kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks lõppes juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Elulugu Nõrga tervise kiuste avaldas Nietzsche ajavahemikul 1872-1888 üle kümne teose, jättes lisaks maha tuhandete lehekülgede ulatuses märkmeid, uute raamatute plaane. 1888. aastaks oli Nietzsche tervislik seisund jõudnud kritilise punktini, ta abitus. Arstid avastasid Nietschel süüfilise ja haigus oli jõudnud viimasesse staadiumi. Nietzsche suri Weimaris. Teosed
Wilhelm Dilthey, Hermeneutika tekkimine Dilthey kirjutis käsitleb hermeneutikat kui kirjalike mälestiste tõlgitsemise oskusõpetust ja arutleb inimolemasolu suurte vormide – kunsti, eriti poeesia teadusliku tunnetamise võimaluste üle. Dilthey järgi on selleks vajalik loojate mõistmine, mida ta kirjeldab kui meeleliselt antud, tema sõnul inimese eluväljendustest lähtuvatele märkidele tuginevat teose autori ja tema mõtete ning tunnete mõistmist. Siit edasi liigub ta arutledes läbi meeltega tajutavate erinevate kunstiliikide ja eelkõige kujutava kunsti tõlgitsuste edasi kitsamale rajale ehk kirjalikult säilinu mõistmise ja tõlgitsemise juurde. Filoloogia lähtepunktiks on kirjas säilinud jäänukite kriitiline tõlgitsemine. Ehkki mööndes looja motiivide või tema kavatsuslikkuse võimalikku ekslikkust või meie kui praeguse tõlgendaja vigast arusaama neist motiividest või kavatsustest, on Dilthey ometi veendunud selles, et suure looja teos on...
Jõukohane üürituba leiti Pihkva tänava majas nr.35. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917.aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Betti Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Gümnaasiumi lõpetas Betti 1924. aastal. 10.septembril 1924 immatriku- leeririti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks. 4.septembril 1927 on ta eksmatrikuleeritud. 1925 mais, tegi ta ladina keele lektori- kursuse eksami. Pärast seda on elanud kutselise kirjanikuna Tartus, ta oli abielus Heiti Talvikuga, aastast 1956 Mart Lepikuga. Heiti Talvik oli samuti Eesti kirjanik, ta oli ka ,,Arbujad" liige. Heiti suri väljasaadetuna Siberis, Tjumeni Oblastis. 1934-st aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige, ja Kirjanike Liidu liige 1945, 1950
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja
poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse ja lemmikteemade ja lemmikkarakteritega · KUNSMUINASJUTT (autorimuinasjutt) on individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi järeleaimdus ja edasiarendus, sageli allegoorilise või sümboolse sisuga Jacob Grimm (1785-1863) Whilhelm Grimm (1786-1859) · Saksa folkloristid ja keeleteadlased, Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste Akadeemia liikmed · Germaani filoloogia rajajad, uurisid saksa keelt, luulet, ajalugu ja rahvajutte · 1819-1837 ,,Saksa keele grammatika" (J. Grimm) · 1834 ,,Reinhart Fucks (J.Grimm) (ek ,,Reinuvader Rebane" sisaldas ka 6 eesti rebasejuttu) · 1812-1815 ,,Kinder- und Hausmärchen" (,,Laste- ja kodumuinasjutud) · 1838 ,,Das Deutsche Wörterbuch" (Saksa sõnaraamat, valmis 1961.a., 32 köidet) · Grimmide muinajuttude eesmärgiks oli autentsuse säititamine. W.G. töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult
Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Tuttpea-Riquet, Pöialpoiss. Teised muinasjutud ja valmid: Kakk ja linnud, Kukk ja rebane, Poodud kass ja rotid, Lohe ja alasi, Ahv ja tema pojad, Rebane ja kurg, Ahv ja kass, Madu ja siil, Karjane, kes muutus lambaks, Uue maailma suhkruroog ehk Suhkrutoos. Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859) Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste akadeemia liikmed. 1838.a. alustasid saksa sõnaraamatu (,,Das Deutche Wörterbuch") koostamist, valmis 1961a. Looming: Laste- ja kodumuinasjutud( ,,Kinder-uud Hausmärchen") 1812-1815. Grimmide muinasjuttude eesmärgiks oli autentsuse säilitamne, W.Grimm töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult ja J.Grimm lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Nad
4. 3 küsimust mis tekkisid? 1. Kuidas see ema siis sai Iisi juurde äkki kolida? 2. Kuidas läheb Pedrol? 3.Kus hakkab Marge edasi töötama? 5. 4 olulist sõna , mis iseloomustavad seda raamatut? Hoolivus, üksindus, vares , sõbrad 6. Lisainfo Nimi: Leelo Tungal Sünd: 22. 06. 1947 Tallinnas Perekonnaseis: abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Haridus: kõrgem, Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8kl.Kool ( 1954 1962). Keelteoskus: vene k. (valdan vabalt), soome k. (valdan vabalt), inglise keel (kõne ja kirjakeel), itaalia k. (kõne ja kirjakeel), saksa keel (tõlgin sõnastiku abil). Töökohad: Ruila 8kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut...
Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19.sajandil, otsene seos autori elu ja loomingu vahel, oluline autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst, haridus, suhtlusringkond, lugemus
andmas -- sellist Marju Lauristini lugejad teavad. Aga milline on 70. sünnipäeva tähistav Lauristin maalähedasemalt ja lähivaates? Juubelilugu tavatsetakse alustada autori esmakohtumisest juubilariga, või sellest kohtumisest, mis on kestvalt mällu talletunud. Ajaraamat kinnitab, et olime Marjuga terve 1958./1959. õppeaasta ülikoolis osakonnakaaslased. Paraku ma teda tollest ajast ei mäleta -- küllap sellepärast, et eesti filoloogia osakond oli suur ja Marju õppis esimesel, mina viimasel kursusel. Kahju muidugi, olnuks ju uhke siinkohal kuulutada, et tunnen Marju Lauristini üle poole sajandi. Nüüd aga liigume ajas mõne aasta tänase poole. Minust on saanud Edasi tööstusosakonna juhataja ja Juhan Peegli mittekoosseisuline abimees ülikoolis ajakirjanike koolitamisel, Marjust kaugõppija. Et ülikooli kimbutas ruuminappus, pidasin loenguid tihtipeale toimetuses, väikesele rühmale koguni
..............................................................7 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................... 8 -2- Elulugu Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas. Tema haridustee algas Ruila 8- klassilises koolis, ning jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Leelo Tungal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Oma elus on tulnud tal töötada väga paljudes eri kohtades. Oma töökäiku alustas ta Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana. Ta on töötanud ka Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Lisaks on ta leiba teeninud ajakirjade ,,Täheke" , ,,Pioneer" , ,,Eesti Maa" ja ,,Hea laps" toimetajana. Aastatel 1981-1984 oli Leelo Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ja nende peres on kolm tütart. Looming
Seal õppides kujunesid Jakobi lemmikaineteks kreeka ja ladina keel. Erilist mõju avaldas talle Ovidiuse ja Homerose luule. 19.detsembril 1858.aastal anti Jakob Hurdale Tartu gümnaasiumi poolt küpsustunnistus. Hurda püüdlused hariduse alal aga sugugi ammendatud. Juba gümnaasiumipõlves oli noormehel tekkinud kavatsus jätkata õpinguid ülikoolis. Algul soovis Hurt pühenduda gümnaasiumis armsaks saanud keeleteadusele, kuid Dr. Oetteli soovi tähele pannes valis noormees usuteaduse. Filoloogia poleks suutnud talle leiba anda, ent pastoriamet toitis teda ja perekonda korralikult ning võimaldas rohkesti ja mitmekülgselt tegutseda ka filoloogilistel lemmikaladel. 15.detsembril 1858.aastal võttis Jakob Hurt Tartu kreiskohtus tunnistuse, et tegemist on varanduseta isikuga. Luba vanemate loaga ülikooli astuda anti Jakob Hurdale kubermangu koolivalitsuse poolt 10.jaanuaril 1859.aastal. 1859.aasta jaanuaris astus 19-aastane Jakob Hurt Tartu ülikooli teoloogiat õppima
nende seas ka romaane, nagu näiteks „Kallid generatsioonid“ (1986), „Rahvusvaheline mees“ (1994), „Progressiivsed hiired“ (2001) ja „Kooparahvas läheb ajalukku“ (2013). Kõik need pealkirjad viitavad satiirile, irooniale ja tänapäeva Eesti ees seisvate küsimustele, probleemidele. Mihkel Mutt on kahtlemata tundliku ühiskondliku ja sotsiaalse närviga kirjanik. Sellele võib olla aluse pannud võõrkeeleõpetajate peres sündimine, filoloogia õppimine kui ka töötamine nii kirjastuses, erinevate ajakirjade ja ajalehtede toimetuses kui ka Välisministeeriumis. Ka poliitikaga on Mutt kokku puutunud, kuuludes aasta jagu Isamaaliitu ja 7 aastat Haapsalu linnavolikokku. Mitmes tema teoses on peategelaseks Muti alter ego, ka selles raamatus võib leida Muti ja peategelase vahel mõningaid pisikesi sarnasusi, näiteks filoloogiharidus, loomast tulenev perekonnanimi ja nii edasi.
· `'Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa elas olla väike rahvast.'' F. SCHILLER 1759-1805 · `' tormi ja tungi'' alustas selle meeleoludega · isikdraama on `' Röövlid'', `'Salakavalus ja armastus'', `'Orleans'i neitsi'', `'Maria Stewart'', `'Wilhelm Tell'' · Schiller ja Eesti I mälestuskuju püstitati Eestisse(viljandi), tema teosed tõlgiti eesti keelde, seotud ülikooli juhtidega, tegi näidendeid siin, Tartus oli saksa klassikute filoloogia eestvedaja, tahtis kaotada pärisorjust J. W. GOETHE 1749-1832 · Sündis Frankfurdis Maini ääres juristi perekonnas. Sai haridust kodus. · Ülikoolis õppis õigusteadust ja tutvus seal Herderiga · Esimene lõpule viidud teos `' Götz von Berlichinger'' saab tuntuks, 16. Saj talurahva sõja ainetel kirjutatud. · Kuulsus tuleb tal romaaniga `' Noore Wetheri kannatused'' · Temast saab minister
juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid. Esines esimest korda Jakob Hurt. „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani” – Kunileid, sõnad Koidula. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” – Pacius, sõnad Jannsen. Paarkümmend tuhat inimest. Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl. Eesti Aleksandrikooli komiteed RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti...
EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik · Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia professoriks; temast pidi saama hiilgav akadeemiline uurija ja õpetlane. · Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche viis ta peagi ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist
Kadrioru Saksa Gümnaasium MATI UNT Referaat Birgitta Ots 9b Juhendaja: Kristel Vaiksaar Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................3 ELULUGU JA TEOSED................................................................................4 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD MATERJALID.....................................................7 SISSEJUHATUS Mati Un...
.......5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus.....................................................6 Leelo Tungal luuletaja, lastekirjanik, ajakirjanik, tõlkija Elulugu 22. juuni 1947 sünd Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas 1954-1962 - õppimine Ruila 8-klassilises koolis 1962-1965 õpingud Tallinna 42. Keskkoolis 1965-1966 eesti keele õpetaja Ruila 8-klassilises koolis 1966 -1972 Tartu Ülikool, eesti keele filoloogia eriala 1972-1973 - töötamine eesti keele õpetajana Tallinna 36. keskkoolis 1973-1975 - töö ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetuses 1975-1981 ajakirja ,,Täheke" kaastööline 1981-1984 - Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja 1984-1990 vabakutseline kirjanik 1991-1995 Ruila põhikooli emakeele õpetaja 1994-1996 ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana 1994-1995, 1996-...... ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja 1997 - Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind
o Ei ole kronoloogiliselt järjestatud o Peatükk - sura (114 tk) o Salm aya (6240 tk) o Koguti kokku 621-656 a Utmani valituse ajal o Iga pt v.a. 1 ja 9 algavad alati ühe vormiga bi-smi flahi r-rahmani r-rahim ehk halastava halastaja jumala nimel o Jumal räägib esimeses isikus o Sõna on igavene, poleloodud o 43:3 räägitakse raamatu emast o Kolme liiki tekste Nõuab araabia keele oskust, et aru saada filoloogia ja kirjandus teadus Nõuab ajaloolise konteksti head tundmist õigusteadus, teoloogia ajalugu Inimesel pole võimalik aru saada. Ainult siis kui on mingi mõju all sufism o 111 sura on needus Muhhammadi onupoja vastu · Abu isa · Abd jumala teener · Ibn - poeg · Kujunemisperiood o I Kanoniseerimine 621-56 ekr o II Ühe suure koraani õpetlase Ibn Mugahid( suri 935)
kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Semper Johannes Semper -- (1892-1970) luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis koos Johannes Vares- Barbarusega Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli "André Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli "Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper
1917. aastal evakueeriti Puskini-nimeline gümnaasium. 8.aprillil 1918 jätkas Betti oma õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus. Selles koolis oli tema emakeeleõpetajaks Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Esialgu oli Betti sooviks õppida klaverit ja näidelda. 10. septembril 1924. aastal immatrikuleeriti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna filoloogia üliõpilaseks. 4. Novembril 1927. aastal ta eksmatrikuleeriti. Õpingutele Betti nimetamisväärselt ei keskendunud, eriti eksamitele. Enese edasi arendamiseks Betti eelistas palju lugeda ja andis sissetulekute suurendamiseks eratunde. 1927. aastast hakkas Betti rohkem tähelepanu pöörama loomingule . ( 1 ) Betti Alver kohtus oma esimese abikaasa Heiti Talvikuga 1930.aastal. Abielu sõlmiti 19.juunil 1937.aastal. 1944. aasta sügisel tuli Betti Alver tagasi Tartusse. Sõjajärgsed aastad
Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus, (1926) Das Geheimnis um Monika (1940) Kleine Buben und der große Krieg (1937) Die Fahrt nach Amerika (1937) Tõlkijast Raamatu "Kolumbuse laevapoiss" on tõlkinud Rudolf Rahaleid, kodaniku nimega Rudolf Heinrich.Laanes (Lilienbach) (1917-1940). Rahaleid oli traagilise saatusega perspektiivikas kirjanik, kelle elutee katkes liiga noorelt jõudmata jätta sügavamat jälge meie kirjanduslukku. Ta omandas Tartu Ülikoolis filoloogia magistrikraadi, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi "Veljesto" liige ja õpetaja Treffneri gümnaasiumis.. Rahaleid hukkus 23-aastasena 14.VII 1941 Tartu Ülikooli võimlat kustutades. Raamatu trükist Helene Pagés'i ,,Kolumbuse laevapoiss" on eesti keeles ilmunud ainult 1939.aastal Tartus, kirjastuses ,,Loodus". See on omaaegse populaarse noortesarja ,,Looduse kuldraamat" 88. raamat. Selle ainutrüki eksemplare on tänaseks säilinud väga vähe, raamatukogudes saab
"Rahvuslik ärkamine Eestis" 05-03-06 Rahvuslik liikumine Eestis, suunatud saksa ja vene rõhumise vastu, algas 19. sajandi teisel poolel. Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 18...
1847 avaldati Charlotte'i "Jane Eyre"'i, mis tunnistati aasta parimaks raamatuks Need romaanid said bestselleriteks IVAN TURGENEV Ivan Turgenev sündis 9. novembril (vkj 28. oktoobril) 1818 Venemaal Orjoli linnas Esimesed üheksa eluaastat veetis Turgenev Spasskoe-Lutovinovo mõisas 1827. aastal kolis perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridus Turgenev astus 15-aastasena Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda 1842. aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed" 1852. aastal ilmusid Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad" Pärast seda kirjutas Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul" 1850
sündimuse langus. Vanarooma arsitokraatia hakkas välja surema tekkis uus ülikkond, eelkõige pärit Itaalia linnadest või provintsidest. Ametliku religiooni kõrval levisid idamaise päritoluga kultused ja müsteeriumid. Filosoofia ergutas ebausku, rooma filosoofid eemaldusid teoreetilistest küsimustest, piirdudes praktilise moraaliga, erinevused stoikude ja epikuurlaste vahel kadusid. Levis retooriline haridus, arenesid filoloogia ja õigusteadus. Kunstile oli omane väline sära ja sisu vaesumine. Loodi palju kolossaalseid ehitisi. Portreemaal ja skulptuurportree arenesid. Kirjandus Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹. ,,Kirjanduselu keskuseks jäi endiselt Rooma, kirjandus tugines peamiselt kohalikule rooma traditsioonile, vabanedes otsestest kreeka mõjudest," kirjutab Kleis. (Kleis 1974: 94). Poliitiline teema kirjanduses kaotas tähtsuse
Mis on kirjandusteadus? Filoloogia haru, mis uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne, selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat; kirjandusteaduses kasutatakse keelt teatud viisil ja termineid teatud tähenduses; Humanitaarteadustes tõestatatakse uurimisel oma tulemusi teisiti kui nt loodusteadustes. Samuti on küsitav tulemuste kontrollitavus. Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõ...
Zarathustra ongi kirjutatud otsekui vastuseks Wagneri PARSIFALILE. Parsifal on tema jaoks liialt kristlik. Ja vastusena kirjutab ta oma "Zarathustra". 1883-84 sünnivad selle teose kolm osa. Iga osa on umbes kümmne päevaga valmis kirjutatud. Neljandat osa ta esmalt ei avalda. Ta planeerib veel teisigi osasi, kuid ei jôua iialgi nende kirjutamiseni. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. VAATED: I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates
Maailma loomine Piibli ja F.R. Faehlmanni müüdi ,,Loomine" järgi Sisukord · Loomismüütidest · Friedrich Robert Faehlmannist · Piiblist · ,,Loomine,, Friedrich Robert Faehlmann · Maailma loomine Piibli järgi. · Võrdlus · Kasutatud kirjandus Loomismüütidest Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta. Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega. Loomismüütide funktsiooniks võib olla maailma asjade muutmine ja mõjutamine. Loomismüüt võib olla loits, ravimisvormel, sünnisõnad jne. Seos loomismüüdi ja loitsu vahel tuleneb animistlikust mõtteviisist, mille kohaselt on maailm (ja tema nähtused...
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine
võõrkeeli ning kasutavad Eestist kõneldes ka juba "meie" mõistet. Siiski pole nende seas maailmakodanikke kuigi palju, esialgu on nende eesmärgiks olnud pigem saada "omaks" Eestis. Kuna inimese enesemääratlemine toimub alati keele abil, siis peaks vene kultuuriga seoses vaatlema ka neid paikasid, kus vene keel püsib elujõulisena kogu oma mitmekesisuses. Eelkõige on säärasteks keskusteks ülikoolid, kus on vene (ja ka slaavi) filoloogia osakonnad, st Tartu Ülikool ja Tallinna Pedagoogikaülikool. Nendes kõrgkoolides õpivad nii venelased, kellest saavad tulevikus emakeele ja kirjanduse õpetajad venekeelsetes koolides, aga ka eestlased, kes tunnevad huvi süvateadmiste vene keele ja kultuuri vastu. Tartu Ülikoolis slaavi filoloogia osakonna juures töötas enam kui 40 aastat maailmakuulus teadlane Juri Lotman (19221993), kes peale Peterburi Ülikooli 1949. aastal lõpetamist ei leidnud tänu oma juudi
klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24- aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Vaatamata kohutavatele haigushoogudele õpetas Nietzsche oma teostes vitaalsust ja elujaatust, pidades pessimiste jõuetuteks dekadentideks. Nõrga tervise kiuste avaldas Nietzsche ajavahemikul 1872-1888 üle kümne teose, jättes lisaks maha tuhandete lehekülgede ulatuses märkmeid, uute raamatute plaane. 1888
TARTU ÜLIKOOL GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA OSAKOND SKANDINAVISTIKA EGIPTUSE "SURNUTERAAMAT" REFERAAT Susanna Oja TARTU 2010 Sissejuhatus ,,Surnuteraamat" on Egiptuse matusetekstide moodne nimetus, mida kasutati esimest korda Uue Riigi alguses (ligikaudu 1550 eKr) ning, mis oli ikka veel kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest loitsudest, mis peaksid aitama surnul leida enda tee läbi hauataguse elu. Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu või lahkunu hauakambrisse. Mitmed loitsud, millest raamat koosneb, kirjutati ka hauakambri seintele ning sarkofaagidele. Raamat koos teiste rituaalidega nagu nt mumifitseerimine pidi aitama surnul jõuda Duat'i...
kopsupõletikku Emily Brontë suri 19. detsembril 1848. aastal, tuberkuloosi Looming; "Jane Eyre" Charlotte Bronte "Vihurimäe" Emily Bronte “Agnes Grey” Anne Bronte “Shirley” Charlotte Bronte "Professor” Charlotte Bronte Ivan Turgenev (9. november (vkj 28. oktoober) 1818 Orjol – 3. september 1883 Bougival, Prantsusmaa) oli vene kirjanik. 1827. aastal kolis Turgenevi perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridust. 15-aastasena astus Ivan Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda. Aasta pärast kolis perekond Peterburgi, mistõttu astus noormees Peterburi Ülikooli. 1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, ladina ja vanakreeka keele vastu. 1841. aastal naasis Turgenev kodumaale. Järgmisel aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile. Tollal sai alguse ka Turgenevi kirjanduslik looming. Alates 1862
Ivan Turgenev sündis 9. novembril (vkj 28. oktoobril) 1818 Venemaal Orjoli linnas. Tema järgi on nime saanud asteroid 3323 Turgenev. Esimesed üheksa eluaastat veetis Turgenev Spasskoe-Lutovinovo mõisas, mis asus 10 kilomeetri kaugusel Mtsenski linnast Orjoli kubermangus. 1827. aastal kolis perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridus. Pärast õpinguid pansionaadis astus Turgenev 15-aastasena Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda. 1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, ladina ja vanakreeka keele vastu. 1841. aastal naasis Turgenev kodumaale. Järgmisel aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile. Tollal sai alguse ka Turgenevi kirjanduslik looming. Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud
(1825 1891) · 1864.a asutas Ainazis (Heinastes) merekooli KRIsJANIS · Folklorist BARONS · ,,Dainade isa" ehk ,,Rahvalaulude isa" (1835 1923) · TÜ 1856 1860 matemaatika, astronoomia · Ajaleht ,,Majas viesis" (Kodu Külaline) (1865 1906) · 1893 tagasi Riiga · Ülejäänud elu korjas/tegeles rahvalauludega JURIS ALUNANS · TÜs 1856 1861 (1832 1864) · Filoloogia, majandus · ,,Seta, daba, pasuale" (Koduõu, loodus, maailm) · Geograafia, rahvad, Venemaa, folkloor, kirjandus · ,,Dziesminas, latviesu valoda tulkotas" (Laulukesed, tõlgitud läti keelde) saksa laulud, luuletused lokaliseeritud läti keelde; esimene ja tähtsaim luulekogu läti keeles ATIS KRONVALDS · Keeleteadlane, pedagoog (1837 1875) · TÜs 1865 1873
4 varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.(2) Johannes Semper (1892-1970) oli luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga. 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli ,,Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulu...
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti keele ja kultuuri instituut Eesti filoloogia eriala Getter Must AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused........................................................................................
SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960
Emakeele Seltsi toimetised 3. Tallinn, 1960. · Ariste, Paul: Vadja muinasjutte. Emakeele Seltsi toimetised 4. Tallinn, 1962. · Ariste, Paul: Vadja rahvakalender. Emakeele Seltsi toimetised 8. Tallinn: Valgus, 1969. · Ariste, Paul: Vadjalane kätkist kalmuni. Emakeele Seltsi toimetised 10. Tallinn: Valgus, 1974. · Ariste, Paul: Vadja mõistatusi. Emakeele Seltsi toimetised 13. Tallinn: Valgus, 1979. · Ariste, Paul: Vadja keele lugemik eesti filoloogia üliõpilastele. Tartu, 1980. · Ariste, Paul: Vadja rahvalaulud ja nende keel. Emakeele Seltsi toimetised 22. Tallinn: Valgus 1986. · Kettunen, Lauri: Vatjan kielen äännehistoria. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 185. Helsinki, 1930. · Kettunen, Lauri: Vatjan kielen Mahun murteen sanasto. Castrenianumin toimitteita 27. Helsinki, 1986. · Kettunen, Lauri ja Lauri Posti: Näytteitä vatjan kielestä. Suomalais-
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Tartu linn........................................................................................................................ 4 1.1Keskaeg.................................................................................................................... 4 1.2Poola aeg ..................................................................................................................4 1.3Rootsi aeg...................................................................................................
Kodu jäi talle armsaks ka hiljemgi. 6 Betti Alver lõpetas gümnaasiumi 1924. aastal. Parimad hinded küpsustunnistusel olid tal eesti keel, kodanikuõpetus ja majandusteadus, saksa keel, võimlemine- kõik neljad, mis tol ajal oli kõige kõrgem hinne. Ülejäänud ained olid kolmed. Vabatahtliku ainena õppis tüdruk usuõpetust. 10. septembril 1924. aastal immatrikuleeriti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna filoloogia üliõpilaseks. 4. Novembril 1927. aastal ta eksmatrikuleeriti. Õpingutele Betti nimetamisväärselt ei keskendunud, eriti eksamitele. Enese edasi arendamiseks Betti eelistas palju lugeda ja andis sissetulekute suurendamiseks eratunde. 1927. aastast hakkas Betti rohkem tähelepanu pöörama loomingule. 1.3 PEREELU Betti Alver kohtus oma esimese abikaasa Heiti
7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu.
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat.
4.Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5.Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 12. Semiootika ja hermeneutika Hermes- Kreeka jumal. Jumalad suhtlevad siis kui nemad tahavad, jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika- jumalate sõnumite tõlgendamine, filoloogia vanim ala. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid- hermeneutilised- vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised- salajased teadmised, mis vajad tõlgendamist. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher, Saksamaa. 2 probleemi fi ontoloogia(kuidas maailm toimub) ja epitemoloogia(kuidas teada saada asjadest, mis maailmas toimub)
saanud. Sõda oli mult võtnud kogu perekonna ja alates sellest hetkest tegutsesingi üksi. Aleksander Solženitsov: No minu isa suri ka juba enne minu sündi, kuid ma olin siiski ka aktiivne õpilane ja suutsin üliõpilasena pälvida Stalini stipendiumi, mille muideks teenis välja vaid 7 õpilast. Mul aga tekkis huvi kirjanduse vastu ja alustasin õpinguid Moskva Ajaloo, filosoofia ja kirjanduse instituudi filoloogia teaduskonnas Ma olin noorest peast tõsine kommunist ja sõdisin II maailmasõjas Punaarmee koosseisus. Pärast maailmasõda minu maailmavaade aga muutus ja hakkasin kommunismi ja stalinismi vastaseks. Mind arreteeriti mu Stalinit kritiseeriva artikli tõttu ja mulle määrati 8. aastane vangistus. Karl Vaino: Minu silmis oli see ka õige tegu! Olen pärit eeskujulikust kommunistidest eestlaste perekonnast Siberist, kus juba noorena astusin kommunistliku parteisse oma vanemate järel
32.Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste
pilti antiikkultuurist?
Mõis antiikeeskujude ja –esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (1900-19340)
1)Eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka
rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele +tõlkelaenudele nt. malum
discordiae
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
