kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Kokkuvõte Lükati ümber käibelolnud stereotüüpsed kujutelmad ning pöörduti objektiivsemate kirjelduste loomise suunas. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses, tähtsamaks muutus inimene kui indiviid. Inimideaaliks
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
RENESSANSS. ISELOOMUSTUS JA ETAPID. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj.? Mitmetesse linnadesse tekkisid manufaktuurid,arenes rahamajandus ja kaubavahetus. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj. kultuur teravalt gootiaegsest? 3. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humnanismi veendumus on see, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng.Ei olnud enam tähtis inimese päritolu, vaid tema isiklikud omadused(tarkus,ilu,julgus) 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsesetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? N.Machiavelli 6. Kes oli renessanssikunsti lemmiktegelenae?Miks? Taavet, sest ta oli arukas. 7. Millieks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma ...
palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. DONATELLO(Gattamelata ratsamonument Padovas) Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega arhitektuur- Palazzod,Firenze aadlike kolmekorruselised neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega Filippo Brunelleschi(1377-1446)võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näistähistavat mõistusliku korra võitu. Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusegapaleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu.Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatudsündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,, Paradiisiväravkõrgrenessansi(15. sajandi arhitektuuris esines veel
saj. lõpp ja 20 saj. · Omane Itaaliale. · Ühised jooned kubismiga. · FUTURISM tulevik. · Tulevik: a) tehnika b) tööstus c) kiirus · Futuristid tahtsid hullult, et see uus kunst tuleks hästi kiiresti ja in. Kõik võtaks selle vastu. Nad esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. · Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI. Oli "futurismi isaks"!! · Terav vastuolu uue elulaadiga, mis arenes eriti tormiliselt mõnes Põhja- Itaalia tööstuslinnas. · Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas. · Sel ajal arenesid igast masinad, nagu nt. lennumasinad ja aurikud. Areng tohutu kiire! · Piltidel kujutatakse kiiret liikumist -- nt. jalgade liikumine, 4 jala asemel on kujutatud 20 jalga, et anda edasi kiirust. · See kunst ei väljenda in. Tundeid ja hingeprobleeme
Fassad- ehitise esikülg, vaatamiseks mõeldud külg. Portaal- rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse. Pieta'- kunstiteos, mis kujutab leinavat Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust. Pilaster- seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar, nelinurkne sammas. Kontrapost- muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks. Seda kasutas näiteks Donatello. 14.sajeelrenessanss 15.sajvararenessanss. Tähtsaim keskus Firenze. Arhitektuuri suurmeister oli Filippo Brunelleschi (Firenze toomkiriku kuppel, Firenze leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. ) Leon B. Alberti- arhitekt, kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti- skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument)
2010 Futurism Itaalias Referaat Algus Itaalia oli 20. sajandil Euroopas veel väga mahajäänud riik. Just sellepärast oli kunstnikele, kirjanikele ja teistele vaimuinimestele tähtis katkestada sidemed minevikuga ja vaadata tulevikku. Samuti ei meeldinud neile provintslikkus. Futurism tuleb itaaliakeelsest sõnast futuro tulevik. Futurism sai alguse Itaalias kirjandusliku liikumisena. Sellele pani alguse poeet Filippo Tomaso Marinetti 1908- ndal aastal. Futurismi lähtekohaks on itaalia patriotism. Marinetti kutsis inimesi üles avalike kohti täielikult hävitama: raamatukogusid, muuseume, akadeemiaid ja kogu tervet linna. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, see tähendab et kirjandus tekkis enne kunsti. Selle poolest erineb futurism
* 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde) * 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (Karin) * 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova) * 1955 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis" (Fenja ja Paula) * 1955 Tammsaare "Kuningal on külm" (Angela ema) * 1957 Alfred Gehr "Kuues majakord" (Germaine Lescalier) * 1957 Eduardo De Filippo "Filumena Marturano" (Filumena) * 1959 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe vanad ja noored" (Maret) * 1960 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Martha) * 1962 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Åse) * 1962 Bertolt Brecht "Ema Couarage ja tema lapsed" (Ema Couarage) * 1963 Valdo Pant "Avarii" (Topka-Manda) * 1965 Molière "Tartuffe" (Dorine) * 1967 Jean Anouilh "Antigone" (Amm) * 1967 Maksim Gorki/Voldemar Panso "Ema" (Pelageja Nilovna) * 1968 August Kitzberg "Libahunt" (Vanaema)
Juugend 1. Kust sai alguse Juugend? Suurbritanniast 19. saj keskel (esimene teos 1883) 2. Rühmitus, kes üritas tahvelmaali arendada monomentaal dekoratiivse maaliga? "Prerafaeliidid" 3. Juugend, kuidas on saksa, prantsuse ja inglise keeles? Saksa - Jugendstil, Prantsus - art noveau, Inglise - Modern Style 4. Iseloomusta arhitektuuri, kujutavat kunsti ja tähtsamad kunstnikud? Arhitektuur -uute tööstuslike materjalide kasutam. -raudbetoon ja klaas võimaldasid uusi ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillutamist -huvi ornamentika vastu kadus -ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjalide omadustest Kujutav kunst -looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele -pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega ega tohtinud olla ruumilised -figuurid muutusid siluettideks -ebatavalised värvid 5. Milline oli looming sisult, milline vormilt? Sisult kaasaeg, mitte sümbolistlik Süntetism - puhaste värvidega kohad ...
Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj
kõhedaks. Ning ta teised ütlesid et ta siiski lahuks kui surma ei soovi saada. · Kui ta minema läks siis siis mööda tänavat nägi ta tulevat tema poole kahte mees, kuid ta arvas et nad on pahad ja läks vanasse majja kuid need kutid läksid ka sinna ja said jubeda haisu järgi aru et seal on keegi. Kui nad Andreussiose avastasid rääkis ta oma loo ja nad pakkusid talle oma raha tagasi teenimist. Nimelt tahtsid nad Napoli ülempiiskopi Filippo Minutolo sarkofaagist kõik tema ehted ja varanduse pihta panna. Kuid enne pidi Andreuccios end kaevus ära pesema. Kuna ämbrit polnud siis lasid nad ta köiega sinna alla ja et kui valmis siis sikutab ja nad tõmbavad ta ülesse tagasi. Kuid Sinna tulid kaks korravalvurit ja kas meest jooskid minema. Kuid korravalvurid ei saanud algul aru et see seal kaevus on ning tõmbasid ülesse seda ning kui nägid siis jooksid minema.
Raina Rahnel 06.06.2009 11e Kodune kontrolltöö nr.1 Eel- ja vararenessanss 1. Millised suured muudatused toimusid Itaalia linnades (majanduses, poliitilises- ja kultuurielus 15. sajandil?) Itaalia ei old enam ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus, idamaiste või omavalmistatud luksuskaupade vahendamine Euroopasse. Tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Selle tagajärjel arenes rahamajandus ja Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid omapärased linnriigid. Mindi gootikalt üle renessansile. 2. Mida tähendab sõ...
aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910
Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Maailmatuntud futuristlikud autorid olid näiteks David Burljuk, Jelena Guro, Velemir 5 Hlebnikov, Aleksei Krutsonõhh, Vladimir Majakovski, Filippo Tommaso Marinetti, Boriss Pasternak. Ekspressionism Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, muusikas, kirjanduses. Ekspressionism eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga, enamasti Saksamaal. Ekspressionismi kui terminit hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis ajakirjas " Der Strum ". Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjaniku idee ja elamuse väljendamist. Tahaplaanile seati inimese sisemised tunded
kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimeta renessaniaegne esimene suurmeister arhitektuuris? Millise matemaatilise mõiste ta lõi ja võttis arhitektuuris kasutusele? Filippo Brunelleschi, tsentraalperspektiivi 7. Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15. sajandil? palazzo 8. 15. sajandi tuntud maalikunstnikud Itaalias. (nimeta kaks tuntumat teost ja autorit) Masaccio. Paradiisist väljaajamine Fra Filippo Lippi. Maarja lapsega Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil 9. Milliseks kujunes kunstniku positsioon Itaalias 16. sajandil? 16.saj. hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. 10. Kõrgrenessansi arhitektuur
point - pr.k. puurt. Kunstivool, mis sai alguse 1880ndatel ja vaibus 20.saj. algul. Aluse panijaks peetakse GEORGES SENSAT'. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Selle põhjal koostas keerulise värviteooria. Teistesse maadesse levis PAUL SIGNAC'i kaudu. Neoimpressionistide eesmärk oli -------------materjali puudu--------------------- Futurism Kunstivool, mille alguseks peetakse luuletaja, kirjaniku ja kunstniku FILIPPO MARINETTI artiklit 1909 aasta Pariisi Le Figaro's. ´´Hävitage muuseumid, mis katavad meie maad nagu surnuaiad``. ´´Kunstiteos peab olema agressiivne, kihutav võidusõiduauto on kaunim, kui Samothraki Nike``. Futurismi õitseaeg kestis kuni 1916. aastani ja arenes samaaegselt kirjanduses, maalis, skulptuuris, kinos jne. Liikumise teoreetilised osad kattusid osaliselt fasistidega. Kutsuti üles tegema uut ja otsusekindlat kunsti, ülistati moodsat tsivilisatsiooni, kiiret elutempot,
kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared.
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16...
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj
Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli kasutusele ümarkaar. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Firenze toomkirik Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju
Futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva
Futurism(it. k futuro-`tulevik`) tekkis Itaalias, sellele suunale on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine.Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles sisi asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid niinimetatud manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel, nende manifestide autoriks oli Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 1909.a. Pariisis (ajalehes ,,Le Figaro") Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine, selle heaks näiteks on Giacomo Balla ,,Koer keti otsas". Kuid arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sanat Elia nägemused tulevikulinnadest, tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud
Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. 7
Ruum mõjus õhulisema, avarama ja vabamana ja pilk võis haarata kõike. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel; Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk
Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377- 1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum
Renessanss Iseloomustus ja etapid. Sellel ajal polnud Itaalia veel ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandi...
15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma omatööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast.Botticcelli öödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika Kunstnikud üritasid väga detailselt edasi anda inimese kuju ja ka taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Tähtsaimaks jäi siiski inimene ja teda ümbritsev loodus oli teisejärguline. Tegijad: Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Venerziano, Bolticelli. Fresko kõrval hakati viljelema tahvelmaali. Veel tehti portree-ja altarimaale.Esimest korda võisime rääkida graafikast.Levinud oli vasegravüür. Madalmaades püüti inimest edasi anda nii nagu ta on ega püütud näidata teda ilusamana kui ta oli. Jan van Eych võttis kasutusele õlivärvid. Kunstnik oli siiani nagu käsitööline, teda ei hinnatud ega kutsutud sündmustele, nüüd aga
Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mis tal ka 1907. a. õnnestus. Seal ta elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. Mägi kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast
KIRJANDUS MODERNISMI II POOL Futurism Tekkis 20 saj alguses Itaalias. Algatajaks oli itaallane Filippo Marinetti, kes oli ka peamine teoreetik. Futurism eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Futurism oli agresiivne. Futuristid olid kogu vana vaimse maailma vastu (muuseumid, raamatukogud). Nende eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale. Teemad tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid
need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Futuristidel oli komme ka enda töödele pretensioonikaid pealkirju. Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".
Ent anarhistliku loomusega futuristid absolutiseerisid kunstnike püüdeid kujutada liikumist. Maailmavaateline segadus ei saanud jääda kajastumata loomingus. Faktiliselt takerdusid nad puht maalitehnilistesse küsimustesse. See oli nende suurim puudus. Ent siiski hoidis see neid veelgi suurema vea eest. Futuristidest kunstnike ühekülgsus, nende huvi ainult kehade ja esemete liikumise vastu ahendas tunduvalt kunsti eesmärke, kuid päästis osa maalijaid Filippo Tommaso Marinetti nihilistlikest, profasistlikest loosungitest. Tegeldes tehniliste küsimuste lahendamisega, ei järginud Umberto Boccioni, Gino Severini, Giacomo Balla pimesi F.T. Marinetti ideesid, nad olid oma loometöös märksa hillitsetumad ega ,,vabanenud" tingimusteta maalikunsti pärandis mõjust. Aja jooksul hakkasid futuristid üha vähem eitavalt suhtuma minevikukunsti, ,,amnesteerisid" paljugi. Näiteks U. Boccioni teatas ametlikult, et tema looming on
tulid domineerima horisontaaljooned. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist leillevanikud). Seinapindu dekoreeritakse tihtipeale antigist üle võetud väänlevate taimedega. Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Eeskujuks said kreeklased. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel
Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhidektidest tuntuim on Donato Bramante (1444-1514). Tema tegi Tempieto (Roomas). Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.
seisundeid (jooksvat koera kujutada nelja asemel 20 jalaga), sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt, kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid, seisukohti väljendati läbi manifestide, eeldus Itaalia ja selle keele arengu kiirendamiseks, eesmärk kunst pidi katkestama suhted minevikuga, huvitas eelkõige liikumise kujutamine, Filippo Tommaso Marinetti Itaalia kirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, futuristide eestvedaja ja manifesti tähtsaim autor, Carlo Carla (Anarhist Galli matused, Isamaaline pidustus, Suplejad) Itaalia maalikunstnik, Umberto Bocconi (Inimkeha dünamism, Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis liikumises) Itaalia maalikunstnik ja skulptor, Giacomo Balla (Koer keti otsas, Viiuldaja käed), Gini Severini (Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf, Sinised tantsijannad).
Ootamatud detailid ja kujundid. NT Bertolt Brecht, Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism- pidi saama tulevikukunstiks, tekkis Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut, ülistasid suurlinnlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärastest lausetest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas Filippo Tommaso Marinetti. Eestis oli Erni Hiir. Kubism- tekkis 20.sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust ja hakkasid kujutama loodust, inimesi ja esemeid geomeetriliselt. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. NT Johannes Barbarus Konstruktivist- hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teoseid üle terminitega( oskussõnadega). Püüdsid seostada
Futurism tekkis Itaalias, sellele suunale on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine.Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles sisi asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid niinimetatud manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel, nende manifestide autoriks oli Filippo Tommaso Marinetti. Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine, selle heaks näiteks on Giacomo Balla ,,Koer keti otsas". Kuid arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sanat Elia nägemused tulevikulinnadest, tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole.
Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalist. Sügisest õppis ta kuulduste kohaselt edasi Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Samuti said Soomes alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907. aasta septembris asus Konrad Mägi elama Prantsusmaale eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse’i. Prantsusmaal viibides õppis Mägi Filippo Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas hulgaliselt kunstinäitusi ja muuseume. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi taas koos A. Tassaga Norrasse. Mäe hinnang Norramaa suhtes muutus vastavalt olukorrale. Ühel hetkel oli ta veendunud, et halvem ei saa enam kusagil olla. Kui uskuda hiljem levinud anekdootliku variundiga lugu, öelnud Mägi oma arvamuse välja koguni Norra kuningale endale, keda ta
Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev äsjamöödunust. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaab areng. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 2. Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3. Renessansi periodiseering: 1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad
Ehitise mõõtmed on tohutud: pikkus 153 meetrit, laius 38 meetrit kitsamas ja 90 meetrit laiemas kohas. Ehitise kõrgus on samuti 90 meetrit. Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi. 1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 18711887. 1436. aastal pühitseti Santa Maria del Fiore katedraali sisse. Brunelleschi kavandi järgi 1420. aastal alustatud kuppel valmis lõplikult 1463. aastal. Kuplikivid on laotud Rooma Pantheoni eeskujul isetoetuvalt marmorribide vahele kalasabamustrisse. Kiriku sisemus jätab üsna lageda, koopaliku mulje. See on taotluslik.
· arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472)
Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes. Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele. Palazzo Strozzi asub Firenzes. Selle palee lasi endale ehitada Filippo Strozzi, kes oli Medici rivaal. Palee arhitektiks oli Benedetto da Maiano. Hoone ehitamist alustati 1489 ja lõpetati 1538. Palazzo Strozzi on ideaalne näide tsiviilarhitektuurist. Sarnasusi võib leida Palazzo Medici'lt, kuna see hoone inspireeris Strozzi palee autorit. Hoonel on harmoonilisemad proportsioonid kui palazzo Medicil. Paleel on kaunid paarisaknad, kaunis karniis ol iseloomulik selle aja paleedele Firenzes. Palazzo Medici-Riccardi fassaad.
enam tellimusi ilmalike hoonete loomiseks. Selle ala kõige suuremad saavutused jäid seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud üksikasjad. Rikkamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste väiksete majade asemele kerkisid palazzo'd. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Sant' Andrea kiriku looja Leon Battista
välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone - Firenze Leidlaste Kodu. Ta oli arvamusel, et arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Firenze sai 15. sajandi renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks
pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalis. Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris. Elama asuti eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. Mägi õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 4 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on
tema aadressil. 1930 laskis Majakovski end maha. 1930. aastal nimetati Majakovski sünnipaik tema järgi. Pärast Stalini surma levisid kuulujutud nagu ei sooritanudki Majakovski enesetappu vaid mõrvati Stalini käsul. Viimase teooria kohta puuduvad tõendid. FUTURISM Futurism tekkis 20. sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marietti, kes avaldas mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkas raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu.Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku : kiirust, dünaamilisust, suurlinlikku elutempot, tehnika võidukäiku.
ruumilisus puudub, valgust ja varje ei kasutata. Eeskujuks arhailine kunst nt. egiptuse reljeefid, aafrika skulptuurid, maskid. Aja jooksul taandus Picasso teoste värvigamma pruunidele ja rohelistele toonidele. Objektid puhastati kõigest üleliigsest ja jäeti alles vaid geomeetriline vorm. ,,Kõik tahavad kunsti mõista" ja ,,Miks mitte üritada mõista linnulaulu" (Picasso) Futurism Tekkis Itaalias, futurum/ futuro - tulevik Algas manifestide levitamisega ( Filippo T. Marinetti 1909) ,,Hävitagem muuseumid, mis kattavad meie maad nagu surnuaiad. Kunstiteos peab olema agressiivne ... kihitutav võidusõiduauto on kaunim kui kuulus Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916.a-ni ja levis sama aegselt ka kirjanduses, kinos jne. Teoreetilised seisukohad kattusid osaliselt fasistidega. Futuristid kutsusid üles looma pm uut kunsti Nad ülistasid moodsat tsivilisatsiooni, kiiret elutempot, urbaniseerumist ja tehnoloogilist progressi
luik" C.Saint Saensi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval, selle peamised keskused on Moskva, Peterbur, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Tuntud ballettitantsijad: Maria Taglioni (1804-1884),August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Maia Plissetskaja, Galina Ulanova. Tuntud ballettmeistrid: Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Maurice Bejart. ; Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid"; Adolphe Adam, "Giselle"; Leo Ballette: Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" ; Aleksandr Glazunov,
ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907. aastal asus Konrad Mägi teele Pariisi. Teekond kulges läbi Saksamaa. Jõudnud Pariisi, võis ta hulga aja möödudes jälle öelda, et on leidnud paiga, mis talle väga meeldib. Peamine eesmärk, mis noort kunstnikku Pariisi tõmbas oli sealne moodne kunst. Pariisis elas ta kunstnike ja kirjanike koloonias, õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 1908. aasta suve saabudes rändas Konrad Mägi Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks Mäe loomingus. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912. aastal Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913. aasta Tartu linnakoolis, 1914
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
