keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Skulptuur Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Skulptuuride ja kujude valmistamiseks kasutasin etruskid eriti põletatud savi ehk terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki. Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati. Maalitud kujud pühendati jumalatele ja pandi tihti ka hauda kaasa. Tuntuimaks terrakota kujuks on Veji Apolloni kuju. Seda iseloomustab tugev figuur ja musklisus. Nägu ja näoilme sarnanevad kreeka kourosele, riietus aga korele. Arhitektuur Enamik etruskide ehitisi, mis olid puidust, pole säilinud
pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare osa moodustasid arhivoldid ja need ümbritsesid poolkaarekujulist tümpanoni. Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid. Juba arvukalt ehitati kloostrihooneid. Kloostrihooneid ühendas kirikuga tavaliselt ristikäik- võlvitud koda mis ümbritses nelinurkset hoovi ja avanes selle poole akende või kaartega. Arhitektuuri näited: Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik.
looduses ja matemaatikas Linne-jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused. Veresailles - absolutistliku kuningavõimu hiilguse ilmekas kehastus, mis on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu euroopas Karl XI-Rootsi kuningas kes viis läbi reduktsiooni El Greco-Kunstnik kelle töid iseloomustab müstiline õhustik, pikaks veninud figuurid Velazquez-17 sajandi hispaanias kuninga õuekunstnik, portreed, värvikas, kirjust, tõepärased ja sügavad, värvide kooskõla peen ja meisterlik Rubens-17. Sajandi kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk kunsti esindajad üldse Rembrandt-kuulsaim hollandi kunstnik, soojad kuldpruunide toonidega, peente värvivarjuitega maalid, Traagilise eluga kunstnik, elu lõpu poole armastas maalida vanu inimesi Valgusajastud:
lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. · Saavutati see kihiti maalimisega: · alusmaal · pruunid toonid · värvid · ühtlane laseeriv kuldne toon. · Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. · Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. Koolkond: · Iseloomulikuks oli lõbus, kerge maalimislaad. · Enamus kunstnikke kasutab punakaskollakat koloriiti. · Erksad toonid. · Giorgione 1478-1510: maalidel sume unistuslik meeleolu, loodus on tähtis. "äike". · Mahe, sulnis meeleolu, Lüüriline. · "Kontsert vabas looduses". " Puhkus", "Uinuv veenus". · Soojad, mahedad, kaunid toonid. · Maalinud mitmeid portreesid
Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest Kõigile kunstimälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi Tutanhamoni kullast mask, Vaara mykerionose ja t anise kuju gizast, nofretete bust. 2
jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Omamoodi täiuslik on ka Raffaeli maalide ülesehitus - kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne - keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, tema mõlemal küljel asuvad madalamad, näiteks põlvitavad figuurid. Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile: Raffaeli ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette. Seega näeme kokkuvõttes, et Raffael nagu eemaldus uuesti reaalsest elust, ta nagu tõusis sellest ülespoole. Ometi jõudsid idealiseerimine ja üldistamine tema töödes just sellele tasemele, et veel ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffaeli arvutud järgijad tegid aga sageli selle
koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest ning pidi olema tugev ja mõjukas nii seest kui väljastpoolt Võrdlus: Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Gooti stiil Ümarkaared, lihtne, Teravkaared, roidvõlv naljakad, väikeste tugikaar,tugipiit, vitraaz kaunistustega Gooti skulptuur Romaani skulptuur Kohmakus, Figuurid pikad ja saledad, Ebaloomulikud juuksed ja Skujuline puusapaine Habe. Romaani arhitektuur ja skulptuurid Gooti arhitektuur ja skulptuur Romaani basiilika põhiplaan VENE RIIK JA KULTUUR 11.15.SAJANDIL 12. sajandi algul sai suurvürstiks Vladimir Monomahh. 1237. aastal tungis Venemaale mongoolide tatarlaste väed. 1252.aastal sai Vladimir suurvürsti jarlõki endale ja vürstiks sai Aleksander. Moskva tugevnemine 14
Hommikumaa targad avaldasid austust ja tõid Jeesuslapsele kingituseks kulda, viirukit ja mürri. Dürer näitab kolme tarka maailma kolme osa - Euroopa, Aasia, Aafrika - põhirasside esindajatena. Täpsemalt: vana ja valge tark Melchior kingib Kristusele kui lunastajale mürri (Euroopa). Balthasar - keskmine ja kollase nahavärviga tark - kingib Kristusele kui jumalusele viiruki (Aasia). Kaspar - noor ja must - kingib Kristusele kui maisele valitsejale kulda (Aafrika).Dürer on figuurid seadnud esiplaanile nagu lavale. Eriti täpselt on kunstnik maalinud kaared, mille abil lõi ta vaba ruumi madonna ja tarkade ümber. Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama.
Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt paigutatud sambad, kaunistatud keraamiliste kaunistustega. Etruskide templid avaldasid mõju hilisele rooma arhitektuurile.
Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus, enamasti ahitektuurilises ruumis. Kujutatule lisavad monumentaalsust ja dramatismi perspektiivi toonitamine ning ootamatud vaate- või paugupunktid. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS JA LINGID 1. Kangilaski, J. 2004. Kunsti- kultuuri ajalugu
õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas kujutatakse taimelehti väga loodusetruult. Inimese kujutamisel on endiselt tähtis hingeelu avamine, kuid süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. 2. Muutused kõrggootika skulptuuris: Vabafiguurid. Rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad endiselt kogu keha. Kontraposti ei jälgitud, kuid tekkis S- tähte meenutav gooti poos. Figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, väljendatakse suursugust kuid samas lahket väärikust. Figuur õhkab siirast usutunnet, selgust ja kindlust. 3. Vitraazikunsti üldiseloomustus: Klaasimaal. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribid, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Väiksemad detailid kanti klaasile värviga. Värvid olid kirkad. Kujutised enamasti lihtsad ja monumentaalsed. Vitraazaknad
Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused. Strasbourg'i katedraal Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. Pühakutel on pikad saledad ja painduvad figuurid ning rikkalik, kuidagi nurgeliselt kujundatud voldistikuga rõivastus. Rõivavoltide jäikusele vastanduvad pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane, sinine ja kuld lisavad neile veelgi mõjujõudu. 8 Gooti maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid.
Dura Europose kodukirik Üks vanimaid teadaolevaid kristlikke kodukirikuid (Süüria), mis asus Rooma garnisonilinnas, u 3. saj I pool (235 pKr). Tegemist on tüüpilise rooma kõrgklassi elamuga, mille saalitaoline rum oli oletavalt kokkusaamisruum, veel on baptisteerium, mille seintel on säilinud kristlike motiividega maalingud ("Hea karjus", "Kristus ja Peetrus kõndimas veel"). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt. Rooma Vana Peetri kirik Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielö...
· dekoor rikkalik skulptuurid, ehistornikesed, kivist raiutud nikerdised · HILISGOOTIKA dekoratiivsus kasvas veelgi SKULPTUUR · roll rahvast usliselt harida ja kasvatada (rahvas kirjaoskamatu ja ei saanud ladina keelsest jutlusest aru) · ROMAANI kohmakus, ebaloomulik habeme ja juuste kujutamine · GOOTI realismisuunaline areng, figuurid pikemad ja saledamad, MAALIKUNST · miniatuurmaal raamatuillustratsioonid · raamatutes külluslikud initsiaalid · tekkis uuesti tahvelmaal esimesed tiibaltaritele LINNADE TEKE · eeldused/põhjused: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht · linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnal turu lähedal ka raekoda · kaks olulist tunnust linnamüür ja linnaõigus
Kuressaare Gümnaasium GIORGIO DE CHIRICO Referaat Koostanud: Juhendaja: Kuressaare 2008 ELULUGU Giorgio de Chirico oli Kreeka-Itaalia päritoluga maalikunstnik sündis 10. juulil 1888. aastal Kreekas. Ta isa oli sitsiillane. Koos Carlo Carrà'ga lõi ta metafüüsilise (Pittura metafisica) kunsti liikumise. Tema isa Evaristo oli alati väga toetav poja kunstikiindumuse suhtes ja korraldas juba paariaastasele Giorgiole tema esimesed kunstitunnid koos Kreeka maalija Mavrudisega. Ta õppis kunsti nii Ateenas kui ka Firenzes. Pärast isa surma 1906. aastal kolis ta Saksamaale, et Münhenis astuda Kujutava Kunsti Akadeemiasse (Academy of Fine Arts). Selles koolis luges ta filosoofide Nietzsce ja Artur Schopenhauer'i kirjutisi ja õppis Arnold Böcklin'i ja Max Klinger'i töid. 1909. aasta suvel naases ...
ja keerukas peitusemängus. Pablo Picasso 1881 sündis Hispaanias, 1904. siirdus Pariisi ja jäi elu lõpuni elama Prantsusmaale. Läbis loomingus kiiresti otsingulised sinise ja roosa perioodi. 1907. toimus loominguline enese leidmine ja ta maalis mõne päevaga oma kuulsaima maali ,,Avignoni neiud (naised)." Maali eksponeeriti esmakordselt alles 1937.a. Algul peeti seda liiga radikaalseks, isegi teiste kunstnike hulgas. Kujutatud on 5 akti 2 profiilis ja 3 otsevaates. Figuurid sulavad kokku taustaga, ruumilisus puudub, valgust ja varje ei kasutata. Eeskujuks arhailine kunst nt. egiptuse reljeefid, aafrika skulptuurid, maskid. Aja jooksul taandus Picasso teoste värvigamma pruunidele ja rohelistele toonidele. Objektid puhastati kõigest üleliigsest ja jäeti alles vaid geomeetriline vorm. ,,Kõik tahavad kunsti mõista" ja ,,Miks mitte üritada mõista linnulaulu" (Picasso) Futurism Tekkis Itaalias, futurum/ futuro - tulevik
II Vana-Babüloonia ajastu (1800-1500 eKr) Babülon variseb kokku, keskuseks Assur Sargon II kuningaloss III Assüüria ajastu (1500-605 eKr) Karkemisi lahin Akadi keel rahvusvaheliseks keeleks(aramea) Sargon II loss Horsabadis, loss ehitati ebakorrapäraselt, omapäraks siseõued. Palju on leitud tiivulisi härgi viie jalaga. Seintel madalreljeefild. Assurbanipali loss e Ninive loss raamatukogu savitahvlitega Losside seinareljeefid kujutasid sõjastseene, peamine oli kuninga ülistamine. Figuurid on üldistatud, kuid ühes stiilis. Uus-Babüloonia müürid peavärav Istarile Kujutav kunst skulptuur-reljeefid ja kujud (enamasti seot. ehitistega) Hammurapi päikesejumala ees steeli ülaosa (seadustekogu) Gudea figuur Preestri või valitseja pea Ninivest Keraamika geomeetriline ornament, maagiline. Hiljem jutustava sisuga Paabeli torn jumal Marduki tsikuraat Babülonis. Egiptus 1) Varane Riik
Looduse omavahelised seosed jne. Nad uurisid ka ühiskonda ja kuidas oleks parim viis valitseja jms. Kuulsamad: Thales, Demorkitos, Aristoteles, Platon, Epikuros. 23. Olümpiamängude alad:kiirjooks (staadion oli umbes 192m pikk), maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks,odavise, kettaheid, kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud (võistlesid omanikud), mitte juhid). 24. Punasefiguuriline vaasimaal - taust must. Mustafiguuriline figuurid tumedad, taust värvimata. 25. Aristoteles astuas Lykeioni gümnaasiumi. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas oma seisukohad. Herodotos sai kuulsaks ,,Historia" raamatuga. Ajalugu, Kreeka-Pärsia sõjad. 26. 7 maailmaime: Giza püramiid, Babüloni rippaiad, Zeusi kuju, Artemise tempel, Halikarnassose mausoleum, Alexandria tuletorn, Rhodose koloss. 27. Kreeka (hellenid), madala kultuuriga välismaalane (barbar), tähestik (alfabeet), parimate
? Autor Raffael, 16.saj. Itaalia, kõrgrenessans Mis oli selle kunstniku lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Meeliksteemaks on Madonna jumalaema tema kaudu ülistab R oma töödes ema armastastust ja naiselikku ilu. Miks just see maal on nim. stiili kõige täiuslikum näide? Tema teoste tavaline kompositsioon on sümeetriline ja sageli kolmnurkne keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt. Tema mõlemal küljel asuvad nt. Madalamad põlvitavad figuurid. IV roidvõlvid Milliseid võlvitüüpe on piltidel näha? Roidvõlvid Millistes stiilides neidvõlve kasutati? Millele võlvid toetuvad? Peamiselt gooti arhitektuuris, Toetuvad roietele V Nim stiil, saj., tunnus. Mis tüüpi kirik on pildil, kas kirikul on transept? VI Sandaali siduv Nike skulptuuri nimi, maa, saj, ajastu, tunnus? Sandaali siduv Nike, Marmorreljeef Athena Nike templit Ateena Akropolil. U. 410407 e.Kr. Vanakreeka, klassikaline ajajärk
Ikoonide ehk pühapiltide maalimisel võeti eeskujuks Egiptuses ja Süürias levinud muumiaportreed, kuid nüüd hakati maalima pühakuid ja märtreid. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endeid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga. Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate – ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad – ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453
kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Etruskid valmistasid ka ilusaid ja väga osavaid väärismetallist ehteid. Skulptuurid Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Eriti kasutasid skulptuuride ja kujude valmistamiseks etruskid põletatud savi e terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki. Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati. Maalitud kujud pühendati jumalale ja pandi tihti ka hauda kaasa. Tuntuimaks terrakota kujuks on Veji Apolloni kuju. Mida iseloomustab tugev figuur ja musklisus. Nägu ja näoilme sarnanevad kreeka koures'ele, riietus aga kore'le. Arhitektuur Enamik nende ehitisi, mis olid puidust, pole säilinud
Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele. *Graafika Üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valges või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika
elavates piltides ja fotomontaazides tõmmatakse vaataja vältimatult kaasa Segades peenelt realismi, sümboolikat ja õudusunenägusid, muudab kunstnik nähtavaks inimpsüühika ja patoloogiate aspektid. Kahjustused, mida põhjustavad hirm või vaenulikkusega seotud vaimsed seisundid ning teadmised või mälestused jõhkratest tegudest, "saavad nähtavaks" kurjategija, ohvri ja kõrvalseisja ihul Moonutatud, kuid siiski selgelt inimlikud figuurid vihjavad mitmetähenduslikele lugudele, tekitades isikliku, sageli sügavale tungiva reaktsiooni ja põhjalikult sokeeriva äratundmise. ,,Lihunikupoisid" 1985-1986 Elusuurused, vastikud, pahaendelised, ootel. Ilma kõrvadeta mutantide silmad on tumedad ja läbipaistmatud; nende huuled on lamedate kärssade all ühte kleepunud Moondunud koljudest kasvavad välja sarved; rind on lõhestatud ja kokku õmmeldud; genitaalid kinni
SAKSAMAA RENESSANSS RUUMIKUJUNDUS JA MÖÖBEL KASSOON e. CASSONE - "kirst". 15.-16.saj. Suur, harilikult vo i maalidega kaunistatud universaalne itaalia kirst, mida kasutati riiete ja majapidamistarvete hoidmiseks, lauana, iste- ning magamiskohana. Sageli kaasavarakas antud Kirstiste CASSAPANCA- kirstu edasiarendus, lisandusid selja- ja ka etoed. Renessanssmo obel oli raske ja massiivne, kaunistatud nagu va lisarhitektuurgi: sambad, pilastrid, karniisid, nikerdatud ornament ja figuurid. Ru tm ja korrapa ra SGABELLO nikerdatud seljatoe ja sileda istmega renessanss puittool. Kolme- vo i neljajalgne vo i nikerdatud esi-ja tagapaneelidega. Levinud eriti 16.saj.Itaalias. Tu up sa ilis Euroopa provintsides kaua DANTE TOOL Itaalias kasutusel olnud klapptool, millel ka etugedeks sujuvalt u leminevad x-kujulised jalad. Istmeosa on harilikult nahast vo i riidest PANCHETTO lihtne itaalia renessansiaegne kolme harkjalaga talupojatool,
Mosaiikides kasutati sileidaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga erksavärvilised klaasikuubikud. Eelistatumad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti helesinine ning lillakas ooker. 9. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Erinevus antiikkunstiga kõik figuurid olid rõivastatud, keha nende riiete all pole üldse tunda. (va. patuse keha kujutamisel) 10. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Roomas, Ravennas. 21.PEATÜKK Bütsantsi arhitektuur 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Ida-Rooma 2. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Justinianus I ja keisrinna Theodora. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3
N: Reimsi katedraal, Doodzide palee Veneetsias Skulptuur · kohmakas · nägude kujutamine · ebaloomulik habe realistlikum ja juuksed · figuurid pikad, · rõhk tundeelu saledad kujutamisel · pehmelt allalangevate voltidega rõivas lubab aimata kehavorme
Metallidena olid kasutusel kuld ja hõbe. Järgiti reeglit, et värv ei käi värvi peale ja metall ei käi metalli peale. Vappide neli põhivärvi ja metallid määrasid heraldikakunsti reeglid. (Oja 2006) Figuurid jaotati heraldilisteks ja mitteheraldilisteks. Heraldiliste figuuride arv on aukartustäratavalt suur ja iga figuuri jaoks oli oma heraldiline termin nii saksa kui ka prantsuse heraldikas. Tavalised ehk mitteheraldilised figuurid jagunesid loomulikeks ehk esemeteks loodusest; kunstlikeks ehk inimese tööga looduteks; fantastilisteks. (Oja 2006) Vapi ülaosa täiendab turviskiiver ehk kask, mida kujutati nii suletud kui ka avatud visiiriga. Daamid oma vappidel kiivrit üldjuhul ei kasutanud, kuna turviskiivri näol oli tegemist sõjanduse atribuudiga. Kiivreid kaunistati mitmesuguste ehistega, alates sulgedest kuni kõikvõimalike vapil esinevate elementidega. (Oja 2006)
10. Kiiksamm parema jalaga (Rock Back on Right Foot) 11. Tvistpööre paremale (Natural Twist Turn) 12. Promenaadpööre paremale (Natural Promenade Turn) 13. Lüli (Progressive Link) Standardvariatsioonideks on: 1. Lülipromenaad (Promenade Link) 2. Neliksamm (Four-Step) 3. Tagurpidipromenaad (Fallaway Promenade) 4. Svivl möödaastumisega (Outside Swivel) 5. Külgkiirendussamm astakuga (Brush Tap) Aeglane fokstrott Aeglase fokstroti figuurid koosnevad peamiselt eri vältusega kõnnisammudest, mis muudavad tantsu pealtnäha lihtsaks ja kergesti õpitavaks. Ometi peetakse just aeglast fokstrotti vilunud tantsijate tantsuks, mis näilisele lihtsusele vaatamata nõuab suurepärast kehavalitsemise oskust, rütmitaju ja liigutuste elastsust. Kuna aeglase fokstroti tantsimiseks on vaja palju rohkem ruumi, kui täiskiilutud tantsupõrandad tavaliselt võimaldavad, on ta tähtsus seltskonnatantsuna viimasel ajal vähenenud ja aeglase
skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu põhisõnum on ülilihtsalt, kuid haaravalt kokku võetud Kolgata reljeefil, mis tänapäeval paikneb lõunapoolse eeskoja seinal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14.sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirkujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida Euroopas. Seda üllatavam on sellise sisuga teose leidmine Tartus. Veel hämmastavam on olnud aga Jaani kiriku sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused
mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. Pheidias. Athena Pheidias. Figuurid Pheidias. Ateenlaste Parthenoni idaviilult pidulik rongkäik. Reljeef Parthenonist. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias,
Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset kompositsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: Leonardo da Vinci Michelangelo Raffael Veneetsiast: Giorgione ja Tizian. Andrea del Verrocchio. Kristuse ristimine. Vasakpoolse ingli ja maastiku inglite pea kohal maalinud tema kuulsaim õpilane Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci (1452-1519). Esimene ja kõige suurem renessansiaja meister, oma ajastu geenius.
avanevas vaates. Kuni silmapiirini võib (luubiga) näha selgeid pisiasju, mis küll kaugenedes aina kahvatumates toonides on kujutatud, kuid see kõik mõjub siiski väga loomulikult ja terviklikult. Ka figuurid on paigutatud just sedasi, et suunata vaataja pilt maastikule. Ka sellel maalil ei puudu sümbolite mäng. Lauda, millel asub avatud piibel, kaunistab sinine kangas - taevalikkuse värv. Neitsi Maarja kannab seljas suursugust punast ürpi, mis rõhutab sügavat armastust. Ingel hoiab madonna pea kohal krooni - taevakuninganna
põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Brueghel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust; neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Brueghel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. Horisont on ta töödes tihti väga kõrge. Figuurid, mis ta maastikke elustavad, on sulatatud maastikuga ühtlaseks harmooniliseks tervikuks ja aitavad kaasa maastiku elustamiseks ja meeleolu suurendamiseks. Rahulikkude ja idülliliste maastikkude kõrval on ta loonud ka süngeid ka kurvameelseid, samuti aga ka võimsalt-dramaatilisi looduspilte ( "Torm merel" Viini muuseumis). Tema maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkast koloriidist.
Renessanss Rinascita (It.k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...
lokaaltoonide täielik kokkusulamine kuldpruuni üldtooniga värvimaali asemel tuleb toonmaal. Viimased tööd justkui Rembrandi tulekut. 1.4.1.1. ,,Kroonimine okaskrooniga" (1570-1576) Sel Tirizani teoses ümbritsevad Kristust tiheda ringina teda alandavad ja peksvad vaenlased : vasakul poolpaljas kohtutreener, paremal teine kohtutreener ja veel üks paljaspäine mees, kes otsib õelal ilmel Kristuse kehal kohta, kuhu järgmine hoop suunata. Figuurid on grupeeritud nii, et jääb mulje, nagu ei saaks piinajad Kristuse kallal vägivalda tarvitada. Kristuse kuju on niivõrd võimsaks maalitud, et ta võiks iga hetk kõidikuist vabaneda, kuid siiski talub igasuguse vastupanuta kõiki kannatusi ja alandamist. Tiziani maneeri iseloomustab ka pealiku kuju maali keskel. See on oluline pühapildile nn couler locale'i andmiseks. Pealiku uhke rõivastus on kontrastiks ja tõstab esile Kristuse alastust, ta
pälvis tunnustuse.Kunstiakadeemia president. Hinnatud on tema kõrgema seltskonna portreed, mis on esinduslikud, paraadlikud, avavad portreteeritava füüsilise ja vaimse omapära, tihti on portreedes vihje isiku ametile või iseloomulikule tegevusele. Thomas Gainsborough-vahetum, spontaansem, rokokoolikum võrreldes Thomasega. Maalis provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas, jalutamas maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses kujutatud figuurid mõjuvad puiselt kuid elegantselt, õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, unistuslik meeleolu. 13.Eesti barokk- Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn. 1659 a. tulekahju järel ehitati uued hooned ühtses hollandipärases barokliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Saj
Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,põrgu värav", ,,Mõtleja". Belgia. Jamnes Ensor: kompositsioonid, kus on maskide taga figuurid, skeletid ja monstrumid, kummituslikkus, kasutas eredaid ja kauneid värve. Inglismaal. Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras. Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist, kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus. Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. 2
järeleaimamatuks. ,,Arnofini abielupaar". 13. Milliseid stseene ja isikuid võib näha Matthias Grünewaldi peateoses? Tema peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu.Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühteaegu inimlikust ja jumalikustloomusest. Vaesepoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena. Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad välisküle karmile ülevusele. Kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 14. Albrecht Dürer ja Pieter Brueghel vanem ( kirjelda loomingut, tööd jne. ) Albrecht Dürer. Kõrgrenessanslik looming. Mitmekülgne kunstnik ja teadlane, muuhulgas ka
napoleonide residents). Louvre'i loss- tähtsaim loss Pariisis. 16.sajandil lammutati seal olnud kindlus ja hakati ehitama lossi( 16-18.saj). Louvre'i ehitusega tegeles ka Pierre Lescot- on osaliselt fassaadi autor. Tema ehitatud tiib on kolmekorruseline, puhtalt renessansslik- kaunistused ja nisid. SKULPTUUR Louvre'i fassaadi skulptuuride autor- Jean Goujon. Tema kuulsaim teos on süütute kaevu reljeefid( see on purskaev), asuvad praegu Louvreis. Nümfide figuurid on väga maneristlikud. Väga meisterlikult on kujutatud riiet. Nümfid on elavamad kui olid kujud Foin. Koolkonnas. Skulptorite tähtsaimad tööd olid hauamonumendid. Mõned tegid keskaegseid, aga uue lähenemise leidis Germain Pilon. Tegi Henry II ja Katarina Meidici hauamonumendi st.Denisi kirikus. Kuningapaari realistlik kujutus, hoiab nende mälestust ilusana. Kujutab neid peaaegu alasti. Piloni skulptuur on ka ,,Diana hirvega"
¤ Paul Gaugain- van Goghi sõber, egoist, otsekohene, börsimaakler. Ta on heal elujärjel, kuidas kunsti kogudes jätab ta pere ja raha ning astub Pariisi kunstiellu. Pettub impressionismis (,, See on silmad ilma ajudeta"). Sõbruneb sümbolistidega. Tema meelest tuleb luua uut ja suurepärasemat ning kunst peab olema hingestatud. Elu lõpuni elab Haitil, maalides kohalikke kaunitare, õpib tundma ürgset loodust. Maalidel pole varje, need on tasapinnalisemad, tähtsad kontuurid, figuurid on silueti taolised. Väljendusvahendid on värv, joon, vorm. Teostest õhkub harmooniat ja tasakaalulisust. ,,Tahiti naised rannal" ja ,,Neiu lehvikuga". ¤ Paul Cezanne tal oli kindlustatud elu, jõukas isa. Tal oli võimalus end täielikult kunstile pühendada, ainult keegi ei huvitunud tema kunstiteostest. Esimesed maalid on tumedad, muutudes impressionistlikeks. Maalis puudus ruumilisus. Solvub, et teda edu ei saada, sulgub endasse
Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77). Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. ,,Leda luigega" Leonardo da Vinci / Ludovico Spiridon ,,Leda luigega" orginaal on kaotsi läinud, tänapäeval on see tuntud ainult koopiate kaudu.
Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas. Figuurid on iseloomulikult ülisaledad, õrnad ja peaaegu õhuliselt graatsilised. Sageli kasutas Minne motiivi kordust (purskkaev viie põlvitava figuuriga, 1898/1906, sellega kujunes ta juugendskulptuuri tähtsaimaks esindajaks). Minne`d mõjutas tugevasti prantsuse skulptor Auguste Rodin (1840 1917). Rodini on peetud enamasti impressionistiks, kuid tema loomingus leidub jooni, mis on omased ka juugendile. Rodin püüdis kujutada vormide "vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema
Starkopfi kui võimeka ja nõudliku pedagoogi käe alt võrsus terve rida isikupäraseid skulptoreid, nagu F. Sannamees, H. Halliste, J. Hirv, A. Vomm, E. Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika. Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.
tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada. Bruegheli maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkalikust koloriidist. Hilisemates töödes jõudis pessimistliku ja traagilise elukäsitluseni (seotud Madalmaade poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus.
Dooria on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid : · veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA · kolme käepidemega veenõu HÜDRIA · lai vee ja veini segamisnõu KRATEER 6. saj ekr kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamiskeskustes lõplikult välja nn mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse läikiva värviga heledale pinnale. 5.saj ekr hakkas vaasimaalis valitsema nn. punasefiguuriline vaas. Samothrake saarelt leitud " samothrake nike " 190 a ekr. 21.september 2011 Etruskide kunst · Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8.sajandil eKr. · Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevas
Mandlivaesemas tootes ulatub suhkru koguhulk kuni 75 protsendini. Väga levinud on ka selline maius, milles mandlite ja suhkrute vahekord on üksühele. 3. MARTSIPANI ASSORTIMENT Lisaks klassikalisele toormartsipanile tuntakse veel figuur-, katte-, Viini ja piimamartsipani. Kattemartsipan on suhteliselt pehme konsistentsiga, nii et sellega saab edukalt tortide ja kookide pealispindu katta. See sobib ka voolimiseks, ainult et soojas kipuvad vastavad figuurid lössi vajuma. Viini martsipan ehk persipan ehk vale- martsipan pole tegelikult päris tõeline, sest seda valmistatakse suhkrust ja aprikoosi- või virsikuseemnete sisust. Välimuselt hallikas, kuid hinnalt suhteliselt odav, kõlbab persipan hästi täidisteks ja segudeks. Piimamartsipani jaoks keedetakse mandlimassile lisatav siirup piimaga. Martsipani tootmiseks kasutatakse ka teisi pähkleid, näiteks india pähkleid või maapähkleid ehk arahhist
Bernini, kelle teostest on ilmekalt näha baroki erinevused renessanssist. Bernini oli imelaps, kelle töid hankis paavst endale juba siis, kui kunstnik oli vaid seitsmeteistkümneaastane, kahekümneviiendaks eluaastaks oli ta juba saavutanud täiesti isikupärase stiili. Erinevalt renessanssiaja täiuslikust siluetist, iseloomustab Berninit rahutus, liikumine ja muutumine. Inimest ei vaatle ta mitte otse vaid kuskilt nurga alt, poolviltu, figuurid on esitletud justkui juhuslikus kuid see-eest väga ilmekas poosis. Erinevalt renessanssist on kujud sageli vaadeldavad vaid ühest küljest. Nagu on omane ka teistele barokiaja skulptoritele, eelistab Bernini sageli selliseid teemasid, mis juba iseenesest eeldavad liikumist, nt. vöitlus- ja röövimisstseenid. Bernini varasematest töödest on olulisemad Neptus ja Triiton, Apollon ja Daphne ning Taavet. Esimest tööd iseloomustab kunstniku hulljulge materjalikasutus, ta
1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu. Need meistrid on Leonardo da Vinci,
Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit. Aastatel 1518-1529 teostas ta figuurid Niguliste kiriku Püha Antooniuse tiibaltari tiibade välisküljele. Sten Karling on lugenud Michel Sittowi tööks Tallinnas Mustpääde vennaskonna Püha Luutsia legendi meistri Brüggest Toodud Maarja altarile ühe sonaatori juurdemaalitud portreed. Meister Michel Sittowi teistest töödest asub Henry VII portree Rahvuslikus Portreede Galeriis Londonis. Isabella tütre Aragoonia Katariina portree Viini Kunstiajaloolised
Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja. Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. Lk. 85 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Mõiste ,,manerism" on tuletatud sõnast ,,maneer". (16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism.) 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
