kristlikus kunstis. · Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. · Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst: · Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) pidi sümboliseerima taevast. · Peamised tehnikad olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa värvilisi figuure ümbritses kuldne taust). · Alates 9. saj. levis ikoonimaal puuplaadile maalitud pühapildid. d. Kunstkäsitöö tõi suurimat kuulsust Bütsantsile: · Kallihinnalised materjalid kuld, hõbe, email. · Euroopas hinnati Bütsantsi riiet kuldniitidega siid. e. Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus: · Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. f. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. g
o Näitleja, kelle vastasmõjust tegelasega sünnib roll, toob rolli kaasa · oma isiksuse, näitleja "mina" - isikupärase mõttemaailma, hingelaadi, temperamendi, lavavõlu, välimuse jne.; · näitlejatehnilised väljendusvahendid - hääle ulatus ja intensiivsus, kehalised võimed ja oskused, zestikulatsioon ja miimika. o Lavastaja, tänapäeva teatri tähtsamaid figuure, mõjutab rolli loomist vähemalt kolmes suhtes: · lavastaja kui lugeja kujutlus näidendi tegelasest, s.o. rollikontseptsioon on näitlejale enam või vähem kohustav; · näitleja - tegelase suhte üldkontseptsioon suunab rolli loomist; · lavastaja poolt valitud või aktsepteeritud vahendid (stsenograafia, kostüüm, misanstseenid, helikujundus, rekvisiidid jne.) toestavad ja
individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Kuidas kujutati vaaraosid ja kuidas lihtrahvast ning loomi? Kogu Vana-Egiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna - ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud. Reljeefikunst - see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Kus reljeefe ja hieroglüüfe kasutati? Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, isegi
See eeldab vastavate rakiste olemasolu. Samuti on universaalfreesi võimalik kasutada otslihvimismasinana. 21 Universaalfreesiga freesimine paralleeljuhiku abil. Ringlõikur on mõeldud põhiliselt kipsplaatide töötlemiseks, kuid kasutatakse ka puidu, puitlaastplaatide ja plastide töötlemiseks. Puuritaoline freesitera võimaldab alustada lõiketöötlemist materjali mistahes punktist ning lõigata välja erinevaid kujundeid ja figuure. Nõuandeid freesi kasutajale. 1.Freesimine peab toimuma ühtlase sujuva liikumisena. 2.Mida suurema läbimõõduga on freesi tera, seda madalamad peavad olema pöörded. Pehme puidu puhul võib kasutada maksimaalpöördeid, laastplaatide puhul keskmisi ning plastide ja alumiiniumi puhul 22 madalaid pöördeid. Soovituslikud kiirused erinevatele materjalidele. 3.Külgede freesimisel esialgu freesitakse risti- ja seejärel pikikiudu
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
· Ernst Barlach.Alustas keeramikuna, tegeles ka graafikaga. Skulptorina valmistas monumente Põhja-Saksamaa linnadesse. On kujutanud esimese maailmasõja koledusi. Lõpetas oma elu enesetapuga, kuna pandi keeld peale tema tööle ja ta tööde esitamisele, hitleri võimule tulekuga. · Henry Moore. Valmistanud mitmeid monumentaal skulptuure, tema järjest enam hakkas vormi lihtsustama ja tema töödele iseloomulik tunnus on läbiv auk. Figuure kujutas pool lamavas asendis. · Constantin Brancusi. Oli rahvuselt rumeenlane, kujutas sama töid/pilte erinevas materjalides puidus,kivis paberil jne. · Frank Lloyd Wright . Ameerika arhitekt kes oli ise õppija. Projekteeris ühe pere elamuid, mis olid hästi liigendatud, et igasse ruumi valgus paistaks. Sobitas kokku kivi, betooni ja klaasi. Võttis kasutusele ka nurgaaknad. 2.Ekspressionism
tagaplaanile ja esile tõusid ühiskondlikud teemad ja rahulolematus kaasajaga, mis väljendus imetluses kõige eksootilise vastu. 1800- 1824 kogus eriti populaarsust ajaloomaal, mis sai oluliseks rahvusliku meeleolu väljendajaks. Tekkis ka uus arusaamine maastikust. Esimest korda kunstiajaloos väljendas kunstnik maali kaudu oma maailmanägemust, mitte tellija tahet või oskust järgida rangeid reegleid. Joonekäsitlus andis edasi tunnet ning sellega rõhutati maali tasapinnalisust. Moonutati figuure anatoomiliselt. Tegelaste juures pole enam niivõrd tähtis karakter ja psühholoogia, kui just emotsioonid. Värv oli muutunud iseseisvaks, suured värvipinnad harmoniseerivad üksteist ja püüavad vaataja pilku, varju ja valguse mäng, salapärane valgus. Maal tervikuna on laskunud poolvarju ning tuhmidesse toonidesse, samas 11
Pildid tema töödest failis Renessanss.pdf lk 43-48. Tema mõju oma kaasaegsetele ja hilisematele kunstnikele oli sügav. Manerism sai kunstiliigiks, mis põhines Michelangelo stiili aspektide liialdustele ja teistele hilis-renessanssi kunstnikele. Maneristid olid eriti vaimustunud tema keerukatest poosidest ja mõnede tema figuuride elegantsist. Hilisemad kunstnikud (nt Carracci ja Peter Paul Rubens) jäljendasid tema tugevaid figuure, kuid kombineerisid neid graatsilise Raffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit
Kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Mitmete kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi. Sannamees on loonud ühe eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest "Reaali Poisi" (mis on minu jaoks suur üllatus) ent ka pärast kommunistlikku pööret 1940. aastal suutis ta säilitada oma positsiooni ühe suurima eesti skulptorina. Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure. Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost "Ahastus". Materjalidest eelistas pronksi, kasutas ka graniiti, puitu, marmorit ja keraamilisi materjale. F. Sannamehe ’’Reaali Poiss’’ Ferdinand Sannamees Skulptuur ENSV ajal Albert Eskel sündinud 24.02.1922. Tallinnas ja meie seast lahkunud 18.04.1975. Tallinnas oli Eesti kujur e skulptor. Ta omandas erihariduse kahes koolis: 1943.a
Sümbolid: koer truudus, peegel süütus, puhtus, kui ka tunnistaja juuresolek. Roger van der Weyden(1400-1464). Teinud altaripilte, väärikaid portreesid. Neitsi ja Luukas Oli elava fantaasiaga, sügavalt usklik. Püüdis erinevalt van Eyckist väljendada tundeid ja emotsioone. Kristuse ristilt võtmine 3. ptk. Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(1460-1516). Tema loomingus on segu reaalsusest ja fantastikast. Maalidel on palju figuure, ei too esile peategelasi. Taustaks meisterlik maastik. Ei signeeri oma töid. Pessimist ja moralist. Kujutas valel teel olevat maailma, patte, pahesid, kurjust. Lõbude aed Triptühon 3-osaline maal. Inimeste sarnased olendid, kummalised poosid, ebaloomulikud taimed, karbid jne. Liikuvus, elavus. Ristikandmine tumedast taustast esilekerkivad jõhkrad röövlinäod, v.a. 3 nägu(hea röövel, Püha Veronika, Kristus suletud silmadega)
käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult registreerib olemasolevat taset, kuidagimoodi välistamata arengut ja loominguvõimalusi. Kõige paremini tõestab seda standardtantsude endi areng: aastakümnete vältel on paljude rahvaste tantsijad ja tantsuõpetajad lisanud mõneteistkümnele esialgu standardiseeritud põhisammule arvukalt uusi figuure ning arendanud praktiliselt loendamatu hulga variatsioone. Isegi veteran valss, mida on alati tuntud kui ainult pööretest ja üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on seltskonna- ja
kristuse elukäigust · "Kantsler Rolini madonna" on peenmaalitehnika maal · "Püha Ivo" portree · "Neitsi ja Luukas" · Naise portree Genti altar · Rogier van der Weyden (1400-1464) · sügavalt usklik · on teinud altaripilte ja väärikaid portreesid · püüdis väljendada tundeid ja emotsioone Hieronymus Bosck (1450-1516) · tema oomingus on segu reaalsusest ja fantastikast · maalidel on palju figuure, ei too esile peategelasi · oma töödel kujutas ta valel teel olevat maailma, kurjust, pahesid ja patte · taustaks meisterlik maastik · "Lõbude aed" kolmeosaline maal - kummalised tegelased kummalistes poosides, tegevustes (läbipaistvates sfäärilistes kehades, olendid, lilleväätid, palju jalgu, konnakarbid inimeste ümber, kalade neelamine, kõik on alasti. · "Ristil kandmine" · ei signeeri oma töid · sürrealistide esiisa
kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi- hoidlik. Karolingidest sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Pärgament. Kujutav kunst antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaal oli juhtiv. Looduslähesus suurenes, kasvas tehniline meisterlikkus. Nüüd oli põhiliseks miniatuurmaali juures initsiaali kujundamine. Inimeste ja loomade kujutised. Püüe modelleerida kehasi valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. ''Pühakud looduse taustal'' . Raamatute kaunistamine muutus tähtsaks kullassepad ja juveliirimeistrid. Kaaned kullati ja ehiti vääriskividega. Hakkasid ilmnema esimesed rahvuslikud erinevused erinevate rahvaste juures. 21. Romaani arhitektuur Elavnes kiviehitiste ehitamine 11. saj. Algas linnade taastamine ja käsitööoskuste tõus. Peamiseks kirikutüübiks BASIILIKA. Kasutati mõningaid rooma ehituskunstis tuntuid
väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. ! Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin – keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks. Süllogismi figuure võib tulla eksamil määrata. I figuur: M P Kõik maod on roomajad. S M Kõik rästikud on maod. ∴S P Kõik rästikud on roomajad. II figuur: P M Kõik pühakud on ausad. S M Mitte ükski poliitik pole aus. ∴S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III figuur: M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. ∴S P Mõned inimesed on vargad. IV figuur:
väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. ! Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks. Süllogismi figuure võib tulla eksamil määrata. I figuur: M P Kõik maod on roomajad. S M Kõik rästikud on maod. S P Kõik rästikud on roomajad. II figuur: P M Kõik pühakud on ausad. S M Mitte ükski poliitik pole aus. S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III figuur: M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. S P Mõned inimesed on vargad. IV figuur:
Tartu ülikooli peahoone, Johann Wilhelm Krause. Karl Ludwig Engel kavandas Kohtu tn 8 maja. Klassitsism Helsingis Soome oli saanud autonoomia. Pealinn nõudis uut arhitektuuri. Karl Ludwig Engel kavandas suure osa Helsingi toomkiriku ümbrusest. Klassitsistlik kujutav kunst Sõltus antiikeeskujudest, eriti skulptuur. Nii vormikäsitlus kui süzee. Lemmikmaterjal marmor. Kaasaegsed inimesed tehti kreeka poosides ja kreeka riietes. Inimkeha kujutati arenenuna ja harmoonilisena. Eelistati alasti figuure. Üldistatud ja idealiseeritud. Dramaatilistes stseenides jääti rangeks ja suursuguseks. 18.saj teisel poolel oli komme elada nagu meistrid antiikajal. Mitmed kunstnikud elasid Roomas, seal kujunes kunstnikkond, kes kogunesid Winkelmanni ümber. Antonio Canovat peetakse varaklassitsismi parimaks kunstnikuks. Töödes võib näha rokokoolikku pehmust, temaatika oli klassitsistlik. ,,Paolina Borghese Venusena". ,,Kolm graatsiat". Jean Antoine Houdon oli kõrgklassitsismi kunstnik,
Goghil. Paul Cezanne tunnustas impressionismi värvide ilu ja valgusküllast koloriiti. Tema eesmärgiks sai ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele kujundile (silinder, kera jne). Pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist ning lõhkus sellega tsentraalperspektiivi. Cezanne pidas maali süzeed täiesti ebaoluliseks. Maalis maastikke, natüürmorte, staatilisi figuure. Maal: Vincent van Gogh Paul Gauguin Paul Cezanne Neoimpressionism - Seurat stiili kutsutakse ka kutsutakse samuti punktüallismiks, sest loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Eesmärk oli samuti tõetruult jäljendada reaalset maailma, kuid taheti seda teha veel rohkem teaduslikel aspektidel. Värvide valimisel taotleti optilist segu, mida vaatleja tajub õigesti vaid teatud kaugusel pildist
aktidel. Aktid maastiku taustal.Sel perioodil-tuttav erootilise elemendi rõhutamine asendub inimkeha loomuliku ilu rõhutamisega.Erootilise,sisemiselt pingelise ja närvilise asemele astub sügav rahulikkus, tasakaal.Kabaree.Põrgu.Absindijoojad.Neegripead. Sügavtrükitehnikate üheks andekamaks viljelejaks Viiralti kõrval oli Aino Bach.Bachi kompositsioonid on enamasti kergelt heroiseeritud.Tegelased on seesmiselt lihtsad,sageli hingeliselt muserdatud,endassetõmbunud.Toob figuure esiplaanile,mis toob nad vaatajale lähemale.eriti suurepäraselt valdab ta akvatintatehnikat,milles väljendusvahendiks pole joon vaid erinevate toonitugevustega pinnad.Ema lapsega. Puugravüüri üheks andekamaks esindajaks Pallase lõpetanud oli Arkadio Laigo,kes end hiljem korduvalt Pariisis täiendas.Pariisi bukinistid.Tema töödele oli iseloomulik plastiline vorm,lõikejoone nõtkus ja tihedus,kompositsiooni terviklikkus,heleda-tumeda mäng. Pilet 7 2.Kunstnik Eduard Viiralt
Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik ehk pseudovõlve Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Tuntakse palju kiviskulptuure tihti basaldist reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure enamasti kujutati kas loomi inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale nefriidi või türkiisiga mosaiiktehnikas. Vana-Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud
Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell' Arena's (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. 9 Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest.
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil – figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6. sajandil eKr hakati harrastama punasefiguurilist vaasimaali – kujutise tagapind kaeti musta läikiva värviga, kujud olid punased savi tõttu, millest vaasid tehtud olid. Oli parem figuure maalida, ei pidanud musta värvi sisse peeneid detaile kraapima. Ka sel puhul oli juhtivaks keskuseks Atika. Igapäevalisi stseene hakati kujutama. V ja VI saj saavutas plastika täiuslikkuse, mis ka hilisematel aegadel on olnud ideaaliks. See on kauakestnud arengu lõpptulemus. Kõige algelisemaid astmeid ei tunta, vanimad plastika näited VII saj lõpust eKr. Algul oli Kreeka plastika tugevasti mõjutatud Idamaade kunstist
tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollaži „Natüürmort korvtooliga“, kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: „Tütarlaps pallil“ (1905), „Avignoni neiud“ (1907), „Ambroise Vollard’i portree“ (1910), „Natüürmort korvtooliga“ (1912), „Natüürmort viiuli ja puuviljadega“ (1913). ● GEORGES BRAQUE (1882-1963) Tegelikult on Braque kubismi tekkes ja arengus sama oluline kui Picasso. 1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule. Sellest sündis
töökojad, jahipidamishooned, loomalaudad, köögiviljaaed ja muud. See on omamoodi kloostri tüüpprojekt. Kloostrid olid tähtsad vaimu-ja majanduselu keskused. Kujutavas kunstis on märgata antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Kasvas tehniline meisterlikkus. Sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Püütakse modelleerida kehasid valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja isegi maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. Paelornamentika ja põimmuster ei ole enam valitsevad. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele. Mõnel juhul on liikumine väga elavalt edasi antud. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirikunsti meistriteoseid. Keldi-germaani metallikunsti traitsioonide jätkumine. Raamatumaaili viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ja see jagunes mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
Suurim neist tuli Prants kuninganna Maria de' Medicilt,kes soovis enam kui 20 lõuendi peal jäädvustada oma abiellumise Henry IV-ga. R vajas palju abilisi ja õpilasi,kelle kaudu kujunes välja tema koolkond.] R tohutule populaarsusele aitas kaasa ka tema iseloom- kuulsusele vaatamata jäi kunstnik lahkeks,sõbralikuks ja truuks oma sõpradele. R ettevõitlik ja rõõmus elu kajastas tema fantaasiakülluses loomingus.Tema hiigelmõõtmetega maalid olid täis terviset pakatavaid figuure,kes liikusid ja väänasid oma keha.Igal sobival juhul maalis R oma pildile heledapäikse lopsakate vormidega kaunitari. Temale vastandus tumedanahaline ja lihaseline jõumees. R maalidelt ei puudu kunagi üliarmsad lapsinglid, kelle modellideks olid tema enda lapsed. R kunst esindas kergemeelset ja nautlevad eluhoiakut. Peter Paul Rubens "Maria de' Medici saabumine Marseille'sse" 17
Mõiste mida kasutasid Laculau ja Mouffe on Diskursus- asjadest rääkimise viis, maailmast rääkimise viis. Kontekst milles me võime mingisuguseid olukordi kirjeldada. Artikulatsioon – meie ümber nähtava maailma asetamine diskursustesse. 11.03.2015 Resistentsus- osutab vastupanulisusele. Inkorporatsioon- on kaasa haaramine. Cultural studies- juhtivadi figuure on Williams- kultuuri teoreetik- tema jaoks sõna kultuur on keskne termin, ta käsitleb kultuuri eraldisesivana, väljaspool poliitilisi ja muid mõjutusi. Tema kultuuri definitsioon- on teatav vaimne ideaal, ta osutab inimese vaimsele arengule. Kultuur kannab teatavaid universaalseid väärtusi. Kultuur on seotud dokumentatsiooniga, kogub vaimse mõtlemise produkte(raamat, film). Tema kolmas kultuuri
19-21; 40-52 http://haldjas.folklore.ee/tagused/authors/ernits.htm http://old.artun.ee/sugri/pedanik.html 21 Lisa 1 Põhjapõder (Rangifer tarandus) 22 Lisa 2 Põhjapõdra nahast saabas 23 Lisa 3 Ema oma poega kutsumas 24 Lisa 4 Shamaan 25 Lisa 5 Osa saami nõiatrummist. Selle omanik Anders Poulsen on 1691. aastal figuure seletanud järgmiselt: 1 - ilmaris, see on torm ja paha ilm, 2 - diermes, see on äike, 3 - see on metsik põhjapõder. Rydving 1991: 38-39 järgi. Kas Tiermes ja põhjapõder on trummil sattunud juhuslikult kõrvuti seisma?
Usulise sisuga pilt ikoon Olid ikonoduulid pooldajad Ikonoklastid eitajad 8 sajandil muutusid ikonoklastide seisukohad poliitiliseks, et nõrgestada kirikute võimu 9 sajandil tulid aga võimule ikonoduulid Ravenna kirikute mosaiigid: · Sõnum usuline, poliitiline · Kultusobjektiks keiser, kes juhatab kloostrit/riiki San Vitale´s kujutati nt Theodorat ja Justianust Inimesekujutis: · Saledad, ebaloomulikult pikad · Riided, figuure pole näha · Näod väiksed, silmad suured · Asetatud tihedasse ritta Mosaiigitehnika · Värvilised kivid asusid üksteisest rohkem eraldi · Figuurid tasapinnalised · Igaviku kujutamine Hakatakse Kristust kujutama kannatavana või lapsena Maarja süles, nt Daphni klooster kreekas Ikoonimaal: · Maaliti märtrite, pühakute mälestuspilte · Vanimad enkaustikatehnikas · Hakati kasutama temperavärve, segati sideaineks munaga, või muu org. ainega
Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo. Veneetsias tegutsenud Andrea Palladio looming mõjutas kogu Euroopa arhitektuuri. Renessanssliku maalikunsti alused lõi itaalia kunstnik Giotto. Paolo Ucello. Limbourgid kujutasid esimest korda Lääne-Euroopa kunstis talve. Sandro Boticelli ,,Venuse sünd". 1) Maal pidi vastama tegelikkusele 2) Figuure hakati modelleerima valguse ja varju abil 3) Pühakute peade ümbert kadus kuldne pühapaiste(oreool) 4) Õpiti kujutama keerulisi poose 5) Stseenid paigutati reaalsesse ruumi 6) Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik 7) Hakati kujutama alasti keha 8) Uuteks teemadeks said portree ja mütoloogiline maal. 9) Tempera asemel hakati kasutama õlimaali. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". Raffael ,,Sixtuse madonna", ,,Ateena kool".
Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud 4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni? Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil. 29.Peatükk. Hiline Rooma Keisririik 1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis? III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Eri impeeriumi osades tulid võimule sõdurkeisrid, kes
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
Platoni kaasaja loodusnähtuste-käsitus oli sellisest ettekujutusest veel väga kaugel. Kaasaegse loodusteaduse loojad 17. sajandil lähtusid aga just – võiks ütelda platonlikust – eeldusest, et “looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles”. Eelöeldut silmas pidades saab ka mõnevõrra täpsemalt määratleda, millisest “materjalist” luuakse kosmose keha. Selleks “materjaliks” peab olema ruum, chora (52a). Kui konstrueeritakse geomeetrilisi figuure, siis vormitakse ju ruumi. Puhtale ruumile saab anda ükskõik millise kuju. Ruum ise ei oma aga mingit vormi. Veelgi enam, selleks, et võimaldada endas ükskõik millise vormi tekkimist, ei tohigi ruum ise omada mingit spetsiifilist vormi. Ruum kujutab endast igasuguse vormilisuse võimalikkuse tingimust, mis ise on vormitu. Niisugust nähtuste võimalikkust endas kätkevat alget nimetas Platoni õpilane Aristoteles hiljem kreekakeelse sõnaga hyle,
mõistuspärane mõtlemine on nö. puhas mõtlemine, st. mõtlemine, mis toetub üksnes iseendale, ning millesse ei ole segatud midagi meelelist. Arupärase mõtlemise näitena käsitleb Platon 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. matemaatikat, eelkõige geomeetriat. Geomeetria toetumine meelelisele kogemusele ilmneb selles, et geomeetrilisi figuure saab joonisel kujutada ja matemaatilises arutluses kasutatakse väga tihti sellist abivahendit. Platon osutab aga sellele, et geomeetria väited kehtivad sel juhul mitte jooniste, vaid geomeetriliste kujundite kohta. Viimaste kohta ütleme me tänapäeval, et need on “idealiseeritud objektid”. See tähendab, et nad kujutavad endast selliseid objekte, millel on niisugused omadused, mida meeltega tajutavatel objektidel olla ei saa. Näiteks jooned ja punktid,
Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud 4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni? Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil. 29.Peatükk. Hiline Rooma Keisririik 1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis? III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Eri impeeriumi osades tulid võimule sõdurkeisrid, kes
Juhtis koos J.-B. Colbert`ga Kuninglikku Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemiat. 16.Prantslased Roomas Nicolas Poussin saabus Rooma 1624. aastal ja veetis siin suurema osa oma elust. Vaimustus klassikalisest kunstist ja tegi eraklientidele palju väikesi mütoloogilisi maale. Pärast 1648. a avastas enda jaoks maastikumaali ning tegi töid, milles saavutas värvide abil oskuslikult ruumisügavuse illusiooni, kasutades figuure vaid stafaažina. Claude Gellee, tuntud ka kui Lorrain. Teda peetakse tänapäevases mõttes ühes esimeseks maastikumaalijaks. Tema töödes tihti ideaalmaastikud. 17.Rubens Reisis palju. 1600. Aastal Itaalias, kus hakkas Mantove hertsogi õukonnakunstnikuks. Töötas ka Hispaania õukonnas ja Prahas Rudolf II juures. Pühendusid mõlemad eelkõige ajaloo- ja portreemaalile. Täna oma staatusele sai ta pidada rohkem õpilase, kui gildireeglid ette nägid.
● Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell’ Arena’s (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. ● Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest. ● Giotto värvipalett on hele, domineerivad õrnsinine ja kollakaspunane. See mõjutas kogu
olig väiksemad ja külmemates toonides. · Sandro Botticelli ,,Venuse sünd" 15.sajandil, Medicite perekonna tellimus. 15.saj lubati alasti inimesi kujutada vaid paradiisistseenides inimesi. Venus on aga paganlik jumal küpse naise figuur, mis hõljub; ebaloom. pikk kael, tütarlapselik süütu nägu; usumoodi ümber juuksed. Flora üritab teda riidega katta. · Nö ,,aken loodusess". Figuure hakati modelleerima varju ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus kuldne pühapaiste. · Stseenid paigutati reaalsesse ruumi: trepid, kaugusse suubuvad silindervõlvid ja sammaskäigud, ruuduline parkett, kompositsioon sümmeetriline ja rahulik, hakati kujutama alasti keha. Uued teemad: portree ja mütoloogiline maal, tempera asemel õlivärv. LEONARDO DA VINCI · 15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux.
Abielunaised tegid kõiki naiste kodutöid: ketramine, kudumine, õmblemine, lastekasvatamine, kuid ei pidanud kannatama soolist ebavõrdsust. Naised võisid vabalt käia tantsimas, kaarikute võiduajamistel, poksivõistlustel ja akrobaatide esinemistel. Nad võisid ka veini juua, mis rooma naistel oli karmilt keelatud. Arvatakse, et kõrgklassi naised oskasid lugeda ja kirjutada. Selle tõenduseks peetakse käsipeeglitele graveeritud mütoloogilisi figuure koos tekstidega, mis kirjeldavad nii peeglitel kujutatud isikuid kui nende tegevust. Kui peegli omanik oleks olnud kirjaoskamatu, poleks tekstil olnud mõtet. Etruskid järgisid kreeka rõivamoodi ja selle muutumist. Tüüpiline etruski kübar oli tutulus toekas, näopoolses osas äärega, teravatipulist tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas
tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: ,,Tütarlaps pallil" (1905), ,,Avignoni neiud" (1907), ,,Ambroise Vollard'i portree" (1910), ,,Natüürmort korvtooliga" (1912), ,,Natüürmort viiuli ja puuviljadega" (1913). GEORGES BRAQUE (1882-1963) Tegelikult on Braque kubismi tekkes ja arengus sama oluline kui Picasso. 1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule. Sellest sündis
Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: ,,Tütarlaps pallil" (1905), ,,Avignoni neiud" (1907), ,,Ambroise Vollard'i portree" (1910), ,,Natüürmort korvtooliga" (1912), ,,Natüürmort viiuli ja puuviljadega" (1913). EDUARD VIIRALT Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal
passioonid, kantaadid, oreli ja klaviiriteosed. Suur huvi uue stiili ja uute pillide vastu, oma loomingus pole aga uuendaja, arendab ülesvõetud vormid ennenägematule kõrgusele eelkõige oma julge harmooniakäsitlusega, mis oma aega kaugelt edestas. Oma aegsetele on ta ületamatu harmooniameister, meie aeg imetleb teda suure kontrapunktimeistrina. Tugev väljendusjõud, palju affekte väljendavad muusikalisi figuure. Palju teoseid loodud pedagoogilisel otstarbel oma poegadele. Loomingus jälgitav pidev areng ja süvenemine kuni hilise stiilini. Bach oli oma aja suuremaid organiste ja klavessiinimängijaid (arenenud pedaalitehnika ja pöidla haaramine sõrmestusse), ka hea viiuldaja. Tema oreliteoste ja kontsertide aluseks on itaalia eeskujudest edasiarendatud instrumentaalne mängutehnika. Tagasihoidlikud elutingimused, lesk suri vaesuses. Sagedased kokkupõrked
Tähtsamad arhitektid: Antonio Gaudi fantaasiarikas looming Barcelonas, Hector Guimard'i Pariisi metroo sissepääsud; Gustave Eiffeli püstitatud Eiffeli torn(300m). Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga. Maalikunstis jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias: Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta ümbritsetud tumedate kontuuridega
tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: ,,Tütarlaps pallil" (1905), ,,Avignoni neiud" (1907), ,,Ambroise Vollard'i portree" (1910), ,,Natüürmort korvtooliga" (1912), ,,Natüürmort viiuli ja puuviljadega" (1913). GEORGES BRAQUE (1882-1963) Tegelikult on Braque kubismi tekkes ja arengus sama oluline kui Picasso. 1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule
pikkadeks löövideks (3 kuni 5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi). Tsentraalehitised püstitati mausoleumideks ning ristimiskodadeks e. baptisteeriumideks ning kaeti kupliga. Sisekujundus. 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid, mis on ka varakristliku ruumikujunduse esimesteks näideteks. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid Alates varakristlik arhitektuuri tekkimisest 4.sajandil hakati kristlikke pühakodasid kaunistama mosaiikidega, mis oma hilisantiikse või idamaise vormikäsitlusega väljendasid kristlikku ideoloogiat Hauakirikute (mausoleumide) ja ristimiskabelite kaunistamisel toodi esmakordselt teadlikult sisse valgustatud kupliruumi ja hämarate galeriide efekt,
mis räägib kahe inimese vahelistest suhetest ning Stiililt erinev, kuid mõttelaadilt sarnane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935), kus kasutab minajutustust ja päevikuvormi. Tammsaare muutub pessimistlikumaks ja ,,Ma armastasin sakslast" lõppeb väljapääsmatusega. Näidenditest ilmus veel ,,Kuningal on külm" (1936). Tammsaare viimaseks romaaniks oli ,,Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), kus tühjendatakse lunastuse mõiste. Tammsaare on olnud üks olulisemaid figuure eesti talu- ja maatöökultuse kujundamises. 7. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika kese. Tammsaare on ,,Tõe ja õigusega" loonud eestluse müüdi sellega, et Vargamäe kujutab eesti päriskodu ja eestlase enda sisemist vastuolu ning Andrest kujutatakse kui õige eesti mehe stereotüüpi. Esimene ja viies osa moodustavad talupoja epopöa, andes üldistava läbilõike Eesti ühiskonnast ja selle arengust. Tõde ja õigust võib pidada ka Andrese ja Indreku arenguromaaniks
Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon, ikoonimaal, reljeefid, mosaiigid. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi. Figuurid on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Paljud bütsantsi
Oluline on see, et Ždanovi surma järel üks arstidest kirjutas Kremlisse, et Ždanovi surm ei olnud loomulik, selle taga olid tegelikult Kremli arstid, kes valesti parteijuhti ravisid. Esialgu ei võetud ettekannet tõsiselt, pandi kalevi alla. See tuleb hiljem 50ndate alguses uuesti välja ja sellest saab väga oluline kaart võimuvõitluses. Ždanovi surm sai saatuslikuks ka Leningradi grupeeringule, Ždanov oli selgelt selle liider, oli vaieldamatult üks olulisemaid figuure tollases NSVL võimuladvikus, oli selgelt ka Stalini toetus. Kui Ždanov oleks edasi elanud, siis Berial ja Malenkovil oleks keerulisem olnud Leningradi grupeeringut kõrvale tõrjuda. Ždanovi surma järel hakkavad need kaks tõsisemalt tegelema, nende initsiatiivil klopsitakse kokku Leningradi süüasi, mis viib Leningradi grupi purustamisele. 2. märts 1949-juuni 1951 Nn Leningradi grupi purustamine. Leningradi süüasja telgitaguseid niite tõmbab Georgi
enamasti siivutute talupojastseenidega, kus avalduvad Adriaen Brouweri ja David Teniers II m�jud. Maaelu talupoegadega oli teema, millele kunstnik kirglikult spetsialiseerus, nagu on n�ha ka maalidelt �Purjus talupojad kaklevad� (Muzeum Narodowe, Poznan, Poola) ja �K�rtsis tantsimas� (Sz�pm�v�szeti M?zeum, Budapest, Ungari). Pieter de Blooti maastikke m�jutas enim Jan van Goveni laad, kuigi viimase teostel oli rohkem figuure ning rikkalikumalt jutustavaid detaile. �ks Blooti humoorikamaid teoseid on tema varane interj��rimaal �Advokaadi kontoris� (1628, Rijksmuseum, Amsterdam, Holland). Pildil on p�nevalt kujutatud 17. sajandi Hollandi olustikku, kirjeldades ametniku juures j�rjekorras olevaid kliente, kes on sinna kaasa v�tnud nii lapsed kui loomad. Blooti loomingu hulgast leiab aga ka religioosseid teemasid (�P�ha Martin ja kerjus�, Victoria and Albert Museum, London, Inglismaa).
Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: ,,Tütarlaps pallil" (1905), ,,Avignoni neiud" (1907), ,,Ambroise Vollard'i portree" (1910), ,,Natüürmort korvtooliga" (1912), ,,Natüürmort viiuli ja puuviljadega" (1913), ,,Guernica'' (1936) GEORGES BRAQUE (1882-1963) Tegelikult on Braque kubismi tekkes ja arengus sama oluline kui Picasso. 1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
