anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama maamajja Chalkises Euboial. Aristoteles suri 322 aastat eKr pikaajalise haiguse tagajärjel. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles hästi oma orje ja oli aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele. Aristoteles oli üks antiikaja mõjukaim filosoof Platoni kõrval. Tema õpetus mõjutas oluliselt Euroopa mõttelugu kuni varauusajani välja. Peale selle oli Aristoteles veel zooloog, füüsik, arstiteadlane, kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on: `'Esimene filosoofia'', `'Kategooriad'', `'Esimene analüütika'', `'Teine analüütika'', `'Toopika'', `'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'',
Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3.detsembril 2015 (vikipeedia). Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning, et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat.
Amerigo Vespucci – tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud „India“ oli tegelikult täiesti uus maailmajagu – Ameerika 1492.a – Kolumbus avastas Ameerika 1519 – 1522 – portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem, Galileo Galilei- teleskoop, Leonardo Da Vinci, Michelangelo Buonarotti, Machiavelli – filosoof, poliitik, Johannes Gutenberg- trükimasin, Dante Alighieri-kirjanik. Henry 8. Reformatsioon põhjused ja tulemused. Protestantlikud usulahud. Põhjused: riigivalitsejad tahtsid vabaneda paasti võimu alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, induligentside müümine. Tulemused: reformatsioon edukas, tekkis katoliku kiriku vallandamisel vastureformatsioon
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad
korra tagamine, riigi rahvuslik esindamine jne. 2) Erasekotor, sinna alla kuuluvad eraettevõtted. 3) Mittetulundussektor, sinna alla kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. 2. Sotsiaalsed lõhed. Erisused inimgruppide vahel. Nt: usulised, ideoloogilised, piirkondlikud, etnilised lōhed. (Eestis: etniline lōhe- pronkssōdur, eestlaste ja venelaste vahel) 3. Võimude lahususe põhimõtted. Põhimõtte võttis kasutusele Prantsuse filosoof Charles Montesquieu. Täidesaatev võim - Vabariigi valitsus Seadusandlik võim - Parlament Kohtuvõim - Kohtuotsused 4. Iseloomusta postindustriaalühiskonda. Rasketööstusel põhinenud i ndustriaalühiskonna arengu tulemusena 20. sajandi lõpus kujunenud ühiskonnavorm, millele on iseloomulik teabe ja teadusmahukas tootmine ja infovahetusest tulenev integratsioon ja üleilmastumine. 5. Iseloomusta modernismi. Kirjanduse liikumine, mis toimus 19
Lihtideed ja liitideed J. Locke Jorgen Alasoo IATB11 John Locke 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad
......................................................................................................13 5.2. Teaduslikud artiklid:................................................................................................................13 5.3. Internetileheküljed:..................................................................................................................13 1. Peatükk - Elulugu 1.1. Varajased aastad (1813-1836) Søren Aabye Kierkegaard, Taani kõige tuntum filosoof sündis 5. mail 1813 Taani pealinnas Kopenhaagenis. Tema isa oli tekstiilikaupmees ja tema ema toatüdruk. Nende pere oli rikas. Kierkegaard oli perre sündinud seitsmest lapsest noorim, kellest viis varakult surid. Isa rangelt kristlik kasvatus ja raskemeelsus muutsid tema lapsepõlve raskeks, tema vähenõudlik ema aga mõjutas mitmeid tema hilisemaid kirjutisi. Isa soovil läks Kierkegaard 1830. aastal Kopenhaageni ülikooli teoloogiat õppima. Seal olles
.........................................................8 KOLMAS ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST.........................................................9 Kokkuvõte........................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat
juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. Keisririik - Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses kontrollis valitses keiser. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. Selle mahasurumiseks rakendasid Juliuste-Claudiuste dünastia keisrid terrorit 13. Paulus – esimene Rooma piiskop (3 – 67 m.a.j) Platon – vanakreeka filosoof (5-4 saj.) Perikles – Ateena kõige edukam juht, ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises (495 – 429 eKr) Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. (8. sajandil eKr) Herodotos- oli kreeka ajaloolane. Historiograafia tegelik alustaja (484 eKr –425 eKr) Sokrates - oli vanakreeka filosoof. (469–399 eKr) Constantinus Suur-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu (272-337)
Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga.
siiski saab tegelikkuseks. Tegelikkusena on vorm selline mateeria, mis ei ole võimalikkusena tekkinud, ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Vorm tegelikkusena tähendab kehalise, reaalse olemise omandanud määratletust - materialiseerunud, realiseerunud vormi. Mateeria vormil võimalikkusena puudub tajutav ja kombitav olemasolu. Seega vorm on olemas reaalselt ja mateeria ideaalselt. IV 1. Platoni järgi on filosoof keegi, kes ihaldab targaks saada ehk kes ei ole veel tark. Kuna tarkusi otsivad need, kes asuvad keskel, tarkade ja nõmedate vahepeal, siis ongi filosoofid just need. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus. See, kes on tark (jumal) ei püüa targaks saada, kuna nad teavad juba kõike. Jumalad ei tegele filosoofiaga ega ihalda targaks saada, kuna jumalad ongi targad. Nõmedad ei püüa
arendas ta omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutsid. Kõrgest soost Platon on mitmes mõttes oma ebamäärase mainega õpetaja vastand. Vastupidiselt Sokratesele kirjutas Platon palju; tema kirjutised on meieni täielikult säilinud. Vastupidiselt Sokratesele ei olnud ta niivõrd filosoofiline "ämmaemand ", kes aitas teistel sünnitada, kui pigem sünteesiv, terviksrtuktuuri poole püüdlev filosoof. Plaatoni idee-õpetus on senini üks õhtumaise intellekti väljakutsuvaimaid ja vaieldavaimaid visioone. Platoni rajatud Akadeemia tegutses 900 aastat ja selle mõju õhtumaise enesetunnetuse ja teaduse arengule on olnud tohutu. Selle piires töötas algusaegadel sedavõrd geniaalseid teadusetegijaid, et " praegu ei saaks ka eri maade uurijatest kokku panna samasugust akadeemiat, millel oleks teaduse arengule sama suur tähendus".
Herakl eitos Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa Herakleitos elas umbes 535 eKr – 475 eKr. Oli vanakreeka filosoof (eelsokraatik) Tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas. Tema isa nimi oli Bloson. Ta oli tuntud perest Ta üksik eluviis muutis ta ennasttäis olevaks ja väidetavalt tekkis tal stress ühiskonnaprobleemide tõttu. Ta hüüdnimeks oli "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud.
Kellest on jutt? Pani aluse Milano liturgiale ning tema järgi sai nime vanim lääne kirikulaul-Aurelius Ambrosius Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul.
maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause „ma tean“ tähendust. mõtet. Jõuab järelduseni, et „ma tean“ on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Sealt jõuab Wittgenstein keelemängude ja sõnade tähenduse juurde. Sõnade tähenduse tõesusel pole vahet, kui saadakse aru, mida see antud hetkel kellegi jaoks tähendab. On olemas kogemused, kuidas sõnu kasutada. Millal on põhjust sõnade tähenduses kahtlemiseks? Me usume asju, mida on meile õpetatud ning me ei näe
võimetuks. Religioon ei aita kaasa inimese vabanemisele, vaid hoopis takistab seda. Erapooletust pole olemas, kuna ühiskonda valitsev materjaalne jõud on vaimne jõud Kapitalism hävib oma seesmise võimatuse tõttu. See on ebatäiuslik ühiskonnavorm. Tuleks luua klassideta ühiskond HEGEL 1770-1831 Georg Wilhelm Friedrich Hegel Vaimu fenomenoloogia Kõigi aegade raskemini loetav ja fantaasiarikkam filosoof. Ambitsioonikas Tähtsamaid ideid on mõistuse lihtne mõte. Mõistus valitseb maailma. Mõistus ei ole inimese vaimu omadus, see on reaalsuse kõrgem printsiip, mis suunda näitavalt, kuid puudulikult ilmneb inimmõistusest Progress- ajaloos üldse asetleidvat muutust on juba ammu üleüldiselt mõistetud nii, et ta sisaldab edenemist parema, täiuslikuma poole Nurgakivi- ebakõlad viivad edasi
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4
Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgisüsteemide uurimine ongi see, mis toob kaasa tõelise ,,postmodernistlikku'' ajastu saabumise filosoofias, sest nagu itaalia semiootik Susan Petrilli on öelnud: ,,Pole kahtlustki, et seesmine inimlik maailm suudab suure pingutuse ja põhjaliku tööga jõuda arusaamiseni mitteinimlikest maailmadest ja enda seosest nendega.''
KARL POPPER Sir Karl Raimund Popper oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks
Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates: mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi. Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid. Aristoteles: Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja. Herodotos: Ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Vanakreeka ja rooma komöödia
canddide e optimism candide satub koos õpetaja keskmeks avaldusvormiks ühiskonna tõhutlemine penelossiga täbarasse olkuradesse, kus saab tunda vähemuse poole. elukibedust. diderot: montesquieu: Pameau vennapoegdialood, kus vestlevad minategelane, Saladuslik vaim käsitleb inimõigusi ja usulist sallivust, vaene filosoof, nimitegelane ja rikas noormees. ta jõuab kritiseerib absolutismi ja toob esile konstitutioonilise tõdemuseni et kasvatus pole kõikvõimas monarhia. nunn lühiromaan esitab noore neiu Suzannei pihtimuse, pärsia kirjad 2 noormeest, kes rändasid euroopasse, naisel on kurb elukäik, ta on tavaline tüdruk igatsuste ja vaatavad seda enda pilgu läb ning võrglevad isa ja lääne unelmatega kultuuri ja ühiskonda
arvutiekraanil ja raamatul. Lugemis ja kirjutamisoskus on üldse kaks kõige tähtsamat tegevust, mida inimene kunagi on välja mõelnud. See on parim võimalus inimestega suhtlemiseks. Mina olen uudishimulik inimene, alati loen ma huvitavaid uudiseid ajalehest. Loen sellest, mis koolis on juhtunud või milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: ,,Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida." Teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Kõigis koolides on kasutusel kohustusliku kirjanduse mõiste, kuid kahjuks muudab termin
Kordamine Ajaloo KT nr.2. 1. Araablaste asukoht, elukoht, milline oli loodus? V:Araablased elasid Araabia poolsaarel. Loodus: Oaasid(Oaas on kõrbest ümbritsetud viljakas ala), ei olnud suuri jõgesid. 2. Kes olid beduiinid, millega tegelesid, kuidas elasid, kaameli tähtsus nende elus. V:Beduiinid olid rändkarjakasvatajad,nad rändasid oma kaamlite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamlit(kõrbelaeva) kasutati sõidu- ja veoloomana, tema piimajoodi ja liha söödi,telgid ja rõivad tehti kaamlikarvadest valmistatud vildist või kaamlinahkadest. 3. Tähtsamad linnad Araabias. V: Mediina ja Meka. 4. Kaaba tempel Mekas, tähtsus, miks käidi, kes käisid ja must kivi. V: Jõukad kaubalinnad tekkisid tekkisid Jeemenist põhja pool.Tähtsaim nende seas oli Meka. Seal asus araablaste peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel(kaaba tähendab araabia keeles kuupi). Mekas käis palju palverändureid araabia ...
Armastuses jõud on suurem kui kurjuse jõud Kõige tähtsam elus on armastus. Ilma selleta ei suudaks ega saakski keegi elada. See ilus tunne valitseb nii perekonnas, sõpruses kui ka suhetes. Armastus kuulub elu juurde. Inimene võib tunda nii lähedust, soojust, hellust ja headust kui ka viha, kurbust ja valu. Armastusse ja imedesse peaksid uskuma kõik inimesed. Armastust ei saa valida, see lihtsalt tekib. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled minu jaoks praegu kõige tähtsam. Ja mitte ainult praegu, igavesti! '' Armastada tuleb koos vigadega. Mu sõbranna sai e...
kreeklstel vaja kuskil harjudada siis tekitati olmeruumid gumnasion, kus poisid ja noored veetsid oma aega ja tänu sellele hakkadi poisse õpetama seal ning sellest tekkiski gümnaasium. Olümpiamängud olid ainsad üritused mis olid tollel ajastul ülekreekalised. Neid peeti piksejumal Zeusi auks iga nelja aasta tagant. Kreeklased olid esimesed inimesed kes hakkasid mõtlema kuidas maailm tekkis. Üks tähtsamaid kreeklasest filosoof oli Demokritos kes arvas et maailm koosne tühjusest ja selles liikuvad ning põrkuvad jagamatutest osakestest. Pärast seda on inimesed mõelnud kõige üle mis võimalik. Keskajal hakkadi inimesi, kes mõtlesid, et maailma ei loonud jumal, tapma, sest kirik ei tahtnud seda ültse uskuda. Kreeka kultuur on mõjutanud igat valkonda (arhitektuurist õppinguteni) euroopa kultuuris, seega saab seda mõista kui euroopa kultuuri hällina.
suunata kõik jõud ühele eesmärgile ning selle ka saavutada. Segavaid faktoreid ei panda tähele. Luulet lugedes üritame aru saada autori ideestikust ning luuletuse ülesehitusest. Ilukirjandusharudest on luule ainus valdkond, mis täiendab emotsionaalselt. Värsiread panevad sind luulet tunnetama ning hetkeks oma igapäevaelust väljapoole vaatama. Raamatud on andunud mulle mu hariduse, nagu ütles inglise filosoof Francis Bacon: ,,Lugemine teeb inimese täisväärtuslikuks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutamine täpseks. ,,
tean, et ma midagi ei tea". Sokrates püüdis ka teisi ennast targaks pidavaid inimesi juhtida teadmiseni, et nad ei tea tegelikult midagi ning sellega põhjustas ta suurt meelehärmi . Tema vaated viisid süüdistusteni noorsoo rikkumises ning jumalate salgamises. Sokratese läks kohtu alla, kus talle määrati surmakaristus. Põgenemisvõimalusest hoolimata võttis mees mürki. Mis oleks juhtunud siis, kui filosoof oleks valinud põgenemise? Põgenemine oleks toonud endaga kaasa täiusliku elu või põrgu. Täiuslik elu oleks saabunud siis, kui ta oleks sattunud linna, kus teda oleks hinnatud ning tema tarkust ära kasutatud. Suurema tõenäosusega oleks võinud ta elu kujuneda selliseks, et keegi ei oleks teda enam kuulanud. Ateenas aga äratas ta üles vastuolu, kus ühed nõustusid temaga ning teiste uhkus ning ,,tarkus" ei lubanud teda kuulda võtta. Tema mõtted
olid paavst Gregorius VII nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnistaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning ilmalikud valitsejad on troonil jumala armust, jumala esindaja on aga Rooma paavst.Saksa-Rooma riigi keiser aga läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile.Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel
Juugend • Alusepanija oli William Morris • Kutsus üles loobuma eklektikast(erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jälgendamine • Temaga ühinenud kunstnike kutsuti prerafaeliitideks, sest nad eelistasid lihtsat stiili • Tarbekunsti uuendamisel võeti eeskuju rahvakunstist ja jaapani puulõigetest • Kasutati palju taimornamentikat William Morris(1834-1896) • Sündis 1834.a • William Morris oli silmapaistev ja loominguline kunstnik, filosoof, poeet, romantik ja kunstiteoreetik • 19.sajandi üks mõjuvõimsamaid disainereid Edward Burne-Jones(1828- 1898) • Briti kunstnik ja disainer • Tegi koostööd William Morrisega • Elustas inglismaal vitraažide tegmise Edward Burne-Jones, Nõiutud Merlin Aubrey Beardsley(1872- 1898) • Puulõikemeister „Isolde“ • Tegi puulõikeillustratsioone Gustave Eiffel • Silmapaistev insener ja arhitekt • Tuntud Eiffeli torni järgi
ilu on siiski surematu. ● Shakespeare kirjutas rohkem kui 30 näidendit: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. ● Ehkki mõne teose autorsus on tänini lahtine, on enamik Shakespeare'i teostest teada. Mõningal määral on levinud teooriad, mille kohaselt polnud Shakespeare'i nime all tuntuks saanud teoste autor mitte Shakespeare ise, vaid näiteks näitekirjanik Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon või koguni kuninganna Elizabeth I. Mõju ● William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad maailmakirjanduse klassikasse. ● Shakespeare'i näidendeid on korduvalt lavastatud ka Eestis. ● Tema teostest on nii inglise kui ka teistes keeltes läinud käibele uusi kõnekäände ja lendlauseid. ● Shakespeare'i järgi on saanud nime üks Suurbritannia tähtsamaid teatreid
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse
õppimine Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist (Fisher 2005: 4). Esindajad: J. Piaget, L.Võgotski, Ulric Neisser, E. Tulving. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine. Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees
sümpoosium- kodused pidusöögi ja joomaorgia, ainult aritrokraatidele. 10. Minos- legendaarne Kreeta kuningas, Kreeta kultuur sai nime Minose järgi. Homeros- pime laulik, omistati talle kaks eepost (Ilias ja Odüsseia) Aristoteles- Platoni õpilane, füüsika, loodusteadus, loogika, kirjandus, muusika, ajalugu, riigikorraldus, moraal ja maailmakorra üldised põhimõtted, (mõte-inimene on riiklik elusolend). Platon- Sokratese tuntuim õpilane, suursuguse päritoluga, filosoof, pani teosed kirja dialoogidena, veendumus – voorus, ideede õpetus. Pythagoras- matemaatik, püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel). Sokrates- Ateena filosoof, edastas oma vaateid suulistel vestlustel ja ei võtnud tasu, voorus, arvas et sofistid ei tea mis voorus on. Hippokrates- kuulus arst, kes kirjutas raamatu
Mida kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja. Antiikajal oli kunstis tähtis inimkeha ilu ja harmoonia. Keskaja filosoofias oli käibel seisukoht, et keha on ajutine ning tähtsad on hing ja vaimsus. Keha kui selline polnud ilus, vaid ilus oli inimene, kes oli oma kehalised vajadused viinud miinumumini. Aquino Thomas, hiliskeskaja filosoof, võttis kokku ammu levinud tõed ning väitis, et iluks on vajalikud proportsioon, terviklikkus ja claritas (selgus ja heledus). Kuna Aquino Thomas ühendas Aristotelese ja Platoni filosoofiat, üritas ta samas hoida lahus ka mõistuse ja vaimu, see tähendab filosoofia ja kiriku. Üks tähtis seisukoht oli ,,Inimkeha kui loomise ilu väärtustamine", millest võib järeldada, et Thomas oli mingis osas vastuolus toonaste
George Edward Moore George Edward Moore oli inglise filosoof ning üks analüütilise filosoofilise algatajatest. Tema vanemad olid baptistid, kes käisid igal pühapäeval kaks korda kirkus. Umbes 15-aastaselt oli ta relogiooni suhtes üsna jahedaks muutunud. Ta läks Cambridge Ülikooli klassikalist filoloogiat õppima. Kuid kahe sõbra mõjutusel hakkas ta kolmandal õppeaastal õppima lisaks ka filosoofiat. Ta võitis oma tööde eest Kanti vabaduse- ja mõistusemõiste kohta tohkem kui kuueks aastaks Trinity College’i uurimistoetuse
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks Me kõik oleme kuulnud ütlust, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. See on üldlevinud ütlus ja kasutatakse tänapäeval väga palju. Selle mõtles välja saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche. Nii nagu inimesed on erinevad on ka nende mõtteviis ja arusaamine erinev - seega saab seda ütlust mõista mitmeti. Nietzsche öeldud väljendit kasutatakse peamiselt siis, kui on midagi halba juhtunud. Ehk kui on juhtunud halb olukord, mis niiöelda ei tapa, siis see peaks aitama inimesel paremini edasi liikuda elus. Kuid see kõik oleneb inimesest, kuidas ta neid juhtunud asju enda kasuks pöörab ja neid kasutab, et neist oleks abi või kasu
ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, tsitter-7 keelega näppekeelpill. India muusikakultuur 2500 e.Kr. levisid hinduism ja budism. Veeda-iidne hinduistlik ilmutusraamat. Raaga-kindel helide rühm, mille raamides muusik tohtis mängida. India kastisüsteem väljendub muusikas:
Konservatism Uusajal kujunes konservatismist omaette poliitiline õpetus. Sellele panid aluse vihased reaktsioonid valgustuslikule mõistuseusule ja 1789. Aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konser...
,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonnas tekkinud probleemid, loodus- ja tehnikateaduste kiire areng ja ühiskonda uurivate teaduste ,,mahajäämus". 200 aasta jooksul on nägemused inimesest ja ühiskonnast oluliselt muutunud. Uue teaduse tähenduses kasutas sõna sotsioloogia esimesena prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) oma viieköitelises teoses ,,Positiivse filosoofia kursus". Uut ühiskonda käsitlevat teadust nimetas Comte algul sotsiaalseks füüsikaks. Tänapäeva ühiskonda ei kujuta ette ilma sotsioloogiliste uuringuteta ja nende tulemuste rakendamiseta eluolus, tootmises, äritegevuses, juhtimises, hariduses, poliitikas, noorsooprobleemide lahendamisel, linnade planeerimisel jms.
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
· kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia) · tekkis Kreeka kolonisatsioon · võeti kasutusele hõberaha · tekkisid kaunid kunstid (arhitektuur, skulptuur) 5. Tunne järgmisi ajalootegelasi: · Perikles Ateena riigitegelane, kes kaotas aristokraatia eesõigused · Sophokles Üks tuntumaid Kreeka tragöödia kirjanikke, ,,Kuningas Oidipus" · Aristoteles Tuntud filosoof, loogika rajaja. Mitmekülgne töid füüsikast, muusikast jne. · Sokrates Üks suurimaid filosoofe 5. sajandil eKr, kes huvitus elust maailmas ning tema peamiseks filosoofiliseks objektiks mida ta uuris oli voorus · Platon Sokratese tuntumaid õpilasi, kelle meelest oli kõige tähtsam mõte · Herodotos Ajaloo isa, ,,Historia" autor. Uuris ja tähendas üles ajaloo sündmusi · Hippokrates 5.-4
Benjamin Franklin Referaat Benjamin Franklin oli kuulus teadlane, leiutaja, riigimees, filosoof, muusik, kirjastaja, filantroop, abolitsionist, diplomaat ja majandusteadlane. Ta sündis Bostonis 17.01.1706 ja suri 17.04.1790. Ta oli seebivalmistaja Josiah Franklini kümnes poeg. Franklin leiutas Franklini ahju, bifokaalprillid, meditsiinilise kateetri, piksevarda ja odomeetri. Franklin sai koolis käia vaid 2 aastat, kuna perekonnal oli raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja".
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas
Ajaloo kontrolltöö 7 klassile. 1 pool. 1. kirjelda Araabia poolsaare looduslike tingimusi. Kuidas mõjutasid need inimeste igapäeva elu ? Araabia poolsaar oli kuiv ning liivane. Keset kõrbe olid oasid. Need olid looduslikud kohad. Meie mõistes sood. Seal kasvasid puud ning taimed olid allikad ja muud vee kogud. Araablased kasvatasid karja. See töö erines Eurooplastest vägagi. Eurooplased tegelesid põlluharimisega, seda ei saanud aga Araablased teha kuna nende maa ei võimaldanud seda. 2. Lõpeta lause. Islamiusu rajajaks peetakse Meka kaupmeest ........... Muhamedi................, kes kinnitas et on olemas vaid üks jumal nimega ........Allah...... Meka kaupmehed suhtusid Muhamedi õpetusse vaenulikult sest ....nemad olid teise usuga...... Muhamedi põgenemist mekast naaberlinna Mediinasse hakkasid islamiusulised lugema oma .....ajaarvamise (622)....... Alguseks.Muhamedi võidukat tagasitulekut Mekasse aga peetakse .....Araabia riigi...... ...
Müüdid on varaait Igal rahval on oma müüt, mis neid iseloomustab. Aga mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: ,,Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." Müüte on mitut liiki, on loomismüüdid, mis pajatavad elu ja maailma tekkimisest(igal rahval on omalaadne lugu), siis on veel kangelasmüüdid, mis pajatavad muinasrahvaste kangelastest(näiteks Kalevipoeg) ja viimasena on tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja
luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aischylos. Filosoofia ja teadus Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m.a. pannakse alus filosoofiale e tarkusearmastusele. Vihikust kokkuvõtted. Thales- esimene filosoof. Sokrates: voorus ja hüve, vestleb oma õpilasega ateenas. Platon: sokratese õpilane, asutas oma kooli akadeemia. Pani kirja sokratese mõtted. Ideeõpetus, õpetus ideaalsest riigist. Aristoteles: platoni õpilane. Inimene on poliitiline loom. Paneb aluse loogikale.ma temaatika: eeskujuks mesopotaamia, sõnastasid teoreeme. Phytagoras. Meditsiin: hippo krates ja tema vanne. Ajalookirjutusele pannakse alus: herodotos- historia. Kokkuvõtted vihikust! Hellenismiperiood(1,-2)
Karl Heinrich Marx Üldinfo Elas- 5.mai 1818-14.märts 1883 Oli juudi päritolu, kuid eitas oma rahvust Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist
Etteütlus 1)Keelenõuanne on eesti Kelle Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti ,,Keelehoole" väljund. 2)Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3)Uues ehitusmaterjalide ja aiakaupade kaupluses Bauhof pakuti moodsaid ripplagesid Amstrong ja keskküttekatlaid Viadrus U22. 4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised. 5)Kihnu saare lähedal mootorrikke tõttu seisma jäänud Soome lipu all sõitev laev on Virtsu
Vararenes - (tellisid Medicid) Donatello skulptor(Taavat jaGattemelata ratsamonument) ja maalikunstnik; Verrochio- skulptor(Taavet ja Colleoni ratsamonument) ja maalikunstik (frescomaal, tempera, õlimaal) Masaccio- freskomeister, kes lähtub V-Rooma seinamaalist( Paradiisist väljaajamine) Botticelli maalikunstnik, maalis antiikmütoloogia teemadel ( Kevad, Veenuse sünd Kõrgrenes - (tellisid paavstid hertsogid) Leonardo da Vinci mehaanik, luuletaja, filosoof, anatoomik, skulptor, arhitekt, kes kasutas sfumatot(õrn heletumedus) Madonna kaljukoopas( kolmnurkne paigutus) Püha õhtusöömaaeg ja Mona Lisa Michelangelo arhitekt, skulptor, maalija jne Pieta, Taavet, Sixtuse kabeli laemaal, Viimne kohtupäev(baroki algus), Rooma Peetri kiriku kuppel Raffael maalikunstnik ja arhitekt; kasutas palju oma õpilaste abi; maalid olid sümmetrilised ja kolmnurkse paigutusega;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
