Kuidas nad olid praktilises elus ühitatavad? · Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. · Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsiinide austamine 7. Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8. Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Budda figuure. 9. Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4. sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õhu- ja värviperspektiivi? Jäeti vaba pind esi- ja tagaplaani vahele. ( rõhutati atmosfääri) 11. Tänu millele tekkis Hiinas juba varakult graafia? Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas?
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. „ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suure...
http://www.laslaminas.es/wiki/images/4/46/Grossingers_bakery.jpg Paljud kunstnikud on loonud hiigelsuuri lähivaateid nägudest, kõige kuulsam Chuck Close. „Keith“ http://deyoung.famsf.org/files/imagecache/exhibition_preview_large/blog/1991.28 .98.jpg John De Andrea loob akte, mis on väga realistlikud. „Istuv naine“ http://www.askart.com/AskART/photos/SNY20110511_67885/283.jpg Tuntuim hüperrealist skulptor on Duane Hanson. Ta valmistab täisplastilisi elusuuruses figuure, mis oma detailsuses eemalt vaadates üllalt ehtsad välja näevad. Ta loob elavates modellidest kipsjäljendid, katab need polüestri, tehisvaigu ja fiiberklaasiga, maalib üle ja paneb riidesse. Sisuliselt tegeleb ta ameerika alam- ja keskklassi troostitu argipäevaga. „Paar poekottidega“ http://www.digitalcounterrevolution.co.uk/wp- content/uploads/2014/01/duane-hanson-shopping-bags.jpg Ralph Goingi jaoks ei olnud tähtis objekt, vaid selle maalimine. „Twin Springsi einela“ http://www
stiilides, Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Headeks näidisteks on : Hera tempel ja Parthenon. Võidujumalanna NIKE tempel, Erechteioni tempel, Zeusi altar pergamonis Zeusi altari reljeef. Vana-Kreeka Skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Arhailine periood 1. Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas. 2. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad egiptuse kunsti mõjust. 3. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. Nt. kuros Klassikaline periood 1. Figuurid muutuvad vabaks 2. Kujutatakse ka keerukamaid liikumisi 3
kaasajastamise põhjustel võeti kõik seinapinnast eenduvad kujud maha. Niššidesse paigutatud skulptuurid müüriti kinni. Tulemuseks saadi klassitsistlik interjöör ning kunagised skulpturaalsed dekoorid vajusid mälestuste hõlma. Teise maailmasõja käigus põlenud kiriku varemeist hakkas taas välja tulema keskaegset interjööri. Pudeneva krohvi alt tuli nähtavale maalifragmente 1952.aastal toimunud põhjakõrgseina varingus kukkus kesklöövi hulk kinnimüüritud figuure. Olev Prints puhastas rusude alt leitud figuurifragmendid lubjakihtide alt välja. Nii avastaski ta terrakotafiguuride tegeliku vormi ja erksates toonides polükroomsed värvikihid. Seintele paigutati üksikud poolskulptuurid, mille ümber maaliti vaba käega lopsakas roosa ornament. Peale Põhjasõja järgseid kahjustusi sai kiriku interjöör endale uue ilme. Kuuldused Printsi tegevusest kiriku kallal jõudsid Tallinna ning ta vormistati
leida. Prantslased järgisid enamasti küll Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis olid nad silmapaistvalt iseseisvad. Kuulsamad meistrid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Jean'i portreed olid stiililt selged, asjalikud, tõetruud ning psühholoogilised, kuid poeg Francois'i portreed sügavamad ja maalilisemad. Sakslaste maalidel on inimesed enamasti karmid,sünged, ähvardavad, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Nende maalid olid sümbolite rohked nagu ka Itaalias, kuid vähem figuure kui Madalmaades. Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades ning sealt edasi teistesse maadesse. Eelkõige levis Itaalias, kus see tehnika hakkas Veneetsia meistritele meeldima, kuna õlivärvid ei valgunud niiskuse tõttu laiali. Madalmaade kunstnikud Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni, kus siis laudtahvel kaeti ennem temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle. Suurmeister Jan
kaunistamisel. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimesest, loomadest, taimedest või muust. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu. Valitseja, keda peeti jumalate sugulaseks, pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad, samal ajal tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseinale mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Skulptuuri arenedes Loodi ümarplastilisi teoseid - savist voolitud või kivist raiutud kujusid (Mesopotaamiasse toodi kivi sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust, on
peamisele motiivile, milleks on kolm rüüstatud hauda. Peale 1656 aastat muutusid tema maalid ruumikamaks ja värvid erksamaks. Joonistused koskedest ja tema "Soo" tuletavad meelde tema varasemat huvi metsa vastu. Ent üha enam kujutab ta oma töödes (eriti arvukates vaadetes Haarlemile ) lamedat hollandi maastikku. Horisont on alati madal, kauge ning teosel domineerib tohutu pilvine taevas. Vahel on tema töödele lisanud väikseid figuure ka teised kunstnikud. Lisaks maalidele, tegi ta ka mõned ofordid, millest kuulsaim on "Viljaväli". Elu lõpul vajus Ruisdael unustusse, tema töödel polnud enam menu ja ta suri vaestemajas. Ruisdaeli elukäik on hollandi maalikunsti hiilgava, kuid lühikese õitsengu võrdkujuks. Mõningaid pilte tema teostest: Mets Päikesekiir. U. 1660 Tormine meri Juudi kalmistu Haarlemis 165560 Kasutatud materjal: www.kfki.hu www
psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Põhja-Euroopa tegutses kunstnike rühm ,,Cobra", mille üheks asutajaks ning hilisemaks liikmeks on näiteks hollandi maalikunstnik Karel Appel, kes maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. 1960.-70. aastail loobuti abstraktsionismis ekspressiivsest rahutust ja vormi eiravast laadist rangete süsteemide kasuks. Nüüdisajal võib täheldada ekspressiivse suuna taastumist. Mõned näited abstraktsionistide teostest: · Vassili Kandinsky Valge joon nr. 232 · Paul Klee Maagiline kanaarilind · Franz Marc Tirool · Piet Mondrian Ruudukujuline kompositsioon punase, sinise ja kollasega.
Kirjelda hoone välisilmet. Näited. Klassitsistlikkul hoonel oli eesküljel paaris arv sambaid.Külgedel on alati paaritu arv sambadi.Kaunistusteks on kuplid ja kaarvõlvid.Tsentraal on sümmeetriline.Sisemus kaunistatud marmoriga.Ruumid on liigendatud sammastega.Näiteks Iisaku kirik Peterburis.Kunstiakadeemia peahoone Peterburis- Sambad on läbi kahe korruse.Vene muuseum Peterburis. Kujutavkunst? Valge marmor,teemaks antiik mütoloogia/legendid, kujutatud staatiliselt, eelistatakse alasti figuure, kujutati tähtsaid tegelasi, portree, skulptuuridm natuurilähedased. Milliseks muutus sisekujundus? Sisekaunistustes kasutatakse stukdekoori e. vormi järgi kipsist tehtud kaunistusi. Kasutatakse ka vaniku motiivi.Siseruumid olid pidulikud ja hästi esinduslikud.Siseruumid olid tumepunased, tumesinised või siis valged.Seinavärv oli tavaliselt marmoriseeritud.Kaunistuseks oli vahel ka pabertapeet. Impressionism Algas 19.saj. keskpaigast, Pariisis, oli omamoodi, uutmoodi
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eel...
Arhailisel ajajärgul on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli Myroni Kettaheitja. Klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris- Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena. Phedeias on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid-hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.See oli kaetud kulla ja elevandiluuga.Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud. on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga
Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed,mis meenutasid maale ja millega enamasti kaunistati põrandaid,kuid ka seinu.Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone.Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või
William Butler Yeats´i elu ja looming Referaat Juhendaja: õpetaja xxxxx Õpilane: õpilane xxxxx Pärnu 2008 Elu William Butler Yeats sündis13. juunil 1865 ja suri 28. jaanuaril 1939. Willaim oli Iiri poeet ja dramaatik, ning üks tähtsamaid figuure 20-da sajandi kirjanduses. 13. juunil 1865. aastal Dublinis sündinud Nobeli kirjandusauhinna tulevase võitja isa John Butler Yeats oli kuulus maalikunstnik. Ka William õppis esialgu maalikunsti, kuid veetis koolivaheajad oma vanavanemate juures Iirimaa läänerannikul Sligos. Seal jäid talle kõrva ja südamesse kohalike elanike jutustused ennemuistsetest aegadest, mil haldjaid sebis pidevalt tavaliste inimeste keskel ja kuningad olid veel suured, tugevad ja head otsekui jumalad
Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks. iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem. Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge Viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal ,,Simsoni vangistamine vilistide poolt". Lemmikvõtet naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega. Viimased kirikumaalid on 1632. aastal valminud Ildefonso altaril Viinis. Maalid
Fifth level Püha Peetrus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vladimiri Jumalaema ikoon BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elevandiluust reljeef
Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv...
Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt: diagonaallõikega õhtukleidid ( palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Meikimine muutus peaagu kohustuslikuks. Moes olid mustad küüned Armastati ümaramaid ja ühtalsemaid figuure. 11 12 Greta Garbo Oli Rootsi näitlejatar, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare Hollywoodi ajaloos. Guinnessi rekordiraamat nimetab teda kõige ilusamaks Maal elanud naiseks. 13 14 SOENGUMOOD 30-ndad tegid lõpu poisipea türanniale. Aastakümne värviks oli kindlasti plaatinablond, see oli efektiivne ja särav ning täiendas suurepäraselt õhtukleitide moodsaid pärlmuttertoone.
mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida Euroopas. Seda üllatavam on sellise sisuga teose leidmine Tartus. Veel hämmastavam on olnud aga Jaani kiriku sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis, nn. Pseudotrifooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Võidukaare kohal oli Ristilöödu figuur. Lisaks oli sadu erineva suurusega figuure, päid ja reljeefe kiriku seintel, piilaritel, konsoolidel, kapiteelidel ja teistel ehitusdetailidel. Kõik need ilmselt mitme väga võimeka meistri poolt savist modelleeritud skulptuurid kadusid inimeste silmist 1830. aastail, kui kirik remonditi sel ajal valitsenud klassitsistliku maitsekohaselt. Klassitsism hindas siledaid pindu. Nende saavutamiseks lõhuti osa skulptuure, aga orvades asuvad maeti paksu krohvikihi alla. 1944.aasta pommitamisest
Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi.
Juugendstiil 19. sajandi lõpul tärkas mitmel Euroopa maal peaaegu üheaegselt soov vabaneda sellest stiilide segust, mis juba ligi pool sajandit oli vohanud ehituses ja tarbekunstis. Vastandiks sellele nn. eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Kõige enam õnnestusid need katsed arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Esimesed sammud uue stiili poole tehti Inglismaal, mandrile jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõeli...
jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C. Bergi ringi kuulunud meister. Kellel on andmeid kujude asukohast, palume sellest kogudusele teada anda. Praegusel neogooti vormides altariseinal on Otto von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal aja kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevad apostliskulptuurid. Välisvaade - Enamik Kaarma kiriku vorme kuulub varagootikasse. Käärkambri ümarkaarsed
Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus vasak jalg on pisut eespool, käed sirgelt kõrval, kergelt naeratavatena Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes Võib oletada, et mehe ideaaliks oli hästi arenenud, treenitud keha, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure. Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga". Nad seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud SKULPTUUR KLASSIKALINE AJAJÄRK Klassikaline ajajärk: Kreeka klassikaline ajajärk (480-323 eKr) tähistab kunsti ja kultuuri õitseaega Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Inimkeha realistlikus ja samas idealiseeritud kujutamises jõuti täiuseni. Skulptoreid huvitas
2)otsene mulje loodusest - impressioon 3)aeglaselt kunstnikus tekkinud tunde väljendus - kompositsioon, mis vajab eeltööd visandites. “The Rider” (1911) -> Gabriele Münter Palju maastikke, mis tehtud Murnaus. Autor on saanud inspiratsiooni Matissest, Van Goghist ja favismist. Münter’ile on oma teoses oluline värvus ning ta ei kasutanud puhtaid värve vaid segumeid. Tegi palju abstraktseid figuure. “Breakfast of the Birds” (1934) Paul Klee Pidas tähtsaks muusikat, sest oli pärit muusikute perest. Talle oli oluline teose sisu. Huvitus Bütsantsist, varakristlikust kunstist, alateadvusest ja müstikast. Kasutas sümbolismi oma teostes. “Senecio” -> Sõjaeelne Viin Miks oli sõjaeelne Viin Euroopa kultuuri edasistes arengutes nii oluline?
järel vaadata ja omavahel võrrelda, haarab meid otsekohe harmooniliselt voogavate rüüvoltide pehme, õrn musikaalsus. Juba iga üksiku figuuri juures paistab silma liikumisvormide mitmekesisus: pea on kergelt pöördunud ühele poole, keha teisele poole, käed on painutatud ja jalad risti. Voldistiku voogava joonterütmi tõttu mõjuvad figuurid kehatuina, peaaegu nagu kaskaja kujud, ehkki läbi rüü helkivad pooleldi katmata vormid on kütkestavamad, kui neid keskaeg iial tundis. Figuure pinnaga siduv joonestik põimib nad nagu mingiks ornamendiks, mis laotub kitsale haarmooniliste proportsioonidega plaadipinnale. Selle seisnebki Goujoni reljeefide põhiline erinevus pinnast väljatungivate ja pehmelt ümardatud vormidega antiikreljeefidest. Ka itaalia renessansi meistrid kasutasid rütmilisi kontuure, kuid need rõhutasid kehaehituse üldist seaduspärasust, tasakaalu ja keha reljeefsust; Goujoni töödes seevastu on ülekaalus labiilsus ja rahutu voogavus
13. Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. 14. Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on üsna tavaline? Paberist tapeet 15. Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmor 16. Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti? Tehti allegoorilisi figuure, teemadeks olid Võit, Armastus, Õiglus. 17. Millist ajajärku kunstiajaloos klassitsistlik skulptuur jälgis? Antiik 18. Kuidas kujutati inimkeha klassitsistlikus skulptuuris? Hästiarenenuna ja harmoonilisena 19. Nimeta kolm kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. 1. Canova, ,,Kolm graatsiat" 2. Houdon, Voltaire'i istuv figuur 3. Thorvaldsen, ,,Jason" 20. Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis?
Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Fasismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud aastakümne lõpu kuulsamad teosed Prantsusmaa Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka naivism. Isegi Matisse ja Picasso töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust. Matisse maalib natuuritruusid figuure ning modelleerib valguse ja varjuga. Pablo Picasso Pablo Picasso "Guernica" Iseseisev suurkuju oli MAURICE UTRILLO . Tema pisut vigase perspektiivi ja natuke kohmaka joonistuse, kuid julge, rikka ja
Tallinna Nõmme Gümnaasium OLMEEKIDE KULTUUR Kunsti referaat ******** Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Olmeekide kultuur · Arhitektuur · Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbekunst · Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519- 1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekid...
Algselt tuli see eeskujuna võõrsilt. Veel ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Siinkohal kirjeldaksin lähemalt tehnilist külge. Osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama, kujutama figuure kummargil või istumas, püstises asendis sai kujutada vaid peegli keskosas. Peegli servad täideti stiliseeritud motiividega, nt. lilledega. „Emahunt“ „Kullast ehted“ „Mustafiguuriline vaas“
· Losside seinad olid puitkarkassiga savitellistest, väljast kivipalaatidega kaetud ja laed puust. · Puust olid ka Kreeta lossidele omapärased allapoole peenenevad sambad. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kujutav kunst. · Seinamaalingud freskod, keraamika, väikesed skulptuurid. · Kasutatakse rõõmsaid ja heledaid värve. · Kujutatakse pidulikke sündmusi, jumalannasid, naispreestreid, taimi, loomi. · Vahel kohtame ka figuure egiptuse poosis, aga nad mõjuvad vabamalt, on kujutatud elavalt, mänglevalt ja maaliliselt. ,,Pariisitar" Stseenid sõnnide ja akrobaatidega Keraamika oli väga hästi arenenud. Vanemad näited on tumedal põhjal heledamate abstraktsete mustritega savinõud. Uuemad kirjeldavate piltidega, keerukate inimese ja loomakujutistega. Nn ,,akvaarium vaasid" Suuremõõtmelist skulptuuri ei olnud. Väikesed terrakotast, fajansist ja pronksist jumalannakujukesed: jumalannad madudega
Arvan, et hariduse kättesaadavuse võimalus oli kõige olulisem mõjutus ristiusliste poolt ja ilma selleta ei eksisteeriks ka praegust koolisüsteemi. Kõige paremini aitab mõista keskaegse eestlase maailmapilti selleagne kunst. Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulpuuri raiuda. Kõige parem oli seda teostada luues seoseid kristluse ja pagaluse vahel. Karja kirikus Saaremaal võib leida figuure, kus eestlaste ülikud on kõrvuti kristlaste pühakutega ning kuidas püha Katariina ja püha Nikolause legendi kaudu tehakse kohalikule rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus, et pärast surma avaneb uks teispoolsusesse. Selline uskumus levib rahva seas ka tänapäeval. Valjalas, Muhus ja Pöides võime näiteks näha hauaplaate, millel on kujutatud Gotlandi kirikute portaale.
(Pilt võetud: http://www.taskutark.ee/m/wp- content/uploads/sites/2/2015/01/B %C3%BCtsantsi-kultuur111.jpg) 18. Otsi ja lisa tööle mosaiigikunsti näide, kirjelda, kuidas on sellel kujutatud inimesi Mosaiigil on sügavad, hõõguvad värvitoonid. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti
Ralph Lauren Ralph Lauren on sündinud 1939. aastal, 14. oktoobril, New Yorgis. Ta on Ameerika moelooja ja ettevõtte juhatuse liige. Tema tuntuim rõiva bränd on Polo Ralph Lauren. Ralphi huvi moe vastu sai alguse juba varajatest noorusaastatest, mil ta ostis endale esimese kallima ülikonna, raha teenides ise pärast kooli töötades. Kuigi ta teadus, et ta saaks enda riideid osta ka mujalt odavamatest poodidest, oli tema kindel veendumus näida stiilne oma ülihinnalistes rõivastes. Tal on see õnnestunud alates 12ndast eluaastast. R. Lauren käis Salanter Academy Jewish Day koolis, enne kui lõpuks lõpetas DeWitt Clinton keskkooli, aastal 1957. Akadeemias oli Lauren tuntud oma klassikaaslaste seas lipsude müümisega. Keskkooli aastaraamatusse oli ta oma pildi alla märkinud, et tema soov on saada miljonäriks. R. Lauren läks Baruch kooli ärindust ja kodanikuadministratsiooni õppima, mis oli riigiülikool New Yorgis. Sealt ta langes välja pär...
Kasutades valge marmori puhtust, kujundas Rodin figuurile ümber midagi helendava pilve taolist, mingi kiirguse. Oma pürgimuses figuuri õhu ja valguse keskkonda hajutada või vähemalt nendega siduda läheneb Rodin impressionistidele ja erineb antiikplastika meistritest, kelle jaoks on keha alati kesksel kohal. Rodinil ei õnnestunud plastikat arhidektuuriga ühendada; see määras nurjumisele ka tema monumentaalse ,,Põrguvärava", milele lõi ta mitmeid suurepäraseid figuure. Sageli pehmetest vormidest hoolimata pääseb vormikäsitlus Rodini skulptuurides nagu antiikteosteski maksvusele kogu oma jõus; paisutatud musklid, figuuride kontuurid. Rodin ehitas oma kujud üles nii, et nende väljendusrikkus ja liikumise mitmekesisus avaneb vaatajaile kogu täiuses, ükskõik kus nad vaataja suhtes asuksid. Pärast Michelangelot olid seda vaid vähesed kujurid teinud. 7 Rodin püüdis kujutada vormide ,,vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema
Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. Antiikaegsete templite ja elumajade seinamaalid pole säilinud, kuid tolleaegsest maalikunstist annavad ülevaate vaasimaalid. Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad, mis jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või
meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid
meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid
2009 KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam-vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa On iseloomulik, et uuenduslikud voolud pidasid end bolsevistliku revulutsiooni liitlasteks ja tungisid peale kõigis kunstiliikides maalikunstis, graafikas, eriti plakatikunstis ja raamatukujunduses, arhitektuuris, disainis, teatri- ja filmikunstis, kirjanduses. Visuaalsetes kunstides oli juhtiv supermatismile tuginev KONSTRUKTIVISM. Venemaa Nõukogude Venemaa valitsusele oli traditsiooniline kunst sobivam, sest selle vahenditega oli lihtsam levitada valitsusele meelepärast propagandat. Teiseks võttis Nõukogude valitsus...
listTallinna Arte Gümnaasium Sümbolismist ja juugendist Referaat Madis Kõpper 12. klass Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............2 Algus............................................................................................................................... ...........3 Maalikunst ja graafika...............................................................................................................4 Pildid............................................................................................................................... ...........5 ...
ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa Etruuria kunsti pronkstaiestest. Ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Imelik oli, et osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama, kujutama figuure kummargil või istumas, püstises asendis sai kujutada vaid peegli keskosas. Tänu kunstile saime teada midagi etruskide kunagisest olemasolust. Etruskide rikkalik kunst on väga oluline osa maailmapärandist ja kunstiajaloost.
DALTONISM Referaat 11a Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Mis on värvipimedus?.......................................................................................................4 3. Tekkepõhjused...................................................................................................................5 4. Diagnoosimine ja ravivõimalused.....................................................................................6 5. Kokkuvõte.........................................................................................................................7 6. Lisad..................................................................................
traditsioon, mis rõhutab looduse ja inimese vahelist harmooniat. 2. Palju tehti ka lillede-lindude maali. See on kombinatsioon kahest Hiina maali kategooriast: linnud ja loomad ning lilled. Lillemaal pärineb budistlikust traditsioonist. Tang'i dünastia (618-907) ajal sai lillemaal eriti populaarseks. 3. Figuurimaalis põhilisteks on portreed või religioosne maal ja neil kujutatakse budistlikke tegelasi või jumalikke figuure. 4. Tindimaal oli monokroomne maalimis viis. Seda z anri harrastasid enamjaolt konfutsialistidest literaadid. 5. Kalligraafiat hakati tegema alates 200 p.Kr. Vanim Hiina kirjutis koosneb piktogrammidest, mis on graveeritud merekarbile ja oraakliluudele. Kalligraafiat oli Hiina visuaalsete kunstide seas ülim. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse
Tema kuulsaim töö on ,,Surmatants", millest on säilinud vaid osa. Sellel maalil on kujutatud 24 seisuse esindajad vaheldumisi Surmaga, keda on kujutatud luukeredena. Maal algab jutustaja ja torupilli puhuva Surmaga. Seejärel tulevad ,,tantsijad". Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole.
Kunstiajalugu I rida 1) Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Kõik olid algul impressionismi tegijad ja oma elu ajal ei müünud ühtegi tööd, alles peale surma said kuulsaks. 2) Mida püüdis Gohgh värvidega väljendada? Värvidega püüdis väljendada tundeid, emotsioone. 3) Mida omapärast oli Paul Gaugini kunstnikuks saamises? Algul oli jõukas pangaametnik. 4) Millisele 20. sajandi kunstisuuna rajajaks oli P. Gaugin? Dekoratiivse, monumentaalse maalikunsti rajaja. (Fovism?) 5) Nillistele vormidele püüdis Paul Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Vormidele lähenes geomeetriliselt, üritas maalida loodust ruumiliselt 6) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks peetakse P. Cezanne? P. Cezanne oli kubismi rajajaks. 7) Mida tähendab sõnaosa neo sõnas neoimpressionism? Sõna neo tähendab midagi uut, uuendust. 8) Nimeta 2 kuulsamat neoimpressionisti? 2 kuulsamat neoimpressionisti olid Paul Signac ja George...
Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi,tegelaste teatraalseid žeste,taevasse tõstetud pilgud,ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi,hukkamis,- võitlus ja röövimistseene. Kuidas iseloomustaksid Rubensi loomingut? Näiteid. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue,kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks.Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole.Maalid muutusid järjest suuremaks,figuuride liikumine hoogsamaks,igal kompositsioonil leidus figuure järjest rohkem.Üha enam pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Nt : ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine'' ? Milline värvikäsitlus oli iseloomulik Rembrandti maalidele? Näiteid. 1630.aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi.Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suurmõõtmeliste teostega.Samas müüs ta suurtes tiraažides graafikat,millega püüdis tagada tuntust. Nt: Doktor Tulpi anatoomialoeng
Tema kuulsaim töö on „Surmatants“, millest on säilinud vaid osa. Sellel maalil on kujutatud 24 seisuse esindajad vaheldumisi Surmaga, keda on kujutatud luukeredena. Maal algab jutustaja ja torupilli puhuva Surmaga. Seejärel tulevad „tantsijad“. Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole.
konfutsiaanluse ja taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale (nagu india stuupagi). Tavaliselt püstitati pagood pühakusäilmete matmiskoha peale. Pagood on mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katuseräästad. Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure. Nende hulgas on hiiglaslik, 7. Sajandil loodud 25 m kõrgune kuju Luoyangi lähedalt, aga palju enam on pronksist ja kivist pisiplastikat. Maalikunst. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. See nõuab määrmist kindlust ja osavust, iga joon ja plekk peab olema läbi kaalutud, sest tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist pehme paber või siid imeb värvi silmapilkselt endasse. Temaatikas domineerivaid inimene, loomad, maastik
Nad mõjutasid üksteise taieseid väga suurel määral. Kumbki neist aga ei kasutanud oma tööde valmimisel modelle, vaid maalisid suuremas osas oma mälupiltide järgi, mida on teoste sügavamal uurimisel ka näha. (Lynton 2001, 53 – 57) Pablo Picasso (1881 – 1973) on öelnud, et ta ei ürita läbi viia midagi erakordset ega teha kubistlike maale, vaid ta tahab kunsti edasi anda nii, nagu tema seda oma peas näeb (Kangilaski 1997, lk 254). Eeskätt kujutas Picasso vaikelusid ja istuvaid figuure erinevate objektidega. Tal oli viis erinevat kunstistiilide perioodi, mis ulatusid aastast 1901 aastasse 1919. Esimeseks perioodiks võib lugeda „sinist perioodi“ (1901 – 1906), kui Picasso tegi süngeid teoseid, mis olid mõjutatud peamiselt Hispaanias olemisest ja tema lähisõbra surmast. (Kangilaski 1997, lk 254). Selle perioodi üks kuulsamaid teoseid on „Tragöödia“, kus on selgelt näha, miks on seda perioodi nimetatud just „siniseks perioodiks“. Antud maal on
aastal näitustel · Põhiteemaks maastikud, pargid, bulvarid, linnavaated, figuraalkompositsioonid, aiad. · Kasutab palju heledaid värve, vorme peaaegu ei ole. · ,,Roueni katedraal", ,,Mooniväli", ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Aed", ,,Jalutuskäik. Naine päevavarjuga" Pierre Auguste Renoir 1841-1919 · Esindab neoimpressioniste · Tegeles aegselt portselaniga · Maalis portreid, akte ja figuure · Tegi ka skulptuure · Vorm selge, maalimislaad plastiline, läheneb klassikaliselt · Selged säravad värvid · Pehmus ja mahedus · Meelisteemadeks naised ja lapsed · ,,Loozh", ,,Supleja", ,,Näitlejanna portree", ,,Tants" Edgar Degas 1834-1917 · Prantslane · Pärit rikkast pankurite perekonnast · Püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid · ,,Täht laval", ,,Sinised tantsijannad"
mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. 6. KREEKA VAASIMAAL Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. 7. VARAKRISTLIK BASIILIKA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
