1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Kollektiivne mälu - osa vahendatud teadetest on osutunud nii kasulikuks, et need on kinnistunud keelesüsteemi osaks; keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud sõnade ja nende tähendustena. Keel (Popperi arvates) on inimesele fundamentaalse tähtusega, kuna just keel moodustab ühenduslüli keha ja meele vahel. 6. Keeleteaduse suundi. Keeleteadus e linvistika - loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. (uurivad keeleteadlased e linvistid e keeleuurijad) Laias täheduses filoloogia. Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Võrdlev-ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega.
Teooria osad on interdistsiplinaarsed, haldus laiemalt. Samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel. Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. 31. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. Traditsiooniliselt unustatakse sageli, et tavaliselt räägime Euroopa-kesksest kirjandusest. Võib esitada küsimuse, kas alguses oli Gilgames, sest uusi andmeid selgub pidevalt (leitakse savitahvleid jne + dateeringute usutavus). Kui lugeda Gilgamesi alguseks, siis ühelt maalt kirjandustraditsioon katkeb, see pole püsiv. Küll aga saame kaudselt ja kunstlikult moodustada järgnevusseose :
?); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika Hermes Kreeka jumal kaupmeeste jumal ja käskjalg, tõi inimestele jumalate sõnumeid. Jumalad suhtlevad siis, kui nemad tahavad; jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised salajased teadmised, mis vajavad interpreteerimist (astroloogia jm). Põhiaineks koolis ei olnud hermeneutilisi aineid. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher (1768-1834) ta oli filosoof ja praktiseeriv pastor Saksamaal
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19
mängus see, missugune on praktika, teooria osad on interdistsiplinaarsed, haldus laiemalt, samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel. Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. 31. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. sumeriakkadibabülooniajuudiroomaeuroopa kirjandus Kehtib siiski Euroopa-kesksus: kasutusel euroopakesksed mõisted ning periodiseering (sõltub mõistest) ning see kehtib nii kunsti kui sh kirjanduse kohta, ka kultuuri, üsna tüüpiline on see, et periodiseering on tehtud tagantjärele ning perspektiivimoondustega
hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Roomas kujunes välja filoloogia, ladinakeelsete tekstide tõlgendamine, 1. sajandil ilmuvad juba ka keeleteaduslikud uurimused. Tähtsaim ja viljakaim rooma õpetlane oli Marcus Terentius Varro (11627 eKr). Eeskujuks keelereeglite loomisel võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas esmajoones Cicero, aga ka Caesar, luules Vergilius, Horatius ja Ovidius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Ta on jäänud
arengut, kinnitades seega müüdi usulist tähendust ja eelkõige eneseväärtus. Luules kerkis kreeka müüdi-ideaal Fredrich Schelling omistas müüdile märksõna „tautegooriline“. Schellingi mütoloogia manifestis oli peatähtis autonoomiakuulutus. Müüt on mõistetav kui müüt, mitte kui ajalugu või metafoor või millegi muu aseaine. 19.saj. algul tõid suurejoonelised kaevetööd välja Egiptuse, Süüria-Mesopotaamia, Iraani ja Väike-Aasia muinasmälestised. Filoloogia võidukäiguga kaasnes mütoloogia ebaedu. Allegooria sai ainumoeks. 19.saj. Müller – päikesemütoloogia käsitlus. Taandas kõik müüdid päikesele. Päikese kummardamine. Oli India mütoloogia asjatundja. Tema arust oli müüt keelehaigus. Lang esindas evolutsioonilist müüdikäsitlust. Tylor kasutas võrdlevaid meetodeid lähtudes progressiideest. Frazer koondas eri tekste inimkonna rituaalidest kokku. Ta oli jumala või kuninga tapmise rituaalide käsitleja.
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
selle 08. juunil 2000. aastal Londonis. Teema aktuaalsust ka tänasel päeval näitab see, et alles 13. jaanuaril 2006. aastal on eelmainitud konventsioon ratifitseeritud Eesti Vabariigi Riigikogu poolt. Uurimistöö eesmärgiks on eelkõige püstitatud probleemidele lahenduse leidmine, samuti võimalusel üldhariva teabe jagamine antud valdkonnas selguse toomise eesmärgil. Tulenevalt probleemist enesest on metoodiline valik langenud keelelise tõlgenduse kasuks, sest just filoloogia erinevad võimalused annavad võimaluse kahelda seadusega mittelubatu ja tavade ning kommetega vastuolu vahel. Sellise tõlgenduse allikateks saavad eelkõige olla eesti filoloogia teadustööd ning üldised printsiibid õiguse tõlgendamisel. Küsimused, millele ei saa läheneda filoloogiliselt on lahendatud ajaloolise tõlgendusega, kus ajalooline areng annab meile võimaluse jälgida sanktsioonide määra. Ajaloolise
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Tõlkija on püüdnud järgida neidsamu riimiskeeme, toob tohutud raskused kaasa. Laval on eesti keeles peaaegu võimatu mängida neid rütme, mida hispaania romansirütm kaasa toob. Ilmselt ei suuda niipea keegi sellist asja korrata, et samamoodi tõlkida. Saateessees arutleb ka näiteks selle au teema üle. Arthur-Robert Hone- parempoolsete vaadetega, tuli Eestisse enne sõda. Oli ainuke paikselt Tartus elav välismaalane. Oli Cambridge´i lõpetanud romaani filoloogia alal. Õpetas siin hispaania keelt, nende inimeste hulgas olid paljud prantsuse filoloogid. Ka Ain Kaalep on Hone´iga õppinud hispaania keelt. Hone algatas mingil määral ülikoolis hispaania keelega tegelemise. Temast pole väga palju kirjalikke tekste jäänud. Andis paljudele teatava tõuke. Mingi rööpjoon Ernesto Barki ja Hone´i vahel. Võib-olla Bark isegi rohkem, sest kirjutas umbes 50 teost. Jaan Kaplinski on lõpetanud ülikooli prantsuse filoloogina
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
Isa päranduse kättesaamine annab talle majandusliku vabaduse. Suundub Jena ülikooli Weimaris, suured nimed seal tollal. Kujunevad lähedased suhted Schellingiga. "Vaimu fenomenoloogia" (1806) - põgeneb käsikirjaga sõjasündmuste eest. Enne seda näeb Napoleoni hobuse seljas Jenasse sisse sõitmas, millest jääb talle igaveseks tempel mällu. Lühikest aega Lürenbergi gümnaasiumi direktor. "Teaduse loogika" (1812-1816) - 3 köites, kutsuti Heidelbergi ülikooli filoloogia õppetoolile. "Filosoofia teaduste entsüklopeedia" (1817). Kutsuti Berliini ülikooli. Preisi riik oli teda tükk aega tõmmanud. Hegeli loengud on konarlikud ja ebatäpsed, kuid vaatamata sellele siiski popid. Hegel saab Preisi "riigifilosoofiks." Loeb ka kõrvaldistsipliine. "Õigusfilosoofia põhijooned" (1831). Peale surma annavad õpilased välja tema loengukonspektid. Hegeli teosed on rasked lugeda, mittearusaadavuse meisterteosed. Tõestavad, et tume ei ole alati mõttetu
Sinna kuulus ka m. Heiberg, R. Roht ja veel mõned. Albumi kaanel vaas krüsanteemidega. Visnapuu laseb end hiljem krüsanteemidega pildistada. "Noor eesti" kritiseerib teda ülbitsevad. Album impressionistlik ja ekspressionistlik. Kriitika tõmbas tähelepanu, 1914 ilmub "Roheline moment", sest albumi lehed rohelised. Seal on näiteks püramiidi kujuliselt kirjutatud luuletus "Vaarao tütar". 1917 kandideerib "Tallinna teataja" toimetajaks, pani end kirja ka ülikooli filoloogia teaduskonda, aga ei lõpeta. Saab toimetajaks, kolib Tallinnasse, kohtub tööl August Gailiti, oma suuuuurima sõbraga. 1917 ühineb Siuruga, esimene luulekogu ilmub tal nende mõjutustega, "Amores". Seal palju armastusluulet, õnnenautimist. Üldse esimene luuletus 1908 "Postimehes". 1918 "Jumalaga, Eve". Gailit ja Visnapuu leidsid, et "Siuru" on liiga elukauge ja läksid hoopis Vabadussõtta, olid seal 1919-20. Visnapuu teeb endale selgeks, mida mõtleb rahvuslusest.
viitega Nietzschele, mille kaudu antakse hinnang ühe partei taotlusele tõusta senisest poliitikast kõrgemale. Ometi polnud Nietzsche elu- ja loometee sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi: Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär -- 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Vaatamata kohutavatele haigushoogudele õpetas Nietzsche oma teostes vitaalsust ja elujaatust, pidades pessimiste jõuetuteks dekadentideks. Nõrga tervise kiuste avaldas Nietzsche ajavahemikul 1872-1888 üle kümne teose, jättes lisaks maha tuhandete lehekülgede ulatuses märkmeid, uute raamatute plaane
Luule kõrval eksisteeris ka varajane proosavorm. Riimproosa ehk sadz. Araabia keeles peetakse riimiks hemistrihhi lõpus olevat konsonanti. Murranguliseks sai islami teke ja Koraan (al-Qur'n). Algul anti Koraani edasi suuliselt, kuid pärast Muhammadi surma hakati koostama ühtset kaanonit ehk kirjalikku Koraani. Esimene Koraan kirjutati 650656. Sellega algas ka muu kirjanduse suurem levik. Hakati Koraani uurima ja selle kohta kommentaare ja arutlusi kirjutama. Tekkis filoloogia, sh retoorika, luuleteooria jms. Araabia keel jagunes kaheks: tavaline kõnekeel ja kõrgem keel, mida kasutati luules. Koraan oli kirja pandud kõrgemas keeles. Et sellest aru saada, hakati kirja panema islami-eelset luulet, kuna see oli sarnases keeles. 8. sajandil pandi niisiis kirja ,,al-Mu-allaqát" (,,Seitse oodi"). Samuti pandi kirja kõikvõimalikke lugusid Muhammadi ja tema kaaslaste kohta: millised nad olid, kuidas käitusid jne. Arenes välja teoloogia. Sellest tulid esimesed Koraani
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
süntaksil, lausete ja ideede järjestusel Fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted (ambiguities) Sageli > vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele Levinumad kirjandusteoste uurimise kontekstid: a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Konteksti(de)st isoleerituna teosel tähendus puudub. Puudujäägid Paigutab teose tähenduse väljapoole teost ennast, nn. väline determinism Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud
Tema looming jaotatakse kaheks: Moralia ('kirjutised moraali alalt', pealkirja sai sari eetikaprobleeme käsitlevate esseede järgi) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose Moralia on esitatud dialoogide, loengute ja kirjade vormis, see on entsüklopeedilise sisuga ning hõlmab tervet omaaegse teaduse valdkonda (sarjas on umbes 70 kirjutist pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia ja teoloogia alalt; loomulikult käsitletakse selles ka filosoofiat). Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele 3 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Rooma aega langeb retoorika periood, mida tuntakse teise sofistika nime all. vanade sofistidena (lihtsalt sofistidena) käsitletakse 5. ja 4. saj eKr elanud kreeka kõnemehi ja õpetajaid, üldiselt loetakse teise sofistika
Esialgu töötab rikaste koduõpetajana, 1698 valitakse 30-aastaselt Napoli ülikooli retoorikaprofessoriks 1734 nimetatakse kuninglikuks historiograafiks. Suri Napolis 1744. Peamised seisukohad: Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi tehtud. Tsükliline kultuuriarengute mudel (corsiricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg. Filosoofia ja filoloogia ühtsus: nende kahe liitmine paneb aluse "uuele teadusele" (mis jääb väljapoole teoloogiat). Providentsi-printsiip: inimese eesmärgid ei teostu ajaloos kunagi otseselt, kuid sündmuste üldine kord on ratsionaalne ja eesmärgipärane. Kultuurikäsitlus Vico Kultuure on palju ja iga kultuur on iseloomult ainulaadne.(Vico ei kasuta küll eriti "kultuuri" terminit, rääkides pigem "vaimust".) Kultuur avaldub igasuguses vaimuloomingus, nii müütides kui
süntaksil, lausete ja ideede järjestusel Fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted (ambiguities) Sageli > vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele Levinumad kirjandusteoste uurimise kontekstid: a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Konteksti(de)st isoleerituna teosel tähendus puudub. Puudujäägid Paigutab teose tähenduse väljapoole teost ennast, nn. väline determinism Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud
Gordon, R., 47 endogaamia, 36 Harris, M., 44 endogeenne, 40 enkulturatsioon, 10 Heikel, 20 etnograafia, 9 Herodotos, 11 etnoloogia, 9 Hobbes, T., 13 evolutsionism, 13 Hurt, J., 20 filoloogia, 25 Kallas, O., 20 foneetika, 25 Khaldun, 11 fraatria, 34 Levi-Strauss, C., 16, 51 grammatika, 25 Linnus, F., 20 grupiabielu, 36 Lucretius, 11 henogaamia, 36 Malinowski, B., 9, 16, 42, 48 hõimusüsteem, 45 Manniken, I., 20 initsatsioon, 38, 46
Saabub viimne kohtupäev, surnud äratatakse üles ning kõigi üle mõistetakse kohut vastavalt nende tegudele head paradiisi, kurjad põrgusse Usutakse, et inimesel siin ja praegu elu, tuleb täielikult elada uuendus võrreldes eelneva religiooniga Medina 622-632 periood: peamiselt õiguslikud teemad, poliitilised huvid, maailmalõpust rääkimist vähem, selle perioodi ilmutused on ka pikemad Koraanist võib leida 3 liiki tekste: 1. Sellised, mille uurimisest kasvab välja filoloogia teadusharu, araabia keele uurimise haru 2. Sellised, millest võimalik aru saada neist vaid siis, kui teada millal ja miks tuli 1 või teine ilmutus, see uurimine tekitab suunad teoloogia ja õigusteadus (õigusteaduse 1 alus ongi hadithid) 3. Sellised, millest võimalik aru saada vaid siis, kui lugeda neid teatud meeleseisundis. Sellest kasvab välja islami müstiline suund ehk sufism Hadith
-eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima, rehabiliteerima, kristalliseerima, organiseerima, pastöriseerima, filosofeerima, polemiseerima, teoretiseerima -ess pr a) naisisik: paruness, komtess, poetess, printsess; b) abstraktmõiste: finess -ett pr algselt vähendava tähendusega: klosett, parkett, pakett, omlett, kusett, vagonett, rakett, piruett, bankett, operett, kokett -ia kr ld abstraktmõiste: harmoonia, hierarhia, filoloogia, graatsia, koopia, mateeria, preemia, seeria -iin ld pr a) isik: blondiin, jakobiin, beduiin, kretiin, baleriin; b) aine, materjal: aspiriin, heroiin, steariin, margariin, kofeiin, musliin, dermatiin; c) asi: trampliin, giljotiin, tamburiin, peleriin, limusiin; d) abstraktmõiste: meditsiin, doktriin, distsipliin, rutiin 57
ainuõige koht vangla. Tolstoi leiab, et Vene ühiskonda tuleb tõsiselt muuta. 11. Henrik Visnapuu (1890-1951) Sünnib Helme kihelkonnas. Isa juhu-ehitustööline. Elukohad vahetusid kiiresti. Perekonnas põhimõte- haridus on investeering. Ta õppis Tartu linnakoolis ja sooritas Narva gümnaasiumi juures eksami, et saada algkooli õpetaja pabereid. Töötas õpetajana külakoolis ja siis Tartu tütarlaste pro-gümnaasiumis. Läks 1916 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialale, kuid huvitus juba rohkem kirjanduslikust tegevusest. Lugemus suur, uudishimulik, boheemlaslik, sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. 1917 liitub Siuruga, kus pani kõikidele hüüdnimed. Võtab parima sõbra Gailitiga Vabadussõjast osa (Kuperjanovi polgus). 1944 pagulane Saksamaal, 1951 jõudis Ameerikasse, kus sureb. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi.
Keel on seotud miimikaga, mitte ainult sõnadega. Keel on vahendatud sotsiaalne tegevus. Teatud sõnad omandavad tähenduse ainult vastavas sotsiaalses praktikas ehk nagu Wittgenstein ütleb keelemängus. Ta meelest on keel see, mis teeb inimesest inimese. Keelemäng on iseseisvalt arenenud. See on sotsiaalne tegelikkus, mis on kasvanud läbi sotsiaalse eluvormi. Mingi fraas on mõttekas või mõttetu mingis kontekstis. Filosoofia on kontekstuaalne. Keelefilosoofia ei ole lingvistika ega filoloogia, keelefilosoofia ei uuri keelt, vaid kuidas keel kui kommunikatsiooni vahend funktsioneerib. Keelefilosoofia küsimus on olnud tähenduses ja osutuses. (Keskaeg!) Kui me midagi räägime võime öelda, et sõnadel ja lausetel on tähendused. Kuid isegi tähendusega sõnu suvaliselt järjestades ei saa me alati mõttekat lauset. Analüütilise filosoofia alguses seisab Gottlob FREGE (1848-1925), kes ütles, et sõnade puhul peame eristama kolme asja: mõte, tähendus ja osutus
" Nüüd sai Tsovdurov kohe aru, et on eksinud. Ta kuuletus parteilisele korraldusele, tõstis sealsamas klaasi nafta auks, mis uuest kohast tingimata leitakse. Lõpuks leitigi proovipuurimisel naftat. Viimasena muutis oma arvamust teadlasest pessimist Tihhomirov. Tsovdurov ja Suleimanov matsid vaenukirve lõplikult maha ja neist said sõbrad. Gurbannazar Ezizov (1938) Lõpetanud 1965 Turkmeeni Riikliku Ülikooli turkmeenia filoloogia alal, Turkmeeni Kirjanike Liidu liige aastast 1970. Oma põlvkonna tooniandmavaid poeete Turkmeenimaal, ühtlasi kogenud luuletõlkija. Temalt oli 1974. aastaks ilmunud kaks värsikogu - ,,Luuletused" (1969) ja ,,Maa ja taeva vahel" (1972). 1974. aastal ilmus nende kogude põhjal ka eestikeelne Ly Seppel-Ehini tõlkes ka eestikeelne tõlkevalimik.
sõltuvamaks. See tõi kaasa valitsejate ülistamise (aga mitte pol-selt, vaid valitseja kui üksikisiku ülistamine). Tähtsamatest soosijates olilisimad olid kindlasti Ptolemaiosed. Rajasid muusade templi Alexandrias museioni, sinna raamatukogu, millest olulisim hellenismiaja kreeka kult keskus. Koguti kokku kõik kirjandusteosed, mida vähegi võimalik, parimad õpetlased ja poeedid. Algas filoloogiline uurimistöö, tekstikriitika jms. Kreeka filoloogia hiilgeaeg. Teine suurem kult-keskus oli Pergamon. Antaliidid püüdsid konkureerida Alexandriaga, aga jäid üldjuhul alla. Kuid 2. saj algul keelasid Ptolemaiosed papüürose väljaveo (peamine kirjutusvahend), seega ikka kujutasid ohtu. Selletõttu hakati Pergamonis kasutama spets töödeldud vasikanahka pärgamenti. Kirjandus. Teater. Teater oli jätkuvalt väga populaarne nii kreekas kui idamaades. Teatrid enesestmõistetavad iga vähegi suure linna juures
Lõpetab Narva gümnaasiumi eksternina, saab algkooliõpetaja kutse. 19121917 Tartus, annab eratunde ja püüab ise õppida. Kirjanduses modernistlik suund. Aitas moodustada rühmitust, 1913 rühmituse album ,,Moment I". Sümbolistlik (ründasid kõik). 1914 ,,Roheline moment". Endal luuletus ,,Vaarao tütar" ülesehitatud püramiidina. 1918 kandideerib ,,Teataja" toimetajaks, paneb kirja TÜ filoloogia teaduskonda, aga õpinguid ei võta tõsiselt. 1917 lülitub Siurusse. 1918 tutvub ühe naisega, keda kutsub Ingaks. 19221942 olid abielus. Väga kiindunud. 20ndatl reisib palju venemaal, Saksamaal. On berliini ülikooils, huvitub idamaade religioonist. Kui vanemad suri 1928 a, siis pärandasi talle talu, läks talumeheks siis. Tln tagasi 30ndate keskel. Töötab ajakirja ,,Varamu" juures. Raksem aeg 194042 kaotati EV, suri äi, kasutütar viidi Siberisse ning suri ka Inga
aatomid lendavad laiali, hing on surematu. Ratsionaalselt läks vastuollu , kreeklaste hadesest või hinge ümber kujutamisest. 5 saj keskpaiku hakkasid osa mehi õpetlasi arutlema loogiliselt ka eetiliste küsimuste üle. Sophistes- õpetlane, mehed, kes õpetasid neile kes õpetust kuulda tahtsid ja selle eest maksta tahtsid , praktiliselt tarvilikke asju, peaasjalikult kõik mis puudutas poliitikat ja kõnekunsti.Hakkasid ühelt poolt kõnekunsti reeglitega tegelema, filoloogia ja grammatikaga, hakkasid arutlema poliitliste probleemidega mis olid seotud eetilise probleemidega. Hakkasid loogikat kasutama ka nendes. Kõige kuulsam mees Protagoras, kes tuli ateenasse periklese ajal ja palkas ta oma poegade õpetajaks. Ja tema programmiliselt tõi filosoofia sellistelt maailmakorraldust teemadelt inimlike teemade juurde.Inimestel on tarvidus ja vajadus kokkulepet kujundaja ja muuta ka vastavalt inimlikule tarvidusele, nägi eesmärki selles et õpetada
Hiljem töötab ise kooliõpetajana see ei meeldi, kuna leiab et peaks ise õppima. Lõpetab Narva gümnaasiumi eksternina, saab algkooliõpetaja kutse. 1912-1917 Tartus, annab eratunde ja püüab ise õppida. Kirjanduses modernistlik suund. Aitas moodustada rühmitust, 1913 rühmituse album ,,Moment I". Sümbolistlik (ründasid kõik). 1914 ,,Roheline moment". Endal luuletus ,,Vaarao tütar" ülesehitatud püramiidina. 1918 kandideerib ,,Teataja" toimetajaks, paneb kirja TÜ filoloogia teaduskonda, aga õpinguid ei võta tõsiselt. 1917 lülitub Siurusse. 1918 tutvub ühe naisega, keda kutsub Ingaks. 1922-1942 olid abielus. Väga kiindunud. 20ndatl reisib palju venemaal, Saksamaal. On berliini ülikooils, huvitub idamaade religioonist. Kui vanemad suri 1928 34 a, siis pärandasi talle talu, läks talumeheks siis. Tln tagasi 30ndate keskel. Töötab ajakirja ,,Varamu" juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
