Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof , kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig"...
homeros o kes oli? · Vana-Kreeka eeposte kirjutaja o Küsimusi · Kus ta tegelikult sündis Smürna · Autorlus eeposed on nii erinevat stiili · Kirjapanek kas ta ise või keegi teine aga ta ise oli pime Platon ,,pidusöök" o Pidusöök korraldati, kuna Agathon võitis näidendivõistluse o Kokkutulnute hulgas oli mitme ameti esindajaid, näiteks: arst, poliitik, filosoof , näitekirjanik o Teosest saab teada, et deemonid on inimese ja jumala vahepealne olen, vahendaja 9 o Teosest saab teada, et Zeus ründas androgüüne (kaks inimest ühes), kuna androgüünid käitusid halvasti, tahtsid võimu. Zeus lõikas nad pooleks o Teosest saab teada, et vastassugupool tõmbab inimesi, sest ta tahab oma teist poolt...
Hetääri kasutamine andis kunstnikule suurema tähtsuse. Myroni ,,kettaheitja" PHEIDIAS'e kujudest on hästi tuntud krüselefantiintehnikas loodud kujud, nt. Athena kuju Parthenoni templis, kus on säilinud ka marmorkujusid ja Zeusi kuju Olümpias, mis on suurim krüselefantiintehnikas tehtud kuju maailmas ning see kuulutati maailmaimeks. PHEIDIAS kasutas arvukalt õpilasi, kelle seas oli ka kuulus filosoof SOKRATES. Ta kasutas õpilasi koguaeg nende kujude tegeminse juures. PHEIDIAS'e puhul on teada ka tema õnnetu saatus. Teda süüdistati kulla varguses ja jumala teotuses. Ta lõpetas oma elu pagenduses vaesena. Hellenistlik ajastu. 4. saj. eKr., ILUKLASSIKAST, on esindatud kaks kujurit Ateena koolkonnast: PRAXITELES, kes on kõige tüüpilisem iluklassika kujur ning ta on toonud Kreeka...
Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tsehhi usureformaator ja filosoof . Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist). Jan Zizka hussiitide sõjaline juht. Võttis lahingutes kasutusele nn vankerkanti talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses...
Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist. Järgnevalt ajalises järjestuses ülevaade mõtlemise ajaloolise arengu ja kultuurierinevuste käsitlustest ( Tulviste 1984: 12-15). 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. 3 Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Ta leidis, et kuna kõik maailmas areneb ja muutub, siis peab arenema ka inimmõtlemine, et inimene saaks muutuva keskkonnaga kohaneda...
Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof , virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub. Jõekäärul puus või laup saab tabamuse. Olga rõõmustab, kui Lenskit näeb. Tervitab. Lenski jätab tunnetest rääkimise. Tanja on teadmatuses. Olgal olid Lenski vastu siiski tunded. Mees kirjutab hüvastijätukirja ja uinub. Äratab tunnimees. Kell on 6. Onegin magab. Saavad kokku, Lenski sureb. Onegin jooksis ja hüüdis... kahetses. Sai 30-aastaseks, sõitis minema. 7pt...
Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige inimmõistust. Sellist mõtteviisi tõi aga eriti esile Renè Descartes. René Descartes [rön'ee dek'art], ladinapäraselt Renatus Cartesius. Ta oli prantsuse filosoof ja matemaatik. Descartes õppis jesuiitide gümnaasiumis lugedes seal keelatud raamatuid. Descartes viibis tihti Pariisis, elas 20 aastat Hollandis ja lõpuks oli kuninganna Kristiina õpetaja Rootsis. Seal ta ka suri. 31. märts 1596 11. veebruar 1650 Descartese põhiteos ilmus 1637...
7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jean-Jacques Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Ta kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Käesoleva töö eesmärk on anda lühike ülevaade Rousseau elust, loomingust ning veidi pikemalt käsitleda antud suurfilosoofi vaateid erinevatel teemadel. Rousseau arutleb selle üle, millised õigused on temal kirjutada poliitikast ja leiab, et ta pole ei monarh ega seadusandja, ja just seetõttu arutlebki poliitika üle,...
2.2, lk. 10). Aega peeti igaveseks ses mõttes, et ta on ikka ja alati olemas olnud ja eksisteerib lõputult ka tulevikus. 8 Seevastu enamik inimesi uskus, et füüsikaline Universum on loodud enam-vähem samasugusena, kui ta on praegu ning vaid mõni tuhat aastat tagasi. See häiris filosoof , sealhulgas saksa mõttetarka Immanuel Kanti. Kui Universum on tõepoolest loodud, siis miks pidi enne selle loomist lõpmata palju aega kuluma? Teisipidi, kui Universum on alati eksisteerinud, miks pole siis kõik, mis pidi juhtuma, juba juhtunud, nii et ajalugu peaks ammugi otsas olema? Muuhulgas, miks polnud maailm jõudnud soojustasakaalu, milles kõik on ühel ja samal temperatuuril? Joon. 2. 2...
Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist (Fisher 2005: 4). Esindajad: J. Piaget, L.Võgotski, Ulric Neisser, E. Tulving. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine. Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees...
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasia mõistmiseks: I. Praegusel ajal märgib eutanaasia kannatava ja surma sooviva terminaalses seisundis oleva patsiendi elu lõpetamist arsti osalemisel. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV...
Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased...
Riigi all mõistab valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusemõistmisele. Tuletas riigivormid ühiskonnas konkureerivate jõudude vahekorrast isevalitsus, väheste valitsus ja kogu rahva valitsus. Makjavellism on saanud vahendeid mitte valiva poliitika sünonüümiks. Jean Bodin (1530 1596) oli Prantsuse filosoof ja jurist. Peateos Les six livres de la republique (1576). Sarnaselt Machiavellile tugineb tema analüüs ajaloo uurimisel. Esitas küsimuse: ,,Mis on riik ja kuidas ta on üles ehitatud?". Pooldas võimu keskendumist, võimu suveräänsuse ideed ja nõudis ususallivust. Oma anlüüsis lähtub Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida...
See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia. Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva edasi. Sellest müüdist haarab kinni juuditar Isabel .ta hakkab Delose looga seostama iseennast ja oma elu. Isabel on emigrant. Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning püüab inimestele selgeks teha, et polegi oma päritolult täiesti juut. Isavel on aga nii hinge- kui ka maapagulane. Neiu on keerulises olukorras, ta ei leia oma kohta inimeste keskel. Isabel on muusikaliselt andekas...
Herakleitos Herakleitos Efesosest (u 544-483 e.m.a) oli filosoof , kes juba antiikajal sai hüüdnimeks "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised...
Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub liikumise allikas. Sellega saab väljendada taimede vormi kui realiseerimist neis iseeneslikult ehk loomulikult. Kunstlikult loodud asjad on valmistatud inimese enda poolt ning realiseerub...
Võrreldes hariliku kogemusega oleks unenägudel veel see eelis, et nende kaudu avaneb inimesele osalt see, mille tunnetamine meelte abil üldse võimalik ei ole, nagu meelelise maailma taga peituv kõiksugu salajaste võimude, vaimude ehk müstiline maailm ja tulevik. Selle kohta ütles loodusrahvaste mõtteilma uurija, tuntud prantsuse filosoof Lévy-Bruhl, "ei ole ühendus meelelise realiteedi ja müstiliste võimude vahel kuskil teostatud täiuslikumalt kui unenägudes, kus inimene liigub ühest maailmast teise, ilma et ta seda ise märkaks". Esiteks peavad loodusrahvaste unenäod näitama minevikku: See, mis on juhtunud unenäos, on juhtunud ka tegelikkuses, kuigi inimene ise sellest otseselt mitte midagi ei mäleta ega tea. Teiseks ei näita unenägu mitte niipalju seda, mis on juba toimunud kui seda mis peab veel toimuma...
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia , teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. E...
Õnn Koos Platoniga leiavad, et õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Õnne tingimus on voorus (aga kas piisav?). Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Riigimehe elu: poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, aga mitte oma eluks. Oma voorusi rakendab ta ebatäiuslikes olukordades (sõda nt). Filosoofi elu (eelistatuim): filosoof praktiseerib tarkuse voorust. Selle saavutanu, mõtiskleb maailma üle oma valguses. Jumalasarnane elu. Poliitika eesmärgiks (nagu inimeselgi) on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Seega parim riigikord selline, mis tagab inimesele õnnelikema elu. Selline näiteks riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas või siis suure keskklassiga riik. Riigist ja valitsemisest Polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm....