Gottfried Wilhelm Leibniz (1646- 1716) ELULUGU Oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid ka laialdased teadmised teistes valdkondades. Tema tööd olid peamiselt prantuse ja ladina keeles. Ta oli 17. Sajandi üks tuntumatest ratsionalistidest. Sündis moraalfilisoofi professori Leibnizi ja Catherina Schmucki pojana. Isa suri kui poeg oli 6 aastane. Leibniz tohtis oma isa raamatukogu kasutada alates sellest ajast, kui ta oli 7- aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale
Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on
vaadetest ja ühiskonna vabameelsetest tavadest. · Enamik valgustuse põhimõtteid tuli küll inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. · Riiklik ja poliitiline tõus ning kultuuriline elavnemine algasid ka Saksamaal ja Venemaal. Autorid, filosoofid ja kirjanikud Jonathan Swift · Jonathan Swift sündis 30. novembril 1667a. Dublnis, Iirimaal · Ta oli kirjanik ja filosoof · Üks kuuulsamaid teoseid `'Gulleveri reisid'' · Jonathan Swift suri 1745. aastas Daniel Defoe · Sündis 1660. aasta alguses või septembris Londonis ja suri 21. aprillil või 26. aprillil 1731 Londonis. · Ta oli inglise kirjanik, kes on kuulus raamatu "Robinson Crusoe" autorina. Ta on kirjutanud ka raamatu "Moll Flanders" ja teisi teoseid. · Daniel Foe (prantsuse aadliseisuse tunnuse de on ta oma nimele ise lisanud).
Kokkuvõte filosoofilisest tekstist Rene Descartes Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja
6) Tark ei püüa targaks saada kuna on juba seda, püüdlus targaks saada on üht liiki armastus ning nagu armastuse puhulgi ei ihaldata seda, millest puudust ei ole. Inimesed, kes võiksid millegi poole püüelda, kuid ei tee seda on nõmedad ning nende viletsuseks ongi see, et nad arvavad endil kõik olemas olevat. Filosoofidel, kes asuvad tarkade ja nõmedate keskel on pidev iha tarkuse vastu ning selle iha rahuldamise tõttu ongi filosoof targem jumalast, kes oma loomu poolest filosoofiaga ei tegele. Platon räägib ilu ideest ja selle mitmekesisusest, liigitades ilu keha, hinge ja teadmiste iluks. Ainult neid kõiki korraga nähes tunnetatakse tõelist ilu, mis eksisteerib igavesti ja on oma olemuselt puhas, võrreldamatu kulla või kaunite rõivastega ning sellisest ilust sündinud ideed on surematud.
ARUTLUS Kuna ma olen kohutavalt laisk inimene, leian ma, et kõige sobivam mõtteviis minu jaoks oleks stoitsism ja koolina eelistaksin ka stoikute kooli. Mulle sobib ideaalselt selline lihtne mõtteviis, et kõiges, mis juhtub, on süüdi saatus ja kõik on ette määratud. See mõtteviis vabastab mu nii paljudest kohustustest, nagu näiteks asjade analüüsimine ning oma tegude ettemõtlemine. Ma ei pea mõtlema selle peale, kas minust saab edukas filosoof või hoopis tore perepea, ma alustan ning lõpetan oma õpingud stoikute koolis ning seejärel vaatan mis saab. Stoitsism sobib mulle samuti seetõttu, et mulle ei meeldi kulutada aega mõtlemise peale, mulle meeldib teha ning oma tegemistes olen alati hästi kohusetundlik, mis sobib samuti stoikuks olemisega kokku. Järgin alati oma mõistust ning üritan säilitada igas oluorras meelerahu. Olen sama meelt mis kõik stoikud, et kõik inimesed on võrdsed.
segaverelised.) Harva piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega. Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele. Teosed-,,Kui mina olin suremas", ,,Augustivalgus." Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi. Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol. Tema arvates on absoluutselt vaba inimene see, kes võtab enda kanda vastutuse- julgeb
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja")1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof - füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda. Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega
Jane Aru MT13-PE Platon Platon Ta oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, ta oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni surma kohta on mitu versiooni
Noored inimesed tavaliselt ütlevad ,et neil on sõpru väga palju, aga reeglina on see ainult selle pärast ,sest nad ei tea veel, mis on tõeline sõprus. Mida vanemaks inimene sirgub, seda vähem inimesi ta kutsub oma sõpradeks. Aga seda tõenäolisem on, et ta on leidnud omale tõelised sõbrad, kellega ei suhelda ainult selle pärast, et teeneid vahetada. Kõige paremad sõprused tekivad inimeste vahel, kellel on ühiseid huve, aga samas erinevate iseloomudega inimesed. Kreeka filosoof Aristoteles ütles:" mina saan olla sõber ainult heade inimestega nagu mina ise järelikult on mul neid vähe." Oskar Pukk 9b Sõnu:384
astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta valmistub. Pärast Königsbergi ülikooli lõpetamist töötas Kant üheksa aastat koduõpetajana mitmes peres, muu hulgas ka krahv Keiserlingi juures. Kant ja krahvinna said suurteks sõpradeks ning selles peres omandas filosoof peened kombed. Vestlused krahvinnaga toimusid peamiselt lõunasöögi ajal ning siit saigi alguse Kanti harjumus lõunatada seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal võeti Kant privaatdotsendina tööle Königsbergi ülikooli filosoofiakateedrisse. 1770. aastal sai temast loogika ja metafüüsika korraline professor. Talle ei meeldinud, kui tudengid tema loengul kõik üles kirjutasid. Tuupimine oli tema arvates kahjulik
ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele zanrile essee lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. "Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt." Inimese elu mõte on temas eneses. Thomas More (1478-1535) Inglise poliitik. Oli esimene utopistlike ideede esindaja. Raamat
Juhan Liivi nimeline Alatskvi Keskkool Aristoteles Filosoofia ring Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda
Pidevalt peeti sõdu, mis ei põhinenud ksenofoobial (kusjuures lihtsalt võõrast hullem on võõras, kes näib nagu oma), vastast austati. Ateenas tekkis Sparta kultus isegi. Kuigi Ateena oli Spartast sõjaliselt palju nõrgem (Sparta oli ammu mobiliseeritud, kui Ateenas alles diskuteerima hakati), suutsid ateenlased vastu panna, kuna nad kartsid oma elu pärast. Ateenlaste filosoofia eesmärgiks oli tõeotsimine. Filosoofid hakkasid seda ideed ise õõnestama ka kohe. Filosoof on loll, sest iga normaalne inimene toodab midagi, aga parim mida filosoof saab teha, on tõde esile tuua. Mõtlemine on probleem ja tegelikult üldse võimatu. Sofistide meelest ei olnud tõde üldse olemas. Selline situatsioon saab tekkida ainult linnas. Ateena Sparta Linnriik Maatsivilisatsioon, keskuseta Kultuurne, ühtne idee puudub. See-eest on filosoofia,
Sissejuhatus Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof. Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16
Zadig peab loobuma võitlemast selle vastu, mille ees tal tuleb aukartust tunda. Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks, vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus. Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda erutab ühtviisi nii oma isiklik kui ka iga teise inimese saatus. Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub tegelikkuses, kuid jääb lõpuni endale truuks. Elu on ideedest irdunud, seda tuleb ideele vastavalt mõistuse seaduste järgi ümbet kujundada- selline on Zadigi põhiidee
Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Teatripubliku hulgas oli palju neid, kes romaane ei lugenud. Teatris valitsesid mõnda aega siiski veel klassitsistlikud normid, nendest vabaneti alles sajandi lõpu poole, romantismi eelõhtul. Luule areng aga aeglustus. Valgustajad ülistasid mõistust ja kippusid seetõttu alahindama tundeid. Uus luule tõus tuli varajase romantismiga.Esikohal oli proosakirjandus. 3.Voltaire,tema looming ja vaated. Prantsuse filosoof ja ajaloolane VOLTAIRE oli valgustusliikumise mõõdukama suuna juht. Sündis Pariisis. Oli kaks korda Bastille' vanglas ja saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Elas mõned aastad Inglismaal, kus innustus Shakespeare'ist ja inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse avastustest. Tema esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734) vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja
inimene. Kui Protagoras õpetas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse, siis Gorgias õpetas, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses "Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski olekski tunnetatav, siis poleks tunnetatu väljendatav. Seejuures ei olnud need paljad väited, vaid ta isegi argumenteeris nende paikapidavust. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea"
kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetatakse vaikivateks teadmisteks- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb oskustes, vilumustes ja mida ei saa omandada vaid raamtutest (oskus mängida mingit pilli). 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16.
ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
Teemaväliselt võib tuua näiteks Rene Descartes arvamuse, et hinge essentsiaalne omadus on mõtlemine. See on sama kui öelda, et mehe essentsiaalne omadus on tema suguelundid, mis on siis essentsiaalne vaade soo probleemile. Essentsialism ei ole aga ainus viis kuidas sugu defineerida. Sellele vastandub sotsiaalne konstruktivism, mille kohaselt sõltub teadmine alati sotsiaalsest taustast ning on aja jooksul kujunev ning mõjutatav. 3 Judith Butler, tuntud ameerika filosoof, teoreetik ja sotsiaalse konstruktivismi suur pooldaja, on kirjutanud oma teoses „Gender Trouble“ järgmiselt: „Gender is not something that one is, it is something one does, an act… a doing rather than a being.“ Selle põhjal saame väita, et sugu pole miski, mis me oleme, kuid pigem kuidas me käitume. Kas keegi on mees või naine, on defineeritud selle põhjal kuidas ta suhtleb, mõtleb või käitub. Butler ise ütleb, et sugu on pidev enese keha kujundamine; see
eKr tegutsenud õpetlane. Kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Tema nime järgi on 5.Herodotos-”Ajaloo isa”, kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest, “Historia” sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. 6.Hippokrates- Arst. Tema meelest olid haiguste põhjused looduslikud ja sõltus tervis nelja ihumahla tasakaalust. Hippokratesele omistati nn “Hippokratese vanne” - Arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. 7.Sokrates- Ateena filosoof, sofist, kes ei võtnud oma õpetussõnade eest tasu. 8.Platon- Sokratese kuulsaim õpilane, Ateena aristokraat. Asutas oma kooli- Akadeemia. Uskus, et hüve ja voorus on midagi püsivat. 9.Aristoteles- “Loogikaisa”, Platoni õpilane. Asutas Ateenas oma kooli- Lykeioni gümnaasiumis. 10.Aleksander Suur- Makedoonia kuningas (Philippos II poeg, valitses 336-323 eKr). Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajajärgule, mida tuntakse hellenismiperioodi nime all.
Tallinna Tehnikaülikool Anastassia Beljajeva Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus Juhendaja: Ülo Kaevats Tallinn 2013 Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul.
Aistingute arendamisel ei ole mitte tähtis last õpetada paremini kuulma ja nägema vaid aru saama, mida ta näeb ja kuuleb. Kõik Montessori poolt väljatöötatud harjutused ei ole mitte harjutused omaette vaid osa tervikust ehk maailmast, milles me elame. Montessori õppekava jaguneb kolmeks: igapäevaeluks ettevalmistavad harjutused, aistingute arendamine ja kultuurikeskkonda tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres
tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks. 40-ndad olid seega edukas, kummatigi kriisiaeg. 1842 alustas romaani Les Misères (ilmudes 1862 Les Misérables). 1843 uppus tütar Léopoldine. Pärast 1848. aasta revolutsiooni oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. 1864 valmis essee William Shakespeare, milles avalduvad mitmed üpris ebaromantilised vaated kunstile: kunst peab inimest progressiivselt kasvatama, ideaale püstitama; poeet on ka ajaloolane ja filosoof. Hugo monumentaalsusest prantsuse 19. sajandi kirjanduses ja prantsuse romantismis ei maksa segadusse sattuda: tegemist ei ole radikaalromantiku ja -revolutsionääriga, vaid suhteliselt mõõduka inimesega (kelletaolisteta tegelikke revolutsioone ei sünnigi). Hugo teater · 1827 Cromwell ja selle eessõna. Näidend ise oli õieti üpris raskepärane ja lavastamatu, nagu klassitsismi lammutamisel ajuti ette tuli.
Aafrikast ja Prantsusmaalt on leitud nooremast kiviajast pärinevaid esemeid (dateeringud 35 000...20 000 aastat tagasi), mis annavad tunnistust aja mõõtmisest. On põhjust arvata, et loendamisega tegelesid naised, kes pidasid arvet oma menstruaaltsükli üle: näiteks on luule või kivile uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele.
Kool REFERAAT René Descartes Koostaja: Klass: Juhendaja: Üldine teave René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius ) sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye'i alevikus Lõuna-Prantsusmaal Bretagne parlamendinõuniku Joachim Descartes'i pojana. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes suri 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis. Õpingud 1604. aastal alustas Descartes õpinguid La Fleche'is Jesuiitide kolleegiumis, kus ta õppis kirjandust, grammatikat, teadust ja matemaatikat. 1614. aastal lahkus ta Jesuiitide kolleegiumist ning asus õppima õigusteadust Poitieris. Diplomi õigusteaduses sai ta 1616. aastal. Lisaks õppis Descartes veel psühholoogiat, tehnoloogiat ja meditsiini. Edasine elu
Elea filosoofiakoolkonna rajaja. Tema teoses `Loodusest' v2idab et liikumine on n2ivus ning universum on yksainus. Pidev ja muutumatu. S6nastas vastur22kivuse printsiibi ja demonstreeris loogilise t6estuse v6imalikkust. `'M6istus on m66dupuu, sest meeled petavad'' On p2rit l6una itaaliast Eleast. Polnud yksk6ikne kodumaa poliitika vastu, syndis suursuguses perekonnas. Tema looming ta n2gi k6ikjal muutumatust, rahu, j astabiilsust. R22kis olemise staatilisest ja pysivast loomusest. Filosoof Platon v6ttis siit palju eeskuju. `Loodusest' luulevormis. Ta n2gi ennast syndinuna s6javankris mida veavad tugevad m2rad. (symboliseerib tugevaid hingekirgi) J6uab linnav2rava juurde kust leiab linnavalvuri kelleks on 6iglus ja kes ei luba tal siseneda. Aga p2iesetytred st. meeled, veenavad 6iglust et ta lubaks luuletaja linna ja viiks ta nimetu jumalanna ette. Nii sis tutvustab Parmenides jumalanna s6nade kaudu teooriat olemisest, mis langeb
Seega võib öelda, et naise roll selles valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Simone de Beauvoir, Prantsuse filosoof ja sotsialist, on oma raamatus "Teine sugupool" defineerinud naist kui igavest Teist öeldes, et "naiseks ei sünnita, naiseks saadakse". Ehk siis naise surub oma rolli esiteks ühiskond ja kandev ideoloogia, teiseks fakt, et meie liigi säilimisega on naine seotud oluliselt suurema aja- ja energiakuluga, mille kõrvalt ühiskonna ja töö jaoks jääb lihtsalt vähem aega. Kolmandana, ent mitte vähemtähtsana kulub naisel aeg ja raha ka oma välimuse (naiselikkuse kapital
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp
Nüüd tuligi välja esimene tarkusetera. " Aeg ei liigu alati sama kiirusega. See kui kiiresti ta edasi läheb, sõltub meist endist." Me kõik oleme seda tundnud: koolipingis, tööl või isegi siin neid ettekandeid kuulates. Tuntud tõsiasi, aga Coelho on selle väga ilusti kirja pannud. Taolisi mõtteteri on võimalik kogu raamatust leida. Mina pean Coelhot tänapäeva filosoofiks. Kui vanaaja filosoofid Sokrates ja Platon kirjutasid väga sügavalt ning keeruliselt, siis tänapäeva filosoof Coelho seletab asju lihtsamas ja pealiskaudsemas, meile niiöelda söödavas keeles. Mõned tarkused jäi veel mu peas kajama. Näiteks: 1. Ainus põhjus, miks üht trofeed taga ajada, on teada, mida sellega peale hakata. 2.Eesmärgi suunas liikudes on väga oluline pöörata tähelepanu teele. Just tee annab parimaid vihjeid kohalejõudmiseks ning õpetab meie teeloleku jooksul nii mõndagi. Sama on eesmärgi saavutamisega elus
· Vana-Hiina tuntumad õpetused on Taoism(rajajaks oli Laozi, kutsus elama looduslähedast elu) ja konfutsianism(pärandas rituaaleetika). · Konfutsius hiina filosoof, kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik. Läks rändama." Lunyu" säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi. · Konfutsiuse põhimõtted inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. · Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt
mis tulevad tulevatel aastatel kasuks. Täiskasvanuna õpime iseseisvalt toime tulema ning töötame töökohal, mille nimel oleme õppimisega vaeva näinud. Demokritoski on öelnud: ,,Õppimine teeb inimeseks." Sellel on oma tõepõhi all, sest ilma õppimiseta poleks inimesi, maamunal tekiks kaos, ja inimesed ei hooliks enesest, ning ilma inimesteta poleks inimkonda. Seega on meist kõik suutelised õppima, kuid õpitut analüüsida ja sellest järeldusi teha mõned meist ei suuda. Saksa filosoof G. W. F Hegel on lausunud: ,,Ajaloost õpime seda, et inimesed ei õpi ajaloost." See on väga julge, kuid tõene väide. Näidet polegi raske leida, näiteks oleks II maailmasõda saanud vältida, kui oleks mõeldud sellele, milliseid kahjusid tõi endiga kaasa I maailmasõda. Teise näitena võib tuua, et mõni inimene astub mitu korda samasse ämbrisse, ega õpigi oma tehtud veast. Ligi kuuendiku oma elust veedame koolipinki nühkides. Eks see võib tegelikult vahepeal
Väärtushinnangud Tuntud saksa filosoof, Arthur Schopenhauer, on lausunud järgmise tarkusetera: ,,Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole." Need on väga õiged sõnad, kuna see ongi inimeste mõttemaailma üks suurimaid probleeme. Ei mõelda mitte sellele, mis on, vaid sellele, mis võiks olla. Väga tihti on inimeste väärtushinnangud paigast ära. Muudkui unistatakse ja räägitakse sellest, mida oleks vaja, kus tahaks olla või kelleks tahaks saada
Friedrich August von Hayek (Lühitutvustus) Friedrich August von Hayek sündis 8. mai 1899 Viinis intellektuaalide katoliiklikku perekonda. Ta kaitses Viini Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduses ja politoloogias, lisaks on ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud. Hayek oli veendunud, et kõik kollektivismi vormid (isegi teoreetiliselt vabatahtlikul koostööl põhinevad) vajasid toimimiseks mingit keskset võimuorganit
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja vooruse...
Karl H. Marx Lühitutvustus Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu.
Antiikkirjandus 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana- Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. 2. Kuidas loodi maailm kreeka mütoloogias? Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3. Kes olid Olümpose jumalad? Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Hestia, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes, Artemis, Hephaistos. 4. Mis on eepos? Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus
vastu: korraldama koosolekuid või kampaaniaid, protestima plakatite, loosungite või siltide levitamisega või tegema vägivallavastaseid telesaateid, reklaame või näidendeid. Veel toodi välja tauniv suhtumine vägivalda. Seega, võti vägivalla ärahoidmiseks, ja veelgi enam, vägivallaga hakkamasaamiseks, peitub meis endis ja meie võimes näha ja olla teiste vastu hea ja sõbralik ning aktiivses protestis vägivalla vastu. Vana-Kreeka filosoof Aristoteles on öelnud : "Inimesed on head ühtemoodi ja halvad mitut moodi." Kõige selle ülesotsimise- ja leidmisega, mis meis ja teistes on head, saame me aidata kaasa vägivalla ära hoidmisele ja sellega hakkamasaamisele, sest efektiivsete lahenduste võti peitub meis endis. Tänan tähelepanu eest.
aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgust kaalukate otsuste vastu võtmiseks ning et ta ei kartnud nende tagajärgi. Taanimaa prints oli äärmiselt kaval, terava meelega ja laia silmaringiga sihikindel mees, kes oli ka rahva poolt armastatud. Kõrgelt tuleks hinnata ka Hamleti oskust mõjutada teisi inimesi ning tema ausust. Ta oli kahtlemata üks väga osav filosoof. Hamleti häid omadusi riigi valitsemisel oli Shakespeare'i näidendis näha mitmes olukorras. Tal oli piisavalt julgust, et korraldada tema isa surma peegeldav näitemäng ning et saata ta sõbrad Rosencrantz ja Guilderstern surma. Taani printsi filosoofiavõimed tulid välja tema vestlustest ning muljetavaldavad olid ka ta oskused mõõgavõitluse valdkonnas. Hamletis leidus kindlasti ühe eduka valitseja olulisimaid omadusi sügav pühendumine ja töökus.
öeldakse, siis armastus pigem ühendab endas kõik inimese head omadused. Usaldus armastuse üks kõige tähtsamaid tegureid. Kui pole usaldust, siis ei saa olla ka mittemingisugust tõelist armastust. Inimene peab saama rääkida oma armastatule kõigest, peab saama tunda, et ta teda saab usaldada ning tunda, et teda kuulatakse. ''Armastus on nagu kunst selle nimel peab vaeva nägema''. Nii on öelnud filosoof E.Fromm. Armumine, armastus ning sellele järgnev kooselu on ilus ja täis õnne, kuid selle saavutamiseks ning hoidmiseks tuleb ka vaeva näha. Inimesed ei tohiks ära unustada, et üksteisele kiindumuse näitamine ja vaid ühe lihtsa lause ''Ma armastan Sind'', ütlemine võib sinu kaaslase meeletult õnnelikuks teha. See annab sellele inimesele tunde, et ta on armastatud ja teda vajatakse. Siiski - armastusega ei tohiks üksteist lämmatada ega liigset survet avaldada. Liigse armastuse
lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust. Elutee · 19-aastaselt sõitis Mahatma Gandhi Londonisse, kus omandas juristihariduse, tuli tagasi Indiasse ning töötas kolm aastat juristina. · Peagi sõitis ta Lõuna-Aafrikasse, kus hakkas osalema Indiast immigreerunud hindude vabadusvõitluses. Seal kasutas ta esimest korda vägivallata vastupanu meetodit. Filosoof Mahatma Gandhi tsitaate: · Suurimat mõju Gandhi kui · ,,Nõrk inimene ei suuda filosoofi väljakujunemisel andestada." avaldasid Bhagavadgita (hinduismi üks pühadest · "Meest õpetades õpetate tekstidest), aga ka ainult ühte inimest, naist õpetades aga kogu perekonda. " Lev Tolstoi ideed, kellega Gandhi oli · "Silm vastu silma,
SAATUS See kes saatusesse usub on inimese iseenda otsustada.Samamoodi võib ju rääkida jumalast,sest me ei tea kindlalt midagi-kas ta on olemas või ei ole. Mina aga usun,et kindlasti on olemas veel peale minu inimesi,kes usuvad saatusesse. Saatus tundub olevat nii reaalne nähtus,et sellest mööda vaadata on tõesti võimatu.Aga kes suudab seda kõike paika panna?! tekib küsimus millele ilmselt ka kõige targem filosoof vastata ei oska. Väga tihti juhtub meie elus asju,mis on kindlasti juba kellegi poolt varem ette määratud.Nagu näiteks surm-sa ei saa selle eest põgeneda.Kui ühel hetkel on nii,et oled enda arvates kõige ohutumas kohas maailmas siis vaevalt küll.Sa ei tea kunagi,mismoodi või millal midagi juhtuda võib.Kui inimesega juhtub õnnetus,näiteks kukub kuskilt alla.Siis ju õeldakse ka,et see oli tema saatus.Ja mis muu see siis olla saakski.Saatusega on inimestel nii palju huvitavaid lugusi
Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega ,, Naeruväärsed eputised". Kuulsaim näidend" Tartuffe". Tuntumad: ,,Don Juan", ,,Ihnus". Molire uskus, et
D-Cache vaatamiseks kasutatakse veebibrauserit . Vahemälu kasutatakse säilitada toote protsessor. 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Apple II Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas.. Leibniz seeria , on 8-bitiste arvutite seeria, mida tootis Apple oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid aastatel 19771993. Esimene Apple II mudel tuli müüki 5. laialdased teadmised ka paljudes teistes valdkondades. Ta juunil 1977. Arvuti kasutas MOS Technology 6502 töötas välja loogilise arvutuse, mis hiljem pani aluse mikroprotsessorit taktsagedusega 1 MHz . moodsate arvutite arhitektuurile. TCP pakett on reeglina , IP paketti sees.TCP see on
6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanistid erinesid itaalia humanistidest sellepoolest, et nad ei pööranud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11.”Macbeth”, “Hamlet”, “Romeo ja Julia” 12.Miguel de Cervanetse peateos on “Don Quihote” 13.Renessansi ajal kujutati maad kerakujulisena
Reeglina inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. See tähendab, et on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa. Seda tuleb teha, et meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise puudega – ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati ta lõpuks raskest orjatööst. Väljend, „Haridus teeb vabaks” peegeldas otseselt Epictetuse enda elukäiku. Tänu haridusele sai ta vabaks raskest füüsilisest tööst, kivide tassimisest, maaharimisest. Haridus kergendas elu väga praktiliselt.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja
"Iliase ja Odüsseia" Achilleuse kand nõrk koht Trooja Hobune petlik salakaval kingitus Casandra preestrinna kellel oli needus, ta teadis tulevikku aga keegi ei uskunud teda. Sireenide laul petlik meelitus Kreeka teater 5. saj oli kreeka teatri õitsengu aeg, see sündis kreeka linnas Atikanis ? Kreeka draama ise sündis riitlusest. Pühitses Diynosose ? Kohtunikud valisid draama mis oli kõige parem. Sokrates 470-399 eKR Ateena filosoof kellest ei jäänud maha mitte ühtegi kirjutatud jälge, kõik mida me tema filosoofiast teame on pärit plaatoni kirjutustest. Sokrates filosofeeris vestlustes, tõstatas küsimusi ja probleeme, püüdis viia inimesi tõele lähedamale seda nimetatakse ka Sokratiliseks meetotiks. Tema välimus olla olnud eemale tõukav. 399. Aastal süüdistati teda jumalate reetmises ja noorsoo kõlbelise laostamises. Mõisteti surma mürgi joomise läbi. Tal oli võimalik põgeneneda kui ei põgenud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
