päeva filmimist. Filmimise platsil võib vahel olla suur osa meeskonnast, mis võib tekitada palju sigimist ja sagimist ning tekitada ebameeldivust. Järellavastus ehk filmi töötlemine Visuaalsed efektid, heliefektid, montaaz ja muu selline, mille taga on taaskord palju inimesi ning tehnikat. Filmi töötlemisel on samuti omad etapid. Müük ja levik Produtseerimise firma ülesandeks on leida levitaja. Tänapäeval ei piirdu filmide ,,müük" kinodega vaid on võimalik ka osta seda DVD'l Steven Speilberg Tema tuntuim film on arvatavasti ,,Reamees Ryani päästmine" Steven on võitnud 3 Oscarit ja 2 Kuldgloobust. Summit Entertainment Loodi algselt aastal 1991. Hetkel juhivad firmat Rob Friedman, Patrick Wachsberger Sissetulek Aastal 2010 nende tehtud filmide piletitest on kogu sissetulek $519,928,024.
Veenmiskõne Mina räägin siis teile filmide kasulikusest. Paljud mõtlevad, et filmide ja seriaalide vaatamine rikub inimest. See on puhas vale. Filmid arendavad inimest, suudab inimesi maailma teise pilguga vaatama ja harib neid. Filminduses on mitu erinevat žanri on dokumentaalfilm, muusikafilm, mängufilm, komöödia, tragöödia, õudus jpm. Paljud inimesed loodavad leida filmi vaatamisest lohutust, nad elavad filmile kaasa justkui oleks seal samas filmis. Kasutatakse sellist lauset nagu,, elu nagu filmis´´. Aga just seda ongi.
FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE TEEMAD: Sissejuhatus ( kogude korrastamise üldised põhimõtted, hindamine, hävitamise kriteeriumid, kirjeldamine) Fotode korrastamine Fotomaterjalide hoiutingimused Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali. Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus. Peab rõhutama, et oma olemuselt on audiovisuaalsed salvestised veel ka
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine............................................................
Need vanad armastuskirjad Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis hakkab tuntust koguma noor helilooja, kes lennutab klaverilt tuulde romantilisi meeloodiaid. Tema tärkavat andekust toetavad hoolitsev ema, kena väliseestlane Alice ja teised muusikud, lokaalitöötajad ning mõned mõjuvõimsad isi...
Keel eesti IMDb sissekanne Sissekanne saidil movies.ee 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa
Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju.
2.2 PÄDEVUSALADE VAADE 3 2.2.1 PÄDEVUSALADE NIMEKIRI 3 2.2.2 ANDMESISESTAJA PÄDEVUSALA SPETSIFIKATSIOON 3 2.2.3 KLIENDITEENINDAJA PÄDEVUSALA SPETSIFIKATSIOON 7 2.2.4 KLIENDI PÄDEVUSALA SPETSIFIKATSIOON 10 2.3 FUNKTSIONAALNE VAADE 14 2.3.1 FUNKTSIONAALSETE ALLSÜSTEEMIDE NIMEKIRI 14 2.3.2 FILMIDE FUNKTSIONAALSE ALLSÜSTEEMI SPETSIFIKATSIOON 14 2.3.3 KLIENTIDE FUNKTSIONAALSE ALLSÜSTEEMI SPETSIFIKATSIOON 17 2.4 PÕHIOBJEKTIDE (ANDMEKOGUDE, REGISTRITE) VAADE 21 2.4.1 REGISTRITE NIMIKIRI 21 2.4.2 FILMIDE REGISTER 21 2.4.3 PILETITE REGISTER 23 2.4.4 ISIKUTE REGISTER 25 2.4
Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................. 4 2.Telekanalite filmi-zanrid ......................................................................................................... 6 3.Telekanalite filmide eetriaeg ................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID .................................................................................... 13
FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem................................................................................
...............................74 1.1.1.94.4Kontseptuaalne klassidiagramm...................................................76 1.1.1.94.5Klasside definitsioonid.................................................................. 76 2.4 Põhiobjektide (andmekogude, registirite) vaade...............................................78 2.4.1 Andmekogude liigid ja nimekiri................................................................... 78 2.4.2 Filmide registri spetsifikatsioon...................................................................78 1.1.1.95Taust....................................................................................................78 1.1.1.96Eesmärgid........................................................................................... 78 1.1.1.97Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)............................................. 78 1.1.1.98Andmekogu teenindavad allsüsteemid.................
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ IT süsteemide arendus VIDEOLAENUTUS TARKVARATEHNIKA Koostaja: Teet Adamson Rühm D22 Tallinn 2016 Ülesande kirjeldus Kirjeldada minimaalselt 25 kasutajalooga (user story) valitud teemat. Teemaks on videolaenutus. Kuna videolaenutus on väga mahukas teema, siis antud töös kasutan 2-te epikut, mis katavad teemasid nagu internetis filmide otsimine, filmidega kauplemine eesmärgiga vähendada tööpindade rentimist (videlaenutuse poeruum) ja kiirendada filmi saabumise protsessi. Töö paremaks mõistmiseks on see liigendamiseks epikuteks (epic), teemadeks (feature) ning kasutajalugudeks (user story). Ülesanne Epik 1 - kasutajana ma soovin videolaenutus veebikeskkonda registreerida, sisse logida erinevaid võimalusi kasutades ning hiljem sealt ka välja logida ning võimalusel katkestada teenuse kasutamine
· Seansid toimuvad kinosaalides. · Tavaklient loeb filmiuudiseid. 1.3 Organisatsiooni eesmärgid Forum Cinemas' eesmärgid: · Olla eelistatuim vaba aja sisustaja. · Pakkuda kvaliteetset meelelahutust. · Anda ülevaadet kinos jooksvatest filmidest. 3 1.4 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu Forum Cinemas' põhiprotsessid: - Kinopileti ostmine - Püsiklientide registreerimine - Filmide linastumine - Filmide tutvustamine 1.5 Põhiobjektide loetelu Forum Cinemas' protsesside põhiobjektid: - Püsiklient - Pilet - Broneering - Seanss - Film 1.6 Sündmuste loetelu Forum Cinemas' infosüsteemiga seotud sündmuste loetelu: - Tavaklient soovib saada informatsiooni filmidest ja üritustest - Tavaklient soovib tutvuda kinopiletite hindadega - Tavaklient soovib tutvuda teenuste kasutamise eeskirjadega - Tavaklient soovib liituda kinoklubiga
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste Instituut Liisa Tamm IRAANI FILMIKUNST Tallinn 2019 Filmide sisu, kvaliteet, eelistatud žanrid ning isegi vaatajaskond on aastate jooksul palju muu- tunud. Tänaseks päevaks on filmidest saanud oluline kunstiosa. Kunst esineb filmides näitlejate töö, kaameratöö ning veel paljude aspektide kaudu. Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis
Kolm peamist asja mis noori ohustab on: Arvutid, telefonid ning meelemürgid. EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on
Emaga tülitses tihti, kui ema-lapse suhe oli ikka olemas. Miks oli nõus Humbertiga magama juba esimesel ööl? Lolita oli nõus Humbertiga magama juba esimesel ööl, sest Humbert tõstis ta taskuraha ja lubas näidendisse. Miks ta lõpuks Humberti juurest põgeneb? Lolita põgeneb Humberti juurest, sest ta oli rase. Mis temast lõpuks saab? Lolita suri sünnitades Quilty milline on tema roll peategelaste saatuses? Quilty on pornograafiliste filmide tegija ja tal on sama huvi, mis Humbertil. Kumb on Humberti ja Lolita suhetes pahelisem? Humberti ja Lolita suhetes kõige pahelisem oli Lolita ema. Kas sina mõistad neid õigeks või hukka? Põhjenda! Mina mõistan neid hukka, sest esiteks Lolita oli liiga noor ja teiseks Humbert pidi talle isa eest olema. Kas sulle meeldis see lugu või ei ja miks? Mulle meeldis see lugu, sest ma pole ennem sarnase teemaga filmi näinud ja oli väga huvitav vaadata.
Lisaks duaalsete omadustega tegelased, kelles on esindatud hea ja halb (nt ,,Frankenstein", ,,Dr Jekyll & Mr Hyde"). Õudusfilmide arengu ning leviku soodustajaks võib pidada ekspressionistlikke saksa tummfilme. Varaste õudusfilmide zanris oli kajastatud palju gootilist. See tähendas, et tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses olid filmide peategelasteks vampiirid ja koletised. Näiteks filmides ,,The Vampire", ,,A Fool There Was", ,,Nachte des Graunes", ,,Drakula Halala", ,,Nosferatu, A Symphony of Horror", oli peategelaseks vampiir. Eriti kustumatu mulje jättis just viimane film, mis on siiani jäänud õudusfilmide ikooniks. Olenemata sellest, et tegu oli tummfilmiga, on selles filmis kõik õudusfilmile olulised elemendid, kasutati väga hästi ära varju ning hämarust, tegevuspaigad
Kuid mis saab siis olla ühes liikuvas pildis erilist? Koos filmikunsti tulekuga sai näitlemine uue tähenduse, tulles välja sageli kinnisest ruumist ja lavalaudadelt. Näitlejaid sai kujutada kõikvõimalikes kohtades ja situatsioonides. Paljud esimesed filmid rõhusidki ootamatustele ja huumorile. Koos tehnika arenguga lisandusid pildile ka heli ja värv, mistõttu muutusid filmid vaatajale palju mõistetavamaks ja südamelähedasemaks. Tänapäeval on filmide tootmine totaalselt muutunud. Arvutitega on võimalik teha eriefekte, mis muidu oleksid võimatud või väga ohtlikud, näiteks plahvatused ja loodusõnnetused. Kuid see on korraga nii õnn kui ka õnnetus. Efektid teevad filmi realistlikumaks, aga selle üleküllus hoopis üksluiseks. See ongi paljude kaasaegsete filmide probleem: nad on suuremas osas märulid, kus erilist tähelepanu sisule ei pöörata, peaasi, et tegevust ja möllu jätkuks.
kommetega · Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis · Koostöö ja aktiivne suhtlemine Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika · e-ruumis Õpilastel on paasteadmised saksa- ja eesti keeles ning käsitöös ja kodunduses · Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaatamine · Foorumis suhtlemine ja arutlused Vastlapäeva teemadel · Oma tööde esitamine internetis · Klassikaaslaste tööde hindamine · Koolilaada korraldamine Esimene kokanduse tund · Pannkookide valmistamine Teine kokanduse tund · Ülevaade eesti vastlapäeva toitudest (vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder) Ülepanni-pannkoogid Valmistusained · 1/2 l piima · 2 muna · 2 kl jahu · 50ml suhkrut
Thriller, action, katastroof, seiklus, ja õudusfilm Action filmid Action filmid on filmi zanr, mis põhineb palju füüsilisel actionil, ehk siis kiirel ja nö. raskel tegevusel Action filme hakati tegema 1970ndatel Action filmid on vägagi seotud thriller ja seiklus filmidega Tavaliselt on action filmide "kangelased" mehed, kuid lähiajal on nendeks ka paljud naisnäitlejad Kuulsaimad action filmide näitlejad on näitkeks Sylvester Stallone, Arnold Schwarzenegger ja Bruce Willis Katastrooffilmid Katastrooffilm räägib tavaliselt erinevatest katastroofidest, nagu näiteks suured lennukiõnnetused, linnade välja suremised jne. Katastrooffilmid olid samuti laineid löövad 1970ndatel, nimelt siis filmid "Airport"(1970), "Earthquake"(1974) ja "The Towering Inferno"(1974) Seiklusfilmid Seiklusfilm on filmi zanr, mis oli kuulus 1930 ndatel ja 1940ndatel Hollywoodis.
"Idioot" jm linateosed. Auhinnad filmile ,,Sügisball": 2007. aastal 64. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali (Itaalia) programmi Horisondid peaauhind 2007. aastal Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 2007. aastal Bratislava rahvusvahelise filmifestivali (Slovakkia) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 11. Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammis ja Eesti täispikkade filmide võistlusprogrammis parima Eesti filmi auhind (Eesti filmide võistlusprogramm) zürii eriauhind (võistlusprogram) parima naisnäitleja auhind Maarja Jakobson (võistlusprogramm) rahvusvahelise filmiklubide assotsiatsiooni FICC auhind Postimehe zürii auhind Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind 2007. aastal Marrakechi rahvusvahelise filmifestivali (Maroko) võistlusprogrammis parima filmi auhind 2008. aastal Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind 2008
Rahvusvahelised filmifestivalid Varsavskaja Polina Berliini filmifestival · igal aastal Saksamaal toimuv rahvusvaheline filmifestival · esmakordselt toimus festival 1951 aastal · filmifestivali raames toimuvad ka mitmed maailma filmide esilinastused Berliini filmifestivali auhinnad: Kuldkaru (peaauhind; antakse parimale filmile) Parima lühifilmi Kuldkaru Elutöö Kuldkaru Hõbekaru (zürii peaauhind) Parima lavastaja Hõbekaru Parima meesnäitleja Hõbekaru Parima naisnäitleja Hõbekaru Parim muusika Parim stsenaarium Venezia filmifestival ·1932 aastast Itaalias Venezia biennaali raames toimuv rahvusvaheline filmifestival ·utasustamistseremoonia toimub Lido saarel
Antud andmebaas on mõeldud kasutamiseks videolaenutusele. See andmebaas on koostatud selleks, et videolaenutuses olevatel töötajatel oleks võimalikult lihtne leida üles millised inimesed on kasutanud laenutamiseteenust, milliseid kassette nad on laenutanud. Andmebaasist on lihtne leida millisel kuupäeval peavad inimesed laenutatud kassetid tagastama ja kui suur on hilinemisel nende viivis. Juhul kui inimesed tahavad filmide kohta teada saada veel lisainfot, siis tabelites on koostatud erinevaid päringuid ja vorme, et anda lisainfot kas kindla filmi või kindlat zanri filmi kohta. 2. Tabelid Kogu andmebaasi valmistamine algas sellega, et tuli luua võimalikult palju tabeleid, milles oleks võimalikult palju infot selleks, et andmebaas oleks võimalikult informatiivne. Tabeli koostamisel kasutasin ma MS Office Excel-i abi. Selle abi kasutasin ma selleks, et oleks võimalikult lihtne koostada tabeleid
Jaapani filmiajalugu Jaapani filmiajalugu ulatub kuni sada aastat tagasi ja samas on Jaapanil üks vanemaid ja suuremaid filmitööstusi maailmas, hetke seisuga kolmandal kohal filmide tootmises. Jaapani esimesed filmid ulatuvad aastatesse 1897 ja esimene film näitas kohti Tokyost. Jaapani filmiajalugu sai alguse kui toodi läänest filmitehnika. Väga palju mõjutavad Jaapani filme nende kultuur, kui on kultuur selline siis tehakse ka selline film mis sobib kultuuriga kokku. Jaapanil on välja kujunenud ka oma filmizanrid: · Anime: Animatsioon. Anime viitab Jaapani animatsioonile inglise keeles · Jidaigeki: Filmid mis räägivad Edo perioodist (1603-1868)
Ta ei saanud head haridust ja ta ei õppinud muud ametit peale näitlemise. USA-sse saabus ta esimest korda 1910. aastal trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Varsti pärast mõningast reisimist lahkus Chaplin trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides. Chaplin töötas juba noorena välja kuulsa Hulkuri, tegelase, keda ta paljudes filmides mängis. Sellega saabus kiiresti Chaplini ülemaailmne kuulsus. Chaplin mängis oma elu jooksul kokku 83-s filmis. Tema filmide sageli tõsiselt sügav sõnum oli peidetud vaimukuste, vahel ka veidruste taha. Ta tegi tummfilmiajastul kõnekamaid filme kui sajad rezissöörid tänapäeval. Mõned tema kuulsamad filmid on "Kullapalavik" , "Tsirkus", ja "Suurlinna tuled". Chaplin pälvis ka kolm "Oscarit" oma filmide eest. Kuid Chaplin väljendas "Oscarite" suhtes põlgust, kasutades näiteks esimest võidetud auhinda uksekoputina. Noore mehena teatas ta, et hea komöödia tegemiseks vajab ta vaid parki,
lausa omaette anime pildimaailm. Watabe stiil on mõjutanud tema peaaegu kinnismõtteline detailidele keskendumine. Ta on andnud olulise panuse arvukate teadusulme animefilmide tulevikunägemuste usutavaks muutmisse alates pealtnäha kõrvalistest detailidest kuni üksikasjalike kavanditeni. Watabe kavandid kannavad alati tema signatuuri. Haruhiko Higami on fotograaf. Ta on töödanud telestuudios, fotograafina reklaamiagentuuris ja fotostuudios. Higami on alates 1980. aastate lõpust töötanud filmide ja animefilmide kontseptsioonifotograafina ja võttepaigas otsijana. Filmikeskkondi välja töötades toetub ta isiklikule fotopangale, mis on kujunenud reisidel pildistatud võõtastest kultuurikeskkondadest ja inimestest. Mamoru Oshii on üks Jaapani silmapaistvamaid rezissööre. Tänu tema filmidele on animele iseloomulikud elemendid saanud üldtuntuks ka Jaapanist väljaspool. Tema kinematograafia kõige olulisemaks elemendiks on taust. Seetõttu rõhutab Oshii ka filmi tootmisprotsessi
A. 1. Vanaema märkas, et ta ei näe ajalehe teksti enam selgelt, kuigi televiisorist nägi filmide tõlget väga hästi. · Milline nägemishäire oli vanaemal tekkinud?................................................................. · Millise silmaosa talitlemisega on see nähtus seotud? .................................................... · Milliseid prille peab vanaema hakkama kandma?......................................................... 2. Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas bussis või rongis?...................
1956. (Die Berlinale) Viimastel aastale on Berliini filmifestivalil näidatud umbes 400 filmi ning külastajaid on olnud ligi 490 000, kes on festivali külastama tulnud pea sajast erinevast riigist. Festival saab ka väga suure meediatähelepanu osaliseks ning Berlinalet kajastab igaaastaselt mitutuhat ajakirjanikku. Lisaks külastab Berliini filmifestivali üle 10 000 professionaalse filmivaataja ning kriitiku. Samuti toimub igaastaselt Berlinalel ka paljude uute filmide esilinastusi. Festivali peasaal asub Berliinis, Potsdami väljakul kinos Berlinale Palast. (Die Berlinale) Samuti on festival teemade järgi jagatud erinevatesse sektsioonidesse nagu rahvusvaheline kino Wettbewerbis, kunstifilmid Panoramas, laste-ja noortefilmid Generationis, uued saksa filmid Perspektive Deutsches Kino innovaatilised ja eksperimentaalsed filmid Forumis. Samuti on Berlinale raames loodud erinevaid projekte filmimaailma edendamiseks. Näiteks
pikslite arvu monitoril. Iga piksel on võimeline näitama erinevat värvi. Pidevalt arenevas ühiskonnas muutub ka pikslite arv monitoril aina suuremaks, sest mida suurem arv piksleid - seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz) ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi. Filmide vaatajad ning mängurid peaksid valima mõne 144 Hz või veelgi suurema kaadrisagedusega monitori. Kolmandaks võtmeteguriks on reageerimisaeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Väiksem reageerimisaeg on taaskord parem. Kui kontoritööd tehes ei mängi see eriti suurt rolli, siis mängimiseks kasutatakse tänapäeval juba enamasti alla 1 ms tagasiside ajaga monitore. Alates 21. sajandi algusest on kasutusel LCD-kuvarite tehnoloogia, mis peale piisavaid
maailmas. Kui üldse komöödiast rääkima hakata, siis peaks alustama sellisest klassikust nagu Charlie Chaplin. Ent milline tänapäeva koomik või komöödiafilm on 20 aasta pärast klassik? Charlie Chaplin oli esimene tõeliselt suur inglise koomik, kellele õnnestus end Shakespeare'i värsivormis luuleldistest läbi närida ja nende eest üle ookeani USA-sse pakku joosta. 1918. aastal asutas ta Hollywoodis oma stuudio, olles harilikult nii endalavastatud filmide peaosas kui ühtlasi ka käsikirja ja muusika autor. Peaaegu igaüks meist tunneb ära tillukesi vuntse, jalutuskeppi, lohisevaid kottpükse, liialt suuri kingi ja musta kõvakübarat kandva tragikoomilise ränduri. Tegelikult oli too naljaka välimusega mehike, Charlie Chaplin, 1920-ndatel meie planeedi tuntuim isik. Ta sündis ja kasvas väga vaeses keskkonnas ja pidi eluga toime tulemiseks juba maast madalast lavalaudadel töötama
restoranides ja baarides, et naistele jooki välja tehes näitab ta oma rahakoti suurust ning edu elus. Olen kindel, et inimesed on nõus kõike tegema, et näidata ennast rikka ja parimana. Selline käitumine ei kao ilmselt mitte kunagi ka kinolinadelt, sest enne peaks muutuma inimese mõtlemine ning väärtushinnagud. ''mäeküla piimamees'' on heaks näiteks sellest, kuidas film võib olla elu peegel. Kõikides linateostes on sees näiteid elust ning sellepärast saamegi läbi filmide aru, missugused on tegelikult inimesed meie ümber ning kuidas toimib meie ühiskond. Aastakümneid on läbi filmide vaadatud justkui peeglisse, kus näeme endi mõtteid ja tundeid ning arvatavasti jääb see nii veel oikaks ajaks.
alfabeet tähestik dress spordiriietus intervjuu küsitlus zootehnik loomakasvatuse spetsialist gümnaasium keskharidust andev kool karikatuur pilapilt furgoon veoauto finiš lõpujoon žest käeliigutus kino filmide vaatamise koht grupp seltskond variant valik, võimalus mannekeen riideid, soenguid demonstreeriv inimene reporter uudist tegev ajakirjanik reportaaž sündmuste vahetu kommenteerimine allee puudega palistatud tee disainima kujundama panoraam objekti ülevaade kõrgemast kohast
Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-ketastega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui kandmete lugemise ja salvestamise meetodite poolest. DVD-ketast nimetatakse ka "universaaldigitaalkettaks ja neid loevad DVD-seadmed. Esimesed seadmed ilmusid 1996. a. lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD- seadme vahendusel. Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti
....20 2.1.1. Filmivaatamise sagedus.................................................................................20 2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai......................................................................21 2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima.......................................22 2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited........................................22 2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine...................................23 2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine.....................................25 2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine....................................26 2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates..........................................27 2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad.............................................................................27 2
ilmaolustiku muutuste puhul alternatiivtegevused välisterrassil (katusealune) ja rühmamajas (koridor, p NÄDALAPROGRAMM Neljapäev"Esmaabi" Reede"Tarzan" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade korrastus, korrastus, rivistus)P- rivistus)M.Mäeots,H.R R.Pruus,M.Mäeots eial HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK Esmaabi;ülevaade Filmide ning multikate teoreetiline ning päev;arutelud,filmid,aval praktilineH.Reial,P- dused,kava koostamineP- R.Pruus, R.Pruus,M.MäeotsVälit M.Mäeotssuur saal erass Esmaabi test Filmide ning multikate meeskkonnas kava esitlus (Dzungli Jane (vigastused,traumad,sid ja Tarzani umine)M.MäeotsSuur valimine)H.Reial,M.Mäe saal otsVäliterass LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut RAHVUSARHIIVI FOTODE, FILMIDE, HELI- NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE Koostanud: Kirke Põldsamm Maarja-Liis Tahk Gerda-Linda Heinsalu Tallinn 2015 SISUKORD rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine.........................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 rahvusarhiivi ülevaade.......................................................................................................
Eraisikina näiteks: - nt. Rahvaloendusel osalemine läbi eesti.ee keskonna. Säästab nii aega, paberikulu kui ka inimressurssi (kiire, kohe süsteemi ning inimene ei pea koju tulema). - Lugeda ajalehte läbi weebikeskonna. Säästab kül loodust, kuid vähendab inimeste tööhõivet.ühendus - Viia maale vanaema juurde internet ja õpetada talle tiigrit taltsutama. - Vahetama oma piraattarkvara legaalse tarkvara vastu ning samuti peaks piirama ning seejärel lõpetama filmide tõmbamise internetist (illegaalse). - Peaksin ka ise tutvuma avaliku sektori poolt pakutavate ning juba välja arendatud teenuste kohta. Ettevõtte alaselt: - pean orgunnima d´firma bronn süsteemi netipõhiseks. - arendama kodulehte - Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) http://et.wikipedia.org/wiki/Info%C3%BChiskond https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/majandus-ja-
,,naerugrammi" (Laugh-o-gram) kallal. ,,Naerugramm" pälvis vaatajate seas heakskiidu ning kinoomanik, kellele Walt seda oli pakkunud, hakkas nüüd temalt vajaduse kohaselt tellima spetsiaalseid, peamiselt reklaamilise sisuga lühifilme. Multiplikatsioone tehes ei saanud Walt sugugi rikkaks, vaid sai nende eest umbes sama suure summa raha, mis oli kulunud nende valmistamiseks. Peale kolme aastast Alice'i filmide saatmist ühe New Yorgi kommersandi kinodesse, mõtleski Walt kommersandi soovitusel välja midagi uut, milleks oli noil aegadel väga populaarse Pat Sullivani kass Felixi vastand Miki Hiir. Walt läks kaasa ka uuendustega filmitööstuses. Näiteks kui tuli turule kolmevärvilint, hakkas ka Walt kohe oma pooleliolevaid ja uusi filme värviliseks tegema, isegi kui tal tuli alustada täiesti algusest. Ajal mil Walt New Yorgis oma Miki Hiire filme tegi, toimus sündmus, mis vapustas kogu maailma
Tulenedes ,,Üürniku" edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte. 2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia. Alma oli Alfredi lähim kaastöötaja, ta kirjutas mõned Hitchcocki telelavastused ja töötas koos Alfrediga kõigi tema filmide kallal. 1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti rezissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. 3
ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja kes on autor? Kuidas otsisite? Dea Martinjonis kirjutas artikli, mille pealkiri on „Kuidas kommunikatsiooniga raha kaasata ehk sõna saab härra ühisrahastus“. Antud numbris kirjutatakse Hooandjast ja uuest ühisrahastuskeskkonnast nimega Fundwise. Pealkiri: Kaja Ilmumisaeg: 2015-2015 4. Leidke raamat „Rahvusarhiivi juhised: fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine“ (ilmunud 2003). Kes on raamatu autorid? Noppige raamatust midagi enda jaoks huvitavat välja ning tooge see oma vastuses välja? Kuidas otsisite? Raamatu autorid on Ivi Tomingas, Paavo Annus, Mare Purde ja Sirje-Mai Hallaste. Uurisin lähemalt mustvalgete fotode kohta. Seal on kirjas, et negatiivilt kopeerimise teel võivad fotod olla kolme liiki ja raamatus on lähemalt kirjutatud ka fotode ümberistutamisest ja hoiustamisest
Tulenedes ,,Üürniku" edust alustas Hitchcock oma reklaamimist meedias. Ta palkas publitsisti, kes propageeris tema reputatsiooni, kui üht Briti filmitööstuse tõusvat tähte. 2. detsembil 1926 abiellus ta oma assisdendi Alma Revillega ja 1928. aastal sündis neile tütar Patricia. Alma oli Alfredi lähim kaastöötaja, ta kirjutas mõned Hitchcocki telelavastused ja töötas koos Alfrediga kõigi tema filmide kallal. 1929. aastaks oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui üks parimaid briti rezissööre. Alustades tööd oma 10. filmiga "Santaas"(Blackmail) otsustas stuudio teha sellest esimese helifilmi. Filmi kõrghetkega, mis filmiti Briti muuseumi kuppelkatusel, alustas Hitchcock põnevat traditsiooni - kasutades taustapiltidena kuulsaid kohti. Filmile järgnes veel kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. 3
Vestern Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused
Arvutite tüübid Argo Küngas 10B PHG Tüübid Lauaarvuti Sülearvuti Pihuarvuti Serverarvuti Superarvuti LAUAARVUTI ?? ???????? ???????? ?? ?????? ???????? ( ???? ) ?? ??? ??? ????? ?? ??? ?????? ??? ?? ?? ?? ????? ?? ?? , ??????? ?? ????? ???? ?? ??? ?? ?????? ???????? ???????? ?? ?????? . ???? ?? ?????? ?????? ?? ????????????????? ??? ?? ???? ?? ?? ?? ???????? ?? ?? ????? ???? ????????? ???? ???? ?? . (ei leidnud eesti keeles SÜLEARVUTI Kõik vajalik on pigistatud väikese kohvri (isegi mapi) mõõtu korpusse ühe eesmärgi nimel: et seda masinat oleks võimalik kaasas kanda ja sellega suvalises kohas töötada. Tavapärase monitori asemel on vedelkristall ( LCD ) paneel. Äärmine kompaktsus teeb sellise arvuti lauaarvutist tugevasti kallimaks. PIHUARVUTI e. Pihukas Eriti pisike arvuti, mis on mõeldud sõna otseses mõttes taskusse...
loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. peamised komponendid XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise Miks valida leopard? Apple reageerib võimalikele turbeohtudele kiiresti, pakkudes tarkvaravärskendusi ja turbetäiustusi. Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis Miinused On mõeldud põhiliselt Mac arvutile. Osad mängud ei hakka tööle. Eestis on kallis. Aja lugu Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond
Varbaid paljastavad kingad Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid JUUKSED Lühikesed või üles pandud Ohtralt hakati kasutama juukselakki Tupeeritud soengud said ülipopulaarseks Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela. MEIK Rõhk silmadel, laias valikus lauvärve Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad MEHED Ülikonnad Laiad püksid Erksavärvilised ja kitsad lipsud Ruudulised püksid Kootud vestid Päevasärgid Grace Kelly 1950ndatel sai ta tuntuks filmide ja meedia kaudu ning tänu oma loomulikule ilule tõusis ta koheselt iluikooniks, keda paljud jäljendada soovisid. CRACE KELLY Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Moeloojad Christian Dior psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Muusika on alati olnud ning on ka edaspidi meelelahutuslik. See võib pakkuda meelelahutust nii muusika loomise protsessis osalemises või muusikat tarbides ehk kuulates ja tunnetades. Muusikat tarbime me igal pool. Näiteks metsas jalutades ning linnulaulu nautides või linnas liikudes ja inimeste poolt tekitatud helisid kuulates. Muusika annab meile igapäevaselt edasi emotsioone ning tundeid. Muusika kui üks iseseisev osa suurest meelelahutusemaailmast on oma koha leidnud filmide, mängude, raamatute ja muu kõrval tänu tehnoloogia arengule. Tänapäeval käivad inimesed tänavatel ning igal pool mujal ringi kõrvaklapid peas, vältides nende ümber olevat ning peitudes muusikasse. Nad tunnevad end hästi, sest nad saavad muusika abil luua enda ümber mulli, millesse teised ei pääse. Sarnast funktsiooni täidavad ka muusikaga seotud üritused, kuid nendesse kogunevad inimesed loovad kõik koos ühe mulli, milles neid ühendab ühine huvi kuulatava muusika vastu
Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Vaadatuvus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis. Aastatel 19401989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal. Muid fakte Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. http://www.youtube.com/watch?v=9HcBdaBgHO8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia
hilisgastrulatsiooniks. 6. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta varustab loote toituainetega, kaitseb loote ja tagab hingamis- ja eritusfunktsiooni tööd. Millised olid minu eelnevad teadmised? Enne seminari mina juba teadsin kuidas loode areneb emaihus lunaarkuu kaudu ja kuidas ta võib reageerida ümbritseva keskkonna vastu ja kuidas ema võib kahjustada või aidata loote oma eluviisi (tervislik või ebatervislik) tõttu. Mida tean nüüd? Teisest filmide osast sain aru, missugused haigesed ja patoloogiad on olemas ja missugesed nendest võitakse diagnosteerida juba emaihus. Kuidas toetab inimese arengu protsesside visualiserimine mõistmist? See aitab kujutada, kuidas arenevad ja jagunevad rakud, kuidas näeb loode välja igas semestris ja muutab oma proportsioonid.
realism, teadus pidi olema marksistlik Hitleri võim Saksamaal lõi kultuuri jäädavaid haavu „Hitleri kingitus vabale maailmale!“ Tervikuna sai kultuurielu raske hoobi. 1930-ndate saavutused ja leiutised 1930-ndad algasid ülemaailmse majanduskriisiga Meeleolud soosisid stabiilsust ja rahu Mood muutus taas konservatiivsemaks, -ism’ide hulk vähenes Uuendused ja leiutised endiselt hoogsad tulema Filmide areng (muusikal ja dokumentaalfilm) lisandus heli Värvifilmide teke („Tuulest viidud“ – 1939) Arhitektuuris sai alguse internatsionaalne stiil 1927. esimene edukas lend üle Atlandi ookeani TÄNAN KUULAMAST!
1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul. Euroopa filmides on rohkem thtis muusika tervikuna. Eesti filmimuusikas on esindatud mlemad suunad. Kigi aegade populaarsemale Eesti mngufilmile "Viimne reliikvia" (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos Tnu Naissooga). Arvo Kruusemendi filmidele "Kevade" (1969) ja "Suvi" (1976) li muusika Veljo Tormis. Eesti tuntud animafilmide helilooja on Olav Ehala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
