Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates võimalik öelda, milline osa või liigutus on tantsus vanem ja milline uuem. Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused, vähe on teada akrobaatilisi elemente. Kõige paremini iseloomustavad eesti tantsu korduvad motiivid ja lihtne liikumisskeem. Ei mingit särtsakust ega huvitavaid figuure. Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid. Vanemal ajal tähendas tants seda, et käidi ringis mööda suuremat talutuba ning
Eesti rahvatants Kadri Laur XI B Pärnu Raeküla Gümnaasium Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (18681946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegel...
· Sellel ajal oli Firenzes raske periood ja linnaelanikud pidid pidevalt olema valves, et ära hoida ohte. Michelangelo kasutas Taavetit kui kangelaslikku julget eeskuju ja lootis, et inimesed saavad tema sõnumist aru. See noor piibli kangelane demonsteeris, et sisemine tugevus võib olla palju efektiivsem kui käed. · Samal ajal kui ta oli hõivatud Taavetiga anti Michelangelole võimalus näidata oma võimeid maalikunstnikuna. Ta lõi palju paljaid ja riietes figuure igasugustes poosides ja olekutes, mis olid prelüüdiks tema järgmisele suurele projektile, Sixtuse kabeli laemaalingule Vatikanis. "Taavet" Üks vähestest tänaseni säilinud Michelangelo maalidest "Doni Madonna" Üks Michelangelo kadunud maalidest "Battle of Cascina" (pildil on koopia) "The entombment" Küpsed eluaastad · 1508. aastal kutsus Julius II Michelangelo Rooma tagasi. Tal oli
figuuriga. Paistab, et friis tõlgib piltide keelde Traianuse enda käsitlust sõjakäikude kohta teoses ,,Commentarii". Erinevad stseenid lähevad rooma ajaloolaste jutustavas maneeris sujuvalt üksteiseks üle ning neid eraldavad vaid mõnes kohas arhitektuurilised elemendid. Ehkki reljeefid on väga madalad, on erinevad taustaosad peenelt gradeeritud, nii et kõige kaugemal tagaplaanil asetsevad elemendid on vaid kergelt sisse lõigatud, nagu oleks need joonistused. Nii stseene kui figuure on kujutatud muljetavaldava tõepärasusega, kohati peegeldub sõjaõudus inimeste nägudel. Kuid detailirikkus ei tee Traianuse sambast mitte ainult mõjuvat skulptuuriaalset meistriteost ja väärtuslikku ajalooallikat, vaid ühtlasi on see ainulaadne dokument antiiksete relvade ja riietuse tundmaõppmiseks. Pantheon Piazza della Rotondal asuv Pantheon on üks paremini säilinud ja lummavamaid vararooma ehitisi
kuigi tal on ka USA kodakondsus. Ta on kuulsaks saandud oma akumulatsioonidega, kokkupressitud tööstustoodetega ja kompositsioonidega katkistest viiulitest, kirjutusmasinatest, fotoaparaatidest. Lisaks on ta tuntud ka kui prahi ja rämpsu eksponeerijana. Oli ka Nouveau Réallistes liige. César (César Baldaccini) (1921-1998)on itaalia päritolu prantsuse kunstnik, kes keevitas prügimäelt leitud vanametalli skluptuurideks kokku, luues humoorikaid figuure (kalad, linnud, lutikad jne.) 1960. aastail hakkas ta valmistama skulptuure kokkupressitud autodest ning autoosadest. Kuigi neodada tekkis Prantsusmaal oli see vool New Yorgis mõjuvam ning visuaalselt efektsem ja suurimad nimed on ameeriklased Jasper Johns ja Robert Rauschenberg. Jasper Johns (sünd 1930) on Ameerika maalikunstnik ja graafik, kes lõi koos Raudchenbergiga eeldused popkunsti arenguks Ameerikas. Ta tegi terveid seeriaid lõuendile maalitud
taimevormid. Abakus 4 nurkne. Skulptuur: Põhiliseks aineks oli inimene. Arhailisel ehk 1 perioodil olid kujud sirged, proportsioonid olid ebaloomulikud. Tähtis oli see ,et nad õppisid tegema kuju mis seisis omal jalal. Enam levinud olid alasti noormeeste kujud ja maani riietes naiste kujud. Valmist. kergesti vormitavast kivist ja valati ka pronksi ning hiljem tehti ainult marmorist. Vaasimaal: See algas 8.saj e.m.a. Kasutati ornamentikat. Hiljem hakati pottidele joonistama inim figuure punasel savil must figuur või vastupidi. ABSTRAKTSIONISM Looduse otsene kujutamine jäi tagaplaanile. Üsna paljud kubistide tööd olid abstraktsed st. töö millel puudub side ümbritseva reaalsusega. loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest
Seejärel niisutasin sõrmi, et küünlajalga paremini siluda. Kui olin küünlajala põhikujuga rahul , asusin taaskord küünlajala ülemist osa kerakujulisemaks voolima nagu ma seda ka esimese küünlajala puhul tegin. Kui kera valmis, hakkasin seda keskelt õõnestama, saavutades kausja tulemuse. Vajutasin taas kausi külgi kokku, üritades anda sellele sarnasuse suurele kellukale. Kui see tehtud, asusin väiksema savitüki kallale, millest hakkasin väiksemaid figuure välja voolima. Küünlajala tüve üldkuju. Esmalt võtsin kamaka küljest tüki, millest voolisin välja pika ussi. Kinnitasin selle lobri abil küünlajala külge ning silusin ära otsakohad. 13 Seejärel võtsin järelejäänud savitükist ühe kolmandiku ning rullisin sellest ühtlase
käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult registreerib olemasolevat taset, kuidagimoodi välistamata arengut ja loominguvõimalusi. Kõige paremini tõestab seda standardtantsude endi areng: aastakümnete vältel on paljude rahvaste tantsijad ja tantsuõpetajad lisanud mõneteistkümnele esialgu standardiseeritud põhisammule arvukalt uusi figuure ning arendanud praktiliselt loendamatu hulga variatsioone. Isegi veteran valss, mida on alati tuntud kui ainult pööretest ja üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on
Viimse kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida Euroopas. Seda üllatavam on sellise sisuga teose leidmine Tartus. Veel hämmastavam on olnud aga Jaani kiriku sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis, nn. Pseudotrifooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Võidukaare kohal oli Ristilöödu figuur. Lisaks oli sadu erineva suurusega figuure, päid ja reljeefe kiriku seintel, piilaritel, konsoolidel, kapiteelidel ja teistel ehitusdetailidel. Kõik need ilmselt mitme väga võimeka meistri poolt savist modelleeritud skulptuurid kadusid inimeste silmist 1830. aastail, kui kirik remonditi sel ajal valitsenud klassitsistliku maitse kohaselt. Klassitsism hindas siledaid pindu. Nende saavutamiseks lõhuti osa skulptuure, aga orvades asuvad maeti paksu krohvikihi alla. 1944.aasta
Väljaraiutud pehmemast kivist aga nüüd tuli kõrvale uueks materjaliks pronks. Tardunud poose jäi vähemaks, detaile toodi rohkem välj a. kasutasid ka puu skulptuure mida kaeti kulla, jelevandiluu ja muude matejalidega- pole säilinud. klassikalisel ajastul töötas Ateenas skulptor Myron ,,Kettaheitja" ja Spartas Polykleites .Mõlemat ei huvita riiete kujutamine vaid rõhutatakse figuuri. Ideaalse inimese kujutamine!!!!! 4 sajand Praxiteles lõi graatsilisi nooruslike figuure ( ,,Hermes") kujutab samuti inimilu ideaali. on õeldud , et ta töö on hümn inimeste ilule. Hellenistlik kunst Hellenismi aja plastikat iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus. Püüti luua monumnetaalseid, mõõtmetelt kollosaalseid teoseid. ( Nike figuur seisis mäe nõlval justkui laeva otsas vastu tuult) riidevoldid oli perfektselt välja toodud. Tehniliselt täiuslik valmistamine. Venus ülakeha alasti alakeha aga kaetud maalilistes voltides rõivaga
meister, oma ajastu geenius. Peale maalikunsti oli ta veel väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ning leiutaja (kavandas alles sajandeid hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev). Võttis kasutusele pehmete värviüleminekutega maalimislaadi (nn. sfumaato), hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Töötas Firenzes, Milanos, Roomas ja elu lõpul Prantsusmaal. Leonardo da Vinci (1452-1519). Anatoomilised joonised. Leonardo da Vinci. Anatoomilised joonistused. Joonised figuuridest. Leonardo da Vinci joonistus inimese keha proportsioonidest Leonardo da Vinci. Tehnilised joonised
kiiresti kakaopulbri baasil valmistatakse ka mitmesuguseid võideid. SOKOLAAD Põhitooraineks kakaooad, mis on kakaopuu viljade seemned. kakao ergutav toime tuleneb alkaloid teobromiinist, mis suuremas koguses on mürgine. Pealse kakaoubade kasutatakse veel tuhksuhkrut, kakaovõid ( eraldatakse pressimisel ubadest), piima-koorepulber, lisandid, kakaopulber, aroomiained, emulgaatorid. Peale sokolaadi tahvlite valmistatakse ka figuure, üllatusmune, medaleid, nööpe, pliiatseid, täidisega sokolaadi (sokolaadi batoonid). Sokolaadi aseained - valmistatakse ilma kakaomassi ja kakaovõita, mille asemel kasutatakse kakaopulbrit ja tahkeid taimseid rasvu. Neid nimetatakse magusateks tahvliteks. Sokolaadi aseainet kasutatakse ka glasuurimisel ( hüdrorasva glasuur) Kvaliteet ja säilitamine · pind sile, kuiv, veidi läikiv, ilma hallika kirmeta, laikudeta, mullikesteta · värvus helepruunist tumepruunini ( va. Valge sokolaad)
Lorenzo GHIBERTI (14/15 sajand) Võitis Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuste konkursi. Põhja poolsete uste jaoks kavandas 28 kullatud pronksist relieefi ja ida uste jaoks 10 Vana Testamendi teemalist relieefi. Nimetatakse paradiisiväravateks. DONATELLO (14/15 sajand) Kuulsaim renesansi skulptor. Püüdles järjekindlalt loomutruuduse ja individuaalse karakteri kujutamise poole. Põhimõte: ,,Enne tõde, siis ilu". 3 olulisemat tööd: Püha Jüri kuju (1417) üks esimesi vaba figuure pärast antiiki. 2 meetrine marmor kuju, mis kujutab võitlusvalmis rüütlit. Tavet (1430) Elusuurune pronksfiguur juutide kuningast Taavetist, kes võitis hiiglasliku sõjamehe Koljati. Esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki. Alasti olek näitab vabadust, läikiv nahk ebaloomulikust, suur mõõk ja maha raiutud pea vihjavad lõppenud võitlusele. Gattamelata ratsamonument (1453) Veneetsia väejuhi monument ratsafiguur kõrgel alusel. Esimene vabalt
uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Näited arhitektid Antonio Gaudi fantaasiarikaslooming Barcelonas, Hector Guimard?i Pariisi metroo sissepääsud,Gustave Eiffelipüstitatud Eiffeli torn(300m). Iterjööris prerafaeliidid William Morrisja Ed. Brune-Jonesasendasid tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornametikaga. Maalikunst. Jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias. Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Inglismaal. Aubery Beardsley tegi palju must-valgeid graafilisi illustratsioone võttes
kirjanduslikud (Juudit, Salomé, Tristram, Isolde jne.) Tuntumad graafikaga tegelejad olid Georges de Feure, Jan Toorop ja Henri van de Velde. 6 Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas
Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on 3 tähtsat komponenti ning nad on fresko tehnikas tehtud: 1) Dispuut kujutatud taevaseid ja maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest (materjalist) ja Platonit (idealist) 3) Parnass (mägi kus olid muusad) sinna on kujutanud ka Homerose, Dante, Petrarca ning veel allegoorilisi figuure. Teistes tubades on maalid pühendatud piibli teemadel ja need on Raffael teinud koos oma õpilastega. Üks Raffaeli kuulsamaid maale on ,,Sixtuse Madonna", millel Madonna seisab maailma peal, tema ümber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV. Maali koloriit on soe ning selle taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid. Last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on ka kolmnurkmotiivi. Raffaeli jätsid külmaks
"Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas
Antiikkunsti kodutöö Gerda Rohi 26.10.2012 Võrdlemaks kahte tööd antiikkunstist otsustasin ma Myroni ,,Kettaheitja" ehk ,,Diskobolus" ja Lysippose ,,Hermes sandaali sidumas" kasuks. Minu esimeseks valikuks oli Myroni ,,Kettaheitja", mis on klassikalise Kreeka kunsti üks kuulsamaid teoseid. Mind paelub Myroni oskus kujutada inimese liikumist niivõrd täiuslikult, et see elustab tema skulptuurid. Kui tänapäeval saab suurima kehalise pingutuse momenti jäädvustada näiteks foto abil, et hiljem selle järgi teha skulptuur, siis tollal ju sellist võimalust ei olnud. Ometi on Myronil õnnestunud äärmiselt oskuslikult kujutada momendi põgusust ja kehadetaile. Myroni originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka klassikalisel ajajärgul, ligikaudu 450.aastal eKr. Kuna see pole aga säilinud, oleme skulptuuriga tuttavad tänu arvukatele roomlaste koopiatele. ,,Kettaheitja" kujutab noort meest enne kettaheitmist hoogu ...
tema sõprade poolt sügava halvakspanu osaliseks, mistõttu see teos pea kümneks aastaks ateljeenurka seisma jäi. Sokeeris mitte see, et kujutatud oli väljakutsuvates poosides prostituute vaid pigem see, kuidas neid oli kujutatud. Kuigi Picasso oli suurepärane joonistaja, oli ta sellel maalil korraga muutnud ümarad vormid nurgelisteks ja robustseteks , need oleks justkui kirvega välja tahutud. Kogu figuure ümbritsev ruum on jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudub. Kogu maali ülesehitus ja kujutamisviis erinesid kõigest, millega seni oldi harjutud, purustatud olid kõik reeglid ja senised arusaamad. Kõige kummalisem oli kahe paremalpoolse naise näo moonutamine, mis paneb neid mõjuma maskidena.
Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga. Katakombid olid ka esimeste kristlaste salajased kogunemiskohad ja varjupaigad. Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist.Kuna katakombid olid kitsad, siis kujunes põhiliseks kaunistusobjektiks lagi. Kaunistustega püüti luua kerguse ja avaruse muljet,et korvata maa-aluse ruumi süngust.Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Nii kompositsioonilt kui ka teostuselt olid need maalid lähedased hellenistlikule seinamaalile. Laemaalidest tuntuim on Santa Lucina katakombi kaunistus (umbes a. 220) Roomas. Dekoori üksikosad ei ole seotud tervikuks, vaid kajastavad konkreetseid sündmusi. Katakombides kujutati sageli stseene, mis meenutasid surma. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt algul üldiselt taunitud.Kasutamist leidis mõnevõrra reljeef sarkofaagide kaunistamiseks
meister, oma ajastu geenius. Peale maalikunsti oli ta veel väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ning leiutaja (kavandas alles sajandeid hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev). Võttis kasutusele pehmete värviüleminekutega maalimislaadi (nn. sfumaato), hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Töötas Firenzes, Milanos, Roomas ja elu lõpul Prantsusmaal. Leonardo da Vinci (1452-1519). Anatoomilised joonised. Leonardo da Vinci. Anatoomilised joonistused. Joonised figuuridest. Leonardo da Vinci joonistus inimese keha proportsioonidest Leonardo da Vinci. Tehnilised joonised
esimest korda vabafiguur, ei ole seotud arhitektuuriga ja ka selle skultuuri juures rakendatud kontraposti tugijalg, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks. Kuju võib ka ilma riieteta hea välja näha, mis eristab seda gootis. Võrreldes antiikskulptuuriga see on individuaalsem ja psühholoogilisem. 1430.a. valmib tal pronksist Taaveti kuju, mis on peaaegu elusuurune. Populaarne kuju. Donatello Taavetit on kujutatud võitjana ja see oli tema üks esimesi figuure, mis on kujutatud alasti. Kuna ta imetles nooruslikku ilu kuju oli vastandatud keskajale, kus ihu näitamine oli patt. Ta töötas peale Firenze veel teistes Itaalia linnades ja levitas uutmoodi kunsti. Padovas püstitas ta Gatlamelatale ratsamonumendi esimene uusajal. See oli asetatud linnaväljakule keskajal polnud seda kordagi tehtud. Kuju on hästi massiivne, hobune suur, ratsanik väikene. Verocchio Teda peetakse 15 saj teise poole tähtsaimaks skulptoriks
Sellel ajal Florencias oli raske period ja linna elanikud pidid olema pidevalt valves et ära hoida ohte.Ta kasutas Davidit kui kangelaslikku julget eeskuju,ja lootis et inimesed saavad tema sõnumist aru.See noor biibli kangelane Demonstreeris ,et sisemine tugevus võib olla palju effektiivsem kui käed. Samalajal kui ta veel oli hõivatud Davidiga,anti Michelangelole võimalus demonstreerida oma võimeid maalikunstnikuna.Michelangelo lõi palju paljaid ja riietes figuure laiahaardeliselt igasugustes poosides ja olekutes mis olid prelüüdiks tema järgmisele suurele projektile,Sixtuse kabeli laemaaling Vatikanis. Küpsed eluaastad Sixtuse Kabeli laemaaling 1508 Aprillis Michelangelo kutsus Julius II ta Rooma tagasi kuid ta polnud veel suuteline alustama paavsti hauakambriga.Tegelikult oli Julius II talle uus töö:12 apostli ja mõnede dekoratsioonide maalimine Sixtuse Kabeli lakke
Sealt on pärit ka vanim seina- ja laemaalid. Alguse sai keeruline kristlik sümboolika. Sümbolid võimaldasid viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos.(nt kala = Kristus, ankur = lootus, paabulind = surematus, tuvi = püha vaim, võti = Püha Peetrus, kes oli taevaväravate valvur) Sageli on kujutatud erinevaid stseene Piiblist ja palvetavaid inimesi. Kunstiliselt ei ole nende väärtus suur. Tähtis on uue temaatika välja kujunemine. Vabalt seisvaid figuure ei loodud, kuna see oli liiga sarnane paganliku antiigi kommetega. Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel. Kiriku ehitus Kristluse laia levikuga tekkis vajadus jumalateenistusteks sobivamate ruumide järgi. Vajati hoonet, kus põhirõhk oleks siseruumil. Eeskujuks sai Vana- Rooma basiilika. Kirik pidi olema ida-lääne suunaline. Uks läänepoolses otsa seinas. Ukse ees võis olla sammaskäikudega nelinurkne õu. Seda nim aatriumiks. Kirik oli ilma tornideta.
Knossose palee 5. vanakreeka 600a e.m.a. 30 m.a.j. Arhitektuuris tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iselomulikum detail. Arhitektuuris kolm stiili dooria, joonia, korintose. Kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene. Skulptuurikunsti tähtsaimad avaldused on vabafiguurid ja ehitistega seotud reljeefid. Õppisid esimesena tegema vabalt seisvaid figuure. 5 saj e.m.a. toimus üleminek klassikalisele stiilile. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole sellest praktiliselt midagi säilinud. Paremini tuntakse keraamikat ja vaasimaali. Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja". 6. hellenism 4saj e.m.a Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud nt komposiitkapiteel
poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene. 9. Kuidas iseloomustaksid Rubensi loomingut? 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud, etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Maalid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne- Euroopas levinud antiikmütoloogia temaatikat. Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni. Ta jagas iidsete meistrite imetlust kõige elava vastu ning püüdu anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi
suurima tunnustuse võitis ta esinduslike portreedega oma aja Euroopa valitsejatest. Sittow teoseid võib näha mitmetes kuulsates kunstimuuseumides Washingtonis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Madriidis jne. Eestis on selle suure kunstniku teoseid väga vähe. Talle on siin omistatud mõne skulptuuri loomist või kavandamist, näit. arst Johannes Ballivi hauakivi Niguliste kiriku seinal. Sittow loominguga on seotud ka Püha Antoniuse altari väliskülgede figuure, mis on ühe teise kunstniku tööle peale maalitud.
galerii on tuntud "Hobusesaba" (Cola de Caballo; galerii X) nime all. See on väga kitsas 50 meetri pikkune koridor, mille seintel ja laes on kõikvõimalikud märgid, selged mustad jooned ning graveeritud või mustaga maalitud loomad (hobused, kitsed, hirved, piisonid ja maskid), mis sarnanevad Castillo ja La Garma koopamaalidele. Loomad on kujutatud isoleeritult, ilma maastikuta ja maapinnata. Figuure ja märke on kogu koopas ligikaudu ühepalju. Figuuride seas on 66 hirve (20 emahirve ja 46 isahirve), 40 hobust, 40 piisonit, 8 tarvast, 16 kitse, 2 metssiga ja kaks mägikitse, millele lisandub vähesel määral inimfiguure. Märkidest paistavad Polükroomide saalis silma võtmekujulised märgid, käed ja "onnid" ning teistes galeriides ristkülikukujulised ja trepikujulised märgid. Lascaux'i koobas
Kuid hellenismi ajajärgul said ülekaalu ilmalikud hooned (raamatukogud,teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. ). maalikunsti vallas: Eriline osa Kreeka maalikunstis on vaasimaalid.Vaasivormide valik oli erakordselt rikkalik,ilusaimaks peetakse kahesangalist veinisäilitusnõu amforat.Mustafiguuriline stiil ja punasefiguuriline stiil. skulptuuri vallas: Kreeka skulptuuri eripära varasematega võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj. e.m.a MYRONI Kettaheitja. 1.2. Milline oli olümpiavõitja staatus Kreeka ühiskonnas? Võitlejate austamine: Oliivipuu lehtedest pärg, luuletused, kingitused, ausambad, eluaegne pension, võitjate nimekiri esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks.Kuulsamate sportlaste kujud seisid jumalate ja muud poliitikute kujude kõrval linna keskväljakul. 1.3. Millised olid kodanikuks olemise kriteeriumid Kreeka polises (4) ?
osaliseks, mistõttu see teos pea kümneks aastaks ateljeenurka seisma jäi. Šokeeris mitte see, et kujutatud oli väljakutsuvates poosides prostituute, vaid pigem see, kuidas neid oli kujutatud. Kuigi Picasso oli suurepärane joonistaja, oli ta sellel maalil korraga muutnud ümarad vormid nurgelisteks ja robustseteks, need oleks justkui kirvega välja tahutud. Kõige kummalisem oli kahe paremalpoolse naise näo moonutamine, mis paneb neid maskidena mõjuma. Kogu figuure ümbritsev ruum on jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudub. Teose loomisel sai Picasso otseseid mõjutusi Cézanne`ilt, kes kujutas esemeid geomeetriliste kujundite sarnaselt ehk lihtsustas vorme. II faas – ikonograafiline Ajalugu Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk
müür, mille pikkuseks oli 11,6 m ja laiuseks 10,6 m. Välismüüri ülemises osas olnud friis oli kaunistatud figuuridega, alumine pool müürist aga ornamentidega. Friisil kujutati mitmesuguseid jumalusi, ka keirsrit oma perega, preestrid jt. olulised tegelased, sammumas ühiselt pidulikus rongkäigus. Eeskujuks sellele tööle arvatakse olevat Ateena Parthenoni friisi. Töö teostus on peen ja meisterlik, kujutisele on püütud anda ka perspektiivilist sügavust, st. seda, et figuure on püütud kujutada teineteisest kaugenemas vastavalt perspektiivi seaduspärasustele, mitte neid lihtsalt vähendades. Keiser Augustuse ajal väljakujunev suund jääbki edaspidi üldiseks eeskujuks ametliku, ajaloolise reljeefikunsti arengul. Trajanuse sammas Keiser Trajanus valitses aastatel 98.- 117. , tema valitsusaastail paisus Rooma riik oma kaugeimate piirideni, mistõttu rajati sel ajal arvukalt keisri võite ülistavaid monumente, sambaid ja triumfikaari.
· 5 saj e.Kr toimus murrang Hakati kasutama kergemini tahutavaid kive ja pronksi(s.t. keerukamaid skulptuure) · Klassikalise perioodi õitseajal töötas Ateenas skulptor Müron. Tema tööd moodustavadki klassikalise perioodi õitsenguaja (Kettaheitja skulptuur) · Vabamad liigutused ja ilmekamad kujud · Sõja temaatika · Sparta skulptor POLYKLITOS ei huvitanud keeruline liikumine ja lehvivad rõivad. Kujutab sõjamehe ideaalkuju, rahulikke figuure · 4. Saj e.Kr suurmeister PRAXITELES marmorist inimilu ideaal · Hellenistlikul perioodil puudus range ühtsus, mis oli klassikalises kunstis · Plastika iseloomustab: rikas temaatika, suurepärane teostus, keerukamad poosid, dramaatilisem · Loodi kolosaalseid teoseid · Naise ideaal . puusad jalad voltis rõivas Etruski kultuur · 8 3 saj. e.Kr Apeniini ps · Miks me räägime etruskitest? nende elamud võtsid roomlased üle(Aatruimid)
Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava nn. deesise grupiga. Vimpergi tipp lõikub neliksiirudes peadefriisiga, mis jätkub ka külglöövide seinte ülaosas. Kõrgemal on tornifassaadil poolfiguuride friis, markeerides kesklöövi kõrgseina omaaegset kõrgust ja kujundust. Kõige rikkalikumalt olid aga kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku ainult riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab nisside rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus
AAFRIKA KUNST Koostanud: Silva K. 2009. a. Aafrika kunst on väga vana. On leitud keraamilist plastikat, mis on loodud e.m.a. Lääne-Aafrikas, mis on kõige enam levinud kunst meie mõistes. Ida-Aafrikas on visuaalse kunsti üks takistaja olnud islami usu levik. Aafrika kunsti euroopalikus mõttes hakati pidama kunstiks alles käesoleva sajandi alguses. Seda kunsti on vähe uuritud. Aafrika kunstist on saanud inspiratsiooni Giacometti, Max Ernst ja Picasso. Aafrika on rikas kunsti ja käsitöö traditsioonide poolest - puulõige, vask- ja nahkesemed. Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad ka skulptuuri, maali, keraamikat, tseremoniaalseid ja religioosseid kostüüme ja peakatteid. Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, mistõttu mängivad juveelid olulist rolli isiklike aksessuaaridena. Maskid on üksikasjalikult välja töötatud ning hoolega viimistletud ja Aafrika kultuuris vä...
mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Kogu VanaEgiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud. Reljeefikunst see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti tehti madalreljeefi, kuid sageli olid kujutiste kontuurid ka sisse süvendatud. Seda nimetatakse süvendreljeefiks. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost.Reljeefe ja hieroglüüfe kasutati templite seintel, sammastel,
valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Loodi ka
röövimisstseene. Leht 14 / 24 9. Kidas iseloomustaksid Rubensi loomingut ? Näiteid. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud, etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Maalid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas levinud antiikmütoloogia temaatikat. Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni. Ta jagas iidsete meistrite imetlust kõige elava vastu ning püüdu anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi.
Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Sajandivahetuse tehnikasaavutused - Aurulaev, esimene motoriseeritud ja juhitav lennuk, mille ehitasid vennad Orville ja Wilbur Wright, esimene lend toimus Lõuna-Carolina rannikul Kitty Hawk-is 1903 a. Sajandivahetuse elustiil -Elektriline külmkapp, triikraud, pesumasin Kokkuvõtteks Juugend lõi uue, dekoratiivse keele kombineerides närvilisi piitsalööke, kerides ebasümmeetrilisi väänkasve ja kurblikke figuure, mõnikord üle külvatud stiliseeritud geomeetriaga. Juugend väljendas nii kaasaegsust kui traditsioone, nii rahutust kui enesekindlust, allakäiku (dekadentsi) ja progressi. Kuigi juugend oli suhteliselt lühiajaline, mõjutasid selle ideed ja tulemused (arhitektuur, ehted, tarbeesemed jne.) tugevasti inimeste eluolu ja vaimset atmosfääri ka edaspidi. 1930ndail oli märgatav esteetiline reaktsioon juugendi vastu. Juugendi taasavastamine toimus 1960-ndatel aastatel.
Samuti kandis nimetust ,,mannapudru" korter seksuaalkontakti asutumine ( ingl. father) isa ( ingl. look) vaatama ,,halli massi" esindaja ( ingl. drink jooma) tarbima alkoholi ( ingl. jacket) jope, ülikond ( ingl. old) vana tavaline neiu, kes osaleb stiljagide pidudel ( ingl. socks) sokid ( olid tavalselt eksat värvi) ( ingl. style stiil) tantsima, imiteerides erinevaid figuure (ingl. tie) lips , (, ) ( ingl. trouses) ülikonnapüksid mantel (, ) -tsillimine ( ingl. hat) mõuts, kaabu 10 sünonüüm stiljagi ( ingl. money) raha [Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: Släng https://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F%D0%B3%D0%B8 ( 11.05.18 )] KOKKUVÕTE
Reljeefidel on peamiselt kujutatud sündmusi valitsejate elust. Figuurid on jõulised ja lihaselised, tugevasti on toonitatud semiidi rassi iseärasusi. Silma torkab riietuse, habeme jm üksikasjade väga peen, kuid stiliseeritud käsitlus. Reljeefid olid algul tugevate toonidega maalitud. 612 a. eKr. taastas Babüloonia oma iseseisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Peavärav oli pühendatud peajumalanna Ishtarile. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintel mustreid ja figuure. Nende seas korduvad õied, härjad, lõvid, ja teised fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Lõvid väravatel on jumalanna sümboliks Värav juhatas tähtsamale protsessiooni alleele, mis viis lossini. 5. Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline, keskminoiline ja hilisminoiline.vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Tähtsad on losside varemed: Phaistoses, Knossoses ja Hagia Triadas
kivisorte ja pronksi. 5saj. eKr. Töötas Ateenas skulptor Müüron. Tema tööd moodustavad otsese ülemineku klassikalise ajastu kunsti. Nt ,,kettaheitja" . Tema töö oli 12 meetri kõrgune Parthenonis. Kuju on hävinenud. Ateena kilbile oli ta jäädvustanud enda portree. Veel oli kujutatud ateenlaste piduliku rongkäiki. Teine selle aja suurmeister Polykleitos pärined Spartast. Teda ei huvitanud keerulise liikumise ja kaunite rõivaste kujutamine. Ta kujutab rahulikult seisvaid figuure. "Odakandja" on noorukese sõjamehe ideaalkuju. Kogu keharaskus on viidud paremale jalale. Vasaks puudutab ainult varvastega maad. Siin on hästi läbi mõeldud kogu inimfiguuri arhidektoonika. (verdikaalsete ja horisontaalsete joonte tasakaal) 5 saj eKr oli Kreeka kunst tõsine, rahulik, pidulik ja suursugune. 4 saj eKr- suurmeister oli Praxiteles. Tema eelistas marmorit. Tähtsaim töö on "Hermes Dinysosega" ja Hermeses väljendas ta inimilu ideaali.
Geomeetriline stiil · 8. saj eKr · kasutati lihtsaid korduvaid kujundeid · Meandrid - geomeetriline muster. · vaasid väga elavavärvilised · Kasutati ka taimemotiive - palmette Mustafiguuriline stiil · Figuurid maaliti musta värviga punasele savipinnale · al 6. saj eKr · Detailid kraabiti nõu pinna sisse · Inimesi kujutati realistlikumalt · Naisfiguurid maaliti valgena · Hakatakse kujutama üksikuid figuure, stseene mütoloogiast Punasefiguuriline stiil · al 6. saj. lõpp eKr · Taust värviti mustaks, kujutis jäi punakat savikarva · Kujutised ruumilisemaks ja looduslähedasemaks · Kujutatakse igapäevaelu Valgepõhjaline stiil · Anumaid valmistati põhiliselt hauamälestisteks 7. Etruski kunst Hauakambrid: · Sageli sisustatud elutoana · sealt on leitud seinamaale (kuulsamad: Tarquinia ja Cerveteri nekropolides - surnute linn)
Ladus ja elav, reegleid eirav ja sageli asümmetriline stiil. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. Skulptuurid igas vanuses ja seisundis inimestest: purjus saatür, vana naine, poiss võtmas okast jalast välja (spinario), barbar, läbipekstud poksija, vana kalur. Reljeefis kalduvus esitada figuure ja sündmusi, maastiku ja arhitektooniliste tagaplaanidega. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad. Kuju oraator Demosthenesest (280 eKr) Polyeulctos. Melanhoolne sissepoole vaatav konstntreeritus. Peegeldab kasvavat huvi psühholoogia kujutamise vastu nägu peeti vaimu peegliks Esines ka paraaditsevat temaatikat, mida harrastati eriti just õukondades, kus see teenis
toonile. Roomas teostas ta 1613a. oma kuulsaima maali "Aurora" Palazzo Rospigliosi aiamaja lael. Arvukad kirikupildid annavad tunnistust, et tema ideederikkus ei olnud väga suur. Väga tuntud on tema mõned pead, nagu Kristuse pea kibuvitsakrooniga ja Beatrice Cenci portree. Bologna koolkonna väiksematest meistritest väärivad mainimist Albani ja Lanfranco. Francesco Albani maalis mütoloogilisi ja allegoorilisi pilte, kus on kujutatud alasti figuure. Giovanni Lanfranco omandas suure kuulsuse monumentaalsete dekoratiivmaalidega, peamiselt kuplipiltidega. Bologna koolkonna viimane jõuline esindaja oli Giovanni Francesco Guercino. Oma karjääri alustas ta suurepäraste freskodega; neist on parem Aurorat kujutav laemaal. Ka tema varasemad altaripildid võluvad maalilise värskuse, jõu ja naturalismiga. Pärast tema surma ei kaotanud Bologna koolkonna stiil oma tähtsust. Koolkonda esindab hiljem rida väikesi meistreid
Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad huvitavalt, kuna sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel
4. Liikumine lainekujulisel trajektooril 5. Hüppeline liikumine, nagu lapergused kivid "lutsuviskamisel" 6. Objekti korpuse asendi muutus lennul või rippumise ajal 7. Lendavate või rippuvate UFOde küljelt küljele kaldumine nagu "põrandale visatud mündid" 8. Vertikaalses asendis UFO veeres nagu ratas 9. Kaootiline liikumine 1967.a. jaanuaris jälgisid paljud Houstoni linna (USA) elanikud 30 minuti vältel, kuidas rohekassinakalt helendav ümmargune UFO "joonistas" kõrgema pilotaazhi figuure. See objekt tegi kummalisi siksakke, liikus edasi hüpete ja järskude peatustega, sukeldus ootamatult allapoole või tõusis järsult kõrgemale. UFOde niisugust kummalist liikumist pole senini õnnestunud seletada. 5) UFO NÄHTAMATUKS MUUTUMISE VÕIME N.Liidus nägid kolm Zlatoustist autoga Beloretskisse sõitjat 1979.a. juulikuus tagantpoolt lähenemas kahekorruselise maja mõõtmetega tulekera. Nad vaatlesid seda kahe minuti
Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 3 Sissejuhatus Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles
jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni.
Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. METAFÜÜSILINE MAAL Itaalias levinud kunstivool. ittura metafisica lähtekohaks oli Giorgio de Chirico, kes oli ka sürrealistide eeskuju. 1910. aastate teisel poolel kujunes metafüüsilise maalisuuna keskseks juhuks liikumisele nime andnud kunstnik Carlo Carrà, kelle loomingust on tuntud eelkõige mannekeenlikke figuure kujutavad maalid. Nende figuuride prototüübiks on liigendnukud, mida kasutati joonistamisel abivahendina. Tunnused · Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. · Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. · Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. · Värvid on tuhmid. · Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati
Publitsistika 1879 – The Economics of Industry (kaasautor Mary Paley Marshall) 1879 – The Pure Theory of Foreign Trade: The Pure Theory of Domestic Values 1890 – Principles of Economics 1919 – Industry and Trade 1923 – Money, Credit and Commerce Joonis 4. Alfred Marshall’i ideekaart kasutas uurimistöös fakte ja suurema koguse saab müüa matemaatilisi figuure odavama hinnaga huvitus majandusest 25-aastasena luges John Stuart Mill’i poliitökonoomia professor Cambridge’s 43-aastasena pakkumine teooriat, printsiipe peegeldab tutvustas kaasaegset mikroökonoomikat 48-aastasena nõutud kauba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
