ELULUGU Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Iseloom: keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik, armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oma vastaste suhtes aus ja õiglane, tänulik oma heategijatele. (Allikas nr. 4) Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on
Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis. Väärtustati sisemaailma
(„Nimelt sai vägivaldselt Vesta neitsiks pühitsetu maha kaksikutega, ja kuulutas pidulikult – kas veendumusest või siis seetõttu, et auväärseks võrgutajaks oli tõesti jumal – et nimetute laste isaks on Mars.“ – Titus Livius „Ab urbe condita“) Titus Livius pole küll tõsine ajaloolane, kaasates oma teosesse mitmeid mütoloogilise elemente, ent siiski on „Ab urbe condita“ vajalik teos ka praeguses ühiskonnas. Tuntud teoseid lõi keiser Nero ajal ka Seneca, Rooma filosoof ja poliitik. Tema kõige loetumaks kirjutiseks on olnud „Moraalikirjad Luciliusele“. Just seal väljendab Seneca oma stoitsistlikku maailmavaadet, mille järgi tuleb elada kooskõlas loodusega, himudest vabaneda ja saatusega leppida. Nii väljendabki filosoof end oma kirjutises: „Sa küsid, mis on siis rikkuse mõõdupuuks? Esmajoones omada seda, mis on vajalik, seejärel alles küllust.“ Loomulikult on veel mitmeid antiikaja teoseid, mis on oluliselt mõjutanud maailma kirjandust
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist,
" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu. Rousseau suri 1778. aastal. [1][5] 4) Immanuel Kant(1724-1804), kes oli saksa filosoof, defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Ta uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Kõlblus oli Kanti arust võimalik alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse argumentidega ,,tõestada" ei saa. [2] 1755. aastal sai ta kohalikus ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kant suri oma kodulinnas Königsbergis 1804
eristus aitab ka biosemiootikat mõista. Loogika on lihtsalt teine nimi semiootikale. Peirce’i jaoks oluline triaadilisus. Pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. 4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad teaduse meelelaadi faasid. Morris nimetas teaduse, mille ta lõi läbi emipirimsi, loogilise positivsmi ja prgamatistliku uuringu sünteesi, semiootiliseks. Kolm semioosise dimensiooni – süntaktiline, semantiline ja pragmaatiline. Ta leidis, et märgid
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia
• Suri vaid 32-aastasena 323. aastal e. Kr • Tähtsus – Aleksander pani aluse Kreeka kultuuri levikule idamaades • Sellist segunenud kultuuri nimetati hellenismiks Hellenism • Kreeka kultuuri segunemine idamaade (Pärsia) kultuuriga • Tähtsaim keskus Egiptuse Aleksandria • Asus idamaade tähtsaim ja kuulsaim raamatukogu • Sellel ajajärgul elasid ja tegutsesid mitmed kuulsad poeedid ja teadlased • Matemaatik Eukleides • Matemaatik ja filosoof Platon • Antiikaja kuulsaim teadlane Aristoteles • Leiutaja Archimedes • Astronoom ja geograaf Ptolemaios • Välja kujunes 7 antiikaja maailmaimet • Egiptuse püramiidid • Babüloni rippuvad aiad • Halikarnassose mausoleum • Aleksandria tuletorn • Artemise tempel Efesoses • Zeusi kuju Olümpias • Rhodose koloss – päikesejumal Heliose kuju • Periood püsis kuni Rooma impeeriumi tõusuni 1. saj. e. Kr
Suri Keskaja sümbol oli malaariasse luule ja isiksus Vastumeelt Aristokraatlik suguvõsa olid liigsed emotsioonid Naiste ülistaja, filosoof, antiikaja ja uute Lord George Gordon Noel Byron poeetide jäljendaja Kasutas konkreetseid mälupilte George Byron Päris lorditiitli Kuulsaim teos ,,Don Juan" minevikust (1788-1824) Sai kuulsaks luuletajana Esimene ja ainus Byronism armastus Mary Ann
Anaximenes Anaximenes • umbes 588 eKr – umbes 524 eKr. • vanakreeka filosoof Mileetosest. • Anaximandrose õpilane. • „aine“, „jõud“ ja „elu“. • hülosoistlik. Anaximenese väide • Anaximenes väitis, et kõigi asjade algaineks on õhk või udu. Veel väitis ta, et vesi on tihenenud õhk, muld tihenenud vesi ning tuli hõrenenud õhk. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav, elustav ja säilitav. • Kujutlus maailma algelemendist - jõuga varutud,
Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand.
Novellid: ,,Parim päev banaanikala püüdmiseks", ,,Franny", ,,Loocy", ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad". Autobiograafiliste sugemetega, kasutab palju kujundeid, leiab,et enamus inimesi on rikutud, ei kõitu loomulikult. Ideaalne in=laps. Camus Silmapaistvaim Eksistentsialist, prantslane.Snd Alzeerias, kolib pärast kolooniate kaotamist Fra-sse-tunneb end seal võõõrana. Poliitilised vaated: -ükski idee pole parem, kui elav inimene -. ,,Mässav inimene"-essee. On pigem filosoof."Mõelda saab ainult kujundite abil. Et olla filosoof, meab kirjutama romaane."Ideed: piirsituatsioonides tuleb välja inimese tõeline pale. Ennast tajuma õppides saadakse sisemiselt vabaks. Ei usu mõistuse jõusse-emotsioonid, tunnetus. Miks in. Elab-teda on eluga karistatud. Essee: ,,Sisgaphose müüt", Romaan: ,,Võõras"eksistentsialismi ideed. Kafka Pole eksistentsialist! Kafka on väga tagasihoidlik, õrn ja nõrk. Tema eluajal ilmub 7 raamatut-> kirjutas rohkem. Päevik, kirjavahetused
Bentham moodustas Filosoofiliste radikaalide klubi, kuhu kuulusid ka mõned nimekad Parlamendiliikmed ja kunstitegelased. Radikaalid võitlesid kõnevabaduse ja demokraatia eest. Peagi ühines Benthami radikaalidega ka John Stuart Mill. Radikaalidest kasvas hiljem välja Utilitaristide ühing, kelle põhilisteks oponentideks olid romantikud, utopistid ja sotsialistid, kes asusid Milli arvates liiga kõrgel pilvedes. "Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu, tegutsemine')
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770- 1831) saksa filosoof objektiivne idealist saksa klassikalise filosoofia esindaja Elulugu sündis 27. augustil 1770 Stuttgardis ei olnud nooruses imelaps; arenes aeglaselt oli erakordselt viljakas kirjutaja aastal 1811 abiellus 20- aastase Marie von Tucheriga, kellega tal oli kaks poega eluõhtuks tõusis Saksamaa valitsevaks vaimutegelaseks suri 14. novembril 1831. a Berliinis Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777
Türannia ainuvõim. A.Suur Makedoonia kuningas. Oma sõjaretkedega võttis ta üle enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Perikles Ateena valitseja ning tema ajal oli demokraatia õitseng. Demostenis kõnekunstnik. Faalaks sõjaväe rivistus Geruusia Sparta võimu organ Heroodid- õigusteta vabad elanikud. Ptolemaios geotsentrilise maailmasüsteemi kinnistaja. Geotsentriline maakeskne maailmavaade. Sokrates Vana-Kreeka filosoof. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Platon Sokratese kuulsaim õpilane
Sisukord Sissejuhatus Veenmine on juba läbi aegade olnud inimloomuse üheks paratamatuks harjumuseks. Selle abil saab läbi suruda oma tahtmist, kuid samas aitab ta ka muuta teise inimese ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Kuulus filosoof Aristoteles on öelnud: ,,Veenmine on kunst panna inimesi tegema midagi niisugust, mida nad hrilikult ei teeks, kui sa seda neilt ei paluks." Oma referaadiga ma üritan välja selgitada kui tõhus mõjutamisvõte veenmine on, kui positiivne ta on võrreldes teiste mõjutamismeetoditega ning millised on kõige olulisemad tegurid veenmise juures. Veenmine kui kunst Aristoteles täheldas, et sotsiaalsete olenditena tuli kõigil inimestel peaaegu igapäevaselt tegeleda kaaskodanike veenmisega
tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda). Tuntuimad traagikud olid Aischylos ja Sophokles. 19. Filosoofia ja teadus Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Kreeka keeles tähendab filosoofia ,,tarkusearmastust". Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased: Thales esimene Vana-Kreeka filosoof, kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm tekkis veest ja ujus selle peal. Anaximandros Thalese õpilane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Maailm tekkis meeltega tajumatust piiritust algest (apeironist). Demokritos kõige aluseks on aatomid, millest kujunes ka maailm. Isegi inimese hing koosneb aatomitest, mis pärast surma lagunevad. Pythagoras matemaatik, kes avastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kohta.
vool, mis seadis esile autori isilku väljendamise, juugend kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaegoli 19 saj lõpp ja 20 saj algus, agraarreform reform, mille eesmärk oli vene maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud, riigiduuma rahvaesindus Venemaal, kes valitakse neljaks aastaks. vladimir lenin vene enamlaste eestvedaja, nõukogude venemaa I valitsusjuht, kommunistliku riigiõpetuse rajaja, friedrich nietzche saksa filosoof ja mõtleja, kes imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu, wilhelm II saksa keiser, kes loobus venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, teda peetakse I MS algatajaks, nikolai II venemaa viimane keiser, tema valitsusaeg lõppes veebruarirevolutsiooniga, ta lubas rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ja riigiduuma valimisi, jaan tõnisson postimehe peatoimetaja,
Cicero NEG 2014 Marcus Tullius Cicero Marcus Tullius Cicero oli Vana- Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Biograafia Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena.
Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727 Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest.
Meeri Kuustemäe Klassiõpetaja Ülevaade inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja looduse suhtest Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul. · Tehnikakeskne seisukoht Valitseva võimu eetika. Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks. Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise. Probleem lahendatakse kasutades endistviisi loodust inimese eesmärkide saa...
Hellenismi (330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. Rooma (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. 2) Platon ja Aristoteles Platon (u 427 eKr u 347 eKr) oli vanakreeka filosoof. Oli Aristotelese õpetaja. Ideeõpetus. Olemas 2 maailma; üks ideede maailma, teine meeleliselt tajutavate asjade maailm, mis on kaduv. Ideede maailm aga igavene. Meeleline maailm sõltub ideede maailmast. Kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad. Koopamüüt inimesed elavad justkui koopas, kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad hoopis mujal. Õpetus ideaalsest riigist. Seal 3 seisust valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Teha
taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming Platon (427347 eKr) oli VanaKreeka filosoof ning sündis rikkas perekonnas Ateena lähedal Aigina saarel.Esialgu õppis ta Kratylose (Herakleitose järgija) käe all ning hiljem Sokratese tema suurima eeskuju ja mõjutaja juures. Platon huvituslisaks vaimsele tegevusele ka füüsiliselt koormusest. Mõnede allikate kohaselt olevat ta noorena osalenud isegi Isthmose mängudel (Olümpiamängude sarnane üritus). Pärast Sokratese surma (399 e Kr) lahkus Platon 12ks aastaks kodumaalt ja
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm (1900-1980) Oli psühhoanalüütik ja filosoof Arutles oma töödes eraldatuse ja võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle Armastus ning selle eri vormid - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmast us, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootili ne armastus Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine Armastust peab õppima
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja
sajand eKr) 4. Vana-Kreeka ajalooga seotud olulised isikud. Otsi Internetist, millega on ajalukku läinud alljärgnevad isikud. Märgi kindlasti üles ka sajand, mil see isik elas ning võimalusel lisa selle isiku pilt. Homeros 12. - 7.saj.eKr - eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" looja vahel - pime laulik Sokrates 5.saj. eKr - vanakreeka filosoof - filosoofia ülesandeks pidas ta õpetada inimest iseennast tundma - ,,filosoofia on elamise viis" - tegeles eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga - eesmärgiks tagada inimesele õnneliku elu
Eeldab, et kõigist võimalikest variantidest tuleb kõige kehvem Reaalsus on eriti halb Subjektiivne Esimene pessimist Hardy Pooldas evolutsiooniteooriat Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast" Moraal "Parerga ja Psühholoogia Paralipomena"
rbhya, kes mõlemad puudutasid Vedanta Sutras. stra - stra (Skt., reegel).. Zanr kirjanduse vastu kategooria Sutra. Nimetus "Sutra" on reserveeritud tekstid, mida peetakse sõna Buddha, samal ajal kui "stras" on tööde koosseisus teiste autoritest. Need koosnevad treatises kõik küsimus õppinud teemadel, samuti Kommentaaridega teiste tööd. Pli samaväärne mõistet sattha, kuid on harva leitud. Hiina: autorid Kongzi 6.-5. Saj ema. Hiina filosoof ja õpetlane, millest teame et dao kui moraalne põhimõte, haridus, sündsus, nimede korrastamine. Tema õpilased kirjutasid tema tekstid üles. Nt. Lunyu (vesteid ja vestlusi), dialoog õpilastega. Konfutsionism. Konfutsianistlikku kaanoni kuulub nelik ja viiskik raamat. Laozi 4-3. Saj ema. Tema õpetused oli vastandlikud kongfuzile. Dao on kui haaramatu printsiip- tegutsematus (toimi toimimata). Filosoofiline taoism ja rahvausund- taolased tegelesid alkeemiaga- otsisid surematust!
mahalükkamine, türannia sinna minekul) ja abikaasale, kellelt ta ootas tihti kaastunnet. Ebakindlus endas Lily Briscoe maalimine, läbi teose meenutab ta maalimisel, kuidas Charles Tansley ütles, et naised ei oska maalida ega kirjutada, ning kardab , et tema maalid jäävad pööningule tolmu koguma. Mr. Ramsay mõtted pidevalt ,kas ka tema teosed jäävad mitmeteks põlvedeks inimestele lugemiseks, on ta hea filosoof. Materjaalne toimetulek kasvuhoone katuse parandussee läheb maksma 50 naela, oli pidevalt mrs. Ramsay'il mõtetes, maja korrashoidmine ja laste haridus. Lapsepõlv,millel on mõju emast ja isast mrs. Ramsay teadis, et isa negatiivne suhtumine tuletorni sõidust jääb Jamesile alatiseks meelde. Lastel on elus parim aeg, nad pole enam kunagi nii õnnelikud kui nüüd. 2.2
raamat „Homeros“ ka kirjutatud. John Locke (1632 – 1704): Uusajal, 17. Sajandil, on J.Locke pidanud mängu lastele omaseks meelelahutuse ja vabaaja veetmise vormiks, millel on arendav mõju. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, millega laps mängib. *Inglise filosoof. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tundud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): 18. Sajandil on J-J. Rousseau prantuse filosoof ja kirjaniköelnud, et mänguline tegevus
SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 ELULUGU.......................................................................................................................................... 3 VAATED..............................................................................................................................................4 VOLTAIRE KUI FILOSOOF........................................................................................................... 5 VOLTAIRE KUI KIRJANIK............................................................................................................5 "ZADIG EHK SAATUS".......................................................................................................................5 ,,MIKROMEGAS".....................................................................................................
Mis hiljuti tõlgiti eesti keelde ja mis ilmus eelmise aasta lõpus. Kuid enne lõpetamist teemal vabadus hinges, oleks vaja mainida veel ühte tänapäeval aktuaalset probleemi nagu seda on inimese erinevad sõltuvused , mis ise enesest kujutavad seda sama negatiivset kontrolli , kuid nüüd halbade harjumuste poole pealt. Siia kuuluvad narkootikumid, alkohol , hasartmängud jne. Inimene ,kes on nendega seotud pole samamoodi võimeline teostama oma elu eesmärke. Kreeka filosoof Sokrates ütles: ,, Kas on olemas inimest ,kes oleks oma ihade ori ja ei rikuks nendega nii oma hinge kui ka keha? ,, Sellest ütlusest tuleb välja ,et ihu ja hinge vabadus on vastandid. Kui inimene ei valda oma keha ja järgib oma ihasid ,kaotab ta varsti vabaduse hinges ja jääb toppama teda painavale soovile. Ning samuti ei suuda ta ka varsti enam adekvaatselt mõista ümbritsevat maailma. India filosoof Thamapada ütles: ,, Nii nagu imbub vihm läbi halva
KOKKUVÕTE FILOSOOFIA KUI LOOMING Filosoof loob kontsepte (mõisteid). Ta loob neid nagu maalikunstnik loob jooni ja värve. Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsinguna,
Võib tunduda, et paljud tänapäeva inimesed on enda varast nii sõltuvuses, et on muutunud asjade orjaks. Inimene mitte ei oma raha, vaid raha omab inimest. Paljud ärimehed on muutunud kapitalistideks, kelle elu ainsaks eesmärgiks on oma vara paisutada. Niisamuti ka lihttöölised peavad iga päev leiba teenima, et maksta enda võlad ning elada vähegi luksuslikumat elu. Sellist elustiili harrastades ei märgatagi tihti seda, mis on elus kõige olulisem. Nii on ka inglise filosoof Francis Bacon 16. sajandil kirjutanud:" Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?" Eelkõige piirab inimest tema enda olemus. Meid vabadust ahendavad isegi elementaarsed vajadused nagu söömine või joomine. Tihti tööd tehes läheb kõht tühjaks ning näljasena tööd jätkata on raske, isegi väga suure tahtmise korral
arvates sobib ka laiemalt abstraktsionistide loomingu kohta- nimelt tuleb leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad. Saab üldse kunstilt midagi enamat nõuda? Samas, mõeldes tänapäeva maailma peale, siis nii mitmedki inimesed tõstavad tihti näpu üles, pannes teisi ennast kuulama ja küsivad tohutult sügavamõttelise küsimuse- kas see maailm on ikka selline, nagu me teda näeme. Saksa filosoof Kant juba tähendas, et kui me maailma tajume sellisena, ei tähenda see, et ta selline on, vaid et mõistus on selline, et me ei saa teda teisiti tajuda. Sellepärast tulebki ekspressioniste austada, et nende tööd panevad inimese mõtlema, tänu neile hakkab inimese hallolluse sügavikus tööle midagi, mis annaks nagu signaali, et no kurja, on vist teisigi võimalusi maailma näha, kui ma ette kujutasin. Ma mäletan, kuidas Esa Saarinen kirjutas
Milliste teemadega tegelesid filosoofid? Maailma ajaloos esimestena püüdsid Vana-Kreeka filosoofid seletada asju looduslike põhjuste järgi. Peamiselt arutati filosoofias maailmakorraldust, tekkimist ja erinevaid jumalatega seotud asju. Filosoofiaks nimetatakse ideid sellest ajast peale, kui filosoofid ei arvanud enam, et jumalad on teinud maailma. Hakati taipama, et see on seotud loodusega. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Esimesena hakkas seda teemat arutama Mileetose filosoof Thales. Ta arvas, et maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Arvatakse ka, et kuna Thales rändas väga palju Idamaades, tundis matemaatikat, astronoomiat ja geomeetriat, oskas ta ennustada päikesevarjutust. Temale järgnes palju filosoofe, kõigil oli oma ettekujutus maailmast. Parima ja õigeima lahenduse neist esitas filosoof Demokritos. Tema seletuse järgi koosnes maailm tühjusest, selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest - aatomitest.
kujutab üksikindiviide ringidena. Esimeses ringis asub inimmõistus, teises lähisugulased, järgnevad perekond ja sõbrad ning kohalik kogukond. Seejärel tuleb naaberlinnade ühiskond, järgnevad riik ja lõpuks inimkond. Meie e. maailmakodanike ülesanne vastavat Hierokles'ele on juhtida ringid tsentrumi poole, kandes inimesi sisemistesse ringidesse ning muutes kõik inimesed üksteisest sõltuvaks. Nendes ringides tunneb üksikindiviid end teistele lähemal. Hierokles oli Antiik-Kreeka filosoof 2. sajandil, kes kuulus stoitsismi koolkonda (antiik filosoofia koolkond), mis oli kosmopoliitne. Stoitsistlikud teooriad nõuavad kõikidesse inimestesse, sh oma lähedastesse suhtumisel absoluutset võrdsust. Stoiku - stoitsismi pooldajad Joonis 1. Hierokles'e ringmudel Kosmopoliit - ''maailmakodanik'' rahvustundeta isik, kosmopolitismi pooldaja Kosmopoliitideks on end nimetanud: ─ Karl Marx (saksa filosoof) ─ Erasmus Rotterdamist (hollandi humanist ja teoloog)
usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel? Sõna "õiglus" kuulub teatud mõistete perekonda, mille liikmed on omavahel seotud. Kõige sagedamini kasutatakse õiglusega samas kontekstis mõistet "võrdsus". Ilmselgelt on olukordi, kus õigluse nõue seotakse tõesti võrdsusega - näiteks "Kõik on seaduse ees võrdsed", mille puhul ebavõrdsus on meelevaldne ja ebaõiglane. Ent tavaliselt ei kõla nad sugugi nii üheselt kokku. Parasjagu drastilise näite on toonud ameerika filosoof William Frankena, nimelt ütles ta: "Kui valitseja pistab oma alamad katlasse keema ja seejärel hüppab ise järele, saab teda küll süüdistada ebaõigluses, kuid mitte ebavõrdses kohtlemises". Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades - eetikas, poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. · Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik;
SOKRATES 1. Inimese loomus ja selle tähendus poliitilis-õiguslikus ühenduses. Sokrates (469-399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Elas Ateenas ning ei pannud midagi kirja esitas vaateid vaidlustes, dialoogides, juhatas vestluskaaslast läbi küsimuste tõe poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt.
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused
Platon Thales Sokrates Sokratese õpilane. Teada olevalt varaseim filosoof. Pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene Rajas Ateena linna lähedale filosoofiakooli Uskus, et kõik sai alguse veest. oma elus käituma peaks. - akadeemia. Tundis matemaatikat, astronoomiat ja Hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega Kirjutas oma teosed vestlustena teiste olevat osanud päikesevarjutust ennustada. kes teda kuulata soovisid. filosoofidega
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
WITTGENSTEIN (19-20 sajand, austria filosoof) TEOSED: TSITAADID: ,,Tractatus..." ,,Kui lõvi räägiks, siis ei saaks me aru" ,,Filosoofilised uurimused" ,,Nimetamine on nagu asjadele sildi külge..." ,,Märkusi matemaatiliste aluste kohta" ,,Sõna tähendus on tema kasutus..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Millest me ei saa rääkida , sellest tuleb vaikida · Tõsiasjadest me moodustame endale pilte · Keelefilosoofia looja ( näiteks mäng, et sellel on hästi palju erinevaid tähendusi-> jalgpall, arvutimäng... jne) · Maailmal ja keelel on seesama loogiline struktuur : mida me tunnetame seespool. See mis jääb väljaspoole on müstiline ja sellest tuleb vaikida. · Sõnad ei seostu meile vaid ,,mõtte" ja ,,tähendusega" , vaid assotsatsioonidega, mille me neile anname. Tee... ma joon teed... ma kõnnin mö...
Kultuuri mõiste areng Kultuuri määratlusi on tänapäeval üle 400. Ld. K. Cultura- viljelemine Ld. K. Cultus korrastatud , hoolitsetud, viljeledud Etümoloogia- teadus sõnade päritolust ja ajaloost. Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest.
AAlbert Camus (1913-1960) K Elulugu Prantsuse kirjanik ja filosoof Aastast 1938 tegi reporterina tööd vasakpoolse ajalehe Alger Repuplicain juures 1940 asus elama Pariisi 1943.aasta lõpust oli ta toimetajaks kirjastuses Gallimard Albert hukkus 1960.aastal Looming Camus'e looming on mõtlemine piltides. Me ei leia tema juures süstemaatilisi filosoofilisi käsitlusi, küll aga filosoofilist kirjandust ja poliitilisi esseesid, jutustusi, draamasid ja päevaraamatuid, kus ta oma mõtteid väljendab. Teosed
valgus põhjustab temast tule ja vee väljavoolamist." "Maailma algaineteks on neli iseseisvat algelementi: tuli, vesi, õhk ja maa." "Me näeme maad maaga, vett veega, Armastust Armastusega ja Vihkamist Vihkamisega." "Inimese mõtlemine sõltub tema keha, eriti aga vere koostisest." "Kõik elusolendid on algselt olnud üksnes vormitud tombud ja üksnes väga aegamisi on kujunenud nende praegune vorm." "Igaüks usub vaid oma kogemust." Huvitavat Oli kreeka filosoof, astronoom, matemaatik, füsioloog, psühholoog, zooloog ja arst. Peetakse viimaseks kreeka filosoofiks, kes kirjutas värssides.
Galileo Galilei Patrik 8a Sündinud 15.02 1564 Pisas Surnud 8.01.1642 Arceti Galileo sündis peres, kus isa oli muusik Itaalia astronoom, filosoof, füüsik Matemaatika ja loodusteaduse eraõpetaja 2 tütart, 1 poeg, kes jätkas isa leiutiste edasi arendamist. Biograafia Esimese hariduse andis isa, kodus õpetades Vallombroosa kloostrikool, mungaõpe (1575) Pisa ülikool, meditsiin (1581- 1585) 1853 vaimustus matemaatikast 1856 viis läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse 1952 Padova ülikooli matemaatikaprofessor Hariduslik käik. Galileo Galilei avastas, et maa liigub ümber päikese.
Gotfried Wilhelm Leibniz Info · Sündinud 1 juuli 1646 · Suri 14 november 1716 · Saksamaalt pärit valgustaja/filosoof/ matemaatik Vaated · Kiitis heaks kõikide teiste filosoofide mõtteid · Vaated muutusid korduvalt · Proovis jõuda süsteemini mis lepitaks vastuolud ja püüaks arvesse võtta kõik tegelikkuse asjaolud · Teadmiste tõesust ei taga ilmsus, vaid loogiline tõestus · Jumal lõi maailma kui parima olemasolevatest maailmatest · Jumal on tunnetuse täiuslik teostus, pole inimestele teostatav · Ruum ja aeg on subjektiivsed Teosed · ,,Arutlus Metafüüsikast" Räägib Jumalast, tema tähtsusest jne · ,,Monadoloogia" Räägib monaadidest, vaimne ühik millest koosneb reaalsus, Jumal on perfektne monaad, Tema filosoofia lühikokkuvõte Leht ,,Monadoloogiast" Varia · ,,Avastas" sarnaseid asju nagu Isaac Newton · Tal on famousbirthday.com leht · On olemas küpsise-firma Leibniz Küsimused · Kui vanaks elas? · Kellest enamasti rää...
Tava on tingitud: · lihtsalt harjumusest · hirmust mingi ebameeldivuse ees · hirmust erineda teistest Moraalipõhimõtetest lähtub inimene teadlikult ning ei karda seejuures minna konflikti teistega. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (1285 1349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
