Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS:
Mis on aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. Mis on välismaa äriühingu filiaal - Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhataja peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis.Juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab
Allikas: Eesti Pangaliit. 6 Kokkuvõte. Viimase aastate jooksul hüvitamise piirmäär oli kiiresti suurenenud. Selline muudatus oli vajalik selleks, et majandusaktiivsuse vähenemisel säilitada hoiustajate usaldus ja saavutada finantsturgude suurem stabiilsus. 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev Hoiuste tagamise osafondi arvel hüvitatakse Eestis registreeritud krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused. Fondi kohustus hüvitada hoiustajate hoiused tekib hoiuste peatamise päeval. Hoiuste peatamise päevast alates on Fond kohustatud hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras hüvitama. Hoiuste peatamise päev Tagatisfondi seaduse tähenduses on varaseim järgmistest päevadest: - krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise päev; - krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev;
Aruannetele tuleb lisada revidendi arvamus või audiitori järeldusotsus. Kui ühistul on nõukogu, peab lisama ka nõukogu aruande. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. [http://www.corpestonia.ee/?id=772] 11 4. Välismaa äriühingu filiaal Filiaali juhataja Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist. Juhataja võib anda prokuura. Raamatupidamine ja majandusaasta aruannete esitamine Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele. Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab ühe kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitama filiaali asukoha
Aleksander Torjus · Sündinud 10. augustil 1961 Ülejõe külas praeguses Rae vallas Tallinna lähedal. · Lõpetas Lagedi 8klassilise kooli ja sama kooli juures tegutsenud Harju kaugõppekeskkooli filiaali. · Töötas Eesti NSV sideministeeriumi arvutuskeskuses arvutite hoolduse alal ja hiljem automatiseeritud juhtimissüsteemide grupis. · Õppis Tallinna polütehnilise instituudi õhtuses osakonnas automaatikat ja telemehaanikat, õpingud katkestas sõjaväkke saatmine. · Hiljem töötas Kuusalu kolhoosi elektroonikatehases Estron ja oli pikemat aega insener elektroonikaettevõttes Elcoteq. · Praegu on läbipääsu ja turvasüsteeme tootva OÜ Hardmeier tootmisjuht.
..........................................................................................................11 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Eestis elab 1.jaanuar 2015 hetkeseisuga 1 312 252 milj. inimest ning turul tegutseb Eesti tegevusloa alusel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuse filiaali (finantsinspektsioon). Arvestades sellega, et mingi osa inimestest on eelkooliealised ning mingi protsent on ka neid, kes pangateenuseid üldse ei kasuta, julgen nende numbrite põhjal väita, et konkurents turul on küllaltki suur. Samuti on turule tulemas uus pank Inbank, mille esimeseks „tooteks“ on hoius ning see muudab hoiuseturu kindlasti aktiivsemaks ja uuenduslikumaks.(Äripäev 2015). Hetkel valitseb turul tihe pankadevaheline konkurents, mis omakorda peaks hoidma
taotleda nimetus, isiku nimi ja isikukood (kui Tasumine pangaülekandega välisriigis asuvast pangast Sooritades riigilõivu ülekannet välisriigis asuvast pangast, on lisaks eelnevale vaja teada ka Eestis asuva panga BIC ehk SWIFT koodi ning Rahandusministeeriumi riigilõivu konto rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN). · SEB BIC ehk SWIFTkood on EEUHEE2X · Swedbank BIC ehk SWIFTkood on HABAEE2X · Danske Bank A/S Eesti filiaali BIC ehk SWIFTkood on FOREEE2X · Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali BIC ehk SWIFTkood on NDEAEE2X Rahandusministeeriumi riigilõivu kontode IBANid (International Bank Account Number) on: · SEB: EE 89 1010 2200 3479 6011 · Swedbank: EE 93 2200 2210 2377 8606 · Danske Bank A/S Eesti filiaal: EE 40 3300 3334 1611 0002 · Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal: EE 701700017001577198.
Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, millal naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat väga ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseerida jättes naisele koju raha, et see sellega endale mõnusa äraolemise korraldaks
täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma. Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Ettevõtja ärilistel dokumentidel peab olema näidatud ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel peab lisaks olema näidatud filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Ettevõtja, kelle huve on kahjustatud tema ärinime kasutamisega, võib nõuda ärinime õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti sellega süüliselt tekitatud varalise kahju hüvitamist.4
oma varaga. Seega on AS piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. Miinimumkapitali nõue on 400k. 24. Mis on välismaa äriühingu filiaal S.o välismaa äriühingu Eestis asuv struktuuriüksus, mis tuleb Eestis äriregistrisse kanda. Välismaa äriühingu filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid on välismaa äriühingu osa. Seega vastutab välismaal asuv äriühing Eestis asuva filiaali poolt võetud kohustuste eest ja seetõttu peab olema võimalik filiaali tegevusest tulenevaid nõudeid täita ka välismaal. Filiaali asutamine on vaba kõigile välismaa äriühingutele, sõltumata nende vormist, tegevusalast v tegevuse ulatusest, kuid teatud juhtudel, võib filiaali asutamise eeldusena nõuda vastava loa saamist. 25. Kuidas saab vastutusele võtta juriidilist isikut Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Seaduses sätestatud juhtudel vastutavad juriidilise isiku kohustuste eest oma varaga ka tema liikmed, nagu nt
asukohas, _ kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks, _ kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks. Välismaa äriühingu filiaal _ kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta Äriregistrisse kandma filiaali, _ filiaal ei ole juriidiline isik, äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest, _ välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja(d), vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, _ juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele, _ kui välismaa äriühing peab avaldama majandusaasta aruande, peab filiaali juhataja hiljemalt üks kuu pärast aastaaruande kinnitamist ja
Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja, neis peavad olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest Eesti filiaal. Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhatuse liige peab
Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM- il Ramsaus. Andrus Veerpalu on kümnekordne Eesti meister individuaaldistantsides. 19.02.2001 tuli ta Lahti MM-il maailmameistriks 30 km klassikalises stiilis ja on esimene Eesti sportlane, kes on tulnud maailmameistriks suusatamises. Anrdus Veerpalu on valitud 2009 aasta sportlaseks
Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseerida jättes naisele koju raha, et see sellega endale mõnusa äraolemise korraldaks
ÄS §6 (3) o Rootsi-Sveitsi tööstuskontsern ABB o Soome kontsern Lemminkäinen Eesti AS o Eesti energia kontsern o BLRT Grupp kontsern (kuhu sisenevad 69 ettevõttet) o Tallinna Kaubamaja kontsern 29. Mis on filiaal? ÄS § 384. Välismaa äriühingu filiaal (1) Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. (2) Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. (3) Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. Filiaal on välismaa äriühingu esindus. Äriseadustiku § 384 lg 1 sätestab: Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrissekandma filiaali.
Äri nimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Ärinimesid ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalse nõusolekuta v. a juhul kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes ... 4) Vabariigi valitsus võib panna piiranguid sõna ,,Eesti" kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võõrkelsetes vastetes v. a välismaa äriühingu filiaali ärinimes. 5) Ärinimesid ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asustuste nimetuses. 6) Sõnu ,,riigi" või ,,linna" või ,,valla" või muid riigi või kohaliku omavalitsuse amtiüksusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis kui riigile võõi kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühinguosadest või aktsiatest. 7) Ärinimi peab olema kirjutatud Eesti ladina tähestikus.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on õppe-, kultuuri- ja teadusasutus. EMTA-s on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus muusika- ja teatrierialadel. Aastast 1992 tugineb õppetöö ainesüsteemile, aastast 2011 on 3-aastane bakalaureuse- ja 2-aastane magistriõpe, 1996 on muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe; aastast 2000 on doktoriõpe võimalik kahes, loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus harus (muusikateadus, muusikapedagoogika). 1997 avas EMTA filiaali Tartus, augustis 1999 algas õppetöö EMTA uues hoones (Rävala pst 16). 1925–2010 on välja antud 4717 diplomit või lõputunnistust. Ajalugu 1919–23 kandis nime Tallinna Kõrgem Muusikakool 1923–35, 1941–44 ja 1989–93 Tallinna Konservatoorium 1935–40 Eesti Vabariigi Tallinna Konservatoorium 1940–41 Eesti NSV Tallinna Konservatoorium 1944–89 Tallinna Riiklik Konservatoorium 1964–65 ENSV Riiklik Muusika- ja Teatrikunsti Instituut 1993–2005 Eesti Muusikaakadeemia 2005
Välismaa äriühingud, kes aga soovivad Eestis reaalse majandustegevusega tegelema hakata, peavad end registreerima filiaalina äriregistris (§ 384 lg 1) või asutama siin nn tütarühingu (mis on sel juhul Eesti äriühingud ja millele kohaldatakse Eesti seadusi täies ulatuses). Kui välismaa äriühing soovib Eestis tegutseda mitmes erinevas registripiirkonnas, peab ta filiaali registrisse kandma omal valikul ühes neist, st. iga ühing saab ÄS Eestis omada ainult ühte filiaali. Välismaa äriühingu filiaali ei vaadelda eraldi juriidilise isikuna, vaid kui välismaa äriühingu osa (§ 384 lg 2). Seega vastutab välismaal asuv äriühing Eestis asuva filiaali poolt võetud kohustuste eest ning seetõttu peab olema võimalik filiaali tegevusest tulenevaid nõudeid täita ka välismaal. Põhimõtteliselt on filiaali asutamine vaba kõigile välismaa äriühingutele, sõltumata nende vormist, tegevusalast või tegevuse ulatusest, kuid teatud
Kõre Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste elust ja tegevusest: 1979- 31. juulil sündis Jürgen Rooste Tallinnas 1997- lõpetas Tallinna Reaalkooli ja asus õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli 1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roostega ning neil on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006). Nüüdseks on nende abielu lahutatud ja Jürgeni uueks elukaaslaseks on luuletaja Sveta Grigorjeva. Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste loomingust:
kõnealuse riigi osaajalise pensioni kohaldamise tingimusi, et erinevused ei seaks ohtu esimese riigi seadustega taotletavate eesmärkide saavutamist. (Kohtuasi nr C-523/13) Antud olukorras arvestati vaid Austria seadustega ning ei võetud arvesse, et Saksamaa seaduste järgi on töötaja pandud talle ebasoodsasse olukorda. Kohtuasi C-379/09 Maurits Casteels vs British Airways plc puudutab töötaja sama ettevõtte teise filiaali siirdumist ning sellega seoses pensioniõigustest ilmajäämist. Paljudes Euroopa riikides on suur roll ka täiendavatel tööandjapensionitel. Maurits Casteels, kodakondsuselt belglane, on olnud pikaajaline British Airwaysi töötaja, täpsustades ettevõtte filiaalide töötaja, mis tähendas, et ta liitus järjestikku mitme tööandja (ehk filiaali) pensioniskeemiga. Antud kohtuasja põhjustas aga see olukord, et Casteels töötas lennufirma
kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: · Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; · erakonna liige; · äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; · pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; · vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. · Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses
Advokatuuri liikmeks ei võeta isikut, kes ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele on advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud ja kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning avalikus teenistuses, töötab töö- või teenistuslepingu alusel, kuulub ilma advokatuuri juhatuse loata äriühingu, välja arvatud advokaadiühingu juhatusse või nõukogusse või on välismaa äriühingu filiaali, välja arvatud välismaa advokaadiühingu filiaali juhataja, ettevõtja esindusõigust omav osanik või ettevõtja prokurist, on pankrotivõlgnik, tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega, on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja. Töötamine õppe- või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist. Kokkuvõtvalt juhindub advokaat seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest,
õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse õigusaktidest ja põhimäärusest. Tartu Linnamuuseum on Tartu Linnavalitsuse hallatav munitsipaalmuuseum. Muuseumi rahastatakse Tartu linna eelarvest (finantseerimiseelarve ja majandamiseelarve) ning muuseumi poolt taotletud sihttoetustest ning annetustest. Linnamuuseumil on neli filiaali: O. Lutsu Majamuuseum, 19. sajandi Tartu linnakodaniku maja, KGB Kongid ja Tartu Laulupeomuuseum. Muuseumis on kokku 27 ametikohta, otseselt on kogude-tööga seotud 8 töötajat: peavarahoidja, arheoloogiaosakonna juhataja, O.Lutsu majamuuseumi kuraator, 4 teadurkoguhoidjat ja konservaator. Kogumisega (teabe eelregistreerimine) tegelevad kõik muuseumi põhitööga seotud töötajad, st välja arvatud abipersonal. O. Lutsu Majamuuseumi kuraatori ülesanne on kogumine ja kogude haldamine
majandusinsenerina.1990 õppis Helsingi Tehnikaülikoolis rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia osakonnas. Ta on töötanud Helsingi Tehnikaülikoolis teadurina, ta on olnud Stochomi Keskonnainstituudi arenduskantsler ning hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor.Veel on ta töötanud KPMG Management Consulting Ida- ja kesk- Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, Üro Arenguprogrammi kordinaatorina Eestis.Linnar Viik oli Tiigrihüppe sihtasutuse asutaja, nõukogu liige, avalike internetipunktide, avaliku e-posti
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud
bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw
Superkaubamaja Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesandes on probleemiks see, et ühe kaubamaja juhataja Martin Mänd lahkub ettevõttest. Kiiresti on vaja leida uus juhataja, kes teeks oma tööd sama kompetentselt ja edukalt, kui eelmine. Probleem puudutab Sirle Saart, kes on kogu Eestit katva superkaubamajade keti Lõuna-Eesti piirkonna juht. Mõjutab tervet organisatsiooni, sest on vaja leida uus juhataja ning selleks tehakse juhtide seas muudatusi. Tunnus – põhjus – tagajärg a) Ettevõtte suurima kaubamaja juht, Martin Mänd, oli valitud lähiajal avatava Maksimarketi tegevdirektoriks. b) Võib oleteda, et juba neli aastat juhina töötanud Martin vahetas töökohta, kuna leidis, et tema jaoks pole piisavalt arenguvõimalusi. c) Kaubamaja vajab uut head juhatajat; sellega tekkis Sirle Saarele lisatööd, sest tema peab Martini...
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl
Lahendus: Olgu teravilja mass x kg, niiskussisaldus 23% ehk 0,23kg, seega täiesti kuiva(puhast) teravilja oli 0,77x kg. See ei muutu kaaluliselt ka uues kuivatatud segus, kus niiskussisaldus on 12%, seega on selles täiesti kuiva teravilja 88%. Leiame teravilja uue koguse y. 0,77x=88% y=100% siit y=0,77x*100/88=0,875x kg. Leiame, mitu protsenti on see esialgse teravilja massiga võrreldes: 0,125x=z% x=100% 0,125x*100/x=12,5% Vastus: teravilja mass vähenes 12,5%. 2. Kaupluse kaks filiaali müüsid ühe kuuga kokku 360 jalgratast. Järgmisel kuul müüs esimene filiaal 12% ja teine filiaal 10 % rohkem jalgrattaid kui esimesel kuul, müües kokku 400 jalgratast. Mitu jalgratast müüs kumbki filiaal järgmisel kuul? Lahendus: Oletame, et esimene filiaal müüs x ja teine y jalgratast. Ühe kuuga müüdi kokku 360 jalgratast, saame võrrandi x+y=360. Teisel kuul müüdi jalgrattaid vastavalt esimeses filiaalis 12% rohkem ehk 0,12x tükki
Et osaühingus või aktsiaseltsis jagada dividende, peab olema 4 eeldust: · Majandusaasta aruanne · Eelmiste perioodide jaotamata kahjum tuleb likvideerida · Maksud peavad olema makstud · Üldkoosolek Kui üks nendest eeldustest on täitmata, on dividendide väljamaksmine ebaseaduslik. 1.10 Aktsiaseltsi lõpetamine Lõpetada saab samadel tingimustel nagu osaühingut üldkoosoleku otsusel, pankroti tõttu või muul põhjusel. Kui filiaali (välismaise äriühingu osakond) emaettevõte läheb pankroti, siis toimub menetlus emaettevõtte juures. Kui emaettevõte on lõppenud, pannakse filiaal kinni. 1.11 Ühinemine Aktsiaselts võib ühineda, jaguneda või ümberkujuneda. Neil küigil on suur vahe vahel. 1. Ühinemine mitmest saab üks 2. Jagunemine kui ühest äriühingust saab kaks, kolmas kaob ära 3. Ümberkujundamine äriühingust saab täisühing, sellest osaühing jne
Kõmu etendusest on mööda linna laiali valgunud ning teatri ees lookleb kilomeetrite pikkune järjekord. Et aga teatri juhtkond on kadunud, tuleb kassad sulgeda. Hoolas ja kohusetundlik raamatupidaja Vassili Stepanovits pakib eilse etenduse tulud kokku ning sõidab Vaatemängude komisjoni. Seal tabab teda järjekordne üllatus komisjoni esimees on haihtunud, tema asemel istub laua taga kirjutav ülikond! Kuna komisjonis ei õnnestu asju korda saada, otsustab Vassili selle filiaali minna. Filiaal rõkkab laulust ,,Võimas meri on püha Baikal" ja nii väga kui töölised ka ei taha laulmist järele jätta ei õnnestu see. Et midagigi päästa, sõidavad kõik filiaali töötajad üheskoos hullumajja. Rahandussektorisse saabunud raamatupidaja täidab talle ulatatud blanketi, kuid raha üle andes selgub, et rublad on muutunud valuutaks (Kanada dollaritest Eesti kroonideni) ning Vassili Stepanovits arreteeritakse.
Kui Marilyn poleks juhuslikult teada saanud, et Janil on suhe. Olekski Jan jäänudki kahe linna vahele pendeldama, sest ta ei suutnud kuidagi või ei osanud suhet Tairiga lõpetada. Arvatavasti oleks Janil kaks suhet, ei teagi, mis siis oleks saanud, kelle ta oleks maha jättnud või, kes oleks tema maha jättnud. Teose üks probleem ja selle lahendus: Teose suurimaks probleemiks ongi Marilyni ja Jani suhe. Jan käib päris tihti tööasjus Tartus ja jääb ka ööseks. Põhjuseks uue filiaali avamine ja tuleb välja õpetada uus firma asetäitja Tairi. Tairi ja Jani vahel tekkib suhe. Marilyn saab juhuslikult sellest teada ja soovib lõpetada suhted Janiga, kuid Jan klaarib ära suhted Marilyniga. Lahendus: Marilyn ja Jan leppivad ära. Jan saab aru, et ta armastab ikkagi Marilyni rohkem, kui Tairit. Ühe tegelaskuju iseloomustus: Teose peategelase Marilyni vennatütar Reesi. Reesi on 25. aastane, kuid näeb välja umbes 30. aastane
Töökeskkond varieerub Jaapanis väga laiades piirides. On väga suuri firmasid ja pisikesi perefirmasid. Enamik töötajaid peab tööle sõitma väga kaugelt ning hommikustel ja õhtustel tipptundidel on ühiskondlik transport väga koormatud. Väga levinud on ületundide tegemine, seda nii erafirmades kui riigiasutustes. Pole sugugi haruldane, et firma saadab oma töötaja mitmeks aastaks teises linnas asuvasse filiaali ja kui see juhtub olema Jaapani teises otsas, siis ei saa perekond kokku rohkem kui mõne korra aastas. Töötajad on kõigele vaatamata oma firmale lojaalsed, sest tavaliselt on nad sinna tööle asunud kohe pärast kooli või ülikooli lõpetamist ja firma tagab neile eluaegse tööhõive. Ametialase edutamise aluseks on enamasti firmas töötatud aastad, mitte tööalane võimekus. Viimasel ajal on selline eluaegse tööhõive
lühendit "TÜ" Täiendit või lühendit võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinimi ei pea olema eristatav vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest kui õigus nimele omandati: · ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses · FIE omandab ettevõtte pärimise teel · kui tegemist on välismaa äriühingu filiaali ärinimega Ärinime valiku piirangud Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Ärinimes ei tohi kasutada kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist. Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes geograafilist tähist Sõna "Eesti" kasutamisel kehtivad piirangud
Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Äriõigus 37. Filiaal. Filiaal on välismaa äriühingu esindus. Filiaal ei ole juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest (ÄS § 384 lg 2). Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja esitatud avalduse alusel (ÄS § 386) ning registris avatakse filiaali kohta kas A-osa või B-osa registrikaart, sõltuvalt sellest, kas välismaa äriühing sarnaneb pigem isikuteühingule või kapitaliühingule. Äriregistrisse kandmisel saab filiaal kordumatu registrikoodi. 38. Ühinemine. 39. Jagunemine. 40. Ümberkujundamine. 41. Tulundusühistu seadus
· Sündinud 26. veebruaril 1965. aastal Tallinnas · Õppis 1972-1983 Tallinna 2. Keskkoolis · 1983-1990 õppis Tallinna Tehnikaülikoolis, lõpetas majandusinsenerina · 1990 asus õppima Helsingi Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia osakonnas, kus väitles majandusmagistriks ning jätkab doktorantuuris · 1990-1991 töötas Helsingi Tehnikaülikoolis teadurina · 1992-1993 Stockholmi Keskkonnainstituudi arenduskantsler ning hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor · Töötanud veel KPMG Management Consulting Ida- ja Kesk- Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, 1995-1997 ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) programmi koordinaatorina Eestis · Alates 1995 AS Meediamaa nõukogu esimees, AS Levicom multimeedia divisjoni juht · Avaldanud artikleid ajakirjanduses, juhtinud telesaateid, alates 1996. a USA teaduskuukirja NetFuture kaastoimetaja ning Eesti inimarengu aruande 1995, 1996, 1997 ja 1998 kaasautor ja toimetaja
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning
4) MÜÜGITOETUS keelelised erinevused 6. Millistel puhkudel tuleb RT-s toetuda esteetiliste tõekspidamiste arvestamisele? Sihtriigi esteetilistele tõekspidamistele on vaja toetuda järgmistel puhkudel: · Toote välimuse vormimisel · Kaubamärgi väljatöötamisel · Pakendi kujundamisel (nt. värvide tähendus eri riikides) · Reklaamisõnumi koostamisel (nt. meloodia reklaamiklipil) · Firma filiaali ehitamisel · Turunduse disaini koostamisel (nt. valgusreklaamid, kujundus jne) 7. Mis iseloomustab jaapanlast? Jaapani ärimaailmas peetakse kõrgema juhtkonna tasandil oluliuseks grupi arvamust ja hinnangut. Jaapanlased arvatakse reaktiivsete rahvuste rühma, neile ei sobi ameerikalik ründav stiil. Jaapanlased on meeldivad ja viisakad nad ei sega kunagi vahele, kuulavad oma lepingupartnerit ja jäävad igas situatsioonis viisakaks
kanda omaduses olevate filiaalidega Säilib kontroll kvaliteedi üle Kasumit võib anda kaupade, materjalise ja seadmete müük frantsiisivõtjale Frantsiisivõtja motivatsioon on 3 tugevam kui nt ettevõtte filiaali palgalisel juhil Frantsiisilevõtja tegevus on reeglina üsna täpselt reguleeritud käsiraamatute/manuaalide abil Allikad: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik/ettevotlusvormide_vordlus https://www.eesti
2)Missuguseid tingimusi täitev krediidiasutus tohib ärinimes kasutada PANK (1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank». (2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus. (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime. (4) Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Pangainspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist. 2
Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14. Kõigil üksikaladel kaotas ta Eveli Sauele.
keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku sõltumatus: 1). Kohtu sõltumatus; 2). Kohtunike personaalne sõltumatus; 3). Ametite ühtimatus; 4). Kohtuniku ametikitsendused - K ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. 5). Kohtuniku immuniteet - Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine - avaliku konkursi alusel, Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, I
rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu- laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Moratooriumi mõiste Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve. Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil. Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali
§ 40 põhikirja muutmine pärast registrisse kandmist.võib teha ka juhatus, kui asutajaid enam pole. Ja teine § on selle kohta, kui on juba registrisse kantud. Kui tahad SA sihtmärki muuta, tuleb see SA lõpetada. Põhistruktuur organite otsustuste vaidlustamist peaaegu pole. VÄLISMAA ÄRIÜHINGU FILIAAL Sätteid leiame ÄSist. § 384 jj. Normi alusels on EÜ 11. äriühinguõiguse direktiiv. Kohustab nägema ette välisphingute filiaali. Mis ta on oma õiguslikult olemuselt? Mida ütleb meile registrikanne? Et äriühing on olemas. Deklaleeeib enda olemas olu meie registri kaudu. Me saavutame sellega selle, et meil on enda riigi registrist saada andmeid selle kohta. Paljude riikide registrid on meie reg süsteemi kaudu kättesaadavad. 43 AVALIKUSTAMINE!!! Direktiiv tahab lõhkuda rahvuslikke barjääre riikide vahel. EL-s on isikute vaba liikumine
Selle eriliiki keelutolli rakendavad kapitalistlikud riigid, et tõkestada välismaa kauba pääsu oma turule, s. t. et vältida konkurentsi. Kvoot – kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang Otseinvesteeringud - teises riigis asuva ettevõtte asutamine või selle omandiõigusest olulise osa ostmine mingi riigi residentide poolt. Seega säilitab investeerija kontrolli investeeritud kapitali üle. Otsene välisinvesteering seisneb sageli firma filiaali loomises või mingi teise firma võtmises oma kontrolli alla. Portfelliinvesteeringud - Kui aga ei omata kontrollivat osalust siis on tegu portfelliinvesteeringuga välismaale. Portfelliinvesteeringuteks loetakse investeeringuid omandi- ja võlaväärtpaberitesse, juhul kui investori osalus jääb alla 20%. Riigivõlg - rahasumma, mis riik on võlgu võlausaldajatele. Riigivõlg tekib, kui riigil on vaja finantseerida eelarve defitsiiti
1 Situatsiooniülesanne Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu tulemusi on võimalik vältida, jälgides ja juhtides oma käitumist. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Sa pead panema konflikti enda kasuks tööle. Konflikt tekkis muudatustes t...
ja täpset mõõdistamist. Tugeva positsiooni on saavutanud planeerimisalane tegevus, mille raames koostatakse üld-, teema- ja detailplaneeringuid nii tervetele omavalitsustele kui ka üksikutele eraldiseisvatele objektidele. Tänaseks on moodustatud emaettevõtte ja tütarettevõtete baasil kontsern, mis annab tööd enam kui 160 töötajale. Kontserni käive 2007. a oli üle 362 miljoni krooni. K&H jätkab tegevuse arendamist Lätis sooviga läbi oma filiaali ja tütarettevõtte saavutada tugev positsioon Läti ehitus- ning projekteerimisettevõtete turul. Pikaajalised kogemused, ka keerukate rahvusvaheliste projektide juhtimises, mitmekülgne teenustevalik, usaldusväärus, professionaalsus ning selgetest kvaliteedireeglitest kinnipidamine on aidanud ettevõttel saavutada tugev turupositsioon. Kõik K&H vastutavad spetsialistid on erialase kõrghariduse ning töökogemusega antud valdkonnas.
SITUATSIOONIÜLESANNE SUPERKAUBAMAJA 1. PROBLEEM · Probleem on Sirle Saarel, kes on kogu Eestit katva superkaubamajade keti Lõuna-Eesti piirkonna juht ning tasandiks on üksikisik. · Probleemi mõju on suur ning tegemist on üksikjuhtumiga, kuna on vaja leida kaubamajale uus juht, kes teeks oma tööd sama hästi kui Martin ning Sirlet polnud ette hoiatatud, et praegune juht Martin Mänd läheb ära lähiajal. TUNNUS PÕHJUS TAGAJÄRG -Filiaali suurima kaubamaja -võib oletada, et Martinil tekkis -juhi koha vabanemine, uue juht Martin oli valitud lähiajal soov töökohta vahetada, kuna töötaja otsimine, Sirle Saare avatava Maksimarketi oli kaubamaja juhina töötanud ärritumine ,,hüppas oma toolilt ja tegevdirektoriks ...
maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis lõpetamise juures ka positiivseks osutunud dopinguproov,mida sel ajal avalikkuse eest kiivalt varjati. 2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971 aastal Pärnus.Oma kooliteed alustas ta Pärnu Rääma Põhikoolis.1990 aastal lõpetas ta Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Spordiga hakkas Andrus tegelema 1979 aastal(8- aastaselt),suusatreeninguid alustas ta 1983 aastal(12-aastaselt) Johannes Toimi õpilasena. Edasi jätkas ta 1985-1990 aastatel TSIK-is Ene Aigro,1990- 1996 aastatel Pärnumaa ,,Jõulu" suusaklubis Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel.Koos treener Mati Alaveriga käidi läbi pikk ja raske teekond kuni lõpuni. 3.ELUSTIIL.
- ei või olla vastuolus heade kommetega; - ei tohi kasutada kaubamärgina kaitstavat tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud; - peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetis peab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel ning kodulehel peab olema nii äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. 11. Ärisaladus: mõiste, konkurentsikeeld, kaitstuse eeldused Ärisaladus on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada selle ettevõtja huve. Ilmtingimata peab keelustama: 1) kõik teod, mis võivad mis tahes viisil põhjustada konkurendi ettevõttes, toodetes või tööstuslikus või kaubanduslikus tegevuses arusaamatust;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
