Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Engels viimistleb kirjanduslikult mitmeid Marxi töid. Kuid esimõtleja oli siiski Marx. Marxi säravamateks töödeks kujunevad: "Filosoofia viletsus"(1847), "Teesid Feuerbachi
tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt Kuhn kaardilugemise puhul). Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte Feyerabend tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). L. Feuerbach meeleline e. Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud (sakslane) iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm" religioosne tunnetamine. Tõi välja 3 parameetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas F
suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki. Tema jaoks on väga tähtis vastuarmastus. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. (Esimesena selgitas oma seisukohta kristliku jumala kohta Ludwig Feuerbach, öeldes, et jumala mõiste on olulises sõltuvuse inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Ateist Karl Marx sõnas, et kristlik jumala kujutis on väljamõeldis.) Tänapäeval oleme harjunud mõtlema, et jumala olemasolu on võimatu tõestada. On olemas 4 klassikalist jumala tõestamise viisi. · Ontoloogiline tõestus. Eeldus, et on olemas idee täiuslikust olendist. Tema juurde kuulub olemine
laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: · Feuerbach jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas lohutab. · Marx usk on oopium rahvale. Jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavat klassi kontrolli all. · Nietzsche Jumal on surnud.
Dialektikas on tees ja selle vastandiks on antitees. Süntees on antiteesi ja teesi ületamine, tekib midagi uut ja palju väärtuslikumat. Hegel võrdleb ajalugu dialektikaga, ajalugu ületab pidevalt vastuolusi. Tees, antitees ja süntees nt türannia, revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem, täiuslikum. materialism - reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb mateeriast, kõige vaimse taga on midagi materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach. Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist ja hinge surematust. positivism Positivism - filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse üksnes eriteadustest või nende andmete sünteesist. Tunnetest tuleks välistada mõttetud, metafüüsilised arutelud. COMTE utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale (Bentham).
Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Maalidel kujutatu pidi olema õpetliku sisuga. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Tähtsamad esindajad on Jacques-Louis David, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Anselm Feuerbach Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ka interjöörid ja tarbekunst püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised .
KARL MARX Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.KARL MARXI ELULUGU........................................................................................4 2.DIALEKTIKA.............................................................................................................6 3.KLASSIVÕITLUS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 ...
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kog...
Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks. Karl Barth väidab oma raamatus ,,Üheksateiskümnenda sajandi
maailmas toimub pidev vastandite võitlus. Ainult selle läbi on võimalik areng. Vastandite võitluse ületamisega jõutakse järgmisele arengutasemele. Eristatakse kolme dialektika seadust: vastandite ühtsuse ja võitluse seadus, kvantiteedi kvaliteediks ülemineku seadus, eituse eitamise seadus. Hegel oli objektiivne idealist, kuna ta uskus, et eksisteerib maailma absoluutne idee. Hegeli filosoofia avaldas suurt mõju Karl Marxi töödele. SAKSA MATERIALISM LUDWIG FEUERBACH (18041872) Õppis teoloogiat, kuid temast sai usu vastane. Tegeles peamiselt religiooni kriitikaga. Väitis, et religioon muudab inimese passiivseks. Pidas tähtsaks tegelemist antropoloogiaga = õpetusega inimesest. Feuerbach oli pärast idealistide võimutsemist esimene filosoof, kes tugevalt materdas religiooni. Feuerbachi materialism oli eriti hinnatud Karl Marxi poolt. KARL MARX (18181883) Põhiteos ,,Kapital". Kirjutas 11 teesi Ludwig Feuerbachi kohta. 11. tees: ,,Filosoofid on
Kuid reaktsiooniline poliitika, mida teostas valitsus, kes 1832. aastal kõrvaldas Ludwig Feuerbachi kateedri juhataja kohalt ning 1836. aastal uuesti keeldus teda ülikooli tööle 9 võtmast, ja kes 1841. aastal võttis noorelt professorilt Bruno Bauerilt õiguse Bonnis loenguid pidada, sundis Marxi loobuma teadlase karjäärist. Pahempoolse hegelluse vaadete arenemine Saksamaal edenes tol aja väga kiiresti. Ludwig Feuerbach hakkab eriti 1836. aastast aates kritiseerima teoloogiat ning kalduma materialismi poole, mis tema juures täielikult võimule pääseb 1841. aastal. 1843. aastal ilmus ka tema ,,Tuleviku filosoofia põhiprintsiibid". Tol ajal Reini radikaalsed kodanlased, kellel oli kokkupuute- punkte pahempoolsete hegellastega, asustasid Kölnis opositsioonilise ajalehe ,,Reini ajaleht". Marx ja Bruno Bauer kutsuti ajalehe juurde peamisteks kaastöölisteks, 1842.
olla, mis ta aastaid tagasi tegi.. Ta on väljaspool seda ning tänu oma väljaspoolsusele (erilisele asendile aja ja ruumi suhtes) on ta olend, keda iseloomustab kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Jumal ongi reeglite allikas, selline substants, kus need reeglid tulevad. Kui meie käitume eetiliselt hästi, siis käitume jumala moodi, mitte meie mõlemi üle kehtivate reeglite kohaselt. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: L. Feuerbach (1841- Ristiusu olemus)- Jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile. Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid üritati seletada ratsionaalselt. Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis. Maade a...
naudingut üks või teine tegu sisaldab. Karistused ranged. Inimene kalkuleerib peas, leiab et kuriteost saadav nauding ei ületa karistuse raskust. John Stuart Mill Reformib Benthami utilitarismi. Loobub matemaatilisest väljaarvutamisest. Peamine teadus on psühholoogia. Leiab, et olulisem naudingu kvantiteedist on selle kvaliteet. Tuleb leida tasakaal indiviidi ja ühiskonna vahel. 28.11.11. Materialism Arusaam filosoofias, et reaalsus lõpp-kokkuvõtteks koosnebki mateeriast. Ludwig Feuerbach (1804-1872). Saksa materialist, ateist. Hakkas õppima teoloogiat, hiljem filosoofiat Berliini ülikoolis. Hegeli õpilane. Temast sai hiljem Hegeli suur kriitik. Tema mõtlemise lähtepunktiks on Goethe lause: ,,Kellel on teadus, see ei vaja religiooni." Ta leiab, et Jumal ei loonud inimest enda näo järgi, vaid inimesed lõid Jumala enda näo järgi. Usk on inimkonna lapseuni, see tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga. Universumi kõrgeimaks olendiks on inimene ise
Filosoofia Siin asetub kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse mõttelise vormi. Siin jõuab Vaim iseenda juurde tagasi. 9. K. Marx ja tema ühiskonnaarengu teooria Hegeli mõju tema filosoofiale on suur. Ta võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis selle materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804-1872), kes oli saksa materialismi esimene suur esindaja ja häbenematu religioonikriitik. Töötab koos Engelsiga. Teoseid: Kommunistliku partei manifest, "Filosoofia viletsus", "Teesid Feuerbachi kohta", "Kapital" I osa (kokku 4, eluajal 1). Teooria: Meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib alati vihjata nende materiaalsele alusele. Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on
· Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
olema paratamatult vajalik. Pidi karistus piirduma üksnes ühiskonna kaitsmiseks hädavajalikuga (ne peccatur). Beccaria sõnastas ka olulisemad põhimõtted: kedagi ei tohi karistada teo eest, mis pole eelnevalt seaduses kirjapandud ja üldiselt teada antud karistusväärse teona (nullum crimen sine lege). Ei tohiks olla kohta seaduse laiendaval tõlgendamisel või analoogiaotsustusel. Ka ei tohtivat kriminaalseadustele anda tagasiulatuvat jõudu [Ibid., lk 127]. Paul Johann Anslm von Feuerbach (1775-1833) oli seisukohal, et õigusemõistmises ei saa lähtuda objektiivse loomuõiguse kehtivusest. Ta lähenes loomuõigusfilosoofiale järgmiselt: 1. Inimese kõlbelisest autonoomiast tuleneb loomulike ja võõrandamatute subjektiivsete õiguste kehtivus. 2. Kogu objektiivse õiguste olemuslik ja paratamatu tunnus on positiivsus. Seega ei saa loomuõigus normatiivse süsteemina ilma vastava seadusandliku sekkumiseta kehtida.
Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeetodite kõrvale otsiti uusi. 1965-1989 - ateistliku võitluse stagneerumine ja hääbumine Ajalooline ülevaade Ateistlikke või ateismi kalduvaid mõtlejaid on Euroopa kultuuriloos olnud läbi aegade, alustades antiik-Kreekast ja lõpetades XIX sajandiga, mil Feuerbach, Marx ja Engels viisid eelneva, nn “stiihilise ateismi” uuele tasandile. Eesti seisukohalt ongi kõige olulisem aeg XIX sajandi keskpaik, mil tekkiv eesti intelligents, mõjutatuna prantsuse ja itaalia vabamõtlejate kirikukriitilistest ideedest - mis olid populaarsed igal pool Euroopas - pakkusid ka siin sarnase lähenemise välja. Otseselt ateismiga tegu ei olnud, ent selle suuna tabasid ära sotsiaaldemokraadid ja hakkasid seda kasutama.
kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist,
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Relatiivsed teooriad lähtuvad ühiskonna huvidest ja vajadustest. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid tea peab püüdma karistatavaid tegusid ka edaspidi ära hoida. Relatiivsete teooriate maailmavaateline alus tuleneb valgustusideedest ning positivistlikust maailmapildist, mille järgi inimese käitumine on determineeritud ja empiiriliselt seletatav, inimene ise aga kasvatatav ja mõjutatav. 1)Üldpreventsioon teooria töötas välja Anselm Feuerbach, kelle arvates üldpreventsioon toimib psühholoogilise surve abil. Tähendab karistusega ähvardamist, mis hoiab kõikuvat elementi eemale kuritegude toimepanemisest. On üldine toime, karistus peab mõjuma üldiselt. Üldpreventsiooni teooriale on hiljem kõige enam ette heidetud just seda, et ta muudab karistatava isiku teiste inimeste mõjutamise vahendiks. 2)Eripreventsioon - karistuse eesmärk on konkreetse õigusrikkuja selline mõjutamine, et hoida ära uute
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel
Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on võimalik teada) ja moraalne (ta on eristus hea ja halva vahel, moraalireeglid lähtuvad tema olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus Jumal on surnud 4. Freud 1972 ühe illusiooni tulevis Religioon on neuroos 4. Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. ontoloogiline tõestus
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
kuni kõrge vanaduseni, viitavad sellele, et tal oli tõeline religioosne vajadus. 24 Teine etteheide tehakse Kantile poliitilises plaanis. Nimelt selles osas, et ta Prantsuse revolutsiooni küll tervitas, doktrinaarses plaanis aga revolutsiooni mõtte kõrvale heitis. Me oleme seda küsimust eelnevalt juba valgustanud. Kuulus jurist Feuerbach (filosoof Ludwig F. ja maalija Anselm F. vanaisa) esitas selle etteheite juba 1798 a. oma "Antihobbes'sis". Kolmas etteheide puudutab Kanti "asja iseendas". Kant ei väsi rõhutamast, et igasuguse kogemuse esmaseks aluseks on meeleline kaemus, et me kõiki asju tunnetame vaid ilmingutena. Teiseks, et aprioorsed vormid, milles meie meelelisus ja meie mõistus seda materjali töötleb - ruum, aeg ja kategooriad , on maksvad vaid ilmingute vallas ja väljaspool seda on mõttetud
partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja. Marxiga tugev sõprus ja koostöö peaaegu 40 aastat. Pidas Marxiga peale revolutsiooni tihedat kirjavahetust ning aitas teda majanduslikult. Ta võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Käsitles filosoofia seisukohast loodusteaduste ajalugu ja probleeme, lõi loodusteaduste klassifitseerimise põhimõtted ja esitas loodusteaduste klassifikatsiooni. Teoses "Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp" (1886) sõnastas ta filosoofia põhiküsimuse ning selgitas idealismi ja materialismi ning metafüüsika ja dialektika olemust. Engels taunis katseid käsitada filosoofiat teaduste teadusena ja rõhutas dialektilise materialismi metodoloogilist tähtsust. Monogaamse abielu teke (Engels) Kolm abielu peavormi: metslus; veresugulusperekond abielurühmad eraldatud; Rühmaabielu meeste vastastikkune sallivus, armukadeduse puudumine
lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias. Noor- ehk vasakpoolsetest hegeliaanidest marksistliku esteetikani · Pärast Hegeli surma (1831) jagunesid tema õpilased/kolleegid ja jüngrid kaheks · Noor-ehk vasakhegeliaanid (Karl Marx, Ludwig Feuerbach, Arnold Rüge) Hegeli idealistlikud mõttesüsteemid ei suuda selgitada ühiskonna muutunud ajaloolist olukorda ega lahendada Preisi kuningriigis tekkinud kriisisituatsiooni (lihtrahva vaesus, riiklik bürokraatia, tsensuur, politsei meelevald, usuline diskrimineerimine) vaja on edasisi dilektilisi arenguid. Nad ehitasid oma ideed üles ühiskonna, - religiooni-, ja kapitalismikriitikale.
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Lisaks sellele ei tohi riik sekkuda majanduslikku tegevusse, peab takistama kaubanduslike monopolide teket ning tagama sellega ühiskonna heaolu. Smithiga tekkis poliitökonoomia teadus sellest, kuidas majandus ja poliitika on omavahel seotud: kuidas poliitika mõjutab majandust ja kuidas majandus mõjutab poliitikat. Marx ja Engels: Saksa ideoloogia Nad alustavad Hegeli kriitikast. Hegel oli rääkinud mingisugusest Vaimust, kuid see on liiga vähe seotud inimeste reaalse eluga. Feuerbach vaatles inimest kui sellist, sõltumatult ajaloost ja ühiskonnast ning ka see oli vale. Feuerbach taandas inimese religioosseks olendiks, nii mõelda on ka vale, sest tegelikult on ka religioon sotsiaalne produkt. Marxi ja Engelsi nägemus inimesest. Inimese põhiväärtus seisneb selles, et ta oskab teha tööd ja arendada oma isiklikke võimeid, selle loomuse alusel nimetavad nad inimest liigiolendiks. Inimene
Ja peitust me mängime maailmas, ma otsin, leian ja kaotan su taas . Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on...
Psühholoogia ülesandeks on uurida teadvust. Loogika ülesandeks on juhuslikke kujutluslikke seoseid eristada püsivatest. Kuna kogemus on ainus tunnetuse allikas, siis on induktsioon ainus usaldatav tunnetuslik lähenemine. Psühholoogia, kombeõpetus ja sotsioloogia on vaimuteadused. Ajalugu on loodusteadus. "Poliitilise ökonoomia põnimõtted" (1848), "Vabadusest" (1857). Peab oluliseks arvamuste avaldamise ja diskussioonivabadust. KARL MARX (1818-1883) Suure tõuke annab talle Feuerbach, saksa materialismi esimene suur esindaja. Marx tõlkis Hegeli materialismi keelde. Marx tutvub Engelsiga, kellega koos antakse välja "Kommunistliku partei manifest" (esimõtleja oli siiski Marx). "Kapital" (I osa 1867) - hävitav kriitika kodanlikule ühiskonnale ajal, mil see oli jõudnud oma jõukuse tippu. Inimeste teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Teadvus on algusest peale ühiskondlik produkt ja jääb selleks niikaua, kui inimesed eksisteerivad
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
ennast proovile panna ja soovib teostada eksperimenti. Kui ta suudab tappa ja tal ei teki süümekaid, tal on õigus tappa, siis on ta nagu Napoleon. Aga kui tal tekivad süümekad, siis ta ei ole suur, kõikvõimas inimene. Ta on väga ratsionaalne. Valmistub hästi mõrvaks ette. Samas satub mõistus vastuollu alateadvusega. Alateadvusega on seotud palavikulisus. 24. september 2009 40ndatel oli D sotsialistliku ringi liige. Põhipunkte oli Feuerbach. Kuna inimkond püüdleb jumaliku idee poole, siis on seda ideed inimkonnale vaja. Inimene peaks muutuma jumalaks. Inimene astub Jumala kohale. Seda mõtet pooldas Petrasevski jmt tema mõttekaaslased. Inimene võiks astuda Jumala kohale. Teine tähtis idee, mida Raskolnikov pooldab, on Tsernõsevski mõistusliku egoismi teooria Benthami vaadete süsteemiga seotud, utilitaristlik eetika. Utilitaristid arvasid, et inimene teeb elades ühiskonnas seda, mis on talle kasulik. Nad
Sihipärane areng toob kaasa perioodilised klassivõitluse ägenemised, revolutsioonid. 3. Ka nägemus sellest, et riik on tsiviilühiskonna konfliktidest kõrgemal, peab Marx Hegeli illusiooniks. Riik pole erapooletu üldise huvi esindaja, vaid domineeriva grupi vahend, mis kehtestab seda valitsemist toetavad ideed ja ideoloogia. Ideoloogia püüab esitada oma klassi huve kui terve ühiskonna omi. Püüab anda oma ideedele universaalsuse, ratsionaalsuse. Ludwig Feuerbach (1804-1872): kristluse antropoloogia religioon on inimmõistuse projektsioon. Jumal lõi maailma, Jumal lõi inimese, Jumal sai inimeseks, Jumal saab päästa inimest läbi armastuse kui kannatab nii nagu inimesed kannatavad. Hegeli jaoks on need inimese ja idealistliku Absoluutse mõistuse vahelise suhte kohta tehtud väited, millest keskseim on, et Jumal sai inimeseks. Tõe avastamiseks tuleb aga asendada sõna "inimene" Jumalaga. Tegelikult puudutab kõik
Ta on surematu ja tal on inimesele kättesaamatud üleloomulikud võimed. Jumala mõistus ja ka elu on lõputud. Lõputult täiuslikud on ka tema võimed. Järelikult Jumal on ,,absoluut". Antropomorfismi järgi lõi Jumal inimese oma näo järgi, kuid inimene ei ole Jumalaga siiski võrreldav. See on ka ainus sarnasus Jumala ja inimese vahel. Inimeste ettekujutused Jumalast on nagu peegelpilt sellest, et milline inimene ise olla sooviks. Näiteks nii arvas kuulus Saksa filosoof Ludwig Feuerbach. Kuna Jumal on teadvusega üliolend, siis on võimalik inimesel Temaga ka suhelda selleks palutakse Jumala abi. Jumalaga on inimesel üsna lihtne suhelda, sest Jumal on kõikjal. Teda ei ole vaja otsidagi. Jumalasse uskumine ei ole lihtsalt ratsionaalne veendumus Tema olemasolusse. Jumala olemasolu teoreetiliselt tõestada on püüdnud ajaloos väga paljud kirikuisad ja filosoofid nagu näiteks Thomas Aquinost. Usk on ka religioossne tunne. Usklikud inimesed suhtuvad
Ta on surematu ja tal on inimesele kättesaamatud üleloomulikud võimed. Jumala mõistus ja ka elu on lõputud. Lõputult täiuslikud on ka tema võimed. Järelikult Jumal on ,,absoluut". Antropomorfismi järgi lõi Jumal inimese oma näo järgi, kuid inimene ei ole Jumalaga siiski võrreldav. See on ka ainus sarnasus Jumala ja inimese vahel. Inimeste ettekujutused Jumalast on nagu peegelpilt sellest, et milline inimene ise olla sooviks. Näiteks nii arvas kuulus Saksa filosoof Ludwig Feuerbach. Kuna Jumal on teadvusega üliolend, siis on võimalik inimesel Temaga ka suhelda selleks palutakse Jumala abi. Jumalaga on inimesel üsna lihtne suhelda, sest Jumal on kõikjal. Teda ei ole vaja otsidagi. Jumalasse uskumine ei ole lihtsalt ratsionaalne veendumus Tema olemasolusse. Jumala olemasolu teoreetiliselt tõestada on püüdnud ajaloos väga paljud kirikuisad ja filosoofid nagu näiteks Thomas Aquinost. Usk on ka religioossne tunne. Usklikud inimesed suhtuvad
Ta on surematu ja tal on inimesele kättesaamatud üleloomulikud võimed. Jumala mõistus ja ka elu on lõputud. Lõputult täiuslikud on ka tema võimed. Järelikult Jumal on „absoluut“. Antropomorfismi järgi lõi Jumal inimese oma näo järgi, kuid inimene ei ole Jumalaga siiski võrreldav. See on ka ainus sarnasus Jumala ja inimese vahel. Inimeste ettekujutused Jumalast on nagu peegelpilt sellest, et milline inimene ise olla sooviks. Näiteks nii arvas kuulus Saksa filosoof Ludwig Feuerbach. Kuna Jumal on teadvusega üliolend, siis on võimalik inimesel Temaga ka suhelda – selleks palutakse Jumala abi. Jumalaga on inimesel üsna lihtne suhelda, sest Jumal on kõikjal. Teda ei ole vaja otsidagi. Jumalasse uskumine ei ole lihtsalt ratsionaalne veendumus Tema olemasolusse. Jumala olemasolu teoreetiliselt tõestada on püüdnud ajaloos väga paljud kirikuisad ja filosoofid nagu näiteks Thomas Aquinost. Usk on ka religioossne tunne. Usklikud inimesed suhtuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
