Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud 5 olla. Kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika KIRJANDUSLUGU Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse
V: usk 19. Kellel pole midagi kaotada peale ahelate Marxi arvates? V: proletariaadil 20. Kes on end nimetanud marksistideks? V: Lenin, Trotski, Stalin, Tito, Mao Zedong, Ho Chi Minh, Castro, Sartre, Brecht, Neruda ja Picasso Friedrich Nietzche (1844-1900) 1. Mis sajandil ja kus Nietzche sündis? V: 19. sajandil Lützeni lähedal Saksimaal 2. Kus ülikoolis Nietzche õppis? V: Bonni ülikoolis ja Leipzigi ülikoolis 3. Mis ülikooli kutsuti Nietzche klassikalise filoloogia professoriks? V: Baseli ülikooli (Põhja-Sveitsis) 4. Mis ametimehena võttis Nietzche osa Preisi-Prantsuse sõjast (1870-1871)? V: sanitarina 5. Millise heliloojaga Nietzche sõbrustas? V: Wagneriga 6. Mis linnas varises Nietzche psüühiliselt kokku 1889. aastal ehk Hitleri sünniaastal? V: Torinos, Itaalias 7. Kus Nietzche suri? V: Weimaris 8. Miks tabas Nietzchet 40-ndatel eluaastatel raske vaimuhaigus? V: selle põhjustas süüfilis 9. Mille piin on sündsusetu tunne
· 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes elas Tartus · lõpetas Cambridges romaani filoloogia · hakkas õpetama hispaania keelt · Ain Kaalep oli tema õpilane, hispaania luule vahendaja · Hone õpetas ka muusikaajalugu · tundis huvi idamaade vastu Ain Kaalep · tõlkis katkendeid ,,Laul minu Cidist" · tõlkis ,,Sevilla tähe" · hakkas kirjutama saatekäsikirju oma tõlgetele · ,,Kaneelist torn" · Valimik Garcia Lorca luulest · ,,Mu kätes on tuli" 1970 aastad · saabus Ricardo Mateo · Aarelaid õpetas hispi Tallinnas
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA
Antiigi avardumine (ad fontes, ca 1900-1940 : 1) eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele + tõlkelaenudele: Nt. malum discordiae > Zankapfel > tüliõun, (õun, mille tülijumalanna Eris viskas Peleuse ja Thetise pulmapeol külaliste sekka ja mis põhjustas Trooja sõja). 2) Antiikkeelte ja kultuuride professionaalne tundmaõppimine. Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. Wana-Greeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiik-kultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vana-kreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt.
Antiigi avardumine (ad fontes, ca 19001940 : 1) eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele + tõlkelaenudele: Nt. malum discordiae > Zankapfel > tüliõun, (õun, mille tülijumalanna Eris viskas Peleuse ja Thetise pulmapeol külaliste sekka ja mis põhjustas Trooja sõja). b.) 2) Antiikkeelte ja kultuuride professionaalne tundmaõppimine. Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 191840. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. WanaGreeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiikkultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vanakreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, AdamsonEric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt.
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
Selle nimeks sai Apolaustikud ja seal esineti ettekannetega, diskusioonidega ja debattidega ning korraldati ka suuri ekstravagantseid õhtusööke. Tolkien oli kõige õnnelikum oma semude seltskonnas, kus hinnati head juttu ja ohtrat tubakat. Tolkien oli liiga seltsiv, et ühestki lõbusast sündmusest kõrvale jääda. Seetõttu kannatas ka õppetöö. Kuid üks osa õppekavas ettenähtud programmist pakkus Tolkienile erilist huvi. Valikaine võrdlev filoloogia viis ta kokku silmapaistva õpetlase Joseph Wrightiga, kes andis Tolkienile edasi oma meeletu vaimustuse filoloogia vastu. Wrighti õhutusel süüvis Ronald kõmri keele saladustesse. Tudengipõlves avastas Tolkien enda jaoks ka soome keele. Ta leidis Exeteri kolledzi raamatukogust soome keele grammatika õpiku, mille abil ta hakkas ründama "Kalevala" originaalkeelt. Ta on öelnud:" Mul oli tunne, et olen leidnud veinikeldri, mis on täissenitundmatute maitsetega suurepäraseid veine
Setu lauluema Anne Vabarna (21.12.1877 - 7.12.1964) Referaat Juhendaja: Ülle Orhidejev Koostaja: Maiki Joakit 10 klass 2009 Anne sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni (ortodoksse ristinimega Tihhon) ja Kreepa (ristinimega Agrepina) neljanda lapsena 21. (vana kalendri järgi 9.) detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil setu talutüdrukutel tol ajal: e...
elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil" I (1936). Johannes Semper Johannes Semper -- (1892-1970) luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis koos Johannes Vares- Barbarusega Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926- 1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli "André Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J
"Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega XX saj. algus: euroopalikkus eestlus. Noor-Eesti. Keeleuuendus: J. Aavik, V. Grünthal, O. Loorits, L. Kettunen Aavik Saaremaalt, Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogia. Keeleteaduslikud artiklid Noor- Eesti albumites, Eesti Kirjanduses. Sõnavara rikastamine. Sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus: sõnaühend liitsõna tuletis tüvisõna Laenamine. Uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära. Soome keel lähedane, samal tasandil eesti murretega, samas rikkam ja arenenum. Vajadus: uus tähendus või tähendusnüanss
kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Kuigi tütarlapse kirjandid olid silmapaistvad ning ta tegi ka luulekatseid, unistas ta esialgu pigem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Linnas ei kohanenud Betti hästi. Ta on ise öelnud, et igatses koju tagasi, sest tahtis rahu. Hoolimata koduigatsusest lõpetas Betti Alver gümnaasiumi 1924. aastal. 10.09.1924 immatrikuleeriti Betti Alver Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks. Õpingutele, eriti eksami sooritamisele, pole ta aga nimetamisväärselt keskendunud. Ainsana on ta mais 1925 edukalt sooritanud ladina keele lektorikursuse eksami. Enesearenduseks luges Betti Alver intensiivselt ning andis sissetulekutu hankimiseks eratunde. 1927. aastast alates koondus Betti tähelepanu kirjanduslikule loomingule. Betti Alver ja Heiti Talvik tutvuseid lähemalt 1930. aastal, kui Talvik käis noort kirjanikku ,,Veljesto" õhtule kutsumas
Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade Heiti Talviku elust, loomingust ja luulekogudest. Valisime teema ,,Heiti Talviku elu ja looming", sest see tundus huvitav. Heiti Talvik oli Eesti eelmise põlvkonna austatud poeet. Talvik oli nooruspõlves huvitatud loodusteadustest, luule hakkas teda paeluma alles keskkooli viimastes klassides. Tema perekonnas olid tähtsal kohal kunst ja vaimsed huvid. Ta oli õppinud H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli filoloogia teaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Lõpuks jättis ta mõlemad koolid pooleli ning pühendas end täielikult luuletamisele. Töös on esitatud Talviku elulugu, põhimõtted, peateosed ja nende analüüs varasema ja hilisema loomingu alusel. Materjalina on kasutatud peamiselt interneti allikaid ja raamatuid ,,Eesti kirjanduse ajalugu 2. IV köide" ja ,,Noor-Eestist arbujateni". Valisime referaadi teemaks kirjanik Heiti Talviku, sest ta tundus huvitav ja teistest kirjanikest
Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on 4 ta saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on ta seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand oma naisele ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Töötas omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas
isiksuste erinevused, Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19.
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused.
monograafiatena Nõukogude unelaadne elu (1996) ning Kahte kappi on ühhetassa majas tarwis: leiwakappi ja ramatokappi. Eesti raamatukogude ajalugu (2000). Endel Annuse juhitud eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programm Vt eespool bibliograafia ajalugu. Uurinud eesti raamatu ajalugu ja bibliograafiat ning kalendrikirjanduse ajalugu. Aastal 2000 ilmus monograafia Eesti kalendrikirjandus 17201900. Õpetatud Eesti Seltsi ,,Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaated" ÕES avaldas 1922 erialanimestiku Eesti filoloogia. Kriitiline ja bibliograafiline aastaülevaade I ande. Nimestiku olid kokku pannud põhiliselt Tartu Ülikooli õppejõud ning see sisaldas andmeid eesti keeleuurimist, kirjanduslugu, rahvaluulet, etnograafiat ja ajalugu käsitlevaist trükis ilmunud materjalidest, nii eesti kui ka võõrkeelseist
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjas...
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti"
Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib voole ja stiile; samas ei pruugi kronoloogiliselt võib ka teemade kaupa, ainult naiskirjanikke vms
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
Morgensterni ausammas Monumendi rajas 1851. aastal Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg 3. september 1852 Tartu) oli klassikaline filoloog, Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Ta isa oli arst. Morgenstern õppis filosoofiat Halle ülikoolis aastatel 17881794, kaitses 1794 doktoriväitekirja. Sealsamas oli ta eradotsent ja aastatel erakorraline professor. Aastatel 18021833 töötas ta Tartu ülikoolis klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professorina.[ 18021839 oli ta ühtlasi ülikooli raamatukogu direktor. Asutas 1803. aastal ülikooli kunstimuuseumi ja juhatas seda aastani 1837. Osales Tartu ülikooli põhikirja koostamises ja ülikooli tegevuse juhtimises. 1826. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Morgensternil on suuri teeneid kunsti propageerijana Eestis. Tema kirjutatud on
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Tunnetus on alati esemeline. On üldiselt huvitav,et sõna ,,idee" ei toonud kreeka filosoofiasse Platon.Seda sõna kasutas vanem kaasaegne, materialist Demokritos. On olemas andmed, et Demokritos nimetas"ideedeks" oma kehalisi aatomeid ehk asjade materiaalseid elemente. Esialgu võib see fakt näida täiesti paradoksaalsena,segadusseajavana.Aatomid on ideed? Kuidas on see võimalik? Ning kuidas võiks materialist väita aatomite samasust ideedega? Arusaamatus hajub kiiresti,kui me pöördume filoloogia poole.Sõna ,,idee" tähendab Demokritosel sedasama,mis sõna ,,vormid"."Aatomid-ideed" tähendavad ,,aatomeid- vorme".Mõtte poolest on sõna ,,ideed" siin lähedane sõnale ,,kujud". Demokritose aatomid ei erine üksteisest mitte värvi temperatuuri jne. poolest,vaid oma kujult.Need on olemise elementide vormid-kujud.Demokritose järgi ei ole nad meeltega tajutavad,sest on selleks liiga pisikesed.Nagu me nüüd ütleksime nad on mikromaailmas.Olemasolust ja omadustest ei anna
Seega tähendas “kriitika” kreeklaste sõnakasutuses eetilis-praktilist otsustusvõimet. Spetsiifilisema tähenduse omandas sõna “kriitik” umbkaudu 2 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 300. aasta paiku e. Kr., kui see kõrvuti sõnadega “grammatik” ja “filoloog”, hakkas tähistama asjatundjat filoloogilisel tegevusalal. Tolleaegne filoloogia tegeles peamiselt Homerose, Hesiodese ja teiste klassikaliste tekstide filoloogilise kriitika, s.t. pärandunud tekstide analüüsiga, mis pidi eristama ehtsa teksti hilisematest lisandustest ja moonutustest. Hiljem täienes niisugune puhtalt filoloogiline analüüs ka sisulise hinnangu andmisega tekstides kõne all olevale teemadele ning viimaste allegooriline tõlgendamisega. Otsustus selle üle, millal tuleks piirduda sõna-sõnalise mõistmisega ja millal pöörduda allegoorilise
erinevused võrreldes teiste teadustega? a. Kirjandusajalugu b. Interpretatsioon c. Kirjandusteooria d. Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. 31. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. a. Euroopakeskne i. sumeriakkadibabülooniajuudiroomaeuroopa kirjandus b. Antiik i. Vana-Kreeka : vanem, al 8 saj ema - rooma impeeriumi lagunemiseni on dateering; seal otsitakse algust, lätteid nii kultuuri kui kirjanduse jaoks, käib vahetu kirjanduse kirjeldamine, tekivad mallid ning mõisted ii
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
-Sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes. -Kodust sai mees kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. -Haridustee kulges sirgjooneliselt : Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool, Tartu Gümnaasium ning -Tartu Ülikooli usuteaduskond. -Talle pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle temperamentse tütre Eugeniaga Hurt hiljem abiellus. -Kõrvuti õpingutega asus ta agaralt osalema rahvuslikus liikumises. -Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eest rahvaluule vastu. -Lõi kaasa ''Vanemuise'' seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. -Lausa programmiline oli tema 1870.a.Helmes peetud kõne, milles ta püstitas eestlastele ette ülesande saada suureks vaimult. -Tema tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. -Ta võttis vastu Jannseni pakkumise asuda ''Eesti Postimehe'' lisalehe toimetajaks. -1872.sai ta kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondliku seisundit.
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1. 1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakob Hurt(Põlvamaa)- temast sai Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt rahvaluule vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht oli, et eestlased peavad saama vaimult suureks. (rõhutas usu vajalikkust) Carl Robert Jakobson-sündis Tartus. Ta tegi kaastööd Eesti Postimehele, astus välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudis haridusolude parandamist. 1878.a asutas ajalehe Sakala, mis kujunes kõige loetavamaks väljaandeks. (seal arvustas ta ühiskondlikke olusid ja ründas baltisakslasi) Pilet 10 Vaimuelu Rootsi ja Poola ajal
Sinna õuele pidi laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängis vahel lastega peitust. Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on ta seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand oma naisele ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Töötas omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja ta viis mind tihti jalutama - Toomele, Tähtverre ja Maarja surnuaiale. Tihti liitus meiega mõni tema sõber
Ameerika Hääle venekeelset saadet, öeldes, et kuulame nüüd vaba raadiot. Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saanud filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand ta emale ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Äriga ta mõistetavalt enam tegelda ei saand: sellest ta küll vanade sõpradega rääkis, kuid sellest ei taiband ta suuremat. Vanaisa oli kaotand oma varanduse. Esialgu sai ta töötada
iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, scholarship, literary theory, history of literature (literary history) Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. KIRJANDUS- INTERPRETATSIOON KIRJANDUSTEOORIA AJALUGU (diakroonia) (sünkroonia) (meta) süntaktika pragmaatika semantika ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3.
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...
platonistide õpetusel. Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Josephus Flavius dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu Plutarchos Pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika, etnoloogia, filoloogia, teoloogia, filosoofia. Plutarchos omistab suure tähtsuse ka perekonnaelule, kasvatusele ja sõprusele. 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Teine sofistika kehastas erinevalt varasemast just konservatiivseid, klassikalisest ajastust pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Meelelahutuskõne ehk deklamatsioon: esineti publiku ees
Laura Liina. Tema kirjandusteos ,,Hector ja Bernard" sai 2005. aastal Eesti kultuurikapitali aastapreemia. Teine tuntuim romaan ,,Vend" võitis 2009 aasta Vilde kirjanduspreemia. Rein Raua loometööde alla kuuluvad veel järgmised teosed: ,,Paljajalu" (luulekogu), ,,Minotauros/Kõnelev Puu" (näidendikogu), ,,Kaupo" (romaan), ,,Kägude öö" (novellikogu), ,,Ratsanik Melchior" (romaan) jne. 1985. aastal lõpetas ta Leningradi ülikooli Jaapani filoloogia alal Rein Raud. Foto: Peeter Langovits ja 1993 aastal sai ta Helsingi Ülikoolis filosoofia litsentsiaadi kraadi ning 1994. aastal filosoofiadoktori kraadi. Kuni tänasenigi tegutseb Rein Helsingi Ülikoolis Jaapani keele ja kultuuri proffessorina. Lisaks kõigele muule on Rein tuntud ka polüglotina. (http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Raud , https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=38744& "https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?
◦ kultuur tähendab käitumis- ja kõlbusnorme ◦ kultuursed ehk tsiviliseeriud rahvad vs barbaarsed rahvad Giambattista Vico (1668–1744) • Peamised seisukohad: ◦ Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi tehtud. ◦ Tsükliline kultuuriarengute mudel (corsi– ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg. ◦ Filosoofia ja filoloogia ühtsus: nende kahe liitmine paneb aluse “uuele teadusele” (mis jääb väljapoole teoloogiat). ◦ Providentsi-printsiip: inimese eesmärgid ei teostu ajaloos kunagi otseselt, kuid sündmuste üldine kord on ratsionaalne ja eesmärgipärane. Giambattista Vico • Kultuure on palju ja iga kultuur on iseloomult ainulaadne. (Vico ei kasuta küll eriti “kultuuri” terminit, rääkides pigem “vaimust”.)
Henrik Visnapuu elu ja looming 1890-1951 Elu: Pärit Helme kihelkonnast. Lapsepõlv oli keeruline isa vahetas tihti töö tõttu kodukohtasid. Visnapuul puudus seega püsikodu. Ta õppis Tartu linnakoolis ja sooritas Narva gümnaasiumi juures eksami, et saada algkooli õpetaja pabereid. Töötas õpetajana külakoolis ja siis Tartu tütarlaste pro-gümnaasiumis. Läks Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialale. Pärast kooli lõpetamist töötas ta Tallinnas ,,Teataja" toimetuses. Esimene publikuni jõudmine toimus ,,Siuru" raames. Visnapuult ilmub mitmeid luulekogusid, kus kajastuvad tema elu läbielamised. 1944. aastal on ta sunnitud Eestist pagema Saksamaale ning sealt edasi Ameerikasse. Väga raske kodumaalt lahkuda, enne ka Ingi kaotus. Ka paguluses ilmuvad kogud kajastavad kohanemisraskusi ja igatsust kodumaa vastu. Viimased eluaastad on masendavad. Visnapuu ei
Lähilugemine. Mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, sõnadel, süntaksil, ideede järjestusel. Uuritakse komponentide omavahelisi suhteid. Sageli ilmneb vastuolu teksti vihjelise ja ilmse tähenduse vahel. Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahel. Levinumad analüüsikontekstid: keele ja filoloogia ajalugu, kirjandustraditsioon, autori elulugu, ühiskondlik-, kultuuriline- ja poliitiline kontekst. Selle analüüsimeetodi puudujääk on aga, et teos paigutatakse väljaspoole teost ennast, tähendused on ajaliselt kindlaksmääratud, kontekstid võivad olla erapoolikud, teose tähendus taandatakse antud konteksti normidele. Kriitilise teooria rakendamine. Teooria abil korrapära või loogika leidmine teoses. Mingi raamistik rakendatakse teosele selle
loeme. Oluline on ka zanr, igat loetakse erinevalt (nt kriminullid). Lugemispraktikad. Ei põhine uuringutel on hüpoteetilised, teoreetilised. Oluline küsimus seisnebki selles, et kuidas uurija teab, mida inimesed loevad ja kuidas mõtlevad. Kontekstikesksed lähenemised: Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele. Kontekstid: 2 Keele & filoloogia ajalugu Kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud Autori elulugu Ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. 4.1. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad? Autorist lähtuvad kirjandusteooriad: psühhoanalüüs; biograafiline kriitika
muu omanäolise efektiga. Ei jätnud ta unarusse ka pillimängu- tihti saatis ta end kitarri või bandzoga, klaveri või viiuliga. Proovis ta ka laululooja ametit ning 1986ndal aastal pälvis tema enda sõnade ja viisiga laul ,,Selgeks jääb taevakaar" Ajalaulu preemia A. Oidi nimelisel lauluvõistlusel. (ibid: 79) 3.1.6. Silvi Vrait Sündinud 1951. aastal. Lauljateed alustas Tartus. Esimene ansambel, kus ta inglise filoloogia tudengina laulis oli Viker-5. Ülikooli päevil laulis ta tihti kursuseõhtutel, hiljem püsivamalt ülikooli kohviku muusikutega ja ansamblitega ,,Suusk" ja ,,Intarsia". Esialgse tütarlapseliku maneeri vahetas ta peatselt täishääle vastu. Repertuaari otsis neiu Vrait mitte lööklaulude vaid keerukamate ja huvitavamate lugude seast. Peale ülikooli läks ta Retla 8-klassilisse kooli inglise keele õpetajaks, kuid ka siis ei katkenud tema side Tartu muusikutega. (Erm 1989, lk 89-90)
Tallinna Tehnikaülikool. Muusikalist kõrgharidust anti nii Tartus (Tartu Kõrgem Muusikakool) kui Tallinnas (Tallinna Konservatoorium). Õppimine kõrgkoolis oli tasuline. Polnud kõigile kättesaadav. Tasuta kõrgharidust oli võimalik saada Kõrgemas Sõjakoolis. Arenes ka teadvused. Eriti rahvusteadvused: eesti filoloogia, kirjandus, ajalugu. Eestlased hakkasid ise ajalugu kokku panema. Varemalt tegelesid sellega baltisakslased. 2. Kultuurautonoomia kujutas endas vähemusrahvustele antud õigus iseseisvalt ilma riigi poolse sekkumiseta oma kultuurielu juhtida. Leidis väljenduse kultuuromavalitsuse seaduses, võeti vastu 1925. Suurim muulaste
Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Kujundlik kõne on mitmetähenduslik.
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia. Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast: TUNNUS TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA SOTSIOLINGVISTIKA ÜHTSUS ühtne varieeruv, pole ühtne REEGLID kategoorilised reeglid variaablusreeglid
?); siin ei ole ülekantud tähendust, viad ütluse ümberadresseerimine. Metafoor adresseerib ütlust teisele objektile. ,,Johni auto on siga" õgib palju bensiini. Auto siga Semiootiline hermeneutika Hermes Kreeka jumal kaupmeeste jumal ja käskjalg, tõi inimestele jumalate sõnumeid. Jumalad suhtlevad siis, kui nemad tahavad; jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika jumalate sõnumite tõlgendamine; see on filoloogia vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised salajased teadmised, mis vajavad interpreteerimist (astroloogia jm). Põhiaineks koolis ei olnud hermeneutilisi aineid. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher (1768-1834) ta oli filosoof ja praktiseeriv pastor Saksamaal. 2 probleemi filosoofias:
Kutsuti Preisi kuninga F. Wilhelmi järgima. Kui oli viiene, siis suri isa (ajude pehmenemine). Oma elu lõpus sai samasuguse diagnoosi suri vaimuhaigena. Mõned väidavad, et oligi hull < tema vastased. Õppis teoloogiat, filoloogiat (kreeka ja ladina keel). Oma teoloogia õpikud katkestas, kuna läks sõjaväkke. Seal sai vigastuse. Jäi haiglasse. Pärast seda tuli sõjaväest ära. Vahepeal otsustas hakata keemiat õppima. Juhtus nii, et ühele ülikoolile oli vaja klassikalise filoloogia professorit. Sai selleks. Preisi sõja ajal läks sinna sanitariks, kuna haigestus düsenteeriasse ja difteeriasse. Oli viletsa tervisega. Oma kirjutistes oli kriitiline tolleaegse religiooni ja kultuuri suhtes. Teoloogialt läks üle filosoofiale. Tema elu kaheks pöördepunktiks oli kohtumine kahe isikuga. Kirjanduslik saksa kuulus filosoof (Schopennhauer). Füüsiline saksa tuntud helilooja (R. Wagner). 1879. Nietzsche kõrgperiood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
