näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust. (5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. (Siin ei või tööandja lepingulistel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimisel, töövestlusel jne. nõuda andmeid mille vastu puudub õigustatud huvi (nt eraelu, mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale) §2. Sätete kohustuslikkus Käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja 3
http://www.riigikohus.ee/?id=99 Ametite ühitamatus PS § 143, KS § 49 Kohtunikud ei tohi olla peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Võivad õppe ja teadustööd teha. Kohtunik ei või olla erakonna liige, Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja vahekohtunik. Immuniteet PS § 153 Kriminaalvastutusele saab võtta üksnes Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku sotsiaalsed tagatised PS § 147 KS 10.ptk
eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. (5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. § 2. Sätete kohustuslikkus Käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning
alane ekspertintervjuu. Autori intervjuu. Üleskirjutus. (21.05.2014) Linnamäe, L. (2009). Ärikinnisvara finantseerimiseks raha ei ole ja raha ei tule. E24. http://e24.postimees.ee/120699/arikinnisvara-finantseerimiseks-raha-ei-ole-ja-raha-ei-tule (15.04.2014) Luts, T. (2009). Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2009. Arco Vara. http://www.arcovara.ee/upload/turulevaated/EST/Eesti_kinnisvaraturu_levaade_2009_Arco_ Vara.pdf (21.04.2014) Luts, Tõnu. AS Danske Bank Eesti filiaali krediidianalüütik. Büroohoonete finantseerimise alane ekspertintervjuu. Autori intervjuu. Üleskirjutus. (15.05.2014) Matsalu, E. (2014). Ärikinnisvaras tuleb ennast rohkem tõestada. Äripäev. http://www.haldusuudised.ee/?PublicationId=05E2CB57-F55E-4E5E-ADFE- 72A10DACBB0E&ref=rss (16.04.2014) Ober-Haus. (2014). Real Estate Market Report 2013: Baltic States Capitals. Ober-Haus Kinnisvara AS. http://www.adaur.ee/wp-content/2013/07/Ober- Haus_Market_Report_Baltic_States_2013.pdf (14.04
maksustamine on dokumentaalselt tõendatud. ·· Välisriigist saadud dividend, kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. (Allikas: Maksu- ja Tolliamet) 6. FIE-d. Euroopa Liidu kodanikul on õigus ajutiselt või alaliselt töötada FIE-na igas EL riigis, õigused on samad mis töötajatel. Võib viia oma põhitegevuse üle teise riiki või selle seal asutada, samuti luua filiaali. Teises riigis võib osutada teenuseid end seal sisse seadmata. Vabakutselisena saadav tulu maksustatakse üldjuhul riigis, kus elatakse. 7. Perekond. ELi kodaniku pereliikmed võivad oma kodakondsusest olenemata minna koos ELi kodanikuga teise liikmesriiki, nende õigused töötada ELi kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. ELi kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist
tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad 1) Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h 2) Õigus saada puhkust 3) Tööaja piirangud 4) Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale 5) Ohutud töötingimused Käsunduslepingu tunnusteks 1) Teenuse osutamine 2) Töö iseseisev korraldamine 3) Isikliku täitmise eeldamine 4) Nii tasuline kui ka tasuta Töövõtu leping:
* osaühing- üldjuhul osanikud ja juhatus, nõukogu peab olema, kui a) osakapital on üle 25 00 euro ja juhatuses on vähem kui 3 liiget. b) nõukogu olemasolu on ettenähtud põhikirjas. *aktsiaselts- aktsionäride üldkoosolek, nõukogu, juhatus * tulundusühistu- üldkoosolek, juhatus. Nõukogu peab olema, kui a) osakapita on üle 25 000 euro b) ühistul on üle 200 liikme c) see on ettenähtud põhikirjas 205. Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus? Eesti seadusandluses käsitletakse filiaalina ainult välismaa äriühingut Eestis asuvaid struktuurüksusi, mis siin äriregistrisse kanda. Välismaa äriühingu filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik vaid välismaa äriühingu osa. 206. Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada? Riigisisene ühinemine: Äriühingute riigisisene ühinemine võib toimuda kahel viisil:
Kui tarbija on kohtumenetluses kostja poolel, on pädevaks kohtuks tarbija elukoha järgne kohus. Kui tarbija osaleb vaidluses hagejana, on pädevaks kohtuks määruse art 16 kohaselt tarbija valikul: 1) kaupleja asukohajärgne kohus või 2) tarbija elukoha järgne kohus. Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline asukoht ei ole EL liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see riik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate asjade puhul tema alaliseks asukohaks. Määruse art 17 kohaselt võivad pooled määruse sätetest kõrvale kalduda üksnes sellise kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse määruses nimetamata kohtutes 3) mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine
dokumentaalselt tõendatud. Välisriigist saadud dividend, kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. (Allikas: Maksu- ja Tolliamet) 6. FIE-d. Euroopa Liidu kodanikul on õigus ajutiselt või alaliselt töötada FIE-na igas EL riigis, õigused on samad mis töötajatel. Võib viia oma põhitegevuse üle teise riiki või selle seal asutada, samuti luua filiaali. Teises riigis võib osutada teenuseid end seal sisse seadmata. Vabakutselisena saadav tulu maksustatakse üldjuhul riigis, kus elatakse. 7. Perekond. ELi kodaniku pereliikmed võivad oma kodakondsusest olenemata minna koos ELi kodanikuga teise liikmesriiki, nende õigused töötada ELi kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. ELi kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist. Euroopa Liidu
siis postmodernsuse tingimustes on see loogika ümber pööratud: ikoonilised hooned on need, mis seisavad fetisite rollis ja "seletavad ja kaunistavad" seda, mida ei suudeta päriselt anda. Pärast Guggenheimi 21 muuseumi filiaali rajamist Frank Gehry projekti järgi Baskimaa tööstuslinna Bilbaosse 1997. aastal ning seda saatnud majanduslikku edu, on staararhitektide ikoonilisi hooneid püütud sarnastel eesmärkidel kasutada mitmete teiste regenereerimiskavade puhul üle maailma. Sikk radikaalne tuntud arhitekti tehtud hoone on saanud kasvavas linnadevahelises konkurentsis omamoodi ärimudeliks, mille abil loodetakse kas parandada linna mainet või tõmmata tundmatule kohale rahvusvahelist tähelepanu
kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tuhine. Eeltoodud põhimõte ei kehti, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-is ette nähtud (TLS § 2). Töösuhte piiritlemine Üldpõhimõtted töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa .riuhingu filiaali juhataja lepingule (TLS § 1 lg-d 4 ja 5) Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest Lepingute eristamise puhul on oluline vaadata, kas on olemas alluvussuhe. Õpikus on kirjas tööõiguse olemus, kuid seadus on vahepeal uuenenud. Nt töötamisel läbi interneti tekib 3 kusimus, kas on tegemist alluvussuhtega nt uber. Üldpõhimõtted:
näitamiseks ka muudes nimetustes. 5.3.1 Äriseadustik Käesoleval ajal on ainsad ärinimesid reguleerivad õigusaktid TsSÜS ja äriseadustik, mille 2. peatükk käsitleb ärinime ehk firmat (§-d 715). Äriseadustikus on sätestatud a) füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi (§ 8), b) äriühingu ärinimi (§ 9), c) ärinime võõrandamine (§ 10), d) ärinime eristatavus ja valiku piirangud (§-d 1112), e) nime kasutamine ärinimes (§ 13), f) välismaa äriühingu filiaali ärinimi (§ 14), g) ärinime kasutamine ja kaitse (§ 15). Äriühingu ja füüsilisest isikust ettevõtja ärinimele ei seata mingeid keelelisi piiranguid. Põhilised nõuded on, et ärinimi peab olema selgesti eristatav varem registreeritutest, ta ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes, ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega. Äriseadustiku § 9 lg 4 sätestab, et õigusvormile viitavaid tähiseid AS, OÜ jms
eest, kui pole kokku tehakse hääletusel, kus lepitud teisiti igal ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. 258. Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus? See tuleb Eestis registreerida Äriregistris, tuleb määrata Eesti esindaja, filiaalile kohaldatakse Eesti seadusi, filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid välismaa äriühingu osa. Eesti filiaali võetud kohustuste eest vastutab välismaal asuv ühing. Eesti raamatupidamisekohustus. 259. Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada? 33 Võrgulehel euhttps://www.eesti
2. töö tegemist korraldab tööandja 2. töövõtja korraldab oma tegevust ise 3. töötaja täidab kohustusi isiklikult 3. töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult 4. tasuline leping 4. tasuline leping 3. Juriidilise isiku organi liikme teenistus- ja töösuhet reguleerivad lepingud: liigid ja erisused Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Nimetatud isikutega tuleb sõlmida käsundusleping. Vt eelmine küsimus. 4. Töölepingulise suhte eristamine avalikust teenistusest: avaliku teenistuse olemus ja asutused, avalike teenistujate liigid ja nende põhifunktsioonid, töö- ja teenistussuhte sarnasused ja erisused Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikuks teenistuseks nimetatakse:
hoolitsemisele; 7. töötamisele teenistuslepingu alusel; 8. töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist; 9. volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10. juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega; 11. tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel; 12. töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Vabadusekaotuseta paranduslikke töid tegevatele isikutele laieneb töölepingu seadus teiste seadustega ettenähtud erisustega; 13
ettevõtja kohta käivad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, isikud, kes võivad äriühingut esindada jne. Registrikartoteek jaguneb A-osa ja B-osa registrikaartideks. Jaotamise aluseks on siin piiramatu vastutuse esinemine ühingus ja eraldi ühingukapitali olemasolu. Nii kuuluvad A-ossa: 1. füüsilisest isikust ettevõtja, 2. täisühingu ja, 3. usaldusühingu registrikaardid. B-ossa kantakse: 1. osaühing, 2. aktsiaselts ja 3. tulundusühistu. Välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistri A-osa või B-osa registrikaart vastavalt sellele, millisele Eesti äriühingu liigile on välismaa äriühing kõige sarnasem. Igale ettevõtjale ja välismaa äriühingu filiaalile antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Alates 2002. aasta märtsist peetakse äriregistrit elektrooniliselt. Arvutiregistri kohta on ÄS-s olemas põhialused (9. ptk), kuid selle pidamise täpsema korra kehtestamise õiguse annab seadus justiitsministrile, kes on need
Otsesed maksud (tulumaks) on riigiti erinevad, kaudsed maksud (aktsiis, käibemaks) on ühtlustatud. Ühest liikmesriigist teise siirduvate isikute tulu kahekordset maksustamist aitavad vältida liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamislepingud. 6. FIE-d. Sul on õigus ajutiselt või alaliselt töötada FIE-na igas EL riigis, õigused on samad mis töötajatel. Võib viia oma põhitegevuse üle teise riiki või selle seal asutada, samuti luua filiaali. Teises riigis võib osutada teenuseid end seal sisse seadmata. Vabakutselisena saadav tulu maksustatakse üldjuhul riigis, kus elatakse. 7. Perekond. EL kodaniku pereliikmed võivad oma kodakondsusest olenemata minna koos EL kodanikuga teise liikmesriiki, nende õigused töötada EL kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. EL kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist. Euroopa Liidu
Pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada nõude tagatisena oma vallasvarale. Tuleb kanda kommertspandiregistrisse. Panditud vara jääb ettevõtja valdusse. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu, ei lõpe nõude lõppemisega Kommertspandi ulatus (KomPS § 2) Ulatub: äriühingu kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale. Kommertspandi võib seada välismaa äriühingu Eesti filiaali vallasvarale. Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. Kommertspant ei ulatu (KomPS § 2 lg 3 ) 1) kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes, võlakirjadele
Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht; 7) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud TTTS punktis 4, kui ta saab selle eest tasu; 8) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana; 9) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja
(3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätes- tatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemi- seks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. (5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 1. Paragrahv 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuste osutami- se lepingutest (nt tuleb töölepingut eristada käsunduslepingust, töövõtulepingust, maakleri- lepingust jne). 2. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest on vajalik töölepingu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
