maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe,tema õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi
Muusika ajalugu vol 1 Johann Sebastian Bachi peres ei olnud laiske,organistid,viiuldajad,dirigendid,organistid. Tüüringis oli Bachi nemelisi palju, sele nimega hakati nimetama kõike, kes musikaga tegelesid.Bach oli pärit muusikute perest ja sündis linnas Eisenoch. Nagu kõik Bachid pli Johannes tagasihoidlik,töökas, aga sisemalt uhke mees.10.aastaselt jääb ta vanemteta ja hakkab elama oma vennaga,kes ei pidanud teda andekaks ja käskis keskenduda põhiainetele.Salaja kirjutas Bach venna noodiraamatuid umber,kuid see lõpetti õigepea.15.aastaselt lütseumi õpilasena asub ta tööle,tal oli ilus hääl,mängis viiulit,orelit ja klavessiini,ta võeti meeleldi Lüdenburgi linna kloostrikooli vanemaks kloostripoisiks.18.aa alustab iseseisvat elu,avaldab muusikalist silmaringi,kõndis piki kilomeetreid,sõiduraha puudus,vaatamata oma töökusele ei olnud Bach meelejärelik oma tööandjatele,kuna ta muusika oli väga ere ja omanäoline.Peab erinevaid ameteid:org...
vahel ka teistega jagada, võib raha muutuda ohtlikuks inimsuhteid rikkuvaks vahendiks. Tihti ei saada rahast kunagi küllalt. Siin võib tuua paralleeli raamatuga „Isa Goriot“, kus tütred olid sõltuvuses isa rahast ning suurest isaarmastusest oma tütarde vastu andis mees kõik ära, mida ta omas, ise lõpuks vaesuses elades. Tütred ei osanud isa lahkust hinnata ning ei ilmunud isegi tema surivoodile. Juba Vana- Kreeka filosoof Demokritos leidis, et rahaahnus, kui see on mõõtmatu, on palju rängem kui vaesus, sest mida suuremaks kasvavad soovid, seda suuremaid vajadusi need tekitavad. Seega on rahal inimeste üle suur võim, kuid selle mõõdutundetu jumaldamine ei saa teha kedagi õnnelikuks. Olen arvamusel, et raha iseenesest ei too küll õnne, kuid siiski loob mõistlikul kasutamisel vahendid õnneliku elu saavutamiseks
aastal, purustades Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Wilhelm_(Brandenbur g) Kuningas Friedrich III Krooniti 1701. aastal Königsbergis ning temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Ta armastas luksust ning toredust ja seepärast lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700. aastal asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Juurutas marsisammu, mis jättis sügava mulje elanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Pärast tema surma oli Preisi armee suuruse poolest 4.ndal kohal Euroopas. Ohvitseri saamiseks oli vaja sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad garnisonideks.
Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlauseks oli: ,,Riik, see olen mina". 17. saj kuni 18. saj algus. · Valgustatud absolutism Selle lõpus on Prantsuse revolutsioon ning mida iseloomustab valgusfilosoofide poolt loodud ideede rakendamispüüe reaalpoliitikas ja tähendab valitseja veelgi suuremat potentsiaalset vabadust. Näiteks tooks Friedrich Suure(hiilgav filosoof ja väejuht), kelle juhtlause oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener". Absolutismi muutmises mängisid suurt rolli usk ja ratsionaalsuhted. Domineeris selgelt ka inimmõistus, mida arvati, et suudab lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki
Läänes leidus neid, kes seda eriti ei tunnustanudki. Nende inimeste arvates oli maailm just tänu neile kahele, enam vähem võrdsele üliriigile NSV liidule ja USA- le tasakaalus püsinud. Nüüd omasid maailmas suurvõimu positsiooni Ameerika Ühendriigid. 2.Külm sõda oli lõppenud ühe poole võiduga ja see oli nii öelda tõendiks , et demokraatia on kõikvõimas ja et demokraatliku korra ülesehitamine on kõigi rahvaste loomulik eesmärk. Need meeleolud võttis kokku USA filosoof Fukuyama oma teoses ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene", kus ta väitis , et demokraatia annab kõige rohkem võimalusi rahuldada inimese tunnustusvajadust ning seetõttu viib areng paratamatult demokraatiani, millest edasi enam ei minda, sest ükski teine kord inimese vajadustele nii hästi ei vasta. Edasi arenevad majandus, tehnika, inimeste heaolu jpm, kuid ajalugu , kui võitlus erinevate ühiskonnamudelite ja nendega seotud ideoloogiate vahel saab läbi sellest ka väljend ,,ajaloo lõpp"
Seda valitsemisviisi peetakse kõige lihtsamaks ja ideaalsemaks. Selle hiilgavaimaks näiteks on Louis XIV, kelle juhtlauseks oli: ,,Riik, see olen mina". 17. saj kuni 18. saj algus. · Valgustatud absolutism Selle lõpus on Prantsuse revolutsioon ning mida iseloomustab valgusfilosoofide poolt loodud ideede rakendamispüüe reaalpoliitikas ja tähendab valitseja veelgi suuremat potentsiaalset vabadust. Näiteks tooks Friedrich Suure(hiilgav filosoof ja väejuht), kelle juhtlause oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener". Absolutismi muutmises mängisid suurt rolli usk ja ratsionaalsuhted. Domineeris selgelt ka inimmõistus, mida arvati, et suudab lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutismi teooria tekkimise põhjused: · Feodaalsüsteem ei suutnud majanduslike ja ühiskondlike muutustega kohaneda ning selle tagajärjel hakati otsima uut korraldust, millega oleks võimalik riiki
religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus · inimmõistuse kõikvõimsus · looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. · humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire prantsuse filosoof,kirjanik Daniel Defoe inglise kirjanik Romantism - Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele · mineviku idealiseerimine · võõrdumus tegelikkusest · individualism · ebatavalised tegelaskujud William Blake inglise luuletaja, Aleksander Puskin vene luuletaja Spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus
Noorukit pidutsevad igal pool. Linnades käiakse rohkem klubides ja väljas pidutsemas, aga maal saadakse kuskil kokku kus täiskasvanuid lähedal pole ja siis tarbivad rohkelt alkoholi. Linnas tarbitakse ka alkoholi, aga vähem kui maal. Ma olen käinud ka erinevatel pidudel ja ma olen täheldanud ,et maakohtades on pidude põhirõhk alkoholil, aga linnas on põhirõhk seltskonnal. Ilma pidutsemata ei saa. Noortel on vaja ikka ju kokku saada ja lõbutseda. Nagu kunagi kreeka filosoof Demokritus ütles: ,,Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta". Noored on õnneks igal pool aktiivsed nii linnas kui maal, käivad koolis, suhtlevad sõpradega. Seda elukoht ei muuda. Maal sõbrad abistavad näiteks kartuli võtmisel. Linnas lihtsalt saadakse kokku ja käiakse erinevates kohtades aega viitmas. Sõbrad aitavad noorusest rõõmu tunda. Kunagi ütles üks rooma riigimees Cicero ,,Elu ei ole midagi ilma sõpradeta".
Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6. Võrdle kameralistide ja füsiokraatide arusaama ühiskonna ja riigi toimumisest ning valitseja ja riigi ülesannetest. Kameralistid: üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna, ehk riik peab oma alamate eest sünnist surmani hoolitsema. Nad arvasid, et valitsejat peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu. Füsiokraadid: riik ei või sekkuda majandusellu, sest see kahjustab üksikisiku majanduslikke õigusi ning ka majandust tervikuna. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike privileegide ja monopolide kaotamist. Toetati kõige rohkem põllumajandust ning kaitsti talurahva õigusi. 7
süsteemsest mõtlemisest enam samavõrd kui nende vanemad. Kui mõned inimesed tunnevad end ebamugavalt läbisegi selgaklapitatud riietusstiilide keskel, mida varem 3 ei peetud sobivaks, siis postmodernistid segavad mõnuga kokku elemente kõige erinevamatest ususüsteemidestki. (Grenz 2003: 28) 2. VÕIM Võimust kui millestki kesksest hakkas kõigepealt rääkima saksa filosoof Friedrich Nietzsche (1844-1900). Tema väitel on igasuguse eksistentsi aluseks võimutahe, soov arendada eeskätt oma mina läbi isikliku loova väe praktiseerimise. See puudutab ka tõe ja teadmiste valdkonda. Inimesed otsustavad kõigepealt, mida nad tahavad saavutada või mille poole pürgida, ning sobitavad seejärel faktid ja olud oma vajaduste ja eesmärkide järgi. Kõik teadmised on võimutahte väljendus. Lühidalt
Allah Jumal islamis. Islam Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan islami pühakiri e püha raamat. Kaliif prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee islami pühakoda. Minaret moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tekkele, oli ka I valitseja. Ibn Rushd araabia filosoof, arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostesse kirja pandud. Ibn Sina - 12. saj arst, filosoof, astronoom. Kirjutas teose ,,Arstiteaduse kaanon", mida kasutati sajandeid arstiteaduse käsiraamatuna. Al Idris 12. Saj raabia geograaf. Tema joonistatud maailmakaarti peetakse vanimaks ajalooallikaks, kus on esmakordselt mainitud Tallinna. Nimeta Araablase saavutusi, mille eurooplased on üle võtnud
Sümboliks lüüra ja loorber.Oli üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. 4. Kes olid ja millepoolest paistsid silma/olid olulised järgmised isikud: DEMOKRITOS oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest. SOKRATES oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof. Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda. · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
Stoikute vastus: -voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus-õiged arusaamad sellest,mis on hüved -tõeline hüve on see, mis on seesmiselt,loomu poolest hea: #tervis,nauding,ilu,tugevus,rikus,kuulsus ja kõrge sünnipära-väärtus sõltub kasutamisest #voorused(õiglus,mõõdukus,julgus) on seesmiselt head -Õnn tähendab kindlust hõve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel -Järeldus:õnn ja voorus on kattuvad mõisted Epikuurlaste vastus (kreeka filosoof Epikuros järgi) *Probleem:kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? *Epikuurlased:ainus tõeline hüve on nauding (vastand-valu) *Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne- ataraxia(hingerahu),mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises *Selline seisund saavutatakase vaid vooruse läbi: -häid sõpru -ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi *Kas poliitik saab olla õnnelik? Vahekokkuvõte: *Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista
lugematul hulgal käsikirju, koguses umbes 25000 lehekülge. Enamus neist on nüüdseks juba avaldatud. Ainukese artikli, mille ta eluajal avaldas, oli "Remarks on Logical Form", ehk märkused loogilisest vormist. mille ta esitas seltsile Aristotelian Society ettekandmiseks ning see avaldati toimetises. Wittgenstein oli nõrdinud sest tema teoseid polnud keegi eriti avaldanud ja tema mõtteid polnud ükski filosoof omaks võtnud. Wittgensteini varase perioodi ideoloogia ühtib põhiloomult selleagse filosoofia ideestiku ja ootustega ühe universaalse formalismi ning aksiomaatika järele, mille abil saaks kõike kirjeldada. Ludwig Wittgensteinil on elukestev huvi religiooni vastu ning ta väitis, et vaatab iga probleemi usu seisukohast. Wittgensteini kirjutisi läbib neli põhiteemat: headus, väärtus, tähendust ja elu. Wittgenstein oli mures, kas ta on on moraalselt hea või lausa
käitumine ja hingeelu. Kirjaniku jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline. 9) Iseloomusta Tammsaaret kui kirjanduskriitikut. Ta võttis sõna siurulikkuse vastu, soovitas intellektuaalsemat maailmanägemust. Ta kirjutas äärmuslikult ja karmilt. 10) Iseloomusta Tammsaare rolli eesti kirjanduses.: Moodi läksid pikad romaanid., Ta on eesti kirjanduse suur filosoof. Ta suudab argielu pisiseikadelegi anda filosoofilise varjundi. Filosoofiline võib olla kraavikaevamine või kirikukellade kumin. Tammsaare mõtestab elu, lähtudes just Eesti oludest.,Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet, mis pole ainult positiivne, vaid milles nähakse eestlast ka tema sisemises vastuolus.. Iseloomusta Tammsaare-aegset matsi ja vurlet. Mats on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni,
Selle alla kuuluvad: · Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. · Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena
tähe vanuse. Sellise tehnikaga arvutati välja meie galaktikas kerasparv M4 vanuse, milleks hinnati 12,7± 0.7 miljardit aastat. Kerasparved on Galaktikas ühed vanimaid objektid. 2007. aastal, täht koodnimetusega HE 1523-0901 hinnati 13.2 miljardi vanuseks, mis on peaaegu sama vana kui Universum. See vanus määrati UV spektraalanalüüsiga, mis mõõtis spektrikiirte tugevust, mida tekitasid radioaktiivsed elemendid nagu toorium. Ajalugu Kreeka filosoof Demokritos (450370 eKr.) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena võib koosneda kaugetest tähtedest. Arstoteles (384322 eKr.) uskus, et Linnutee on tekkinud suurtest kogustes tähtede süttimisest, mis olid suured ja väga lähestikku, ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides (tol ajal peeti selleks Maa jaa Kuu vahelist piirkonda). Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem (umbes 495-570 pKr) kritiseeris Aristotelese
mentaalsed protsessid ja seisundid. 5.Nimetage vähemalt kaks probleemi, mis tekivad, kui pooldada identsusteooria seisukohta. Kui ütelda, et mentaalsed protsessid on identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus, siis jääb arusaamatuks, kuidas me näiteks hambavalu tunneme ikkagi hambas, seljavalu seljas, mitte ajus. Järelpilt võib olla kollane, täpiline, ajuprotsess aga mitte. Järelikult ei saa järelpilt olla ajuprotsess. 6.Kuidas nimetas iiri filosoof George Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Miks just selline nimetus? Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks, tema arvates pole olemas mitte midagi materiaalset. 7.Mis on Berkeley seisukohalt nt õun, kui see pole materiaalne asi? Õun on tema seisukohalt teatud ideede kogum, mida hing mõnikord tajub. 8.Berkeley seisukohta (olemas olla tähendab tajuda või olla tajutav) võidakse kritiseerida järgmiselt: kui nii, siis on vagunil rattad all ainult juhul, kui keegi neid näeb
lehekülgedelt. Referaadis annan üldistuse Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, Linnutee struktuuri, suuruse kohta ning käsitlen ka tumeda aine teemat. Referaadi eesmärk on lugejale anda aimu Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, tema koostise, massi, suuruse kohta kui ka lahti seletada, mis on tume aine, millest meie galaktika kui ka kogu universum suuremalt jaolt koosneb. Linnutee vaatlemise ajalugu Demokritos oli esimene filosoof kes oletas, et hele vööt taevas, mida tunti nimega “Linnutee”, võis koosneda kaugetest tähtedest. Aristoteles seevastu uskus, et Linnutee on põhjustatud üksteisele liiga lähedale sattunud tähtede süttimisest, mis toimus atmosfääri kõrgemates kihtides. Tol ajal arvati Linnutee asukohaks maa ja kuu vahelist piirkonda. Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem ei olnud aga Aristotelesiga ühel meelel – ta kritiseeris seda teooriat, väites, et kui Linnutee vastaks
Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.), Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lauseid koostada. Süllogism on väitlus, kus mingitest väidetest järeldub uus väide. Induktsioon, deduktsioon: Fundamentaalsed mõtlemismeetodid Lausearvutus: ∧ = ja(korrutis), V = või(liitmine) Pascal: filosoof, 17. Saj(1640), masin mis liitis ja lahutas Leibniz: filosoof, 17.saj (1671), masin mis liitis lahutas korrutas jagas Perfokaardid: 1800, Jacquard, programmeeritavad kangasteljed Babbage: 1800, üritas teha esimest arvutit. Hollerith: 1890, perfokaartidega masin, rahvaloendus, ta firmast tekkis IBM Colossus: 1943 enigma dekrüpteerimiseks Turing: 1936, Turingi masinm
..............6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane. Minu arvates on Descartes kõigi aegade suurim prantsuse vaimuinimene, kellega puututakse kokku enamikes tundides (füüsika, matemaatika, ajalugu, filosoofia), tema tundmine on vajalik nii reaal- kui humanitaarhuvidega õpilastele. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H.Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia demokraatia väärtustamine (demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon
Filosoofia põhiprintsiip on: igal nähtusel on põhjus. Põhjuslikkuse eitamine tähendab ka filosoofia võimalikkuse eitamist. Sellise järeldamisega Hume ,,äratas Immanuel Kanti dogmaatilisest unest". SAKSA IDEALISM Esindajad: J.G. FICHTE, Fr.W. SCHELLING, I. KANT; G.W.F. HEGEL. Idealism -- filosoofia suund, mis peab vaimu, teadvust primaarseks ja mateeriat sekundaarseks, materialismi vastand. IMMANUEL KANT (17241804) Kogu elu Königsbergis elanud filosoof. Füüsiliselt lühike (157 cm), kuid vaimselt suur mõtleja. Hume'i järelduste (filosoofia võimatuse kohta) mõjul kirjutas juba 50 eluaastat ületanud Kant oma kolm kuulsat ,,Kriitikat". Esimene oli "Puhta mõistuse kriitika", milles 9 Kant uuris küsimust ,,Mida ma võin teada?". Teised ,,kriitikad" on ,,Praktilise mõistuse kriitika" (selles uuris Kant küsimust ,,Mida ma pean tegema?") ja ,,Otsustusvõime kriitika"
HIINA-üks vanimaid kultuure, mütoloogiaon samanism,budism, taoism,konfutsianism.muusika teaduse allikas keel laulev. Filosoof Kong Fu-zi 6-5 saj enne kristust ,,kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on ta kõlbus, siis kuulake muusikat.Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj
Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahenduse kahele olulisele küsimusele: kuidas need, kes teevad, jõuavad? Kas nad ikka jõuavad? Igale normaalselt funktsioneerivale inimesele on ajju kodeeritud mõtlemis- ja arutlemisvõime. Narrus oleks oma võimed mitte kasutades raisku lasta. Maailmakuulus prantsuse filosoof Jean-Jeaques Rousseau on öelnud: ,,Elu pole puhkus, vaid tegutsemine." Samuti teame kõik saksa filosoofi Friedrich Engelsi öeldut: ,,Töö tegi ahvist inimese". Nendele mõtetele toetudes julgen väita, et niinimetatud aktiivsete inimestega käib kaasas mõneti kummaline tung alati midagi teha - toimetada ja mässata. Nad ei mõtle alati sellele, kui palju asju neil korraga käsil on. See aga tähendab, et nad ei pea aktiivset tööd ning fakti, et n.ö vaba aeg on tõmmatud nulli,
ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Tähtis oli ka teadlaste jõupingutuste ühendamine Christian Thomasius(1655-1728)- kõlblusfilosoof
mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltaire, samuti prantslane, kes sai tuntuks kui kõige aktiivsem religiooni kritiseeria, kuid kelle ideed oma populaarsuse tõttu samuti suuresti ajalookulgu mõjutasid Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski
Kadi Parve 12c Kuidas jõuda kodanikuühiskonda Inimene ja ühiskond on tegurid, mis üksteisest suurel määral sõltuvad. ,,Loodus loob inimese, kuid arendab ja kujundab teda ühiskond," on öelnud Vissarion Belinski, vene kriitik, publitsisti ja filosoof. Belinski väite võib ka teise nurga alt avada: inimene mõjutab omakorda ühiskonda. Ühiskond on pidevas progressis, vahel areneb aeglasemalt, siis jälle intensiivsemalt. Üheks suureks ühiskonna arengu eesmärgiks tänapäeval on jõudmine kodanikuühiskonda. Paratamatult tekib siinkohal küsimus: kuidas on see võimalik, kui inimesi ning erinevaid vaateid on nii palju? Üheks ühiskonna arengu plussiks on kindlasti võimaluste suurenemine, samuti
8. Friedrich Reinhold Kreutzwald Kalevipoja autor 9. Jaan Adamson Eesti Aleksnadri kooli eestvedaja, 10. Aleksander III venestaja 11. Georg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor, kellel õnnestus panna ülikool alluam haridusministeeriumile. 12. Janis Cimze Valgas asutas kihelkonnakooliõpetajate ettevalmistamise semineri. 13. Lilli Suburg Tütarlaste kool 14. Hermann von Keyserling filosoof ja esseist 15. Friedrich Georg Wilhelm Struve astronoomia alal 16. Karl Enst von Baer embrüoloogias 17. Nikolai Pirogov kirurg 18. Nikolai Lunin- tõestas vitamiinide olemasolu.
Jorgen Alasoo IATB11 Lihtideed ja liitideed John Locke Märkus: John Locke on 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi(mõtte suund, mis peab teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid) peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Locke ,,idee" Idee on Locke'ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool,
kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinnisesse asutusse seetõttu ei kahtlusta keegi, et ka meie võiksime olla ebanormaalsed. Nagu ütles filosoof Voltaire ,, Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja``. Selle tsitaadiga saan kinnitada, et kõik me oleme sarnased ja meie mõtlemine pole erinev nende mõtlemisest, keda peame ebanormaalseteks. (126 sõna) Isiklikult arvan, et need kinnised asutused muudavadki inimesed ebanormaalseteks, sest seal sunnitakse peale erinevaid ravimeid ning seal elamine tuleb rohkem kahjuks kui kasuks. Miks pole meid pandud kinni mõnda kinnisesse asutusse
Maailmakirjandus - iga rahva kirjanduse parim osa, mis on ületanud rahvuse piirid ning saanud kõikide rahvaste ühisomandiks Rahvuskirjandus - ühe rahvuse kirjandus Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud 8saj eKr-5saj pKr, algselt teosed Egiptuse papüürustel, hiljem pärgamentidel Zanrid - eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn, satiir, dialoog, kõne liigid jne Tragöödia - lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud o...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820...
Galilei ja Torricelli Ode ja Arko GALILEO GALILEI Galileo Galilei sündis 1564. aastal ja suri 1642. aastal. Ta oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimen-teerimisele ja katse-tulemuste matemaa-tilisele tõlgendamisele, mis lõid aluse seleta-vatele loodusteadustele. TUNTUMAD SAAVUTUSED Termoskoop · 1597 Galileo Galilei leiutas termoskoobi · See ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti täpseks, sest näit sõltus suurel määral õhurõhust Geomeetriline ja militaarne kompass · 1597 Galileo Galilei leiutas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
