eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. (3: § 1 lg 2-5) 2.2 Töölepingu tunnused Kui üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, siis võib töötegemine põhineda ka muudel võlaõiguslikel lepingutel, näiteks käsunduslepingul, töövõtulepingul jm. Tööleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mis kuulub teenuse osutamise lepingute hulka, kuid on samas eristatav teistest võlaõiguslikest lepingutest. Töölepingu puhul on oluline eristada seda teistest
ettevõtluse vormide vaheliste piiride hägustumist, samuti selleks, et tagada paremini riiklik järelevalve eradetektiivide tegevuse üle. Eradetektiivide puhul on tegemist üsna tundliku tegevusalaga, kuna eradetektiivi tegevusega võib kaasneda isikute põhiõiguste rikkumine. Eradetektiiviühinguna võivad tegutseda ka välisriigi eradetektiiviühing või selle filiaal. Piiranguna on sätestatud, et ka välisriigi eradetektiiviühingu või selle filiaali osanikeks või aktsionärideks võivad olla üksnes isikud, kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis eradetektiivina. Eradetektiiviühing on ettevõte äriseadustiku tähenduses. Eradetektiiv ja eradetektiiviühing on seega ettevõtjad. Paragrahvis 6 ja 7 on eradetektiiviühingute tegevust reguleerivad sätted. Eelnõu sätestab eradetektiivinduse kui ettevõtluse eriliigiga tegelemise erisused, milleks on eelkõige
?? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a
?? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a
lubatust erineval ajal ning juhul, kui niisugune töötamine kahjustab töö- või teenistuskoha mainet või kui töö- või teenistuskohustuste täitmine tähendab ka järelevalvet teise tööandja üle; 2) olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja; 3) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) töötada ametikohal, kus teda vahetult kontrolliv ametnik või tema vahetu ülemus on ametiisiku lähisugulane või -hõimlane; 5) olla ühtaegu avalik-õigusliku juriidilise isiku ja vahetult selle isiku kontrollitava juriidilise isiku juht- või järelevalveorgani liige; 6) olla riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liige kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist.
mitte töölepinguga. TLS § 1 lg 4 sätestab üldpõhimõtte töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Teiste teenuse osutamise lepingutest eristamise alusena on siin rõhutatud just allutatust tööandja juhtimisele. TLS § 1 lg 5 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ning välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmimine ja sõlmituks lugemine (B) 1 H. Raidvee , jt. Töölepingu seadus praktikas. Äripäev 2010, lk 13-14 2 Riigikohus on 25.01.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-09, rõhutanud, et juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt
advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet: Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult · Riigikohtu ettepanekul ja · Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeoleku-kontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu riigisaladusele
[3] "Kultuuri ja Elu" kaubamärk kuulub OÜle Markleis, mis asub Tallinnas aadressil J. Köleri 8. Ettevõtte juht ning omanik on ajakirja Kultuur ja Elu peatoimetaja Tea Kurvits. Osaühing asutati 2. veebruaril 1998. aastal. OÜ Markleisi tegevusalaks on ajakirjade ja muu perioodika kirjastamine. Ettevõte kuulub autoriõigusega kaitstud ettevõtete hulka, mille põhikapital on 40 000 Eesti krooni (2557 eurot). OÜ Marklaisil on kaks filiaali: Tallinnas asuvad Kunstistuudio Maalilaager ja Kadrioru Kunstiklubi. [4; 5; 6] 5 4. TOIMETUS Ajakirja Kultuur ja Elu peatoimetaja on Tea Kurvits. Toimetajad on Mart Peoleo ja Lea Arme. Reklaamiga tegeleb Maris Abel. Toimetus asub Tallinnas aadressil J. Köleri 8 teisel korrusel. Toimetuse postiaadress on 10502 Tallinn, pk 200. [3]
Kui on 3 juhatuse liiget, siis tuleb esimees valida. AS kapitali suurendamine ja vöhendamine samaoodi. Kahjumi katteks, siis vlausaldajat teavitama ei pea. Aktsiate ülevõtmine kui on 9/10 ühe käes, siis võib taodelda väikeaktsionäride ülevõtmist. Teeb ettepaneku ja peab maksma õiglase hinna. Väikeaktsionär peab ära müüma. Raamatupidamine välisriigi ühingu filiaal peab pidama eraldi raamatupidamist. Filiaal välismaise äriühingu osakond Eestis, on olemas filiaali juhataja. Raamatupidamine eraldatud emaettevõtte raamatupidamisest. Üleeuroopaline äriühing kaupade ja teenuste liikumine peab olema vaba, piiranguid ei tohi olla. Tuleneb EU õigustest ja kui see seadus midagi lubaba, siis peab olema liikmesriigile kohustuseks. Järgmiseks korraks selle kohta infot! Ja mõni firmanäide! Käibemaksu peab maksma kui käive on 16 000 eurot. Igasugune asi ei ole käive. Ainult se,e kui müüte oma toodet või teenust.
3. Tööd tehakse isiklikult; 4. Oluline on tööprotsess; 5. Tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti (TLS § 1 lg 3). Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: 1. Lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töötegemise viisi, aja, koha valiku olulisel määral iseseisev. 2. Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad näiteks: 1. Õigus saada töötasu alammääras 2. Õigus saada puhkust 3. Tööajapiirangud 4. Töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud 5. Ohutud töötingimused 6. Ülesütlemise piirangud Töölepingu võrdlus käsunduslepinguga.
täidavad spetsialiseerimise huvides kõigi filiaalide või ketti kuuluvate kaupluste jaoks kindlaid funktsioone (nt turundus, arvestus, personal, ärirahandus jm). Filiaalettevõttel on neid tsentraalosakondi praktiliselt iga olulise tegevuse jaoks. Tsentraalosakondadel on otsustamis- ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates küsimustes. Teisel juhul on tsentraalsele ärijuhtimisele jäetud mõned kõige olulisemad ülesanded, enamus otsustusi teeb filiaali juht. Praktikas puhtaid vorme ei ole. Segavormid püüavad ära kasutada mõlema eeliseid. Tabel Tsentaalse ja detsentraalse organisatsiooni eelised Tsentralisatsioon Detsentralisatsioon Võimaldab võtta tööle spetsialiste Filiaalid saavad paindlikult ja kiiresti konkreetsete valdkondade jaoks reageerida turusuhete muutustele Majanduskikud eelised, eriti sisseostu ja Filiaal saab valida eripäraseid
- ei või olla vastuolus heade kommetega; - ei tohi kasutada kaubamärgina kaitstavat tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud; - peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetis peab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel ning kodulehel peab olema nii äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Ärinime kaitse Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. Lisaks saab ärinime õigusvastase kasutamise korral tugineda kõlvatud konkurentsi (konkurentsi seadus) ja majandustegevusse sekkumise (VÕS) sätetele. ÄRISALADUS
esindatud häältest. Otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kohus võib tunnistada otsuse kehtetuks. Avaldus koos otsuse ärakirjaga esitatakse Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale. Tehakse, et ettevõte saaks laiendada tegevust, kuna väikeaktsionärid pole tavaliselt võimelised investeerima. 262. Millised on äriühingute juhtimisorganid? Juhatus, nõukogu 263. Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus? Välismaa äriühingu filiaal pole iseseisev juriidiline isik, vaid on välismaa äriühingu 93 osa. Seega vastutab välismaal asuv äriühing Eestis asuva filiaali poolt võetud kohustuste eest. Filiaali asutamisel peab ühing määrama isiku, kes Eestis filiaali tegevust korraldab, ühingut esindab ja filiaali tegevuse eest vastutab. Vähemlat ühe juhataja elukoht peab
eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu pooldeks on töötaja ja tööandja. Kohustused. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja peab tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töötajal on: hoolsuskohustus, teiste töötajatega koostöö kohustus, enesetäiendamise kohustus, tööandja teavitamise kohustus, tööandja maine kahjustamise ja partnerite
mitmekesine, siis kasutatakse finantseerimisel erinevaid allikaid. Võlakirja emissioon, laenurahad, liisingu struktuurid, jne. Kasutatakse ka välisabina sihtfinantseerimist. Tööstusfinantseerimine. Seda kasutatakse spetsiifiliste ettevõtlusvormide korral ja eriti suurettevõtluses. Ettevõte püüab tagada finantseerimise endale võimalikult mugavalt ja selleks moodustatakse tema juurde mingi finantseerimisasutus või avab mõni krediidiasutus ettevõtte teenindamiseks filiaali või kontori. Selline finantseerimismoodus võimaldab operatiivselt ja paindlikult kasutada ettevõtte enda vahendeid samuti vähenevad teenustasud. Investeerimisega ei ole garanteeritud millegagi saadav tulu vaid olemas on tõsised riskifaktorid. Samas võib riskikapital anda aga suurima tulu. Ettevõtluse riiklik toetamine Toetuse objektiks on äriprojektid. Riiklik toetus võib olla antud laen või laenu käendus. Eestis rakendatakse seda süsteemi 1994 aastast
ümbrusse spordikoole ja turismikeskusi. 1988. aastal avati suur spordipalee. Praegu on igal välismaalasel võimalik 40-50 dollari eest päevas õppida, mida ta iganes soovib, kuid tõeline kunst jääb kloostriseinte vahele. 3.1.7 Shaolin maailmas Viimaste aastataega on tõusnud shaolini populaarsus kogu maailmas. Juba 1974. aastal loodi Jaapanis Shaolini Rusika Liit - Shorini Kempo, mis propageerib aktiivselt seda kunsti. Praegu on ainuüksi Jaapanis 2700 filiaali ja koos välismaaga ühendab ta üle miljoni inimese. Ameerikas avati hiljuti "Shaolini klooster", aga see on pigem rikaste ameeriklaste Disneyland. Uut jõudu saab shaolini võitluskunstide areng ka Euroopas. Sellele on omalt poolt kaasa aidanud Shaolini munkade turnee Saksamaale, kus nad viisid läbi rea seminare ja demonstratsioonesinemisi. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=282&Itemid=108; 07.02.13) 3.2 Tai-ji
kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena .Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl.Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet - Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse
8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga; 9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; 10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine; 11) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu. 40. Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse? Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud
1989-1992 Saaremaa Restaureerimisvalitsuse keskaegsete kirikute restaureerimise osakonna juhataja 1983-1989 Saare KEKi töödejuhataja Võõrkeeled: inglise, vene, soome keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 6. Laine Jänes - Reformierakond Kultuuriminister Kultuuriministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 kultuuriminister 2004 2007 Tartu linnapea 2002-2004 Tartu abilinnapea 1998-2002 Vanemuise Kontserdimaja direktor 19971998 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja 19941997 Tartu Õpetajate seminari õppejõud 19951998 Tartu Linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialist 19851998 H. Elleri nim Tartu Muusikakooli kooriliteratuuri õpetaja ja kontsertmeister Võõrkeeled: vene, inglise keel; algtasemel saksa keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 7. Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teenistuskäik Alates 04. 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister
isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad 1) Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h 2) Õigus saada puhkust 3) Tööaja piirangud 4) Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale 5) Ohutud töötingimused Käsunduslepingu tunnusteks 1) Teenuse osutamine 2) Töö iseseisev korraldamine 3) Isikliku täitmise eeldamine 4) Nii tasuline kui ka tasuta
saanud.Äriühingu juhatuse liige oli ta 3 aastat ja seejärel kutsuti ta juhatuse liikmest tagasi ning lõpetati leping. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada. Kui firma töötaja valitakse selle firma juhatuse liikmeks siis talle ei kohaldu enam tööleping ja töölepingu seadus. TLS § 1 lg 5, töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Juhatuse liikmega tuleks sõlmida käsundusleping. VÕS § 619, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu puhul peab lepingut täitma isiklikult ja käsundusandja juhiste järgi. Samas kui lähtuda hea usu põhimõtest, mis on üks oluliseim eraõiguse põhimõte, siis mõlemad
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
mitteresidendi saadud intresse laenudelt, võlakohustustelt (sh.kapitalirent, liising) või muudelt väärtpaberitelt, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse. Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta ettenähtud korras kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel. (TMS§45,lg.8)
7) töötamisele teenistuslepingu alusel 55 8) töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist 9) volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest 10) juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega 11) tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel 12) töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal 13) seaduses otseselt ettenähtud muule tegevusele, samuti seaduses otseselt mainitud isikutele Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendavaks
välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet: · Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. · Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeoleku-
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku sõltumatus: 1). Kohtu sõltumatus; 2). Kohtunike personaalne sõltumatus; 3). Ametite ühtimatus; 4). Kohtuniku ametikitsendused - K ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. 5). Kohtuniku immuniteet - Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine - avaliku konkursi alusel, Kohtunikukandidaat peab läbima
ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu tunnused: kestvusleping; töötaja ja tööandja vaheline leping, mille esemeks on ühe isiku poolt tehtav töö; üheks pooleks alati füüsiline isik (töötaja), tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik; tööandja on kohustatud maksma töötajale töö eest tasu (kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal).
● on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel. Samuti ei või ta olla Riigikogu liige ega valla- või linnavolikoguliige, erakonnaliige, äriühingu asutaja ega juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja ega vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. . Ametisse nimetatakse avaliku konkursi alusel. Peab läbima julgeoleku kontrolli KAPO poolt. I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Riigikohtu üldkogu ettepanekul Vabariigi President. 19
Tööõigus Tööõigus Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 103 5.05.2016 Tööõigus Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Tööõigus Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Tööõigus Kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, siis TLS’i ei kohaldata. 104 5.05.2016 Tööõigus
Peatüki teemad: Euroopa Lepingu artiklid 52 (äriühingute asutamise vabadus) ja 59 (teenuste osutamise vabadus) Pangandus - Euroopa Liidu õigustik sätestab muu hulgas nõuded pankade finantsaluse adekvaatsusele, tarbijakaitselistele aspektidele panganduses, finantsturgude usaldusväärsusele ning ühtsetele tegevusreeglitele panganduses. Kindlustus järgides Euroopa Liidu õigustikus sätestatud asutamisõiguse (tütarettevõtte, filiaali asutamise õigus) ja teenuste vaba liikumise (piiriülene teenuste pakkumine) põhimõtteid on litsentseeritud kindlustusandjal, kelle peakorter asub ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, õigus tegutseda kindlustustegevuse alal kõigis liikmesriikides. Tütarettevõtte asutamiseks on piisav päritoluriigi luba, mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED)
asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks. Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor. § 19. Prokuura lõpetamise alused Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. Prokurist võib ettevõtjalt nõuda prokuura lõpetamist, kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe. Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga. Prokuura lõpetamise alused: Ettevõtja võib prokura lõpetamist paluda kui lõppeb aluseks olev õigussuhe.
7. töötamisele teenistuslepingu alusel. Teenistuslepingut reguleerib eriseadus; 8. töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist; 9. volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10. juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega; 11. tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel (käsundusleping nt juhatuse liige - kõik punktid tuleb lepingus eraldi kokku leppida, sh sotsiaalsed garantiid; laieneb ainult tervisekindlustus); 12. töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal
47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel jm seaduses loetletud põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu.
Tegutsetakse lähtuvalt kinnitatud eelarvest. Korporatiivklientide segmendi osakaalu Müügikate u 30% käibest. suurendamine edasimüüjate arvelt, üldiste Investeeringute tase hoitakse tasemel 30% müügimahtude suurendamine mõlemas segmendis. kasumist. Töökorralduse/protsesside eesmärgid Sisemise arengu eesmärgid Lätis ja Leedus on filiaalid avatud, määratletud on Sissetulevas turismis: Lätis filiaali avamise Eesti kontori ja filiaalide vaheline töökorraldus. ettevalmistamiseks kohaliku esindaja värbamine, Arendatakse välja (kvaliteedi)juhtimissüsteemi, Leedus kahe projektijuhi värbamine; filiaali juhataja klienditagasiside tulemuste alusel toimub värbamine Lätis (üks inimene). intensiivne tootearendus. Eriürituste ärisuuna käivitamine filiaalides, ühe
Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; erakonna liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada:
3 Défense [de´fa(n)s] Pariisi külje all paiknev ärikvartal 4 markantne eriliselt ilmekas 5 etnoloogia ühe rahva kultuuri ja olustikku uuriv teadus (rahvariided, mängu- ja tööriistad jmt.) 6 kaskaad astmeline juga MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas seletad lahti sõna "neofunktsionalism"? 2. Millised Tallinna viimasel ajal kerkinud hooneid võib pidada neofunktsionalistlikeks? 3. Millisesse Baltikumi linna tahetakse püstitada Guggenheimi muuseumi filiaali? 4. Kes on selle tulevase hoone arhitekt? Mida tead sellest arhitektis? 5. Millistes linnades on veel Guggenheimi muuseumi filiaale? 6. Millist kunsti neis muuseumides eksponeeritakse? 7. Kus paikneb Baskimaa? 8. Mida tead baskidest ja baski keelest? 9. Kas baskid võiksid iseseisvuda? Põhjenda! 10. Kas meie välisminister peaks toetama baskide iseseisvumist? Miks ta seda ei tee?
Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on distsiplinaarkomisjoni liige. Distsiplinaarmenetluse algataja võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. Ametist kõrvaldamise aja eest säilitatakse prokurörile palk koos lisatasudega. Prokurör ei või väljaspool teenistuskohustusi töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Prokurör ei või olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, samuti erakonna liige. 23. Notariaat (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Notariaat on üks õiguskaitsesüsteemi osa, mis moodustataks kõikidest notaritest- eestseisus ja lihtliikmed. Notarite Koja funktsiooniks on valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle. Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem
" Korovjev, ruudulise jaki ja katkiste näpitsprillidega saatanliku kaaskonna üks liikmeid. Nimi tuleneb tõenäoliselt venekeelsest sõnast korova (lehm). Samuti on sarnasus Bulgakovi tuttava Koroviniga ning Dostojevski romaani "Vennad Karamazovid" tegelase Korovkiniga. Tema valiums aga sarnaneb eelmainitud teoses ilmutanud Saatana omaga. Teine nimi Fagott seob teda erinevate muusikaliste teemadega, näiteks Vaatemängude komisjoni filiaali ametkonna laulma panemine, tegelaste nimede sarnanemine kuulsate heliloojatega (Berlioz, Rimski, Stravinski), rääkimata mitmetest momentidest, kus tegelased kuulevad või räägivad erinevatest muusikalistest teostest: "Kõik aknad olid pärani, iga akna taga põles oranzhi kupliga lamp ning igast aknast ja uksest, igast kangialusest, katuselt ja pööningult, keldrist ja hoovist tungis kähiseva möirgena tänavale polonees ooperist "Jevgeni Onegin"
Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on distsiplinaarkomisjoni liige. Distsiplinaarmenetluse algataja võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. Ametist kõrvaldamise aja eest säilitatakse prokurörile palk koos lisatasudega. Prokurör ei või väljaspool teenistuskohustusi töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Prokurör ei või olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, samuti erakonna liige. 23. Notariaat (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Notariaat on üks õiguskaitsesüsteemi osa, mis moodustataks kõikidest notaritest- eestseisus ja lihtliikmed. Notarite Koja funktsiooniks on valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle. Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem
i. Institutsiooniline ii. Personaalne 129. Kohtuniku sõltumatuse tagatised Kohtute seaduse kohaselt ei tohi kohtunik väljaspool õigusemõistmist töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või samuti olla Riigikogu või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liige, erakonna liige või äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja või vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 130. Millisel juhul on kõrgema astme kohtu seisukoht alama astme kohtule siduv? 131. Kas kohtunikuabi on kohtunik on kohtunik PS mõttes? Kohtunikuabi pole kohtunik PS mõttes, sest kohtunikud vajavad ametisse saamiseks kohtunikueksamikomisjoni heakskiitu, peale mida nimetab Riigikogu (Presidendi ettepanekul) nad ametisse. 132
Tähtsus ärile: Tagab kino tähtsuselt teise tegevusala vabade ruumide sihtotstarbeline rentimine ladusa töö. IS tugi: Võimaldab operatiivset ülevaadet aktiivsetest rentnikest, nende makseharjumustest, kontaktidest ja muudest vajalikest parameetritest. Nimi: Külastatavuse aruande vaatamine Tegutsejad: Juhataja Eesmärk: Tagada juhatajale ülevaade ettevõttele põhitegevusala edukusest. Kirjeldus: Juhataja , olles eelnevalt valinud perioodi ja filiaali või mängukava, tutvub seansside külastatavusega filiaali või mängukava lõikes. Eeltingimused: On loodud külastatavuse aruanne. Järeltingimused: Juhataja on saanud vajalikku infot Tähtsus ärile: Abistab juhatajat meelelahutusjuhi töö hindamisel IS tugi: Võimaldab operatiivset ülevaadet seansside külastatavusest. 1.1.1.8.3 Kontseptuaalne klassidiagramm 20
Töö Töökeskkond varieerub Jaapanis väga laiades piirides. On väga suuri firmasid ja pisikesi perefirmasid. Enamik töötajaid peab tööle sõitma väga kaugelt ning hommikustel ja õhtustel tipptundidel on ühiskondlik transport väga koormatud. Väga levinud on ületundide tegemine, seda nii erafimades kui riigiasutustes. Pole sugugi haruldane, et firma saadab oma töötaja mitmeks aastaks teises linnas asuvasse filiaali ja kui see juhtub olema Jaapani teises otsas, siis ei saa perekond kokku rohkem kui mõne korra aastas. Töötajad on kõigele vaatamata oma firmale lojaalsed, sest tavaliselt on nad sinna tööle asunud kohe pärast kooli või ülikooli lõpetamist ja firma tagab neile eluaegse tööhõive. Ametialase edutamise aluseks on enamasti firmas töötatud aastad, mitte tööalane võimekus. Viimasel ajal on selline eluaegse tööhõive
Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: · Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; · erakonna liige; · äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; · pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; · vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
loetakse kõik lepingud, mille puhul teeb 1 isik teisele isikule tööd ja selle töö tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, TL-ks. (Vaidluse korral ei tule töötajal tõendada, et tegemist on TL-ga) Töösuhte piiritlemine: töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: -kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev -juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule 1 Töövõtuleping ja käsundusleping jätavad töötajad ilma neile TL-ga ettenähtud tagatistest. Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses, õigus saada puhkust, tööajapiirangud, töölepingu tööandjapoolse
Õiguslik probleem ja RK seisukoht: Ebamõistlikult kahjustatavad tüüptingimused VÕS § 42 lg 1. Kostja II nõue leppetrahvile on ebamõistlikult kahjustav, sest kostja II nõuab sama aegselt ka saamata jäänud tulu VÕS § 42 lg 3 p 5 RKTKo 3-2-1-22-16 p 18 nn kaatrileping, käendajale tüüptingimuste laienemine Asjaolud: Osaühingu Gvandron (hageja I) ja Merle Suure (hageja II, käendaja) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu lepingu tühistamise kehtivuse tuvastamiseks, lepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, 44 105 euro 25 sendi saamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja I ja kostja sõlmisid kasutusrendilepingu ehk autolepingu. Samal kuupäeval sõlmis kostja hagejaga II autolepingust tulenevate hageja I kohustuste tagamiseks ka käenduslepingu. Hageja I, kostja ja OÜ Boathouse (müüja) sõlmisid müügilepingu,
kohaldamise korral füüsiliste isikutega, kes on liikmesriikide kodanikud. • Äriühingutena mõistetakse tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, samuti ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud. C-212/97 Centros Ltd vs Erhvervs- og Selskabsstyrelsen • Taani perekond asutas firma Ühendkuningriiki, aga kunagi Ühendkuningriigis majandustegevust ei asutanud. Asutas loodud äriühingule filiaali Taani, sest Ühendkuningriigis ei olnud nõuet miinimumkapitali suurusele, aga Taanis oli. • Taani võimud leidsid, et perekond püüab vältida Taani miinimumkapitali nõuet. Kohus leidis, et asutamisvabadus peab olema tagatud ja andis õiguse Taani perekonnale. Ettevõtte asutamine, mida see tähendab? • Kriteeriumidele, millele peab vastama asutatav ettevõte on riigiti väga erinevad (nt. osakapital, Ericssoni A-aktsia näide, kuldaktsia, esitaja aktsia)
1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; TsMS § 72. Pooled 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige (1) Tsiviilprotsessi pooled on hageja ja kostja. ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; (2) Hageja on isik, kes on esitanud hagi oma eeldatavate õiguste ja 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vabaduste kaitseks, samuti käesoleva seadustiku § 5 lõike 1 punktides 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 2 ja 3 nimetatud isik, kui ta ei ole seaduslik esindaja.
Pangandusõigus 12.09.2007 Aine lõpeb arvestusega. Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov! Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga. Kontrolltöö 20 % valikvastustega, edasi definitsioonid ja veel midagi. Pangandusõiguse mõiste. Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankad...
1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige; (3) Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. 2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige TsMS § 72. Pooled ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; (1) Tsiviilprotsessi pooled on hageja ja kostja. 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; (2) Hageja on isik, kes on esitanud hagi oma eeldatavate õiguste ja 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
