Vietnamis. Suur hulk Lääne-Euroopa intellektuaale uskus lühemat või pikemat aega, et proletariaadi diktatuur on ainus tee muuta maailma paremaks, marxisism segunes Lenini ja tema lähiskondlaste ning järgijate ideedega. Marxisimi populaarsus tõusis järsult pärast Esimest maailmasõda, kui kapitalistliku maailmakorra pattudele lisandus Euroopa viimane mastaapsele enesehävitusele (Annus, 2009, LK 14). Karl Marx oli missiooniga filosoof. Marxi nimega seostuvad automaatselt revolutisoon, võim ja inimeste kannatused. Pilt elitaarsest, mitte alati kõige olulisemate asjadega tegelevast akadeemikust, on visa ilmuma. Siiski oli ta nii see, kui ka mees, kelle filosoofiat püüti korduvalt ellu rakendada ning kelle teoseid pole ka tänaseks oma aktuaalsust kaotanud (Bergman, 2005, lk 118). Referaadi autor valis teemaks Karl Marx, sest filosoof on mõjutanud maailma. Maailm oleks ilma Karl Marxita hoopis teistsugune
entsüklopedistid "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" (prantsuse Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers) oli prantsuse esimene entsüklopeedia, mis ilmus kokku 28 köites aastail 17511772. "Entsüklopeedia" väljaandjaid ja kaastöölisi hakati kutsuma entsüklopedistideks (nt Denis Diderot, Jean le Rond d'Alembert, jpt) Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Hobbes'i arvates on riik inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu
Keha ja Vaim Isik Rene Descartes George Berkeley René Descartes (1596 1650) oli George Berkeley (1685-1753) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja Iiri filosoof. Ta nimetas oma loodusteadlane. arusaama maailmast Descartesilt pärineb kuulus ütlus immaterialismiks. Berkeley nimelt "Mõtlen, järelikult olen (olemas)", eitas mateeria (materiaalse maailma Kes on? sellega püüdis Descartes väita, et olemasolu). Ta lähtus seejuures
Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Vana-Kreeka Sokrates Vana-Kreeka filosoof. Suurema osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks oli inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning
PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägevad teevad meile head juba siis, kui nad ei tee meile kurja " JEAN-JACQUES ROUSSEAU 1712-1778 KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik · Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni ELULUGU · Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni · 30-aastaselt kolis Pariisi · Ema suri sünnitusel, isa jättis maha · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik(lemmik), kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat · Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud
Aristoteles. Nikomachose eetika. Aristoteles oli vanakreeka filosoof, kes pani aluse eetikale. Teoses ,,Nikomachose eetika" arutleb Aristoteles selle üle, mis on hüve ja ülim hüve ning õiglus ja ebaõiglus, kuidas inimesed nendesse suhtuvad ning kuidas need on seotud õnne ja inimese loomutäiusega. Oma seisukohti seletab filosoof enamasti riigi ja poliitika vaatenurgast, kuid esindatud on ka üldine arvamus. Hüve kirjeldab Aristoteles kui eesmärki, mille poole püüeldakse mingi tegevusega. Selline suundumus, milleni soovitakse jõuda, on olemas kõigil aladel, näiteks arstiteaduse puhul on selleks tervis. Siinkohal tuleks mainida, et hüvede puhul eristab ta ülimat hüve, milleks on tegevuse eesmärk, mida me selle enda pärast tahame ning kõik muu tuleb tänu sellele
Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia
ARISTOTELES Karl-Erik Saul Viimsi Keskkool X a. klass Ajalugu ARISTOTELES (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) · Oli Vana-Kreeka filosoof · Platoni õpilane · Ja Aleksander Suure õpetaja · Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. ARISTOTELES · Sündis Chalkidik poolsaarel Stageira linnas (Makedoonias) 384 ekr. · Isa Nikomachos oli Makedoonia õukonnaarst. · On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. · See mõjutas tema varajast haridust, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle.
Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad? Aquino Thomas oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Ta sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas.
Platon vs. ,,The Matrix" Mis on päris? Kuidas defineerida reaalsust? Need on vaid mõned küsimused, mis film ,,The Matrix" püstitab. Kuid see film pole esimene, mis sellel teemal arutab, vaid on olnud arutelus juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng
Peame olema avatud selle mida kogeme, hinnangut andmata. Lisaks ei võeta Epoches seisukohti; kõike, mida nähakse, võetakse võrdväärsena. Midagi pole eelnevalt otsustatud. Sama kehtib ka teiste inimeste hinnangute ja otsuste kohta ka need jäetakse kõrvale. Epoché nõuab ebaharilikku tähelepanu, keskendumist ja kohalolu. 3. "Fenomenoloogia ja tervishoid: haige ihu fenomenoloogilise nähtusena" - millega nõustute selles alapeatükis, millega mitte? Nõustun selles alapeatükis filosoof Drew Leder´i ja filosoof Toobsi väidetega- Olles ise neid kogenud siis vastuväiteid, millega mitte nõustuda mul ei ole. Filosoof Leder toetub oma käsitluses Merleau-Pontyle. Keha on taust, mida tavaliselt ei tajuta ja millele ei mõelda oma toimetusi tehes. Me võime küll oma kehale mõelda, aga tavaliselt me ei tee seda. Valu paneb meid teadvustama meie keha ja me tajume sel puhul oma keha ebamugavana. Filosoof Toobsi järgi erineb patsiendi haiguskogemus arsti omast
linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui lüürikuna on säilinud. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele", mida loetakse maailma vanimaks säilinud luuletuseks. Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof. Platoni dialoogid "Charmides""Euthydemos""Euthyphron" teosed Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof.Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega
Mindi vapralt ja ennastsalgavalt võitlema oma isamaa saatuse eest. Paneb mõtlema, kas tänapäeval säärane väärtus pooltki nii hinnas on. Pigem astutaks välja isiklike vabaduste eest. Ent sarnaseid kriisikoldeid leidub mujal veel kaasajalgi: näiteks pole palestiinlastel pärast arvukaid sõdu Iisraeli vastu 20. sajandil siiani õnnestunud luua oma riiki. Lisaks on armastus üheks väärtuseks, mille nimel ollakse nõus surema. Saksa filosoof Erich Fromm jaotab oma raamatus ,,Armastuse kunst" armastuse viieks alaliigiks: venna- ja emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus ja armastus Jumala vastu. Arvan, et iga eelnimetatud tüübi puhul võib ette tulla inimelu ohverdamist. Näiteks on kindlasti pea iga ema nõus kaitsma oma last ka siis, kui see nõuab tema enda surma. Frommgi väidab oma teoses, et emaarmastus on ainukesena tingimusteta ja igavene. Sedasama armastuse nimel suremise
e) Antisthenes - küünikute koolkond, eitasid materiaalset heaolu, 5 sajandil eKr. a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust tunnetamine, hedonistlik moraal - vaba on see, kes püüdleb naudingute poole 4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi.
Võrdlus Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis
Ostes kokku mõttetut träni, viskame me selle nagunii teatud aja pärast minema ning see muutub osaks hiiglaslikust prügimassist, millest enamus ei lagune ning jääb prügimägedele aastasadadeks seisma. Kui me aga ei kuhjaks endale kokku asju, mida me ei vaja, siis ei peaks me neid ka ära viskama ning hoiaksime sellega keskkonda, küll väga väikese osa võrra, kuid siiski veidike prügivabanama. Ma leian, et Sokrates oli väga ettenägelik filosoof, kuna ta suutis oma mõtteteraga tabada täpipealt tänapäevast eluolu. Olles igapäevaselt osa hiigelsuurest tarbimisühiskonnast, võiksid inimesed enne järjekordse uue asja ostmist korraks peatuda ja mõelda, kas neil ikka tõesti läheb seda vaja. Kui me nii teeksime, säästaksime me nii raha, aega kui ka keskkonda.
Locke ja Descartes Riin Emajõe 12A John Locke Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis, Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal Oatesis, Essexis Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon)
1. Eugene Delacroix-Oli prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik ja graafik. Juulirevolutsiooni ajendil lõi ta ühe oma kuulsaimatest maalidest ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega.
Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus. Gaunilo kriitikat on korranud ja arendanud mitmed hilisemad filosoofid, nagu Aquino Thomas ja Immanuel Kant.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 3. Aquino Thomas 3.1. Elulugu Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca 7. märts 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 4 3.2. Anselmi jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta
ohutusse. Seega on pragmatism suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. Pragmatism kujunes välja 19. sajandi lõpul ja selle peamised esindajad olid Charles Peirce, William James ja John Dewey. Hiljem Peirce mõnevõrra eristas oma positsiooni James'i ja Dewey suhtes, nimetades oma vaadet pragmatismiks. Tänapäeval on pragmatism levinud filosoofiasuund. Eelmise sajandi lõpu tuntuim pragmatistlik filosoof on Richard Rorty. 1.1 Pragmatism kui postfilosoofia Kui filosoofiat on peetud musta kassi püüdmiseks pimedas toas, kus seda kassi polegi, siis pragmatism avab ukse ja küsib :" Mis sest kõigest kasu on?" Pragmatistid lähevad niikaugele, et küsivad, kas filosoofia jaoks poleks kõige parem filosoofiast loobuda? Pragmatisti meelest on see, mis on tehtud pärast valgustusajastut, lihtsalt ,,tehtud". Milleks pidada filosoofi või teadlast või teoloogi või poeeti teistest paremaks
Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine II oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Vastureformatsiooni ees oli Jesuiitide ordu. 7. Nimed Johann Gutenberg uue trüki leiutaja Nicollo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Thomas More inglise humanist. Oli hariduselt jurist, ta sai parlamendi liikmeks ja lõpuks ka kuningas Henry XIII lordkantsleriks. Mikolaj Kopernik - oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist.
Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Klassikaline koolkond Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy 17. juuli 1790) oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest
eKr) viitas kõige suhtelisusele. Ta uskus, et kõik voolab ja muutub samuti tõde. Herakleitos Mäletatavasti on temalt pärit mõte, et on võimatu astuda kaks korda samasse jõkke (maailm on kui jõgi). Maailma ainus püsiv omadus on see, et ta lõputult muutub. 5 4.2.2. Kaasaja seisukoht (Meos 2002:221) Samas vaimus Herakleitose ja sofistidega jätkas sajandeid hiljem kaasaja Austriaameerika filosoof Paul Karl Feyerabend (19241994), kes väitis, et teadus ei vääri suuremat usaldust kui maagia, müstika, legendid või muud sellised teadusevälised arusaamad, sest tegemist on lihtsalt erinevate mõtlemistraditsioonidega, millel on head või halvad omadused ainult teatud traditsiooni seisukohalt. 6 Feyerabendi kohaselt pole võimalik olla neutraalne hindaja teadlane hindab teisi mõtlemistraditsioone
· ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius · täpne nimi: Terentius Afer (näitab et tuli Aafrikast) · aafrikast pärist ori · hiljem lasti vabaks, sai hea hariduse · rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria" · ,,Andria" on esimene teadaolev Eestis etendatud näidend. Esitasid saksa õpilased ladina keeles. Seneca · kesier Nero kasvataja lapsepõlves · filosoof ja tragöödiakirjanik · tappis ennast ära, kui Nero teda vandenõus süüdistama hakkas. · lõikas veenid kuumas vannis läbi Proosa · jutustav kirjandus · tippaeg kuldsel ajajärgul · Kuldse aega iseloomustab: a) kodusõjad b) võimuvahetused c) kuskil 0. aasta kandis I triumviraat Caesar, Pompeius, Grassus
SISSEJUHATUS Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. aoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse.
õpetlik osa,põhines mütoloogial Tuntuim kreeka tragöödia krijanik oli spohakles ,,kuningas odipius'' Komöödia on naljalugu, ainestik pilgati tavaliselt poliitikuid,sageli väga nõmedate naljadega Kreeka teatri olulisus maailam kulruuriloos kreeka teater oli üks suurimaid kultuurilisi ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles liikuvatest ja põrkuvatest algosadest. Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Sparta- lakoonika maakond,spartlased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat,neile allus sõjavägi, täitsid peestri kohuseid.muudes valdkondades juhtisid riiki 30 liikmeline vanemate nõukogu.otsuste langetamisel ütles lõpliku
Dirgis Jõemaa 9.klass Pythagoras Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca
filosoofilise koega tekstid, neile eelnevad braahmanad (brhmana) ja aaranjakad (ranyaka) ehk 'metsaraamatud'. Kvya ilutsev, tehislik stiil stra - budismis tekstid, mille sisu on omistatud Buddhale; hinduismis aforismide kogumik, mida õpilastele õpetatakse. Bhsya - kommentaar, millega ümbritseti suutra stra - sõnasõnalises mõttes 'kiri'; seadused üldisemas mõttes; tekstid, mis selgitavad nt. varasemaid kirjutisi. HIINA autorid Kongzi - Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks. Ise ühtki raamatut ei kirjutanud, kuid tema pärandiks on tema toimetatud raamatud ja raamatud, is sisaldavad tema õpetussõnu, näiteks ,,Lunyu" (,,Vesteid ja vestlusi") Laozi Taoismi rajaja ja poollegendaarne õpetaja, traditsiooniliselt peetakse teda ,,Daodejingi" autoriks. Sima Qian Hiina ajalookirjutusele alusepanija, isaga kahekesi kirjutasid mitmest osast koosneva ,,Shi ji", mis oli esimene ajalookroonika.
nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos, mis tähendab jagamatust. Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest. Umbes 600 eKr avastas Thales, et kui tükk merevaiku hõõruda vastu karvu, meelitab enda juurde igasugu väga kergeid asju ning siis arvas ta, et see salapärane jõud tuli sealt merevaigu seest, aga ta ei suutnud seda seostada aatomitega. Alles ligikaudu 460 eKr arendas filosoof Demokritos välja idee aatomitest. Tema arvas, et aatom on see kõige väiksem aine osa, mida pole võimalik enam pooleks teha. Kahjuks ei mõjutanud tema ideed eriti teisi filosoofe, sealhulgas ka Aristotelest. Aristoteles pidas seda teooriat väärtusetuks ning kui ta ütles seda ülejäänud rahvale siis hakatigi uskuma, et see idee oli alusetu. Enam kui 2000 aastat ei uuritud kreeklaste arvamusi. Alles 1800 aastate alguses hakkas see inimestele huvi pakkuma
Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.Platoni arust on ainult filosoof kohane rahvast juhtima. Platoni elulugu Platon ( 427 347 eKr) Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20- aastaselt hakkas Platon õppima Sokratese juures, oli kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Õppis ka Kratylose juures. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
Tln. Peamised küsimused: Jerusalem, W. 1922. Sissejuhatus Wittgenstein, L. 2005. Filosoofilised Mis on ilu? filosoofiasse. Tln. uurimused. Trt. Mis on kunst? Lill, J. 1877. Jutt ilma päälkirjata. Mis on esteetiline kogemus? Maritain, J. 1987. Filosoof ühiskonnas. Mis on kunsti tõlgendamise kriteerium? Looming 8: 1085-1090. Russell, B. 1951. An Outline of Philosophy. London. 5
28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate 32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid: 1) Apostel Peetrus - Kristus määras ta oma maiseks asemikuks ja seetõttu oli ta I paavst 2) Augustinus - filosoof, varakeskaja kirikuisa; dogmaatiline õpetus 3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11.saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane
vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes, tõstes esile inimmõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus, mida rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Tema põhiteos on 1637. aastal ilmunud „Arutlus meetodist“ mis rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks pidi tema arvates kõiges kahtlema. Tema filosoofia põhiprintsiibi „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“ tuletas ta kahtlemisest ja kriitilisest mõtlemisest. Valgustusajastu põhijooned olid ratsionalistlik maailmakäsitlus, loodus eeskujuks, uus humanism
PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Herodotos - kreeka ajaloolane, nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Hippokrates - kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Ametisse astudes andis ta vande nn. Hippokratese vande, selles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna
2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost. Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Ta sündis ja elas Ateenas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Noorena oli Sokrates isal abiks kiviraiduriametis. 18 aastaselt kirjutati ta Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb. SOKRATESE SURM Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust,
9. Homeros oli pime laulik, keda peetakse kahe kõige kuulsama eepose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks. Perikles oli silmapaistev riigimees, keda peetakse ka sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, ta kindlustas demokraatia ning tema ajal oli Ateena õitsengu tipul. Sophokles oli üks tuntuimaid vanakreeka näitekirjanikke. Tema tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on peetud kõige täiuslikumaks selles zanris. Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilaste seast kõige tuntum. Ta pidas tähtsaimaks ideede õpetust ideed on muutumatud ja täiuslikud kuid silmaga nähtavad ja kombitavad asjad on üksnes nende ebatäiuslikud koopiad. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel, ühtlasti oli ta ka esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja. Sokrates oli üks kuulsamaid Ateena filosoofe, kes arvas, et filosoofia peamine mõte
pidustustest Teatron vaatemängupaik Skenee telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid Orkestra koorile ja pillimeestele mõeldud lavaesine poolkaarkujuline osa. Aleksander Suur elas Babülonis. Kuulsaim ja edukaim väejuht. Homeros VäikeAasiast pärit pime laulik, kes pidavat olema ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" autor. Perikles tähtsaim Kreeka riigimees. Sõjaväe ülemjuhataja ja riigikassa valitseja. Aristoteles Kreeka filosoof ja õpetlane, antiikajal oli ka silmapaistev filosoof, zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Herodotos kreeka ajaloolane. Kirjutatud raamat ,,Historia" Cicero nimetas teda ,,ajaloo isaks" 7 maailmaimet: 1. Egiptuse püramiid. 2. Pharose tuletorn Aleksandrias. 3. Babüloni rippaiad. 4. Rhodose koloss. 5. Zeusi kuju. 6. Arthemise tempel. 7. Halicarnassose mausoleum VanaRooma: ajalooallikad Mõisted:
kõiges tuleb kahelda(cogito, ergo sum); eeskujuks loodus; Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isikiu- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; C. Montesquieu-aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi:despootia(absolutistlik mon.), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus; Jean-Jacques Rousseau-Pr. filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit; Denis Diderot-filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 3 6. Saksa valgustus saksa valgustajad polnud sedavõrd kirikuvaenulikud nagu Pr omad; ideoloogia lähtus pietismist-luterliku kirikus kujunenud vool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust; P
Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. 2. Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.aastal ilmunud artiklis "Mis on valgustus?", kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varemalt. Valgustuse kui nimetusega taheti väljendada uue maailmakäsitluse tulekut, inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Prantsuse filosoof, René Descartes, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Descartes'i põhiteos on 1637
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 6. juuni 1832) Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust. ("Principles of Morals and Legislation", 1789) Jeremy Bentham oli oli inglise õigusteadlane, sotsioloog, filosoof, majandusteadlane ja ühiskondlik tegelane, kes kasutas terminit kasulikkus, kui kõikjal toimivat põhimõtet. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima
Enamik neist on oma diameetrilt 1000 - 100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikate vaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Kreeka filosoof Democritus Aristotle Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem Araabia astronoom Alhazen Pärsia astronoom Al-Andalusi astronoom Faktiline Galileo Galilei William Herschel. Kapteyn Harlow Shapley Udukogude uurimine ja eristamine Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al- Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat. Thomas Wright spekuleeris õigesti 1750. aastal avaldatud
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus.
aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid. Autor: Moliere Tunnused: Teos pidi tingimata ühendama meelelahutuslikku õpetlikuga Vabadused võisid olla märksa suuremad kui tragöödias. Võeti kasutusele tegelaste tüpiseerimine (inimene kehastas mingit kindlat karakterit) 10. 17. sajandi proosa: autorid, psühholoogilise romaani algus. Baltasar Gracian y Morales - oli hispaania kirjanik ja filosoof. Tuntuimad teosed “Käsioraakel ja arukuse kunst”, “Criticon”. John Bunyan - oli aktiivne puritaan, baptistist jutustaja 12 aastat oma elust veetis vanglas. 1675 kirjutas ta “palveränduri teekond”. Teose populaarsus võrreldav piibliga. Hans Jakob Christoffer von Grimmelshausen - Peateos on „Simplicissimus“ Marie-Madeleine Pioche de La Vergne oli prantsuse kirjanik, üks suurimaid
ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka roomlastel oli palju jumalaid. Nende jumalad kandsid küll teisi nimesid, kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad jumalad. 8)Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast", mõlemad räägivad sõjast. 9)Cicero- Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. 10)Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema eluaeg ei ole teada. Herodotose hinnangul elas Homeros 400 aastat enne teda, see on siis umbes aastal 850 eKr. Teised antiikallikad väidavad, et ta elas lähemal arvatavale Trooja sõja ajale, seega 12. sajandi eKr alguses. Enamik tänapäeva uurijatest paigutab ta 7. või 8. sajandisse eKr.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
