Park oli sümmeetriline ja värviline, geomeetrilisteks vormideks lõigatud puud ja põõsad. N 2 olulisemat baroki aegset lossi: Versaille loss koos pargiga, Louvre loss 3. Hollandi mõju all olevad maad: kun oli kukutatud ning võim oli rahval( vabariik), rahvas oli kunsti suunajaks, tava kodanik oli tellijaks, eelistati väikeseid formaate, tõepärased kujutatud ehk realistlik It maalikunst- kirikutes kas seina- ja laemaale oli kujutatud palju liikumist ja figuure, ülepakutud sest kõike oli liiga palju see puudutab aga ainult seina- ja laemaale N: sant ignazio, barokk ongi kunstiajastu mis kaotab ära piirid arhitektuuri ja maalikunsti vahel. Tahvelmaal (2): 1. Stiil: It-s 17 saj tahvelmaalis, eklektiline suund- korrapäratu, stiilide segu, seisnes erinevate mineviku meistrite tööd, renessanssi ajastu kunstnikud. N: vennad garaccid 2. Realistlik suund- piibli tegelased tava tegelastena
Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8.Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Buddha figuure. 9.Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4.sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värvi-perspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele.(rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele. 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas?
"Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas
Väljaraiutud pehmemast kivist aga nüüd tuli kõrvale uueks materjaliks pronks. Tardunud poose jäi vähemaks, detaile toodi rohkem välj a. kasutasid ka puu skulptuure mida kaeti kulla, jelevandiluu ja muude matejalidega- pole säilinud. klassikalisel ajastul töötas Ateenas skulptor Myron ,,Kettaheitja" ja Spartas Polykleites .Mõlemat ei huvita riiete kujutamine vaid rõhutatakse figuuri. Ideaalse inimese kujutamine!!!!! 4 sajand Praxiteles lõi graatsilisi nooruslike figuure ( ,,Hermes") kujutab samuti inimilu ideaali. on õeldud , et ta töö on hümn inimeste ilule. Hellenistlik kunst Hellenismi aja plastikat iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus. Püüti luua monumnetaalseid, mõõtmetelt kollosaalseid teoseid. ( Nike figuur seisis mäe nõlval justkui laeva otsas vastu tuult) riidevoldid oli perfektselt välja toodud. Tehniliselt täiuslik valmistamine. Venus ülakeha alasti alakeha aga kaetud maalilistes voltides rõivaga
Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel. Cezanne'i varajased tööd rõhutasid figuure maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama maalimine otsese vaatlusega. Ta maalimisstiil muutus kergemaks, õhulisemaks ning see mõjutas impressioniste suuresti. Sellegipoolest näeme me Cezanne küpses loomingus tahkestatud, peaaegu arhitektuurilist maalimisstiili. Läbi terve oma elu üritas ta luua meetodit, kuidas kõige täpsemalt kujutada päris maailmas nähtut maalis. Näitused ja teemad
Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Esimese impulsi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal. Kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko täielik vastand Rubensi käsitlus on puhtmaaliline.
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas här...
· Kasutati pronksi ja marmorit. · Idamaise müstika mõju Hellenistlik skulptuur · Kujutusviis oli realistlik. (jumalate, kangelaste idealiseeritud kujude asemel) · Jumalaid kujutatakse maistena, inimlikkudena. · Ladus ja elav, reegleid eirav stiil. · Muutuvad liikumised ja emotsioonid, mida väljendati poosides,zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. · Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. · Reljeefis esitati figuure ja sündmusi, maastike. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. · Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad. Hellenistlik skulptuur Aleksandria koolkond · "Niiluse allegooria" Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus igal aastal tõuseb. Hellenistlik skulptuur Pergamoni koolkond · Zeusi altar
Konutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. · 3.saj hakkasid levima kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised- pagoodid. · Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale. · Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure. · Maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. · Maal on tehtud paberi- või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk. · Chani usulahu munkadest maalijad panid rõhu lihtsusele. · Graafika tekkis varem kui Euroopas. · Väga kõrgetasemeline oli tarbekunst. Peamised alad on metallehistöö, nikerdused,
Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. BAROKK Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Maalisid sujuvate värviüleminekutega. Ilma kindlate piirjoonteta.
pühakupiltidest ja seinamaalidest, mida ta lapsepõlves oma kodumaal nägi. El Greco maalikunst on kohati isegi haiglaselt meelierutav. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Ta oli kohati isegi hispaanialikum kui hispaanlased ise. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, näivad meie silme all kasvavat ja võlutult taeva poole vaatavat, nende näod on kõhnad ja piinatud. El Greco piklikke figuure on peetud tema nägemise eripäraks- et kunstnik ise nägigi ümbritsevat maailma sellisena. Inimesed on alati kujutatud olukorras, milles neile ilmutub midagi salapärast. Nad tunnevad rõõmu oma kannatustest, alistuvad raskustele ja jõuavad magusas eneseunustuses ülima õnneni. Kunstnik eelistab ruumitut tausta ning kasutab peamiselt kahvatut ja halvaendelist valgust. Isegi kehad on kaamed ja veretud Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu
Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Kogu Vana-Egiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna - ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud. Reljeefikunst - see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Kus reljeefe ja hieroglüüfe kasutati? Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, isegi
Seniste stiilide kodu oli Vana-Rooma riigi pärisalal, Vahemere-äärseis maades. Ajaliselt järgmine stiil sündis juba põhja pool Alpisid, Rooma riigi endistes provintsides. Suur rahvasterändamine oli avanud IV-nda sajandiga p. Kr. segaduste ja sõdade ajastu. Frankide kuningal Karl Suurel õnnestus 800. aasta ümber koondada suure osa Lääne-Euroopast küll üheks riigiks, kus valitses mõnda aega rahu ja võidi mõtlema hakata majandusliku endakindlustamise kõrval ka kunstiloomingule, kuid see rahulikum ajastu kestis esialgu ainult lühikest aega ega jätnud tähelepandavamat pärandust järelmaailmale. Peale Karl Suure surma jätkusid sisemised tülid ülevõimu pärast. Alles 1000. aasta ümber saabus rahulikum aeg. Maa rahvastik oli jäänud hõredaks, põllundus ja käsitöö olid laostunud. Olustiku lahenedes algas neil aladel nüüd uus tõus. Rahvastiku arv hakkas kasvama ja kogu ühiskonna tootmisjõud suurenema. See ühiskond toetus väikepõllupidamisele ja s...
Harry sisenes uksest ,,Kõik tüdrukud on sinu". Jälle kohtas ta Rosa Kreislerit, kellesse oli 35 aastat tagasi 15 aastasena ära armunud. Harry tundis end noorena. Ta elas läbi kogu oma elu armastused, kohtus järgemööda kõikidega, keda oli armastanud. Lõpuks kerkis esile ka Hermine, kuid Harry ei tahtnud teda kohata võlupeeglis. Harry võpatas, nähes silti: ,,Kuidas armastuse läbi tapetud saada". Harry torkas käe taskusse, et figuure välja võtta ja malelaual ümberpaigutusi teha, kuid figuuride asemel oli nuga. Harry jooksis peegli juurde ja talle vaatas vastu hiigla suur hunt. Tuli Mozart, kes ütles, et käimas on ,,Don Juani" viimane vaatus ja andis mõista, et kõigele järgneb karistus, lõputu puhastustuli. Mozart hakkas Harry üle naerma. Harry sai vihaseks, haaras Mozarti patsist kinni. Mozart lendas minema, pats venis pikaks, mille sabas Harryt järgi lennutati.
tulnud maod olevat ära kägistanud. 9 Laokoon Vaasimaal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka
Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure. Bütsantsi kunst Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes
sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a
akendereaga. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grotesk- põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. ,,ha-ha"- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku. Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel. Juugendstiil-19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja
lisatakse glasuuride saamiseks erinevaid sulamistemperatuuri alandavaid keemilisi aineid. Keraamika ajalugu. Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on järgnevalt põletatud kõrgetel temperatuuridel. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast: kera - maavaha, keramos savi, keramion savinõu, kerameus pottsepp. Keraamilistest esemetest vanimateks peetakse praegu Tsehhoslovakkiast leitud figuure, millede vanuseks omistatakse 32 000 aastat. Keraamiliste mahutite vanuseks on aga 12 000 aastat. Eesti aladelt leitud vanim keraamika on dateeritud 5000 a eKr. Keraamika on seega väga vana käsitöö liik. Kõigi kultuuride kunstiajalugu algabki tihtipeale keraamikaga kuna igalt inimkultuurialalt on vanimate leidude hulgas alati ka keraamikat leitud. Tuli muudab savi ka aastatuhandetele vastupidavaks. Ninive saviraamat säilis tänu tulekahjule.
aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Maali mõõtmed on 420.0 x 880.0 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga). Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza vapid. Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas figuure Sforza perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu. Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kuiJeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale:
Referaat Renessanss Leonardo Da Vinci Koostas:Jaana Põllu Klass: 11 D Keila Gümnaasium Leonardo Da Vinci (1452-1519) Leonardo da Vinci oli Itaalia maalikunstnik,skulptor,arhitekt ja insener,renessanssiajastu mitmekülgseim geenius Tema perekond: . Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv: Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keet.Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del V...
ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada. Skulptuur Plastika ei olnud Bütsantsis populaarne. Skulptorid leidsid rakendust reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku. Maalikunst Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel õitseajal levis ikoonide maalimine. Neid maaliti laudadest alusele munatemperaga. Kunstkäsitöö Tõenäoliselt tõi Bütsantsile kõige rohkem kuulsust käsitöömeistrite looming. Kasutati
GAG Referaat Pablo Picasso Koostaja: Klarika Orav Juhendaja: Marju Liidja Klass. 12.E Tallinn 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk3 2.biograafia ja perioodid lk 4-9 3.Maali lisad lk 9-10 4. perioodide kokkuvõte lk 10-11 5. kasutatud kirjandus lk 12 6. viited lk 13 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib mehest nimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia-hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, ku...
Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. SKULPTUUR Loodi ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid. Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. PITSATSILINDER toru millel olid tähemärgid, selleks, et teksti kopeerida. Sellega trükiti ka raamatuid. VANA-EGIPTUSE KUNST Vana.-Egiptuse ajaloo periodiseering. (periodiseerit dünastiate alusel) Vana Riik - püstitati püramiide.
Kaljukunsti ja väikeste kunstiesemete vahel on stiilis paralleele. Mõnedele emahirveabaluudele on ristkülikukujulisi, koonusekujulisi, võtmekujulisi ja trepikujulisi märke, negatiivkäelabasid ja ,,makarone". Viimased kujutavad endast savisele seinale käega veetud jooni. Enamasti on need punase värviga ja neid peetakse Altamira koopa vanimaks kaunistuseks. Hiljem on lisatud musti maale , seejärel mitmevärvilisi ja seejärel jälle musti figuure. Värvilised pildid on maalitud pruunide, kollakate ja punaste ookervärvidega, musta mangaanoksiidi ja söega. Värvid on hästi säilinud, kuna põhinevad mineraalsetel pigmentidel, mida on segatud vere, loomarasva, uriini, kalaliimi, munavalge või taimemahlaga. Paljudel värvidel on nii palju erinevaid toone, et maalid mõjuvad väga elutruult. Maalimisel on oskuslikult ära kasutatud kalju reljeefi, tehnilistest oskustest annab tunnistust ka see, et
pigistuseta alusele kanda ja mis kuivasid väga kiiresti. See töömeetod, mis aitas kunstnikul saavutada seda, mida varem võimaldasid ainult joonistussüsi või pastellkriidid,- kombinatsioon joonistusest ja maalist on Toulouse-Lautreci iseloomulik tunnus. Degas kunstiline eeskuju Tolouse-Lautreci üks olulisemaid mõjutajaid oli maalikunstnik Edgar Degas (1834-1917), kes nagu temagi pärines aadlisuguvõsast. Degas käsitles esimesena figuure altvaates, spetsiaalse valgustuse efekte, muljete katkendlikkust ja linnarahvale omast anonüümsust. Toulouse-Lautreci eriliseks saavutuseks võib pidada Degas'teema- ja motiivrepertuaari edasiarendamist, mis osaliselt oli inspireeritud jaapani puulõigete lihtsustatud esteetikast ja kahemõõtmelisest ruumikäsitlusest. Ta tugevdas veelgi Degas'le iseloomulikku perspektiivi optilist lühendamist ning püüdis vertikaale rõhutades kompositsiooni tugevamini pildipinnaga siduda.
On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne · Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks, tarbekunstis jms. · Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku. Maalikunst · Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks. · Tehnikatest valitses mosaiik. (sulatatud klaasisegu) · II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud riietesse, näod tõsised ja karmid. · Büts. Kunst oli õukondlikum kui selleaegne L-Eur. Oma. · Levis ikoonide maalimine. Maaliti laudadest alusele munatemperaga
suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala
eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga
Maalikunst: maastik, piiblistseenid, allegooriad, Saj. I Pool) portreed, olustikustseenid, talupoegade elu, Georges La Tour ( 1593-1652) tõetruu, ilmekad tüübid küünlavalgel, lihtne Nicolas Poussin (1594- 1665) kompositsioon, sidumata figuurid, väge figuure, Claude Lorrain (1600- 1682) rahu, tasakaal, reeglipärasus, fantaasiaküllus, rasked pruunid toonid, külgedel puud massidena, keskel vaade kaugusesse, soojad kuldtoonid 17.saj barokk Saksamaa Arhitektuur: maaliline, dünaamiline, teatav Arhitektuur:
Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi.
krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Kreeka ornamente
suured katakombid rajati rooma linna lähedal pehmesse pinnasesse ehk tuffi.tänaseni asub seal mitmesaja käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse , mis suleti marmorplaadiga. Katakmobides pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiliseks kaunistusobjektiks oli lagi. püüti luua kerguse ja avaruse muljet. lae pind jagati kontuuridega ringideks, poolringideks, nelinurkadeks, kuhu maaliti lendlevaid figuure, linde ja ka taimi. Kristlased andsid paljudele motiividele sümboolse tähenduse ( sellised sümbolid - kala , hea karjane oli arusaadavad vaid kristlastele ). Sümbolid võimaldasid väga nappide vahenditega viidata legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos. Sümboleid kasutati ka siis, kui ristiusk oli juba legaliseeritud. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt alguses keelatud. Eestis vaid gootiaja kirikud, ristiusku ei teatud.( tegelikult teadsid ) antiikaja tempel oli jumala eluase
Funktsionalism- arhitektuuris ehitise funktsioone rõhutav suund ehituskunstis, eitab rahvuslikke traditsioone. Galerii- algselt lossiehituses mitmeid ruume ühendav pidulik käik, mille üks külg on kujundatud tiheda akendereaga. Grotesk- põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel. Juugendstiil-19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav.
Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli vaid laternasüütaja ja latern. Mees pidi iga natukese aja tagant jälle laterna kas süütama või kustutama, sest aeg möödus nii kiirelt Kuuendal planeedil elas geograaf. Ka plaanet oli suurem kui eelmine Antoine de Saint-Exupery -Lõunapost -Öine lend -Lend Arrasse -Väike prints George Bernard Shaw(1856-1950) -Iiri päritolu Inglise näitekirjanik, kriitik, lektor, sotsiaalkriitiliste pamflettide meister ning üldse üks olulisemaid figuure modernses kirjanduses. -Pidas loomulikuks liberaalse demokraatia asendamist kommunismiga -Oma 75. Sünnipäeva tähistas Shaw Moskvas -1880-ndail hakkas elatist teenima ajakirjanikuna -1898 abiellus Charlotte Payne-Townsendiga -Kirjutanud kokku 50 näidendit, osa neist saanud klassikaks -Shaw arvates oli inglise teater liiga kaua olnud truu sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi.
Tähtsamad arhitektid: Antonio Gaudi fantaasiarikas looming Barcelonas, Hector Guimard'i Pariisi metroo sissepääsud; Gustave Eiffeli püstitatud Eiffeli torn(300m). Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga. Maalikunstis jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias: Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta ümbritsetud tumedate kontuuridega
ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii-öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreede ja olmestseenide juures võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Maalid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige "Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (1618–20). Ajendi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal, kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko vastand: Rubensi käsitlus on puhtmaaliline
Sokolaadi aseained *Valmistatakse ilma kakaomassi ja kakaovõita *Kasutatakse kakaopulbrit ja tahkeid taimseid rasvu *Nimetatakse magusateks tahvliteks *Kasutatakse ka kommide glasuurmisel (hüdrorasva glasuur) Peale sokolaadi valmistatakse veel figuure, üllatusmune, medaleid, nööpe, liiatseid, täidisega sokolaadi (sokolaadi batoone) Sokolaadi kvaliteet, vead *Pund sile, kuiv, veidi läikiv, ilma hallika kirmeta, laikudeta, mullikesteta *Värvus helepruunist tumepruunini, v.a valge *Konsistents temp. 16..18 kraadi, kõva
loodusest; kunstlikeks ehk inimese tööga looduteks; fantastilisteks. (Oja 2006) Vapi ülaosa täiendab turviskiiver ehk kask, mida kujutati nii suletud kui ka avatud visiiriga. Daamid oma vappidel kiivrit üldjuhul ei kasutanud, kuna turviskiivri näol oli tegemist sõjanduse atribuudiga. Kiivreid kaunistati mitmesuguste ehistega, alates sulgedest kuni kõikvõimalike vapil esinevate elementidega. (Oja 2006) Kilbihoidjaina kasutati ajastule iseloomulikke figuure, esialgu kõige sagedamini lõvisid, leoparde, kotkaid, hobuseid, greife ja ükssarvi, hiljem rüütleid, sõjaväelasi jt inimfiguure (Oja 2006). 9 2 VASALLIDE VAPID Eestis läänistati esimesed külad juba ristisõja ajal. Eesti ala läänimehed pärinesid valdavalt Saksimaalt, Mecklenburgist ja Vestfaalist. Sotsiaalselt päritolult kuulusid nad lihtrüütlite ja
lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. · Pilet 5 1. Vanakreeka skulptuur, maalikunst Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur ...
arvatakse naisjumalate teket (Prantsusmaal alasti pronksist naisefiguurid) Esemete väljatulekul ei saa enam kindlalt öelda, kas tegemist on ohvrileiu või peitleiuga. Ühtedeks kindlamateks ohvrileidudeks peetakse pronkskilpe, mida on peetud päris ebafunktsionaalsed. Arvamus on tekkinud sellest, et kilbid on olnud kaetud pronksiaja ikonograafia sümbolitega (lind, paat, päike) ning leitud märgaladelt või peitleidudena. Grevensvænge, Taani. Erinevaid figuure, millel on on all augud. Kiivritega mehed ja hüppavad naised. Kinnitatud laeva külge? Trundholm, Taani. Hobune, mis veab kullaga kaetud pronksist ketast-päikese sümboolika. Nebra taevaketas, Saksamaal. Pronksiaja kosmoloogia iseloomustus. Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid. Lehtkullast koonused (mütsid), leitud 4. Peetakse päikesekummardajate preestrite omaks. Mold, Inglismaal. Kullast keep, kaunistatud merevaigust keega.
poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud
a grand parc (pr.) barokiajastul pargi välimine, enamasti metsalaadne osa diagonaalsihtide ja kanalitega. grotesk põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid. grott (it. grotta) tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat (nendest algupärase stiilinimetusena "grotesk", it. grottesca). gümnaasium Antiik-Kreekas kehaliste harjutuste koht jooksuradade, platside, ujumisbasseinidega, hiljem ka filosoofide ja teadlaste kogunemiskoht. On peetud esimesteks rahvaparkideks. "ha-ha" (ka "a-ha") üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama
esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. .
See oli kangelaslikkuse näitaja. Kahe naise- ema Sabina ja õde Camilla kaunid siluetid, nende figuuride elegantselt arabeskne joonis, rahulikult kulgevad liuglevad diagonaalid ja leebe kloriit esindavad antiikkunsti naiselikku võluvat külge. Massiivsetest sammastest kantud suurejooneline kaaristu annab sündmusele erilise väärikuse. Ükski maalija ei olnud varem maalinud nii meisterlikult tühja ruumi ja ruumilist sügavust, mis arhitektuuri masse ja figuure lahutavad ja ühendavad. Maali lõpetama sõitis David Rooma: nähtavasti vajas ta selleks antiigi hingust. Kõmu maali kohta levis kõigepealt Roomas. Seal käisid seda vaatamas mitmete rahvuste esindajad. Üheaegselt Pariisiga jõudis teadmine täiesti uut tüüpi maalist Venemaale, Saksamaale, Inglismaale. Kõikides nendes maades sai uusklassitsistlik maal nüüd hoo sisse. Roomas kui ka Pariisis kutsus see maal pärast valmimist esile
sajandil olid kloostrid tähtsad mitte ainult vaimuelu, vaid ka majanduselu üksused. Karolingide kujutav kunst: Antiikaja traditsioonid elustamine. Miniatuurmaalis loodusläheduse taotlused. Kasvas tehniline meisterlikkus (Bütsantsist pärit meistrid). Miniatuurmaal mitte otseslt illustratsioon, vaid initsiaalide kujundamine, sageneb siiski inimeste ja loomade kujutised. Taaselustub püüe modelleerida kehasid valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja isegi maastikku. Figuure ümbritseb rooampärane raamistik. Paelornamentika ja põimmuster ei kao, kuid pole ka enam valitsev. Abstraktse ornamentika kõrval näeb samasuguseid looduslähedasi taimemotiive nagu antiikkunstis. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Evangelistid meenutavad oma poosida ja rõivastusega antiikfilosoofe või varakristlikel sarkofaagidel kujutatud tegelasi. Eriti
19 Üheks tippteoseks sai Davidil antiigisugemetega „Horatiuse vanne“ (1784), mis sai maalitud Louis XVI’le ja oli väga suursugune. Kompositsiooni südamikuks said võitlusvalmis, musklilised mehed ja nende püramidaalselt asetatud käed. Surmapõlgus huvitas Davidit antiikajaloos kõige enam, kuna kunstnik pidas seda kangelaslikkuse näitajaks. Ükski maalija ei olnud varem maalinud nii meisterlikult tühja ruumi ja ruumilist sügavust, mis arhitektuurilisi masse ja figuure omavahel lahutavad ja ühendavad. Maali lõpetas David Roomas, kus see sai rahvusvahelist tähelepanu ja andis uusklassitsistlikule maalikunstile õige hoo sisse. Eriti Revolutsioonieelses Pariisis, kus ühiskond vajas muutumiseks ülimat kangelaslikkust, oli „Horatiuse vandel“ eriline menu. Davidi järgmisteks suurteosteks olid Prantsusmaal päevakajalise probleemiga „Sokratese surm“ (1787) ja 1788. aastal alustatud „Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad“.
Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguuride kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. Myroni kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks Pheidias. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja
kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
