§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse
õppimine Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist (Fisher 2005: 4). Esindajad: J. Piaget, L.Võgotski, Ulric Neisser, E. Tulving. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine. Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees
sümpoosium- kodused pidusöögi ja joomaorgia, ainult aritrokraatidele. 10. Minos- legendaarne Kreeta kuningas, Kreeta kultuur sai nime Minose järgi. Homeros- pime laulik, omistati talle kaks eepost (Ilias ja Odüsseia) Aristoteles- Platoni õpilane, füüsika, loodusteadus, loogika, kirjandus, muusika, ajalugu, riigikorraldus, moraal ja maailmakorra üldised põhimõtted, (mõte-inimene on riiklik elusolend). Platon- Sokratese tuntuim õpilane, suursuguse päritoluga, filosoof, pani teosed kirja dialoogidena, veendumus – voorus, ideede õpetus. Pythagoras- matemaatik, püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel). Sokrates- Ateena filosoof, edastas oma vaateid suulistel vestlustel ja ei võtnud tasu, voorus, arvas et sofistid ei tea mis voorus on. Hippokrates- kuulus arst, kes kirjutas raamatu
Mida kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja. Antiikajal oli kunstis tähtis inimkeha ilu ja harmoonia. Keskaja filosoofias oli käibel seisukoht, et keha on ajutine ning tähtsad on hing ja vaimsus. Keha kui selline polnud ilus, vaid ilus oli inimene, kes oli oma kehalised vajadused viinud miinumumini. Aquino Thomas, hiliskeskaja filosoof, võttis kokku ammu levinud tõed ning väitis, et iluks on vajalikud proportsioon, terviklikkus ja claritas (selgus ja heledus). Kuna Aquino Thomas ühendas Aristotelese ja Platoni filosoofiat, üritas ta samas hoida lahus ka mõistuse ja vaimu, see tähendab filosoofia ja kiriku. Üks tähtis seisukoht oli ,,Inimkeha kui loomise ilu väärtustamine", millest võib järeldada, et Thomas oli mingis osas vastuolus toonaste
karismaatilise juhi esilekerkimises, kes suudab rahvahulgad enda taha koondada ning bürokraatlikku süsteemi elustada. Selle ettekandega haakub ka Weberi 1917. aastal peetud loeng "Wissenschaft als Beruf" ("Teadus kui elukutse ja kutsumus"), kus ta esitas seisukoha, et teadus peaks end täielikult eraldama igapäevaelust, eriti poliitikast ning olema rangelt väärtusneutraalne. Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et
tulla välja, et õunad on hoopis hapud. Hume väitis, et on kahte tüüpi argumente, demonstratiivsed ja tõenäosed argumendid. Kuid kumbki argumenteerimis tüüp pole päris tõhus. Mõlema tüübiga kaasnevad omad probleemid. Hume uurimuse probleemiks keskis küsimus, miks ja kuidas me teeme järeldusi, mis lähevad kaugemale kui meie meel ja mälu. See arutlus pani mõtlema mitmed filosoofid ja ka tavainimesed, muutes filosoofiat täielikult. David Hume (1710-1776) oli Šoti filosoof ja ajaloolane, kes sai kuulsaks oma skeptilise lähenemisega filosoofilistele teemadele. Hume sündis rikkasse perre, Edinburgi lähistele. Humet õpetas tema lesest ema, kuni 11 aastaseks saamiseni, millal Hume Edinburgi Ülikooli läks. Hume läks nii varajases eas ülikooli, kuna tema vanem vend astus Edinburgi ülikooli ja võttis oma noorema venna lihtsalt kaasa. Hume pere oli väga religioone ja Hume kasvas ja elas usu põhimõtete järgi
Otsekohesus kui misantroopia alge Tuntud prantsuse filosoof Luc de Vauvegas avaldas kord mõtte: "Kes inimesi põlgab, peab end tavaliselt suureks inimeseks." Oma mõtete kartmatu väljaütlemine viib kahtlemata teatud õndsuseni, sest ausus nii enese kui teiste ees puhastab hinge kahepalgelisusest. Kuid kas see vastukaja, mis valimatu aususe eest saada tuleb, muudab inimeste arvamust teistesse ligimestesse? Päikese all elab miljardeid surelikke, kuid neist vaid vähesed suudavad öelda seda, mis ka
) Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40%
maalimisele ja retoorikale. Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda. Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius Antoninus noore Marcuse. Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius retoorikast ja vaimustus filosoofiast. 161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta suurema osa keisrielust, juhtides sõdu impeeriumi piire ründavate hõimude vastu ja võideldes impeeriumi sisemiste raskustega. Marcus Aureliusest on meieni jõudnud märkmeteraamat " Iseendale " (Eis heauton),mis kriitikute andmetel on kirjutatud Partia sõja keerises, kuhu keiser pani oma vaimukindluse toetuseks kirja mõttekäike, manitsusi, lohutusi ja tsitaate, lähtudes peamiselt talle juba nooruseas
Galileo Galilei Galileo Galilei sundis15. veebruar 1564 Pisas suri8. jaanuar 1642 Arcetris oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli
meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine. Koorimeelika - Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Demosthenes - säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Tema kõned paistavad silma retoorikavõtete meisterliku rakenduse ja kirgliku stiiliga. Harjutas kõnet lugema kivid suus. Platon Sokratese õpilane, suur filosoof, osav sõnameister, filosoofilise sõnavara looja Proosa Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Ta pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Avastas täiusliku kõne punktid: tõestada oma väiteid, pakkuda kuulajaile naudingut ning teda mõjutada
Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest
Sokrates Sokrates (469-399 e.m.a.) on Vana-Kreeka filosoof, kelle nime on kindlasti kõik kuulnud. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg
Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud.
3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5. Lutheri õpetuse põhimõtted seisnesid selles, et õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti ning ainuke usuline tõe allikaks on Piibel. 6. Vastureformatsioon on katoliku kiriku tegevus oma positsiooni taastamiseks. NÄITED: inkvisitsiooni tugevnemine ehk protestantismi väljajuurimine. 7. Jesuiitide ordu loodi 1540.aastal
Ilu tunnetuses on mitmed astmed, mille armastaja läbib kõigepealt. Kõigepealt armutakse füüsiliselt ligitõmbavasse inimesse, järgmisena füüsilisse ilusse üleüldiselt, siis aga taibatakse, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. See viib aga omakorda tarkuse omandamiseni. Diotima seletuse kohaselt ei ole Eros kunagi ei rikas ega vaene ta asub alati nõmeduse ja tarkuse vahepeal. Filosoofid ei ole enamasti targad ega ka nõmedad ja Eros peab seega olema paratamatult filosoof. Erose vanemateks on tark isa ja nõme ema, selles tuleneb, see et Erost peetakse filosoofiks. Diotimale on jäänud mulje, et Sokratese jaoks on Eros armastaja. Seetõttu näib Eros Skoratesele kaunis, õrn, täiuslik ja õndne. 210-212 Diotima asub õpetlase rolli ja Sokrates asub kuulama. Juba noorest saati tuleb alati püüelda ilusate kehade poole. Alguses armastatakse küll ühteainust keha, kuida kui juba
Denis Diderot Prantsuse filosoof, kunsti kriitik ja Varajane elu Denis Diderot sündis 1713. aasta 5. oktoobril noaseppmeistri Didier Diderot' ja tema abikaasa Angélique Vigneroni perre. 17231728 aastal õppis ta Langres´is jesuiitide kollegiumis. 1732. aastal lõpetas Diderot magistrikraadiga Pariisi ülikooli. Ta tegutses ajutiselt eraõpetajana, advokaadi abina, tõlkis inglise keelest ja kirjutas lühiartikleid ja jutlusi tulevastele vaimulikele. 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid Varajane elu 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid. 1743. aastal abiellus ta Antoinette Championiga, kellega ta sai neli last. Kahjuks jäi nel...
12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.[1]Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof Empedokles tappis end Etna kraatrisse hüpates. Väidetavasti soovis ta sellega tõestada, et on jumal.Sürakuusa türann Hieron I rajas 476/475 eKr Etna jalamile linna. Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat.
1) Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik 2) 5 tundi palvetamine 3) Paastumine ramadanikuu ajal 4) Iga moslem peab käima ära palverännakul Mekal 5) Almusti andmine (annetamine vaeste heaks) 2,5 aasta sissetulek 4. Araablaste kultuuri saavutused: ehituskunst, Ibn Sina, "Tuhat ja üks ööd". Ehituskunst - pühakojad (moseed) kuhu kuulusid ka minaretid, paleed Ibn Sina - imearst, meditsiinialased teadmised pani kirja "Arstiteaduse kaanonisse", astronoom ja filosoof "Tuhat ja üks ööd" - muinasjutukogu, islamiusuliste rahvaste looming 5. Araablaste vallutused: vt kaart õpik lk 63, kontuurkaart nr 6 6. Millised muutused toimusid Euroopas alates IX sajandist? Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad (põllutööriistade puitosi asendati raudosadega), adra ette rakendati väle hobune, tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindlale käsitöötoote tegemisele, uus ühiskonnakiht - kaupmehed - 7.
Inimene ja inimeste vahelised suhted Maailmas, inimeste vahel on olemas mitmeid erinevaid suhteid, alustades tööalastest lõpetades armastussuhetega. Need puudutavad eranditult meid kõiki. Kindlasti on olemas kõigis valdkondades need omadused, mille alusel võime välja tuua suhetes sarnasusi. Aga kui mõelda konkreetselt sõprussuhtetele ja selle erinevustele teistega, siis millest meil üldse rääkida on? Vana-Kreeka filosoof, Sokrates, on öelnud: ''Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.'' Me ei tea, mida mõtles selle all tema, kui ta seda ütles, aga me teame, mida mõtleme me ise. Ühest küljest võime teha järelduse, et ükskõik millisest suhtest me räägime, kõigile paneb aluse sõprus, et sõprus ongi võlusõna või võti jõudmaks suhetes järgmisele astmele. Kui õige või vale see on, otsustab jällegi igaüks ise. Oletame, et sõprus ongi õige suhte alus
integreerida. Sellega oleksid maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud nii tulevikus kui minevikus mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Nähtus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele Seadus kiirendus kiiruse muut ühes ajaühikus Suurus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) Oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Galilei http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton Füüsika lühikursus gümnaasiumile Kasutatud allikad
Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida mujal looduses ei kohta. Tänu keelele on saanud on saanud võimalikuks nende tunnuste areng, mis eristavad Homo sapiensi kõigist teistest olenditest. Saksa filosoof Karl Jaspers.."Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune
Arutlus Euroopa kultuuriruumis on palju erinevaid väärtuseid, mõned neist tulevad ka vanast ajast. Näiteks filosoof Marcus Aureelius rääkis palju inimeste väärtustest. Minu jaoks kõige tähtsamad väärtused on sõprus, ausus ja vabadus. Paljud mõistavad ja tõlgendavad neid väärtuseid erinevalt, sest kõik on tulnud erinevatest perekondadest ja eluoludest. Need väärtused ei pruukinud olla samad ka vanal ajal. Miks on just need väärtused minu jaoks tähtsad ja kuidas ma neid tõlgendan? Sõprus on väga tähtis väärtus minu jaoks, sest sellega ma puutun kokku suurema osa oma ajast
Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema.
peresuhteid. Kuid mitte alati ei kirjuta kirjanik ajast mil tema elab. Meie oma Andrus Kivirähk teosega "Mees, kes teadis ussisõnu", rändab tagasi aega, milles pole kirjaniku vanavanemadki elanud. Tegevus toimub muistsel ajal kui eestlased veel metsas elasid ning täielik pagana rahvas oli. Teost lugedes võiks eeldada, et kirjanik omab mõnd üleloomulikku annet rännata ajas tagasi, kuid ometi reaalse pilguga vaadates, saab järeldada, et Kivirähk on filosoof, kes kõva mõttetööga on loonud täiesti iseseisva ajajärgu. Kirjaniku aeg on see ajavahemik kui tema teoseid loetakse. Oskar Luts on öelnud, et kuulsaks saab ainult pärast surma. Paljude kirjanikega nii paraku ongi. Kunagi oli elu palju raskem ja kallim ning kirjaniku amet polnud just kõige tasuvam, puudus võimalus oma teoseid avaldada ja nii jõudsidki paljud meistriteosed meieni alles siis kui meistrid ise juba manalateele olid läinud
Aristoteles Kreeka filosoof Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras, aastal 384eKr. Aristotelese isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Aristotelesest sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles läks 18-aastaselt Ateenasse. Juba siis oli ta huvitatud loodusteadustest . Platoni õpilasena elas ta Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaaste seas silma. Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga ja paljude tema õpilastega
Teose V osa esmatrükk oli 1933. aastal. 2. Kes on V osas jälle olulised tegelased ja millised nad nüüd oma iseloomult ning käitumiselt on? Andres Paas- Ürgeestilik vaimu- ja hingelaad, kus olulisel kohal on inimese suhe maaga. Pearu Murakas- psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Indrek- romaani kui terviku peategelane. Kõige autorlikum tegelane. Juss- tema käitumist juhib frustratsioon, stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Sauna-Madis- filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses. Hr. Maurus- kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Kahepaikne olupoliitik. Krõõt- igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele heal”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Mari- kõike unustava ema kujund. Maret ja Liisi- meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Ramilda-Miralda ja Karin- tabamatu naiselik veetlus. Tiina- . Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki
Ideaalseks peeti kolmnurkset kompositsiooni ja perspektiivi võte kasutamist. Nt Sandro Botticelli, Venuse sünd ja Kevade. Giorgione"Magav Veenus", Tizian"Urbino Veenus" Kõrgrenessanss, Itaalias. 16saj Rooma Alustatakse uue Püha Peetri kiriku ehitamist Vatikanis. Saja aasta jooksul olid arhitektideks mitmeid, kuid kuulsa kupli projekteeris Michelangelo. Maalikunst Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Leonardo da Vinci- maalikunstnik, arhitekt, filosoof, leiutaja. Suurem osa oma elust elas Itaalias, kuid elu lõpul Prantsusmaal. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Figuure paigutas kolmnurkse rühmana. Saksa kunst, 15-16 saj 15saj valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisem uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15 saj võeti kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügav trükitehnika- vasegravüür. Võetakse kasutusele paber, Albrecht Dürer.- graafika edasiviija.
Rene Descartes 31. märts 1596 – 11. veebruar 1650 Ketriin Antson Elust Sündis La Haye külakeses, 1967.a kannab nime Descartes Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane 17.sajandi ratsionalismi isa 1629. aastast elas Hollandis Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest Lahkus Hollandist 1649. aastal 1650. aastal suri kopsupõletikku Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito ergo sum Elust Kõige produktiivsemal perioodil 1629-1649
mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus)
Euroopas võeti kasutusele kasuliku söögiriistana kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse. Valgustusliikumine sai tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas kriitilise ja mõistuse mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles
leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud.Platon lõi ja arendas välja ühe kahest peamisest filosoofilise maailmavaate tüübist.Ta on filosoofilise idealismi rajaja See hõlmab nii loodust,inimest,inimhinge,tunnetust,ühiskonnakorda,keelt,kunsti,poeesiat,skulptuuri,maali, muusikat,ilukõnekunsti ja kasvatust.Platoni ande mitmetahulisus on imetlusväärne.Selles põimuvad filosoof ja õpetlane.Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikust- poeedist,dramaturgist.Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes.Platoni kirjanduslik tegevus kestis poolsada aastat.Ta teosed pole vabad vasturääkivustest.Paljudes teostes on õpetus olemusest ja tunnetusest,mis on saanud nimeks ,,ideede teooria".Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib
8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga, rajati Kreeka polisetüüpi linnu ja sõjaväelinnakuid, hellenismi ajal levis Kreeka kunst kõigis Vahemere maades, suur tehnika areng (vesiveski) 9. Nimetage Vana- Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid Sokrates kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele. Platon kreeka filosoof, Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Aristoteles kreeka filosoof, Platoni õpilane. Kirjuas loogikaõpetuse, mis valdavalt on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi ja
Siin läksid ka filosoofide arvamused maailmakorralduses lahku. Osad väärtustasid looduse tähtsust inimese ja tehnika arengus, nimelt just loodusressursse mis aitavad progressil edasi liikuda. Mõned soosisid riigi arengut ja inimestele paremate võimaluste loomist, mis on ka alus tänapäeva ühiskonnale. Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus, mis suutis kriitiliselt mõtelda 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, et arendada uusi tehnoloogiaid 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4
Kunsti kestvuse saladus. On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust.
Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist.
Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Teoseanalüüs Goethe (1749-1832) oli saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Mees alustas kirjanduslikku tegevust anakreontilise lüürika ja näidendite avaldamisega aastatel 1767-1769. Ta kirjutas palju draamasid, näidendeid ja ballaade. Goethe vaimustus W. Shakerpeare`ist , suhtus samas kriitiliselt klassitsismi ning toetus oma loomingus rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a
prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau).Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja -vastutusega. Voltaire (kodanikunimega François Marie Arouet) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Voltaire sündis Pariisis jõuka notari pojana ja oli pere viies laps. Tema ema suri, kui François- Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Ema
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles) HMNIDE LAULMINE E HMNOODIA - uutele tekstidele loodud laul VAIMULIK LAUL - PSALM Renessanss: ARS NOVA - "uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry,keda peetakse ka uue notatsioonissteemi leiutajaks.thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama tekstiga(vaimulik motett ladinakeelne) MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16.sajandil eriti peen krgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lpul hakati ette kandma kapelllide ja
MA TEAN, ET MA MIDAGI EI TEA "Ma tean, et ma midagi ei tea," on iidvana mõte, mille on kunagi ammu välja öelnud tuntud filosoof Sokrates, kes oli omal ajal ilmselt kõige targem mees planeedil maa. Siiski, selle väitega ei saa mind päris nõus olla- lähenetud on liiga radikaalselt. Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine. Seega ei ole võimalik väita, et antud persoon midagi ei tea
igapäevaseid kohustusi täites. Suhtlemine kolleegide ja klientidega-umbes 30%. Erialane haridus- umbkaudselt 20% või vähem. Max Weber kui teadlane Peaaegu kõik tollased ja nüüdisaja bürokraatiauurimused algavad ja vahel ka lõpevad Max Weberi ideedega. Max Weber, sündinud 1864 ja surnud 1920, oli väga mitmekülgne ühiskonnateadlane, filosoof ja sotsioloog, kuulsaim bürokraatiateoreetik läbi aegade. Nagu ikka, pidas ka tema puhul paika ütlus, et geniaalsus ja hullumeelsus käivad käsikäes, nimelt kannatas ta sarnaselt paljudele teistele suurkujudele psüühiliste häirete all. Weberi bürokraatia mudel Ametliku asjaajamise püsivus vastavalt kindlatele reeglitele. Süsteemipärane tööjaotus. Kindel administratiivne hierarhia. Ametnike erialane ettevalmistus.
püüdis tema üha sügavamale kuristikku vajumist päästa. Enesetapule viis peategelane ka ühe tuttava, kes koristas tema kuriteo räpaseid jälgi. Lisaks jättis maha temasse kõrvuni armunud naise, arvates, et tegi sellega tollele tüdrukule heateo. Nii ta elaski: ilma mingit süüd oma tegude üle tundmata. Sellisele langusele satutakse tihti teiste inimeste mõjutustel. Taaskord saab tuua näite ,,Dorian Gray portreest", kus filosoof Lord Henry rääkis kõigile elumõttest- noorus ning nautimus. Ta tegi peategelasest oma filosoofia katsejänese, sest ise ei julgenud seda järgi proovida. Kuna Dorian oli lihtsameelne, sai Lord Henry teda suurepärastelt ning vastavalt oma soovidele mõjutada. Nii hakkaski nimitegelane allakäigutrepil aina allapoole kukkuma, ilma et ise oleks esimese sammu teinud. Ta püüdis sealt küll ära saada, kuid tal ei olnud nii tugevat tahtejõudu.
Bach oli abielus 2 korda. Esimesest abielust oli 7 last. Abiellus uuesti Anna Madgaleenaga, kellega oli 13 last. Bachi eluõhtu möödub vaesuses ja kuulusetuses, sest kui heliloojat teda ei mõistetud ega hinnatud. Ebapopulaarsuse põhjuseks oli ka veel Bachi muusika ebaeelsus. Murtud mehena sureb ta haige ja pimedana. Oma elu jooksul ei viibinud ta kordagi välismaal ja väidetavalt ei kohtunud kunagi oma elus G.F. Händeliga.Looming.Bach oli muusikas mõtiskleja, filosoof, vaatleja, kes välist sära ei hinnanud. Ei meeldinud talle ka muusika toretsemine, kuna eraelus oli ta väga tagasihoidlik. Bachi toestes puudub säravad kangelased. Looming- põhijooneks on tõsidus, kuid siin on ka koht humoorikaks. See humoorikus on iseloomulik instrumentaalmuusikale. Bachi muusikaline pärasd sisaldab u. 500 teost. Palju k äsikirja on kadunud ja mändadest säilinud vaid üksikud noodilehed. Bachil jagub muusikat kõikidesse zanritesse v.a. ooperid
Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui
Shakespeare teoste autoreid. Kahtlustele panevad aluse päris tõsised faktid. Oma testamendis ei märkinud kirjanik sõnagi oma käsikirjade ega raamatute kohta, samas kui oli seal kirjas kõike majade ja varanduse kohta. Tema haridustee oli väga väike, kuid samas tema näidenditest tuleb välja väga hea antiikkirjanduse ja rooma ning inglise õiguse tundmine. Williami teoste autoriteks on pakutud üle poolesaja inimese. Nende hulka kuuluvad näiteks Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon ja isegi kuninganna Elizabeth I. Neile nimedele oleks tol ajal dramaturgi nimi häbi teinud. Selle vaate pooldajad ei suuda uskuda, et pooliku haridusteega, tavalise kaupmehe poeg suudaks kirjutada nii geniaalseid teoseid, milles ilmnevad sedavõrd avar mõistus, õilsad tunded, hingepeenus ja vaimuteravus. Sellegipoolest tuleb tõdeda, et teosed on olemas ja renessansiperioodil oli üsna tavaline, et kesk-või isegi alamklassi hulgast võrsus andekaid iseõppijaid.
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Aleksander Suur on kahtlemata üks ajaloo kuulsamaid inimesi. Ta oli silmapaistev isiksus, sihikindel väejuht ning üsnagi leebe valitseja. Ta oli sõdalaskuninga, Philippos II, poeg ning üles kasvades õppis ta isa pealt. Teda õpetas ka kuulus Kreeka filosoof Aristoteles ning sellepärast sai Aleksandrist arukas mees. Juba väiksena olid tal truud sõbrad ning ka ühe tulise loomuga hobuse suutis Alexander ära taltsutada. Ta oskas inimeste ja loomadega suhelda, mis näitab inimese kohta ainult head. Alexandri isa tapeti tema õe pulmas. Ise tappis ta oma poolvenna, et olla õige pärija. Ta sai troonile 21aastaselt ning asus koheselt vägesid juhtima. Tal oli kindel siht silme ees – teha Makedooniast suur impeerium ning võita kogu Aasia.
Jean-Paul Sartre Elulugu Jean-Paul Sartre sündis 21. juunil 1905.aastal Prantsusmaal. Ta oli prantsuse kirjanik, kriitik, filosoof ja eksistentsialist. Ta kaotas varakult oma isa ja saatis oma lapsepõlve mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades.
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli
Maailmavaade mõistuse ja ümbritseva keskkonna koostööl valmiv kunstiteos Inimene sünnib siia ilma puhta lehena, mida võiks võrrelda lõuendiga, millele pole kunstnik jõudnud veel maalima hakata. Meie maailmavaadet hakkab maalima kunstnik ehk meie kogu järgnev elu. Maailmavaate kujunemist mõjutavad väga paljud erinevad tegurid. Kõige esimesena hakkavad lehele värve lisama perekond ja lapsepõlv. Väikese lapsena omandatakse tavaliselt perekonnale sarnane maailmavaade, kuna vanemad on suurimad eeskujud ning tundub, et nende mõtlemis ja tegutsemisviis on ainuõige. Last mõjutavad vanemate kasvatusmeetodid, arusaamad, usuline kuuluvus ning kodune keskkond, Lisaks vanemate poolsetele mõjutustele mõjutavad lapse maailmapilti suuresti ka saadud kogemused. Näi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
