julge olla. Nagu Aristoteles arvab, arvan ka mina, et see ongi tee õnnele. Ja õnne leidmisele aitab kaasa ütlus ,,Tee teistele seda, mida Sa tahad, et Sulle tehakse". Aristoteles väidab, et inimest saab päris õnnelikuks pidada siis, kui tema järeltulijad elavad õnnelikku elu. Samuti arvanka mina, et inimene on õnnelik, kui temal endal ning tema lähedastel, sugulastel on õnnelik elu. Aristoteles oli filosoof, kes ei tunnistanud meeste ja naiste õigusi võrdseteks. Mina sellega ei nõustu. Muidugi on nüüd ajad teised, aga ma arvan, et ka tollal ajal oli naisi, kes olid väga targad ja oleks saanud poliitilises elu suurepäraselt hakkama. Seega meeste ja naiste võrdsuse koha pealt olen ma siiski Platoni poolt, kes tunnistas meeste ja naiste poliitilisi võimeid enamvähem võrdseteks. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Delius, C., Gatzemeier, M., Sertcan, D
Platon 427 347 e.m.a Elu ja looming Platon pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Ta kasvas mugavusest ja rikkusest ning oli tugev ja kaunis noormees.Ta oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istomose mängudel.Kahekümne aastasena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Ta muutus väga kirglikuks tarkuse ja omaõpetaja armastajaks.Platoni katsed Sokratest päästa olid aga tõmmanud talle demokraatlike juhtide kahtluse. Ta viibimine Ateenas muutus ohtlikuks ja Platon hakkas reisima.Itaalias ühines Pythagorase poolt rajatud suure koolkonnaga.Kokku reisis ta 12 aastat.387 eKr. Naasis Ateenasse ja rajas seal Akademosele pühendatud puiestikus oma kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platoni õpilased tõid kuulsust ja Platon oli väga hinnatud ja austatud kõikjal. Ideede õpetus Platon kirjutas oma eluajal väga palju teoseid dialooge. Praeguseks on säilinud üle 30 dialoogi ja need liig...
Thales Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). Thalest tuntakse kui esimest kreeka varahellenite filosoofi ning Lääne filosoofia ja teaduse üks alusepanijatest. Pärit Mileetose linnast. Ta tuletas sellise maailmast arusaamise viisi, mõtlemisega, mis oli vabanenud müütilistest kujutlustest. Ehk ta ei toetunud müütilisele või religioossele tõlgendamisele. Thales pidas oleva algeks vett kui elu elementi. Ühe mõtte kohaselt olevat Thales laenanud selle mõtte, et maakera on vee peal Egiptuse või Vana-Babüloonia loomiseepostest ( Enuma-Elish ). Ta ise ei kirjutanud ühtegi teost. Kõik meile teadaolev on pärit hilisematest teostest, mis kirjutatud teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal ...
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat
· Polist juhitakse kõige paremini ,,tarkade filosoofide" poolt, kes tegelikult ei ihka valitseda, ja halvemini ning rohkete mässudega need, kes tahavad väga valitseda. · Hästijuhitud polis on siis kui need, kes valitsema peavad elavad mõistlikumat eluviisi kui valitsemine, sest siis valitsevad need, kes hoolivad hüvelisest ja targast elust. · Sisemised mässud kukutavad võimuihkajad endid kui ka polise. Filosoof Ühiskonnas Jacques Maritain'i essee keerleb kahe peamise mõtte ümber, esiteks, mis on filossofia ja kes on filosoofid, ning teiseks, milline on filosoofide roll ühiskonnas. · Filosoofid on inimesed tarkuse otsinguil, kes seavad kahtluse alla iga üldtuntud asja. Siinjuures leiab iga filosoof erinevad vastused samadele küsimustele, mistõttu tülitsevad nad ägedalt, sest nad arvavad igaüks, et nad on näinud tõde, mis neid silmi pimestavalt seda oma
...................4 Lisa 2....................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................6 Filosoof Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Ajalugu Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega.
Põhipunktid: 1. Filosoofid on inimesed kes otsivad tarkust kuid see on valdkond, kus pole ealeski olnud üleproduktsiooni. 2. Halb filosoofia on ühiskonnale tõsiseks nuhtluseks kuid hea seevastu jumalikuks õnnistuseks. 3. Filosoofia on meile ülimalt tarvilik, kuna ta meenutab meile, miks mingid asjad tegelikult toimuvad, mis on nende põhjusteks. 4. Inimelu eesmärkide määratlemine kuulub tarkuse valdkonda, mitte teaduse. 5. Filosoof ühiskonnas on sama oluline kui riigitegelane ühiskonna valitsemises kuna eksides võivad nad hävitada palju kuid õigeid otsuseid tehes võivad mõlemad äärmiselt kasulikuks osutuda. 6. Filosoof peab olema ühiskonnas, mitte sealt võõranduma, sest filosoofil on ühiskonna terve mõistus. 7. Hirm ja teadmatus sunnib inimesi oma tavaarvamuste juurde jääma, kuid filosoofia vabastab inimeste mõttemaailma.
Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. John Locke'i elulugu John Locke (1632-1704) on Inglise filosoof, ühiskonnateadlane, majandusteoreetik ja üks liberalismi rajajaid. John Locke'i isa oli puritaanlik jurist, kes kasvatas poega karskuse, virkuse ja lihtsuse vaimus. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Locke õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini ja omandas arsti kutse
Augustinus keskaja filosoof 11H JANE POOBUS Elust Sündis 13.noveber 354 Suri 28.august 430 Isa oli pagan Fabricius Ema Monica Õppis Tagaste koolis Ladina keelt Matemaatikat Vihkas kreeka keelt 365. aastal saatis isa ta Madaura linna kooli Isa soovis, et pojast saaks advokaat Elust Augustinus tahtis saada retoorikaõpetajaks Koolis pani aluse oma vanarooma kirjanduse ja ladina keele grammaatika tundmisele Õpingud katkesid 369370 Hakkas peale isa surma retoorikat õppima Võttis naise, kes oli pärit Aafrikast Täpsem päritolu ja nimi pole teada Elasid koos 15 aastat Sündis poegAdeodatus (Jumalast antu) Pani aluse keskaegsele filosoofiale Lunastus Kahetsus Ainus tee pattude lunastamiseks Lihalikkuse needus Tema arvates oli inimes...
Aristoteles 384 eKr- 322 eKr Autor: Kersti Veinšteins Eluloo ülevaade Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta
Arthur Schopenhauer (17881860) · Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus · eeskujud vanaindia filosoofia, Platon ja Kant. ISIKLIK ELU · 1805 tegi tema isa enesetapu · 1809 sai vallaslapse, kes suri ja sündis samal aastal · Jälestas ema eluviise, sest too ei mälestanud isa piisavalt. Arvas ema olevat edev, too kritiseeris poja esimest raamatut, nähes seda mõtetuna.
Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) Genfis, hiljem kolis Pariisi (). Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. · Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. · 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni? Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. · Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse prog...
Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu...
milles ta kaitses algupärast teooriat aatomitest ja nende jõududest. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja asus ühtlasi tööle kuningalossi raamatukogus. Ta pidas loenguid matemaatikast, loodusteadusest, loogikast, antropoloogiast, geograafiast, metafüüsikast, moraalifilosoofiast ja teoloogiast. Aastal 1770, kui ta oli 46-aastane, nimetati ta loogika ja metafüüsika korraliseks professoriks. Kant oli pärast keskaega esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Oma kuulsamaid tekste ei kirjutanud ta mingi geniaalse inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need valmisid pika töö tagajärjel Aastal 1781 ilmus tema tähtsaim teos "Puhta mõistuse kriitika". Ta õpetas ülikoolis 1797. aastani, mil tema surmani oli jäänud seitse aastat. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete
Filosoof peremees või ori Kui võrrelda neid, kes on noorelt kolanud kohtutes, nendega, kes on üles kasvanud filosoofilistes otsingutes, siis tundub, ühed on kasvatatud orjadeks, teised aga vabadeks meesteks. Vabal mehel leidub alati aega, et jõudeajal rahus vestelda. Ta läheb ühelt arutelult üle teisele ning jätab vana teema pooleli, et võtta käsile uus teema, mis talle rohkem meeldib. Ta ei hooli, kui pikk või lühike on arutelu peaasi, et ta ainult tõeni välja jõuab. Peremees on arutluse teener, arutlus peab seisma ja ootama kuni peremees tahab üht või teist teemat lõpuni arutada. Peremees ei ole kohtus kohtuniku silme all ega teatris, kus publik kritiseerib tema filosoofilisi järeldusi. Samas, räägitakse, et kui peremees vaadelnud taevakehasid ja vaadates üles kukkus ta kaevu, siis teenijatüdruk naernud tema üle, sest peremees tahtvat teada, mis on taevas, aga mis on tema ees ja jalge all ta ise aga ei ...
...............................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoofi John Stuart Mill. Mill oli Inglise filosoof ja majandusteadlane, kes elas 1806-1873. aastatel. Ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse
Aristoteles Aristoteles oli Vana-Kreeka filosoof. Platoni õpilane ja Aleksander suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim filosoof. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Kui Aristoteles sai 18 aastaseks ja läks Ateenasse oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. Kui Aristoteles oli 18-37 aastat oli ta Platoni õpilane. Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi
George Berkeley oli iiri teoloog ja filosoof. Ta oli äärmuslik empirist ja väitis, et pole võimalik tõestada materiaalse maailma olemasolu. George Berkeley sündis 12. märtsil 1685. aastal Iirimaal Thomastownis pere vanima lapsena. Algselt õppis ta Kilkenny Kolledzis ning 1700. aastal, vaid 15. aastasena, asus õppima Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose ,,Visiooni uus teooria". 1710. avaldas ta ,,traktaadi inimtunnetuse alustest" (Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge), millele ilmus 1713. aastal järg ,,Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel". Aastad 1714-1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728-1731 Ameerikas. 1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri 14. jaanuaril 1753. südameinfarkti. Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma ole...
Francis Bacon Elulugu • Inglise filosoof ja kirjanik • Sündis Londonis 1561. aastal, 22. jaanuaril • Mõjuvõimsasse perekonda • Tervise tõttu sai algse hariduse kodust • 12/13-aastaselt läks Cambridge’i, kohtus kuningannaga • Õppis 3 aastat Elulugu • Peale kooli lõpetamist läks reisima koos Prantsuse suursaadikuga • 1579 – läks tagasi Inglismaale isa surma tõttu • Hakkas õppima juurakoolis Gray’s Inn • Hiljem hakkas sealsamas õppejõuks • 1584 – Parlamendi liige • Löödi rüütliks • Hiljem sai temast ka lordkantsler ja parun • Sattus 1620 altkäemaksu süüdistuse tõttu vanglasse • Suri 1626 külmetusse Filosoofia • Väitis, et tõde vajab tõendeid reaalsest maailmast • Nõudis täielikku uurimist, vältides teooriaid • Ta oli Aristotelese jaoks väga pühendunud kuigi tema eesmärkides oli aristotelese filosoofia viljatu ja vale Filosoofia • Looduse käsutamine on võimalik üksnes tänu põhjuslike seoste tundmisele • Pidas enda aja filosoofiat mõ...
Kõige sümpaatsem filosoof PLATON Platonit võib nimetada kui filosoofiaajaloo üheks tähelepanuväärsemaks isikuks. Tema aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat kasvatust ning õpetust, mida talle Ateena suutis pakkuda. Platoni aktiivne ellusuhtumine ning avar silmaring mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Platon oli samuti avatud uutele ideedele: „Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis.” Filosoofiat oskas Platon võrdsustada ka teadusega. Nimelt pidas Platon matemaatilisi objekte muutumatuteks ning lasi oma akadeemia uste kohale kirjutada sõnad: „Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetrit.” Platon oli filosoofi ja matemaatika kõrvalt veel poeet. Tema loomingus peitub sügava filosoofilise sisu kõrval ka kirjanduslik väärtus. ...
1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Ta elas Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leidis tunnustust Preisi Teaduste Akadeemia presidendina. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. Voltaire kui filosoof Voltaire võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Lock'i aga ka Toland'i deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Ajastu konteksti arvestades oli
Thomas Aquinost (1225-1274) Thomas Aquinost oli keskaja tuntum katoliiklik teoloog ja filosoof. Thomas sündis 1225. aastal Itaalia kõrgaadli perekonnas oma krahvist isa lossis. Isa vend oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid
Friedrich (Wilhelm) Nietzsche (1844-1900)oli saksa filosoof Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi. Maailmas ei ole nii palju armastust ja headust, et lubada osa sellest ära anda väljamõeldud olenditele. Pole olemas fakte, on tõlgendused. Sõna "kristlus" on juba iseenesest ekslik -- tegelikuses on olemas olnud ainult üks kristlane ja ta suri ristil. Kindlaim viis rikkuda noorust on teda juhendada hindama inimesi, kes mõtlevad temaga sarnaselt, ja mitte neid, kes mõtlevad temaga erinevalt. Valetamine on elu eeltingimus. Märksõnad: valetamine, elu Kategooria: Elu Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Tulevik mõjutab oleviku sama palju kui minevik. Märksõnad: tulevik, olevik,minevik Kategooria: Igavik, aeg ja aastaajad Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Kristlik veendumus näha maailma koleda ja hal...
Homer. Kirjanik pöördub ühe väga tähtsa aktuaalse probleemi poole. Õnne ja ebaõnne roll inimese elus. „Elu tekitab meile pidevalt pettust nii suures kui ka väikeses. Kui ta annab lubadusi, siis peab ta nendest kinni või peab kinni ainult sellest, et näidata kui vähe soovitud oli soov. Kui elu annab midagi, siis ainult selleks, et see ära võtta, nii võib formuleerida teksti põhimõtted.“ Filosoof pöördus selle probleemi poole, et elu sunnib meid iga päev kord rõõmustama, pidutsema ühe või teise sündmuse puhul. Kirjanik paneb meid mõtlema „Elu oma igatunniste, igapäevaste, iganädalaste ja igaaastaste, väikeste ja suurte probleemidega, petetud lootuste, ebaõnnestumiste ja pettumustega – see elu kannab endas paratamatute kannatuste selgeid märke, on raske mõista, kuidas seda näha, kuidas
Julgeoleku tagamine tähenab muuseas ka iga inimese heaolu tagamist , mille inimene saavutab oma tööga, kui see ei kujuta ohtu riigile.Selleks peab suverään korraldama rahva valgustamise ning looma hea seadusandluse. Hobbes on veendunud, et suverääni heaolu ei saagi lahutada rahva heaolust. Monarhil võib olla endal õigus määrata oma järeltulija valitsema või määrab selle keegi teine isik või mingi kogu- vastasel juhul riik laguneks. Kokkuvõte Thomas Hobbes oli matemaatik, filosoof ja ajaloolane. Lapsepõlves sai ta hea hariduse ning peale ülikooli lõpetamist suundus Hobbes tööle ühe Inglismaa jõuka pere juurde koduõpetajaks. Tänu sellele töökohale sai ta võimaluse teha koos oma õpilasega ringreise, mil ta kohtus tähtsate filosoofide ja õpetlastega ning samuti õppis ta reisides tundma Vana-Kreeka ajalugu. Need reisid andsid Hobbesile tõuke hakata tegelema ka matemaatika, geograafia ja filosoofiaga.
1. René Descartes [dekart] sündis 1596. aastal La Haye Tours'i lähistel ja suri 1650. aastal Stocholmis. 2. René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. "Teadusliku maailma" esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv
Aristoteles Aristoteles (384-322 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. 18-37 aastasena elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas. Ta paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma, kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga jäi nende vahekord sõralikuks. Pärast Platoni surma (347 eKr) läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratsesega Väike
Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid
John Locke John Locke (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna.
CHARLES LOUIS MONTESQUIEU DE LA SECONDAT 1689-1755 Elulugu: Sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana Omandas väga hea hariduse Prantsuse filosoof ja valgustaja Tegutses 18. sajandil Erialaks õigusteadus 20ndates eluaastates oli Bordeaux' parlamendi nõunik ning hiljem ka president Oli ka maailmarändur, kes huvitus eri maadest ja valitsussüsteemidest Tegutses ka ilukirjanduse eriti ajaloo ja filosoofia alal Prantsuse Akadeemia liige Sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki Suri 1755. aastal Pariisis Looming "Pärsia kirjad" (1721) "Roomlaste suuruse ja languse põhjustest" "Seaduste vaim"(1748)
ROBERT BOYLE Referaat Tallinn 2010 Robert Boyle Keemik, füüsik, filosoof ja leiutaja Robert Boyle sündis 25. jaanuaril 1627 Iirimaal Lismore's pere seitsmenda poja ja neljateistkümnenda lapsena. Lõpetanud 1644. aastal Genfi akadeemia, siirdus ta 12 aastaks oma mõisasse, et pühenduda keemia- ja füüsika-alastele katsetele. Boyle oligi see, kes tõstis keemias ja füüsikas katsed aukohale, olles nii keemia kui katselise teaduse rajajaid. Aastatel 16561668 töötas Boyle Oxfordi ülikoolis, uuris seal katseliselt õhu füüsilisi omadusi,
aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks. pseudoteadus- väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine) deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule. aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma) eksperiment- katse, uurimismeetod. objektiivne- inimesest sõltumatu. INIMESED: F.Bacon- empiirik, inglane M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria" Aristoteles- Antiikaja kuulsaim teadlane. Antiikaja filosoof. G.W.Leibniz- Ratsionalism, matemaatik, sakslane. C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja J.S.Mill- empiirik. Inglane A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist. B.Russell- tegeles aksioloogiaga Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga. O.Neurath- Tõe koherentsiteooria. J
Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud: "Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea." Mina Sokratese mõttekäiguga ei nõustu. On inimesi, kes püüavad käituda oma õigeks pidamiste järgi ja neid, kes proovivad kõiki olukordi ainult õigesti lahenda. Siia ilma sünnivad kõik kodanikud headena. Vanemaks sirgudes kujuneb meil oma maailmavaade, tõekspidamised ja väärtused. Enamjaolt mõjutab nende aspektide
......................................................................lk 4 Teosed.........................................................................................................lk 6 Kokkuvõte....................................................................................................lk 8 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan ma Albert Camus´e elust. Ta oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Oma elu jooksul on ta saavutanud väga palju. Ta kirjutas romaane, esseesid, näidendeid ja novellikogusid. Tema teosed on ka tõlgitud eesti keelde. Teda on tihti seostatud filosoofilise ja kirjandusliku vooruga, kuid ta eelistas, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. 3 Albert Camus sündis 7. novembril 1913. aastal Alzeerias Mondovi külas. Albert Camus oli sündinud pere teise pojana
MADIS VAHER GALILEO GALILEI REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12-22 Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2010 Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Valisin oma filosoofia referaadi tegemiseks kuulsa matemaatiku ja filosoofi Galileo Galilei. Mulle tundus ta sümpaatne isik olevat. Millalgi gümnaasiumis sai tema kohta vähekene uuritud ja leidsin, ta oli filosoof kes lahutas mõttemaailma arutelu ehk filosoofia matetaamilisest maailmast. Siis teisi sõnu öeldes, filosoofia on oletatav ja matemaatika faktiline maailm. Oletatav aga ei pruugi olla faktiline. Ja vastupidi. Tema oli üks esimesi, kes julges väita matemaatiliste arvutuste põhjal, et maakera ei ole universumi keskpunkt ja suutis ka selle tõestada. Karistuseks pidi ta loobuma olemast ise. Oli kohustatud alluma tolleagsetele tõekspidamistele.
Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse. Inglise filosoof Thomas Hobbes põhjendas ühiskondliku lepingu teooria. Tema järgi on ühiskonnal kaks seisundit: looduslik ja tsivilisatsiooni seisund. Looduslikus seisundis toimub kõigi sõda kõigi vastu, kuna kõik lähtuvad enesesäilitamise instinktist. Seda vastuolu saab aga ületada rahu sõlmimisega inimeste vahel, mille garanteerib ,,ühiskondlik leping." Teine inglise filosoof John Locke kutsus kaitsma inimese loomulikke õigusi ja arendama mõistust ja viisakust. Neist
Vastused Maritain, J: Filosoof ühiskonnas 1) Filosoof on isik, kellel on oma arvamus ja ta on valmis öelda oma arvamust. Ta alati otsib tarkust. 2) Nad austavad üksteist. Aga kõik saavad aru, et maailmas on olemas unistajad ja tõelised «suured» ja viimased saavad eksida. 3) Sest filosoofia sundib mõelda ja ilam selleta ma ei saa liigutada edasi. 4) On olemas filosoofiline tõde ja see on algtõde, aga kõik teised tõed on teistkordsed: teaduslik jne. Teaduses on tõendid, filosoofias neid pole
aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Üle kuuekümne aastasena läks Platon uuesti Itaaliasse ja üritas Sürakuusas tagajärjetult äratada türann Dionysios II huvi oma arusaamade vastu ideaalsest riigist. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. ÕPETUSED Ideedeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........7 Kolmas argument jumala olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist
,,Ecce Homo"- ,,kuidas saadakse selleks, mis ollakse" on Friedrich Nietzsche teos, kus ta eitab kristlust ja usku, ülistades elu ennast. Leiab, et ta on lausa saatus ja ennustaja, kes esimese inimesena tajus valet kui valet. Kogu vana ühiskonna võim toetub ainult valele, ,,head inimesed" ehk kristlased, kes tunnistasid ainult kristlikku moraali, peab ta kõige suurimaiks valetajaiks, sest nad on oma moralliõpetusega röövinud inimkonnalt näha asju tõelisena. Talle ei meeldi, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte, et luisati kokku, ,, hing " ja ,, vaim" , preestrid on end läbi vale ja valskuse upitanud inimkonna õpetajateks ja juhtideks. Nietzsche kirjutab inimeseks saava valemi ,,Zarahustra" kus ta toob esile selle inimliigi, kes näeb reaalsust, sest ainult nii võib inimene ,, suureks saada". Ta lahkab lahti küsimuse, milleks on välja mõeldud ,, jumal". Selleks avab ta minu arvates inimloomuse põhielemendid, mida on peetud kristliku m...
inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada. Näiteks täppisteaduse keele ja kontseptuaalse aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt.
John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes
PLATON Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Elulugu
KURESSAARE GÜMNAASIUM VOLTAIRE „KOHTLANE“ Refereering Nimi: Aureelia Kald Klass: 10a Juhendaja: Marit Tarkin Kuressaare 2016 Mõte: „Arukas jutt teeb alati inimesed mõneks ajaks vaguraks“ - lehekülg 9, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kui kõik hakkavad korraga rääkima, siis ei saa keegi milleski aru, kui sul on arukas jutt ja kui sa ise oled piisavalt tark, siis tead, millal vaikida ja millal oma juttu rääkida ning millal teisi kuulata. Kuidas mina sellest aru saan: Kui keegi tahab midagi arukat öelda, siis tuleb tal alati enne ütlemist läbi mõelda, mida ta täpselt lausub, nagu ka vanasõna: „Enne mõtle – siis ütle“. Ka tänapäeval võib seda mõtet kasutada, pole vaja, et räägitakse arutut juttu ja kõike mida suust välja tuleb, tuleb teada, kus, mida ja kellele öelda. Mõte: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksimised“ - lehekülg...
Jakob Westholmi Gümnaasium Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa ...
Abstraktsioonid Põhiidee: Kui me ei esita mingi mõiste kohta küsimust, mis see on, teame seda suurepäraselt, aga kui peame seda seletama ei oska me seda. Põhipunktid: 1. Püha Augustinius teadis suurepäraselt, mis miski on, ta sai kõigest aru, aga kui temalt küsiti mingi asja seletust, siis ei osanud ta sellele vastata. 2. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 3. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 4. Inimene võib ideaalselt tunda aktiivsete tegusõnade tähendust nagu näiteks ,,teadma" kuid mitte abstraktse nimisõna tähendust ,,teadmine". Võib küll tekkida kiusatus öelda, et me teame seda kuid kui küsida ,,Mis on teadmine?", siis sellele vastata ei osata. 5. Kui ilmaennustaja annab hommikul oma kuulajate...
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Selleks, et mõista, mis on eetikavastane, peame esmalt mõistma, mis on eetika. Sõna ,,eetika" on pärit kreeka keelest ja tähendab tõlkes kommete ja tavade teadus. See tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris eetikat järgmiselt: ,,Seaduse ees on inimene süüdi kui rikub õigusi teiste ees. Eetika järgi on ta süüdi juba siis, kui ta mõtleb sellest." Sellest võib üsna lihtsalt järeldada, et iga inimene on vähemalt osaliselt ebaeetiline kuidas saakski keegi takistada iga pisematki teiste õigusi rikkuvat mõtet, mis nende peast läbi lipsab. Ühiskondlikud tavad on midagi, mis uskude ja rahvaste lõikes on täiesti erinevad. Aastal 1153
Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmset mitmekesisust ühtsuse alusel. On loomulik, et filosoofia püüab mõista kogetavat paljusust, selle olemist ja olemust, ja mõistmine tähendabki aluseks oleva ühtsuse või esmaalge leidmist. Kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu põhimõttelist erinevust, mõistetakse reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
