1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
Teda peetakse futurismi isaks ajakirjanik. Tegelikult tema ideeks oli see, et ta ei tahtnud luua traditsioonilist luulet, püüdis leida sellist poeesiat, mis oleks õige uues maailmas (muutuvas). Ülistas oma luules tsivilisatsiooni, väitis, et vana kunst on surnud ja kõlbmatu. Andis välja rahvusvahelist ajakirja Poeesia, kus propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust. Esimese manifesti avaldas Prantsuse leht Le Figaro. Tema avaldused olid teatraalsed ja tundeküllased. Ülistab kiirust ja sõda. Sõda oli nende jaoks ainukene hügieen maailmas. Ta astub esimeste hulgas fasistlikusse parteisse. Tema eeskujul hakkavad ka teised futuristid ülistama kiirust, tehnika arengut. Just viimase kajasgtamist peavad nad kõige väärtuslikumaks, isegi rohkem väärutslikumaks kui inimhinge probleeme. Tehnika loob ilu. Tähtis on liikumine kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat.
KS 14 Dana Makejenko Ülevaade viimase ajatrendide kohta toitude valmistamisel. «Отцы» движения 20. sajandil lõpus oli omaette haru - molekulaarse gastronoomia, on kohaldanud keemia ja füüsika teadmisi toode juurde. Molekulaarse gastronoomia ja toiduvalmistamise asutajad olid Prantsuse teadlane Herv Tees (Herve This) ja Oxfordist füüsika professor Nikolas Kurti (Nicholas Kurti). 1999. aastal, Heston Blumental (Heston Blumenthal), kuulsam inglise Fat Duck restorani peakokk, valmistas esimene "molekulaarne rooga" restorani jaoks - kalamarja vahtu ja valge šokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005. aastal Reimsil (Prantsusmaa) pühitseti maitse, gastronoomia ja kulinaaria kunsti suunaga instituut, (Institute for Advanced Studies on Flavour, Gastronomy and the Culinary Arts), ühendas juhtivaid peakokad maailmas. Meie toidus kõik koosneb peamiselt veest, olgu taimerakke või loomade kud...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
1871 läheb Peterburi. Soovis minna konservatooriumisse, ei saand sisse, võttis eratunde. '73 tagasi Tartusse, lõpetab gümnaasiumi eksternina. '75 Tartu Ülikool ja teoloogiaõpingud (usuõpetus). Leipzigi keeleteaduskond '78. Annab ka noodiõpetust, viiuliõp, räägib ajastutest. MORAAL William Shakespeare - Hamlet, Othello, Tõrksa taltsutus, Macbeth, Suveöö unenägu, Veneetsia kaupmees, Romeo ja Julia Giovanni Boccaccio - Dekameron A.H.Tammsaare - Tõde ja õigus W.A.Mozart - Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt Neid mehi me ei teaks kui poleks olemas nende loomingut. Aleksander Läte I sümfooniaorkester, loodud 1900. 1860 kuni 1948. Koorijuht, orkestrijuht. Solist nii klaveri kui oreli. Helilooja ja muusikaõpetaja. Pärit Tartu lähedalt, algharidus Valga Cimze seminarist. Töötas kooliõpetajana nii Nõos kui Puhjas. Saksamaal Dresdeni konservatoorium kooriheliloojaks. 1900 loobus õp ametist, asub elama Tartusse. Elatab end klaveritndide
finales, ilmselt mõjutatud Haydn, kes oli ka kolm sellist finales oma hiljuti avaldatud Opus 20 komplekti. Mõju Sturm und Drang ("Torm ja tung") perioodi muusika, tema lühike foreshadowing Romantiline ajastu, on ilmne muusika nii heliloojad sel ajal. Mozarti Sümfoonia nr 25 g-moll K. 183 on veel üks hea näide. Mozart oleks mõnikord minna oma fookuse vahel ooperitest ja instrumentaalmuusika. Ta toodetud oopereid iga valitsev stiilis: opera buffa, nagu Figaro pulm, Don Giovanni ja Così fan tutte; opera seria, nagu Idomeneo ja laulumängus, millest Võluflööt on kõige kuulsam näiteks mõne helilooja . Tema hilisematel oopereid ta tööle peent muutused mõõteriistad, orkestri tekstuuri ja tooni värvi, emotsionaalne sügavus ja tähistada dramaatilisi muutusi. Siin oma edusammud ooper ja instrumentaalne komponeerimise suhtles: tema järjest keerukamaid kasutamise orkester sümfooniat ja kontserdid mõjutanud tema ooperi orkestratsioon ja tema
Itaalias. Põhjas tormiline tööstuse areng, lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtusid futuristid vanasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Igasugused traditsioonid, sealhulgas ka Itaalia ülirikkalik kunstipärand, oli nende arvates koormav ja mõjus tõkkena. 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Manifestide kaudu, mis oli esimene kärarikas kollektiivne enesereklaam kunstijaloos. Toimus Pariisis, ilmus ajalehes Le Figaro. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F. T. Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisid? Liikumise väljendamine: motiivi arend ajas; teravate, kriiskavate värvikildude kasutamine; kontsentrilised ringid, lained-heli võnkumine; motiivi häguseks muutmine. 7. Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal, seal kujunes välja kubofuturism. 8
suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. 2. Võitlev avangard - futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
Millised olid sel maal ühiskondlikud olud? Itaalias. Põhjas tormiline tööstuse areng, lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3.Kuidas suhtusid futuristid vanasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Igasugused traditsioonid, sealhulgas ka Itaalia ülirikkalik kunstipärand, oli nende arvates koormav ja mõjus tõkkena. 4.Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Manifestide kaudu, mis oli esimene kärarikas kollektiivne enesereklaam kunstiajaloos. Toimus Pariisis, ilmus ajalehes Le Figaro. 5.Kes oli futuristide liikumise juht? F. T. Marinetti 6.Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisid? Liikumise väljendamine: motiivi asend ajas; teravate, kriiskavate värvikildude kasutamine; kontsentrilised ringid, lained-heli võnkumine; motiivi häguseks muutmine. 7.Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal, seal kujunes välja kubofuturism. 8
1779.a. õueorganist Salzburgis ; 1781 .a. ooper Idomeneo Münchenis; vallandamine Salzburgist, seejärel vabakutseline Viinis. Ooperite ajajärk algas Singspieliga "Haaremirööv"; reisid Prahasse, Viini, Berliini, Frankfurti. 1787.a. Kammer-Compositeur tühise palgaga, Õnnelik abielu sugulase Constanze Weberiga; samas majanduslik laostumine.35.aastaselt sureb vaesuses maetud vaeste ühishauda. Teosed: 19 lavateost, tähtsamad "Haaremirööv"(1782), " Figaro pulm"(1786) "Don Giovanni"(1797)"Cosi fan tutte" (1790) "Võluflööt"(1791).; 18 missat ja Reekviem(1791) ; u. 50 sümfooniat ,3 viimast- Es-duur, g- moll, C-duur "Jupiter", 23 klaverikontserti; 26keelpillikvartetti, 40 sonaati, 41 laulu jne. Kogutud teosed 1876.a. ,uus väljaanne 1955.a. 5. L. van Beethoven (1770- 1827) Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, arenes heliloojana aeglaselt, viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise
Pidu oli hästi korraldatud tantsude vahel oli palju harivat .Jaak luges avaproloogi, mida Virve sugugi ei kommenteerinud, sest ta arvas, et Jaak teab isegi, kui hea see on. Jaagule meeldis Virvega tantsida, kuid tihti läks jututeema just Virve poolt Riksi peale see Jaagule ei meeldinud. Näiteks tõi Virve välja kokkusattumuse, et Riks pidi lugema luuletust Rüblikust, kes autode vahel surma saab, ja nüüd on ise haiglas. Kui ka Penn oli oma Figaro pulma monoloogiga ära esinenud, tahtis ta mõne teisega peolt jalga lasta ning jooma minna. Ka Jaak oli üks kutsutuist, kuid Virve tahtis koju minna ning nii läks Jaak teda lõbutsemise asemel koju saatma. Jaak oli pettunud, et Virve nii käitus. Virve ja Jaak jalutasid läbi Kadrioru korraga tundis Jaak, et oli õnnelik, et nad kõrtsi ei läinud. Kadriorus sai ta palju paremini Virvega koos aega veeta. Jaak tundis, et tema pettumus oli
Jaaku haaras korraks aga armukadedus. Pidu oli hästi korraldatud tantsude vahel oli palju harivat .Jaak luges avaproloogi, mida Virve sugugi ei kommenteerinud, sest ta arvas, et Jaak teab isegi, kui hea see on. Jaagule meeldis Virvega tantsida, kuid tihti läks jututeema just Virve poolt Riksi peale see Jaagule ei meeldinud. Näiteks tõi Virve välja kokkusattumuse, et Riks pidi lugema luuletust Rüblikust, kes autode vahel surma saab, ja nüüd on ise haiglas. Kui ka Penn oli oma Figaro pulma monoloogiga ära esinenud, tahtis ta mõne teisega peolt jalga lasta ning jooma minna. Ka Jaak oli üks kutsutuist, kuid Virve tahtis koju minna ning nii läks Jaak teda lõbutsemise asemel koju saatma. Jaak oli pettunud, et Virve nii käitus. Virve ja Jaak jalutasid läbi Kadrioru korraga tundis Jaak, et oli õnnelik, et nad kõrtsi ei läinud. Kadriorus sai ta palju paremini Virvega koos aega veeta. Jaak tundis, et tema pettumus oli kadunud, kuid see tuli tagasi, kui ta
Jaaku haaras korraks aga armukadedus. Pidu oli hästi korraldatud tantsude vahel oli palju harivat .Jaak luges avaproloogi, mida Virve sugugi ei kommenteerinud, sest ta arvas, et Jaak teab isegi, kui hea see on. Jaagule meeldis Virvega tantsida, kuid tihti läks jututeema just Virve poolt Riksi peale see Jaagule ei meeldinud. Näiteks tõi Virve välja kokkusattumuse, et Riks pidi lugema luuletust Rüblikust, kes autode vahel surma saab, ja nüüd on ise haiglas. Kui ka Penn oli oma Figaro pulma monoloogiga ära esinenud, tahtis ta mõne teisega peolt jalga lasta ning jooma minna. Ka Jaak oli üks kutsutuist, kuid Virve tahtis koju minna ning nii läks Jaak teda lõbutsemise asemel koju saatma. Jaak oli pettunud, et Virve nii käitus. Virve ja Jaak jalutasid läbi Kadrioru korraga tundis Jaak, et oli õnnelik, et nad kõrtsi ei läinud. Kadriorus sai ta palju paremini Virvega koos aega veeta. Jaak tundis, et tema pettumus oli kadunud,
Teise kümnendi keskel maalis Gris ja ka Picasso puhaste värvidega kubistlikke maale, mille tõttu nimetatakse viimast kubismi varianti ka kristalseks perioodiks. Teoseid: ,,Pudelid ja nuga" (1912), ,,Picasso portree" (1912), ,,Arlekiin laua juures" (1919). FUTURISM Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924)
Seega on ekspressionism märtrite kunst. 30.date lõpul põletati ekspressionistlikke graafilisi lehti, maale etc. Hitleri arvates mandunud kunst. Realistlik oli soosituim kunst, nimetati Blut und Bodeniks. Futurism Itaalias tekkinud moodsa kunsti stiil. Itaalia oli 18. saj kaotanud oma varasema tähtsuse. Futurismi loojaks kirjanik, luuletaja ja teoreetik F. T. Marinetti, kelle isa oli miljonär, ning kelle rahadega propageeris Marinetti futurismi. Ostis Pariisis Le Figaro esileheküljel ruumi, kuhu paigutas futurismi manifesti. Tulevikku kujutati ette moodsa tehnika ajastuna. Tehnika arengu kujutamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Futuristlikus kunstis oluline liikumine ja uue tehnika ülistamine nagu näiteks autod, lennukid, tankid, rongid. Marinetti oli hiljem seotud Mussoliniga, oli tema valitsuses transpordiminister. Vana kunsti eitus, see tuleb unustada või hävitada. Futuristi jaoks tundub, et ka kunstikultuur
aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: „Moulin-Rouge“ 1891, „Aristide Bruant“ 1892, „Salong Rue des Moulin’il“ 1894, „Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis“ 1901. 2. võitlev avangard – futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924)
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
" Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ArtLex/c/cubism.html http://www.artcyclopedia.com/ FUTURISM Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO
" Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artlex.com/ArtLex/c/cubism.html http://www.artcyclopedia.com/ FUTURISM Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924)
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
» Louis XI, kaugel sellest, et vihastada, jätkas üsna mahedalt: «Pidage, ma unustasin ühe asja ütlemata, et ma teid veel printsess Marie juurde Genti saadikuks määrasin. Jah, mu härrad,» lisas ta flaamlaste poole pöördudes, «ta on saadik olnud. Noh, vader,» ütles ta meister Oli-vier'le, «meil ei maksa tülli minna, oleme ju vanad sõbrad. On juba väga hilja. Oleme oma töö lõpetanud. Ajage mu habe ära!» Lugejad on muidugi meister 01ivier's juba ammu ära tundnud selle hirmsa Figaro *, kes saatuse, selle suurte draamade tegija poolt oli nii osavalt põimitud Louis XI pikka ja verisesse komöödiasse. Ei ole siin koht selle imeliku kuju juures pikemalt peatuda. Sel kuninga habemeajajal oli kolm nime. Õueringkonnas nimetati teda viisakalt Olivier le Daimiksrahva suus Olivier le Diable'iks2, ta õige nimi aga oli Olivier le Mauvais. Olivier le Mauvais seisis liikumatult paigal, olles tusane kuningale ja vaadates kõõrdi Jacques Coictier' poole. «Jajah! Kõik arstile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
