Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat,
kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd. 2 · Haiglane filosoof kartis, et sureb nagu ta isagi liiga vara. Ta on öelnud: "Olin küll elus, kuid ei näinud kolme jalgagi ettepoole. Sel ajal see oli aastal 1879 ütlesin üles professuuri Baselis ja elasin kui vari St. Moritzis." · Tema kõrgperioodi sisutihedatest teostest sündis esimesena Koidupuna (1881). 3 · Koidupunas algas moraali ja väärtuste halastamatu ümberhindamine, mis on omane kogu tema tipp- perioodi toodangule.
Teised prantslased Charles de Montesquieu · Sai väga hea hariduse, õppis õigusteadust · Oli filosoof · Boudeaux' parlamendi president · Prantsuse Akadeemia liige · Liberalismi isa · Lõi geograafilise keskkonnateooria · Võimude lahususe printsiip · Huvitus teadusest ja kirjandusest · Tähtsad teosed: · ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat · 1734 hakkas kirjanikuks · 1743 abiellus (1 tütar) · Ei saanud eriti rikkaks
NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev vaevalt kunagi mõõdukas. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. 3 ELULUGU Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust.
Sissejuhatus Tõe probleem kuulub filosoofia pingereas esimeste põhiprobleemide hulka. Tõde ei ole ainult filosoofiasse kuuluv mõiste, vaid oluline roll ka meie argiaelus. Koos esimeste sõnadega, mida väike inimlaps lausab, õpetatakse talle eristatama tõde ja valet. Mingi arusaam tõesusest on meil olemas ka ilma filosoofiat õppimata, kuigi ei olda kindlad, kuidas tõde defineerida. Fioloofilises võtmes seisneb tõe probleem ehk selles, et milline tõeteooria on siis tõene ja milline filosoof läbi aegada on tõele kõige lähem olnud. Sama küsimus kerkib üles ka Indrek Meos'i teoses ''Filosoofia põhiprobleemid'' ja ta lisab, et selle väljaselgitamiseks tuleb meil lähtuda mingist arusaamast tõe kohta. Neutraalsel positsioonil küsimusele vastata ei saa. Traditsioonilised tõeteooriaid on kolm: Kõige vanemaks tõeteooriaks võib pidada nn korrespondentsiteooriat (ld co `koos`, respondere `vastav olema`), kus mingi väite tõesus tähendab ta vastamist tegelikkusele, faktidele
nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud · Valgustusideede levitamiseks sobis kôige paremini ROMAAN, mis teeb 18. sajandi jooksul läbi kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on mõjutanud kogu Euroopa vaimsust · Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õiglusest. Voltaire vaated poliitikast · Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit · Demokraatia kohta ütles Voltaire: "kui
Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige kuulsamaks Kreeka poeediks. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Aristokraat. Asutas oma kooli Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogidena. Kujundas tervikliku õpetuse riigist pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Herodotos Ajaloolane
ja tunnetusest. Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub liikumise allikas. Sellega saab väljendada taimede vormi kui realiseerimist neis iseeneslikult ehk loomulikult. Kunstlikult loodud asjad on valmistatud inimese enda poolt ning realiseerub
NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:määramine hinnete järgi,spordi tulemuste järgi,koolis aktiivsuse järgi IQ-Vaimse võimekuse testitega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. Perekonna statiline meetod-eri astme sugulaste sarnasuse uurimise meetod. Hippokrates-Vana-Kreeka filosoof, käis välja kehamahlade teooria ja pani aluses hippokraatese vandele,vanna,mille peab välja andma iga arst W.M.Wundt-saksa päritolu filosoof,kes leiutas katseseadmeid.
Ta tegi ka 17m kõrguse kuju Athenast Herodotos ajaloolane, kirjutas "Historia" , mis sisaldab kreeka ajaloo sündmuseid Archimedes füüsik ja leiutaja, leiutas kruvi, avastas seaduse veeväljasurvest, konstrueeris kindlusi ja sõjaseadmeid Solon poeet, kaupmees, rändur, kreeklased pidasid teda tema tarkuse tõttu üheks seitsmest targast Pindaros silmapaistvaim kreeka lüüriline luuletaja, kirjutas ülistuslaule aristokraatidele Pythagoros filosoof ja matemaatik, pani aluse Pythagorase teoreemile Myron kujur ja pronksivalaja, kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi Thales peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks, arvas, et kõige algus on vesi, püüdis seletada maailma ratsionaalselt mitte mütoloogiliselt Demokritos mõtleja, aatomiõpetuse rajaja Sappho antiikaja silmapaistvaim naislüürik Hippokrates arst, arstiteaduse ja arsti kutse rajaja
Spinoza Benedictus de Spinoza (1634-1677) on" suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim", ütleb Bertrand Russell oma Läänemaise filosoofia ajaloos. Need on mõjusad sõnad, eriti kuna nende esitaja on filosoof, kelle enda elutöö üheks keskseks motiiviks oli jumalausu kõigutamine ja nende ülistuste objektiks mõtlejaks, kelle elutöö seondub eelkõige Jumala mõistmisega. Juudi päritolu, kogu oma elu Hollandis vähenõudlikult ja tõe otsimisele pühendunult elanud Spinoza isiksus on liigutav. Väliste, ilmalike väärtuste tähtsusetus tohutu tarkusejanu kõrval selle klaasläätsede lihvija ja optikuna endale ülalpidamist teeninud filosoofi eluloos leiab lausa müüdisarnase väljenduse
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab
unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev sarnaseid muutusi Aischylosega kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. *Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Arhiline periood toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilise alge kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama käsitus
Pages Prantsusmaale kui William III ja Mary II võimule olid kutsutud. William III parlamendi kutsel Inglismaa troonil. allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. George I 1714. Hannoveri dünastia esimene esindaja Robert Walpole peaminister, tema võimu ajal kindlustusid parlamentlikud traditsioonid Thomas Hobbes inglise filosoof, kes väitis et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. ,,Leviathan" John Locke- Inglise filosoof, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki mitte vaenulik. Montesquieu Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahe liiki seadusi 1)
Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof. Strateeg - Väejuht Platon - Sokratese õpilane. Asutas Ateenasse Hetäär - Aristokraatide kaaslannad akadeemia (filosoofiakooli) Agoraa - Linnasüda, koosolekuplats Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus Riik on tähtsam kui inimene. Sümpoosion - Koosviibimine (koosjoomine)
Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig"
Valgustuskirjandus Kogu 18ndat sajandit peetakse mõistusesajandiks, valgustussajandiks. I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan j...
Pytharoras Pythagoras elas aastatel 580 eKr 500 eKr.Ta oli Vana-Kreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja.Pythagoras määras helide arvsuhteid monokordi abil.Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja.Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchos, foiniikia kaupmees Tüürosest. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane.Teoreem ise täisnurkse kolmnurga kaatetitele ehitatud ruutude
kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise etapid: 1) Kõneks vajaliku materjali kogumine 2) Materjali liigendamine loogilise plaani alusel, et anda kõnele võimalikult suur veenmisjõud. 3) Kõne keeleline töötlemine ladususe ja nauditavuse saavutamiseks. 4) Teksti päheõppimine, et esineda vabalt
kooriosade arvelt, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Kirjutas 80 näidendit, säilinud näit. "Aheldatud Prometheus" *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. *Thales - kreeka filosoof. Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm.Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros - kreeka filosoof, kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene tekkinud kalast.
arengut. Lisaks juhiti tähelepanu ka sellele, et absolutistliku korraga riigis võib üks valitseja olla küll edumeelne ja viia läbi progressiivseid reforme, ent tema järglane ei pruugi seda sugugi olla. Ent kuna ka tollel on absoluutne võim, siis võib ta kõik valgustusreformid tühistada. 5 René Descartes (31. märts 1596 11. veebruar 1650) Rene Descarter oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. 6 Tähtsamad valgustajad
Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vCicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus
ARISTOTELES Kristina Kasemägi ARISTOTELES KRISTINA KASEMÄGI ELULUGU · Sündis 384 eKr ja suri 322 eKr · Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised mõisted, nagu õnn, armastus, sõprus, au, õiglus · Ühiskonnafilosoofia keskmes olid küsimused, milline peab olema riik ja millised selles elavad inimesed, millised omadused
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem aren...
Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Tema oli piiritu alge apeironi idee püstitajaks. Apeiron on alati
Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi. · Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonast.
Filosoofide elulugu ja tsitaate. SOKRATES (469399 eKr) ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430- 354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. TSITAADID
maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
Rene Descartes sündis 1596 aastal. Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta sündis parlamendinõuniku pojana. Ema suri siis, kui poiss oli veel väike ja ta kasvas üles vanaema juures. Saanud hariduse jesuiitide kollegiumist, läks Descartes õppima õigusteadust, kuid hiljem valis ta sõjalise karjääri. See viis ta Madalmaadesse ja Baierisse, kus ta leidis enda filosoofilise ülesande: mitte ainult lisada filosoofiale, vaid rajada see uuesti algprintsiipidest peale.
kreekasse tagasi röövitud kuldvillak 3. moirad saatusejumalannad,kellest üks ketras elulõnga ja teine määras lõnga pikkuse ja kolmas lõikas lõnga katki 4. pandora ja pandora laegas - ..maajumalanna ,esimene naine, kelle Zeus saatis ''kauni pahena'' inimeste hulka, kaasas vaat või laegas , millest ta päästis inimeste hulka kõik pahed peale petlike lootuste. 5. platon filosoof,ideeõpetuse,idealismi rajaja ( idee eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju) 6. Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim 7. achilleus, achilleuse kand müütiline kangelane vapraim võitleja Trooja sõjas, kelle ema oli muutnud ambroosia ja tule abil kannani haavamatuks 8. hades allmaailm , surnute riik 9. ambroosia surematuks tegev jumalate toit,ka healõhnaline salv,õli vms. 10. prometheus - .
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad
Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? Vastus: Biheiviorism Okasionalism Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma, kooskõlastab keha ja vaimu tegevust. Dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Identsusteooria vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. 2 Milline filosoof tuli välja mõttega, et loomulik olukord e. vabadus on kõigi sõda kõikide vastu ja seega on vabadus kahjulik? Vastus: Hobbes Rousseau inimene ei ole loomu poolest egoist. Loomu poolest hea, seega algses looduslikus seisundis on ta õnnelik. Omakasupüüdlikuks muutub alles ühiskonnas. Millisel juhul pooldas Mill riigivõimu poolset sekkumist inimese tegevusvabadusse? Vastus: Ainult siis kui inimese teod ohustavad teiste inimeste vabadust.
René Descartes 1596-1650 Prantsuse filosoof Uusaja filosoof, rajaja Matemaatik Füüsik Füsioloog Nooruses reisis palju, hiljem rohkem paigal Elu Õppis La Fléche'i jesuiitide kolleegiumis Katoliiklane Pärast sõjaväeteenistust asus ta elama Hollandisse Hollandi teoloogide tagakiusamise tõttu, suundus ta Rootsi (1649) Paar kuud pärast Rootsi saabumist suri kopsupõletikku Saavutused Suurteoses Geomeetria arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed
Sokrates ja Theoderos ise peavad ennast vabadeks meesteks. Vabu mehi eristab see, et nad saavad vabalt rääkida sellest millest soovivad ning lõpetada oma arutluse, siis kui õigks peavad. Ori aga räägib aja peale. Ta on väiklane ja kõver inimene, kes püüab oma õpitud kavalusega peremehe soosingut saavutada. Nende arvates on peremees eelkõige isik, kes on oma mõtete, arvamuste ja uskumuste peremees, teisisõnu filosoof. Kas mina tahaksin olla pigem peremees või ori? Nii peremehel kui orjal olemisel on minu vaatepunktist mitmeid eelised ning samuti puuduseid. Theodorose ning Sokratase dialoog oli küll väga pikka aega tagasi, kuid selle kõne põhimõte on aktuaalne kuni tänase päevani. Meil ei eksisteeri küll enam orjapidamist, kuid siiski on kahtesorti inimesi. Inimesed, kes elavad ühiskonna survel, peavad oluliseks oma staatust ning elavad elu teistele, et mitte pälvida
Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.
Hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat Mortoni mõju. Daniel defoe Teosed : ''Robinson Crusoe'' ''Moll Flanders'' ,,Dorothy Dingley' vaim" ,,A Journal of the Plague Year" (,,Katkuaasta päevik") ,, M r. & m r s . A n d r ews " (Thomas Gainsborough) David Hume Muutke teksti laade Soti filosoof, kes elas aastatel Teine tase 17111776. Kolmas tase D. Hume esimeseks teoseks oli Neljas tase Viies tase ''Traktaat inimloomust"
Romantism kirjanduses Friedrich Wilhelm Joseph Schelling 1775 -1854 oli saksa filosoof. Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12.
Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram. Skulptuur-dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias
Ma usun, et vähemalt mõnevõrra, olen selles pingutuses esmärki saavutanud ning et olen taastanud sajandite ebaselgusest selle valgustatud laadi eksistentsi olulised elemendid mida Pythagoras nimetas ''filosoofiliseks eluks''. Kui, nagu Platon on üllalt kirjutanud, on filosoofia suurim hea mille jumalad eales inimestele on andnud, sellele järgneb loomulikult, et selle valdamine annab suurima rikkuse mida keegi suuteline koguma on. Ainult filoosoof on tõeliselt suur, ainult filosoof on suuteline olema tõeliselt hea, ning filosoofia üksi panustab seda surematust mis peab olema lõpuks iga inimese otsing. Sa võid loomlikult küsida mida ma filosoofia all mõtlen, kuna on ilmne, et minu selle sõna kasutus ei populaarse kontseptsiooni järgi. Sõna filosoofia, kasutas esmakordselt Pythagoras, suurim Creciani Pühendunutest, kellele omistati selle termini loomine. Sõna ise tähendab; Sõprust tarkuse vastu või tarkusearmastust
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
Mänguteooriad Aristoteles (383-332 e KR): Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust
Valgustusajastu oli ajajärk Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Arvatakse, et valgustus on kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse ka valgussajandiks. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Immanuel Kant defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustuse juhtmõtteks
inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need valmisid pika töö tagajärjel. Tema tippteos Puhta mõistuse kriitika oli kohe peale ilmumist sensatsioon. Immanuel Kant ja "Puhta mõistuse kriitika" tiitelleht 5 Kanti kuulsus kasvas peale selle teose ilmumist plahvatuslikult. Kunagi Köningsbergist lahkumata oli ta peagi kogu Saksa kuulsaim filosoof. Kanti filosoofia mõjutas ka üldist vaimset kultuuri. Temast olid inspireeritud näiteks kirjanik Jean Paul ja luuletaja Schiller; Goethe aga tõdes, et Kant oli teda õpetanud "tundma iseennast, mis on tohutu võit". 6 Mainitud Kanti peaaegu 1000-leheküljeline tippteos on üks maailmakirjanduse raskestimõistetavamaid teoseid filosoof pakub lugejale lämmatava mõistestiku ja leheküljepikuseid lauseid
Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2
Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on" Galileo Galilei 15.02.1564 8.01.1642 psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Ta oli Itaalia astronoom, Teine tase filosoof ja füüsik. Kolmas tase Pani aluse teaduslikule Neljas tase Viies tase ekperimenteerimisele ja katsetustulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele.
3) Prometheus-Inimesi õpetav ja aitab titaan. Õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tarvilikke oskusi. 4) Homeros-pime laulik, kreeklased pidasid teda mitme eepose autoriks. 5) Aischylos-5 sajandi esimese poole kuulsaim Ateena tragöödia kirjanike. 6) Sophokles-Kuningas Oidukuse autor, tema teosed on peetud kõige täiuslikumateks selles zanris. 7) Pythagoras-matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. 8) Hippokrates-arst, arvatakse ,et tema on kirjutanud raamatu , kus on kõik Kreeka meditsiinialased teadmised. 9) Herodotos-ajaloo sündmuste uurija. Temalt on ka välja tulnud teos nimega ,,Historia", mis keskendub eelkõige Kreeka-Pärsia sõdadele. 10) Sokrates-pani aluse filosoofiale. Ta ei kirjutanud ühtegi teost vaid edastas enda vaateid ainult suulisel teel
Värska Gümnaasium 12.klass Elina Keerpalu Saksa filosoof Sündis Ida-Preisimaal Königsbergis. Ristimisel anti nimeks Emanuel, kuid muutis selle hiljem Immanueliks. Sündis sadulsepa peres. 1740. aastal asus õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat. 1755 sai ta kohaliku ülikooli lektoriks ja 1770 proffessoriks. Oli esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis. Ta elas kodulinnas ning oli tuntud korrapäraste harjumuste ja pedantsusega. Königsberglased võisid tema jalutuskäikude järgi kella õigeks seada. Suri oma kodulinnas 1804.aastal Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsusena. Kanti arvates on kolme liiki otsuseid: - sünteetilised aposterioossed - analüütilised aprioorsed - sünteetilised aprioorsed Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine.
Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
